Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Valitsus otsustas täiendada elektrituru seadust nii, et need pered, kelle ei ole elektrit ja kes elavad hajaasustusega aladel saaksid riigilt toetust elektrivõrguga liitumise tasude maksmisel. Majandusministeerium töötas välja paljulapseliste perede eluasemetoetuse. Sihtasutus KredEx hakkab varsti taotluse vastu võtma. Maailma terviseorganisatsiooni peadirektor Margaret Chan kiitis Eesti tervishoiusüsteemi. Eestil on hea kogemus ka tervishoiu valdkonna IT rakenduste osas. Hantõ-Mansiiskis algas Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine, kus käivitatakse kõnelused uue partnerlusleppe üle. Tartus algas konverents Eesti keel ja kultuur maailmas. Senisest enam tuleb aidata kaasa eesti keele arendamisele väliseestlaste seas, tõdeti konverentsilt. Viiekordne sotsioloogiline uuring tõestas fakti, et Eestis elavate mitte-eestlastel on sisemine konflikt Eesti riigiga. Siiski on oluline vahend vanema põlvkonna suhtumistes. Põhja-Korea esitas Hiinale oma tuumaprogrammi aruande. USA kavatseb kustutada Põhja-Korea terroririikide nimistust pärast 40 viiepäevast katseaega. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee liigitas Venemaa nende riikide hulka, kus demokraatia institutsioonid pole veel täiel määral kinnistunud ja ilmastik. Homme sajab Eestis paljudes kohtades hoovihma, puhub edelatuul ja sooja on 16 kuni 21 kraadi. Eesti riigil tekib peatselt võimalus toetada neid perekondi, kel ei ole majapidamises elektrit. Valitsus saatis eelnõu riigikogusse ja valitsuse pressikonverentsil tutvustati seda lähemalt. Mall Mälberg käis kohal. Eestis on regionaalminister Siim Valmar Kiisleri sõnul umbes sadakond peret, kelle kodus ei ole elektrit ning mõne sellise pere juures on aegade jooksul olukorraga tutvumas käinud vist suurem osa regionaalministritest. Nüüd siis otsustas valitsus saata Riigikokku elektrituru seaduse täiendamise eelnõu, mis tähendab, et riigil tekib võimalus toetada Neid üksikisikuid, kelle kodus puudub elekter ja kes elavad hajaasustusega piirkonnas. Toetus on mõeldud elektrit võrguga liitumise tasude maksmiseks. Tegemist on regionaalpoliitilise ettevõtmisega, rõhutas regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Et see on just suunatud sellele, et säilitada põlistaludes põliskülades elu, et inimesed ei peaks sealt ära kolima, sellepärast et neil siiamaani ei ole võimalust olnud elektrivõrguga liituda lihtsalt selle kõrge maksumuse tõttu. Hajaasustusega piirkondadesse on see kulu tunduvalt suurem, kui tiheasustusega aladel toetatakse neid majapidamisi, mis olid registreeritud elamuna, esimene oktoober 95. aasta enne seda oli see tasuta, justkui oli võrdne, aga kõigile ei jätkunud, kes sel ajal olid elamuna juba registreerinud, alaliselt elati, sees, elatakse ka täna ja ei ole saanud elektrita millesti sattunud ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste majapidamistega ja meil on praegu hea võimalus see ebavõrdsust heastada. Et toetust saada, peab täitma teatud tingimused, ennekõike peab taotleja kohapeale elama. Suvilaomanike seadus ei puuduta. Tänavu on toetusteks kavandatud 11 miljonit krooni. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötas välja paljulapselistele peredele mõeldud eluasemetingimustes parandamise toetuse. Taotlusi hakkab juba lähiajal vastu võtma sihtasutus KredEx. Majandusminister Juhan Partsi sõnul on paljulapselised pered seda abi kaua oodanud ja toetus on välja töötatud tihedas koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga. Minister loodab, et ka kohalikud omavalitsused tulevad appi. Kodutoetus on mõeldud peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19 aastast last, kelle kahe viimase aasta keskmine maksustatav sissetulek ühe pereliikme kohta on olnud väiksem kui 6000 krooni. Ühekordset toetust saab taotleda eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Samuti saab taotleda abieluaseme laenu põhiosa tagasimaksmiseks ja laenu omafinantseeringu leidmiseks, eluasemetehnosüsteemide rajamiseks ning asendamiseks ja ehitusprojekti koostamiseks. Toetuse jagamiseks kuulutab sihtasutus KredEx. Juuli alguses välja avatud taotlusvooru ja projekte toetuse saamiseks saab esitada septembri lõpuni. Tallinnas kestab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO Euroopa regiooni ministrite konverents ja täna kohtus WHO peadirektor Margaret Chan. Eesti peaministri Andrus Ansipiga jätkab Mall Mälberg. Margaret Chani sõnul on Eestis hea see, et meil mõistetakse tervise, jõukuse ja arengu äärmiselt olulisi seoseid. Kui teil on hea süsteem, inimesed on õnnelikud, võib-olla vähem õnnelikud, aga selline reaalsus. Ma tahaks väga rõhutada, et see pole sugugi üksnes valitsuse töö pakkuda tervishoiusüsteemi ka inimesed ise ja perekonnad peavad enda eest hoolitsema ja valitsuse tervishoiureforme toetama. Olen Eestis kogenud ja näinud, et valitsus on korralikult investeerinud tervishoidu ja haiguste ennetamisse. Kiitmise kõrval olid Karaczanil ka mõned negatiivsed tähelepanekud. Hoiaku. Me oleme üsna mures, nähes järjest enam noori inimesi suitsetamas alkoholi tarvitamas ja kui juua alkoholi ja lisada sellele hooletu auto juhtimine, siis saame surmava retsepti. Ma ei ole siin, et teile öelda, mida te tegema peaksite, ma lihtsalt räägin oma tähelepanekutest. Teil on suurepärane maa, palun hoolige endast. Ja teine asi, milles on Margaret Chani sõnul suur väljakutse, on HIV ja tuberkuloos viimasena ja tendents on, et need haigused saavad kokku ja võivad tappa palju noori inimesi. Riik peab jätkama investeerimist HIV ja tuberkuloosikontrolli, ütles WHO peadirektor. Margaret Chan oli rahul ka Eesti tervishoiu ID rakendustega ja, ja see on asi, mida teised võiksid Eestit õppida, ütles ta. Peaminister Andrus Ansip hindas omakorda kõrgelt koostööd maailma terviseorganisatsiooniga. Meil on väga palju Riho ost kasu olnud sel ajal, kui me oma põhilist tervishoiu reformi ette valmistasime. WHO on Eesti jaoks oluline eelkõige seetõttu, et me oleme sealt saanud usaldusväärset informatsiooni, statistikat ja ka usaldusväärseid analüüse ja see on võimaldanud meil määratleda oma kohta maailmas ja läbi viia tervishoiureforme, mis Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on olnud edukad. Venemaal Hantõ-Mansiiskis algas täna Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine. Venemaa vastne riigipea Dmitri Medvedjev ei valinud oma külaliste võõrustamiseks kohtumispaika. Juhuslikult räägid Krister Paris koha pealt. See umbes 160000 elanikuga linnake keskuseks piirkonnale, kus kõik räägib kaasa ja Venemaa võimsusest. Siit handi ja mansi maalt tuleb poole Venemaa naftatoodangust, viiendik tema eelarvest. See pole isegi mitte Venemaa, Kuveit Vaide nafta hulga järgi midagi, hoopis enamat. Seda kõike on selgelt näha ka linna ilmes pole just kuigi palju hooneid, mis oleksid vanemad kui kaheksa aastat veel vahetult enne tippkohtumist kihti maha või siis kaeti metall ja plastmassplaatidega kinni kõik vanemad majad. Need meenutasid veel aega, kui siin polnud rohkemat väikesest külakesest. Vene praegused ülivõimuste ning piiramatu tõest rahaallikatest annab aga tunnistust veel ehitusjärgus olev kuid 280 meetri kõrguseks kavandatud pilvelõhkuja. Sümboleid leiab teisigi. Linna jõukusele pani aluse Jukose juht Mihhail Fjodorov Howski. Tema istub täna vangilaagris, rahakotirauad on aga juba teiste käes. Anton on siis sobib kõrgete külaliste võõrustamisest ka teisel põhjusel. Tülikad meeleavaldajad siis teised, kes võiksid jõuka ja enesekindla Venemaa kuvandit rikkuda. Siia lihtsalt ei pääse. Maad mööda saab Hantõ-Mansiiskis vaid läbi mitmete kontrollpunktidena. Linnade ümber pole aga võimalik kõndida paarikümmet meetritki epi mööduks järjekordsest külalismiilistlast, keda on toodud siia kohale korda hoidma üle kogu Venemaa. Sõna otseses mõttes ei pääse kõrgete külaliste rahu häirima sääski enne tippkohtumist piserdate putukamürgiga ohtralt ümberkaudseid metsil effiberi igavesele nuhtlustele, vähemalt selleks korraks lõpp peale teha. Testiga veoautosid ei lasta linna juba päevi kohtumise algust, elu päris seisma pole jäänud. Kohalikud on ka uhked, et nende linna saabunud nii suure üritusega miilitsat tekitavat pike viirastust tõesta. Kuritegevus jääb jõukas väikelinnas pea olematuks. Selle suurem jõu ja raha demonstratsiooni juures tuleb asjalikku juttu tippkohtumisel hinde suhteliselt vähe. Ametlikult peaks läbirääkimiste nähtavaimas tulemuseks olema vaid kaks deklaratsiooni üks piiriülese koostöö kohta, teine aga sellest juunis algavad läbirääkimised uue partnerlusleppe sõlmimiseks. Niisiis on sisuliselt tegu rohkem tutvumiskõnelustega, kui aega üle ei jää osavõtjatel nägemata ka põliselanikud. Kuna kohe tulevad otsa soome-ugri hõimupäevad, on hundid ja manside ehitanud otse keskväljakule oma püstkojad. Nende looduslike elamute taustal kõrgub aga hiiglaslik. Vähem kui kahe aasta eest valminud terasest ja betoonist püstkoda eksis kohalikes kaubanduskeskus. Tippkohtumisel alustatakse siis läbirääkimisi Euroopa Liidu Venemaa uue lepingu üle ja uues lepingus käsitletakse tulemustele orienteeritud poliitilist koostööd tiheda majandusliku lõimumise väljavaateid, energiaharta põhimõtetele, tuginevaid võrdseid võimalusi, energeetika valdkonnas, tihedamaid suhteid, vabaduse, turvalisuse ja õiguse vallas ning haridus ja teadussüsteemide vastastikust avamist. Ja nagu öeldud, algab Hantõ-Mansiiskis üsna kohe ka soome-ugri maailmakongress, kuhu sõidab ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja seal on tal kavas kohtuda ka Venemaa presidendi Dmitri Medvedjeviga. Venemaa president on väljendanud soovi rääkida kahe riigi pingelistes suhetes, aga ta kavatseb tõsta taas ka vene kaasmaalaste küsimuse Balti riikides mida ootavad sellest kohtumisest Eesti välisminister Urmas Paet ja peaminister Andrus Ansip. No kindlasti annab see kohtumine võimaluse rääkida nendest probleemidest, mis meil riikide suhetes on ja kindlasti ka tekitada isiklikku kontakti presidentide vahel, mis sellisel puhul on ka väga oluline. Meie huvides on omada vähemalt normaalseid suhteid. Me oleme valmis käsitlema kõiki teemasid, ka probleemseid teemasid, püüda neile leida lahendusi. Me näeme, et viimased aastad on olnud paraku sellised, kus kõiki võimalusi ei ole ära kasutatud ja peamiselt siis tahte puudumise tõttu. Iseenesest on hea, et selline kohtumine aset leiab ja on halb, et selliseid kohtumisi varasematel aastatel pole just liiga sageli toimunud. Kuid mai tahaks liituda nendega, kes seovad väga suuri ootusi seoses selle kohtumisega. Kohtumise fakt iseenesest on hea ja annab lootust, et suhted paranevad. Kuid tunniajalised või veelgi lühemalt kohtumiselt väga palju oodata ei maksaks. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee ENPA liigitas Venemaa nende Euroopa riikide sekka, kus demokraatia institutsioonid pole veel täiel määral kinnistunud. ENPA istungjärgul vastu võetud resolutsioon soovitab Venemaale valimissüsteemi reformida samasuguseks kütusetegijaid peaga Armeeniale, Gruusiale, Ukrainale ja Moldovale. EMTA leiab, et Venemaal pole valimistel osalemiseks võrdseid tingimusi. Ennekõike puudutab see valimiskampaaniate kajastamist. Samuti soovitab ENPA Venemaale alandada erakondade valimiskünnist, mis praegu on seitse protsenti. Põhja-Korea esitas aruande oma tuumaprogrammi kohta. Washington teatas, et kustutab Põhja-Korea terroririikide nimistus 45 päeva jooksul lõpetatakse majandussanktsioonid. USA president George Bush diplomaatilise läbimurde kommenteerimisel ettevaatlik ja ütles, et ühendriikidel pole illusioone Põhja-Korea suhtes. Bushi sõnul on järgmised 45 päeva Põhja-Koreale väga olulised, kuna selle aja jooksul peatannio näitama, kui tõsiselt ta edasist koostööd võtab. Bush ütles, et Põhja-Korea peab järgima kuuepoolsetel läbirääkimistel võetud kohustusi ja USA jälgib seda ning tegutseb vastavalt. Kusjuures ootab USA ligipääs ja Põhja-Korea tuuma reaktoritele, et veenduda nende tegevuse lõpetamisest. Varem on USA nõudnud ka kõigi tuumarajatiste lammutamist. President Bushi julgeoleku nõunik Stephen Hadley seletas, et Põhja-Koreas jääb endiselt üheks enim sanktsioneeritud riigiks, kuna sanktsioonide lõpetamine puudutab vaid kaupade importi Põhja-Koreast. Zimbabwe president Robert Brave teatas, et kavatseb korraldada presidendivalimiste teise vooru opositsiooni kõrvalejäämisest ja Aafrika riikide üleskutsetest hoolimata. Samas ütles, et on valmis opositsiooniga läbirääkimisi pidama. Zimbabwe opositsioonijuht Morgan Svangi raip nõudis president mugavelt 24 tunni jooksul läbirääkimiste alustamist. Vastasel juhul kavatseb opositsioonijuht kuulutada presidendi ebaseaduslikuks. Opositsioonijuht varjab end alates pühapäevast Hollandi saatkonnas. Opositsiooni andmetel on Mugabe üksused tapnud valimiskampaania ajal ligi 90 opositsiooni toetajat. Sonya parlamendi alamkoda kiitis heaks Euroopa Liidu Lissaboni lepe, mille iirlased kaks nädalat tagasi rahvahääletusel tagasi lükkasid. Nüüd saadetakse rahtifitseerimis seadus parlamendi ülemkotta ja kui leppega seal heaks kiidetakse, jõuab ratifitseerimisprotsessi Hispaanias lõpule. Euroopa Liidu 27-st liikmest on leppe praeguseks ratifitseerinud 19. Ja uuesti Eestist, Tartus algas konverents Eesti keel ja kultuur. Maailmas osalevad välisülikoolides töötavad eesti keele ja kultuuri, lektorid ja õpetajad, eesti kogukondadest välismaal, jätkab Taavi Libe. Mille poolest erineb seekordne konverents eelmistest sellest, räägib Eesti Instituudi direktor Mart Meri. Esimest korda me oleme kutsunud siia ka just need õpetajad, kes tegelevad väliseesti inimestega väljaspool Eestit. Varem on olnud konverents pigem välismaa ülikoolides töötavatele eesti keele kultuuri, Lektoritele. Koos Eestiga on Tartus seitsmeteistkümne riigi esinduskonverentsil kasutatakse muu hulgas mõistet väliseesti keel, mille arengule tuleb Eestil Mart Meri sõnul kindlasti kaasa aidata. Nimelt areneb eesti keel nagu kõik keeled võõras kultuuriruumis aeglasemalt kui enda omas. Need olid Eesti põlvkonnad, kes on pikalt aga välismaal elanud, nendega pigem peegeldab selle vanema põlvkonna igapäevast keelekasutust ja, ja tihtipeale on nüüd nii, et kui hakata kasvõi väliseesti noortele õpetama siin Eestis kasutatavat keelt, siis nende jaoks on, on on selles keeles väga palju uusi sõnu, mida, mida nad ei ole oma kodus kuulnud ja mõnikord tekitab hirmu, pigem löön käega, nii et siin on ka sellised väga olulised pedagoogilised nüansid, mida ta arvestama noortele väliseestlastele, kodueesti, keele, õpetajat. Eesti keel pakub majandushuviga võõrkeelena Saksamaa Göttingeni Ülikooli professori Eberhard vinkleri sõnul on ka suure saksa rahva jaoks oluline osata väikeseid keeli. Näiteks majanduses, Saksamaa majanduses niinimetatud väiksed keeled on igatahes vajalikuks, sest kui ma teen kõik ainult inglise keeles, ma ei saa 100 protsendid. Konverentsil on tähelepanu all ka eesti keele tulevik. Tallinna Ülikooli professor Martin Ehala tutvustas oma ettekandes nägemust eesti keelest aastal 2112. Ehala tõdeb, et keele tulevik on väga keeruline ennustada, aga kui keele areng jätkub nii nagu viimasel paarikümnel aastal, siis ei tohiks muutused väga suured olla. Ma arvan, et nad ei ole ka suuremad kui need muutused, mis on toimunud viimase 100 aasta jooksul, nii et kui lähete raamatukokku, loete 100 aasta taguseid ajalehti, siis näete, et keel on natukene teistsugune, aga mitte nii palju teistsugune, et see kuidagi hakkaks häirima. Sellist hirmu ei ole, et eesti keeles tõesti häälux, see sõltub üsna palju sellest, milline üldse maailma areng ei ja kui kõik läheb nii nagu Ta on viimased paarkümmend aastat läinud, siis ma arvan, et eesti keelel ohtu ei ole. Ma arvan, et siis on eesti keele kõnelejate arv paarkümmend protsenti suurem kui, kui praegu. Kui maailmast midagi ettearvamatut, siis muidugi ei oska ennustada, mis siis saab. Taavi Libe Tartu stuudio. Valminud on sotsioloogiline uuring, kus kesksel kohal on eestivene, noorte positsiooni ootused vahendab Uku Toom. Riikliku integratsioonipoliitika kõrvale otsib ka Tallinna linn selgust, mida teha, et ei korduks midagi taolist nagu eelmise aasta pronksiöö. Et eesti ja venekeelne kogukond teaks üksteise positsioone ja ootusi. Ja noorus on teatavasti meie tulevik. Üldiselt on mitte-eestlaste positsioon mõnevõrra halvem kui eestlastel. Uuringu üks autoreid Iris Pettai On probleeme ja esimene on see, et nende potentsiaal on ikkagi rabinatud. Sagedamini tööliste teenindajal teenivad vähem, siin on statistikaameti analüüsi tulemusel mina või nemad õmblused on eestivene noorte vahel ja nad on vähem huvitatud oma tuleviku Eestiga sidunud. Samal ajal on vene noorte potentsiaal tööturul mõneti isegi suurem kui eesti omadel, sest kui inglise keel on mõlemast kontingendist kolmveerandil suus, siis vene noort eesti keele oskus on pea 90 protsenti. Eesti noorte vene keele oskus aga alla 30. Esialgu on oma positsiooni suhtes ühiskonnas rahulolematuid eestivenelaste seas siiski enam kui kolmandik eestlaste viiendiku vastu. Eestlaste positsiooni Eesti riigi suhtes saab hinnata nende arvamustest selle kohta, kui õigel teel me oleme. Ja siin on olukord selline, et kahe kolmandiku meelest liiguvad Eestis asjad vales suunas või seisavad paigal. See näitab tegelikult ju sisemist konflikti riigiga, kus elatakse. Muuseas sama arvab ka kolmandik eestlastest, mis on samuti üsna suur protsent. Küsiti arvamust Euroopa Liidu ja Venemaa kohta ning kui Euroopa Liidu suuna suhtes on nii eestlaste kui venelaste hulgas optimiste kaks korda enam kui esimeste, siis Venemaa suhtes on suhtumine erinev. Uuringu teine autor Ivi Proos Nii nagu kogumite eestlaste kogukonnal ka eestivenelaste suhtumine Venemaasse on positiivne, asjad liiguvad õiges suunas ja see on iseloomulik kõikidele vanuserühmadele peaaegu ühtemoodi mingisuguseid olulisi erinevusi hoiakutes tegelikult ei ole. Suhtumises Venemaa propagandasse näiteks retoorikasse kaasmaalaste teemal on noored siiski leigemad kui nende vanemad ja kaaslased. Ja loomulikult peibutab retoorika eelkõige vene kodakondsusega isikuid igal juhul, kui vastused enda kindlustunde kohta Eestis jagunevad pooleks. Ja kindlustunde poolest pole nii oluline Eestis sündimine vaid kondsus, Sis usk turvalisse tulevikku on tunduvalt suurem pea 60 protsenti, mis tähendab, et seda usuvad ka need, kes arvavad, et me läheme vales suunas. Aga veel kord, Iris Pettai. Ikkagi me räägime, räägime veel rääkima, et eesti keelt osata kodakondsust saanud lojaalsusalune soosinud oma tulevik Eestiga. Aga sisulised tunnused, mis toovad Eesti lähedale siis tekitavad meie tunde, tekitavad. Eeloleval ööl on Eestis olulise sajuta ilm, saartel siiski pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama. Puhub valdavalt edelatuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on viis kuni 10, saartel 12 kuni 14 kraadi. Homme päeval sajab paljudes kohtades hoovihma, kohati võib äikest olla, puhub edelatuul. Õhtul hakkab tuul saartel puhuma, lõunast kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on 16 kuni 21 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.