Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Pühapäeva kõigile alustame saadet olukorrast riigis. Anvar Samost ja Kalle Muuli stuudios. Kaunis rahulik, nädala tulnud, tõenäoliselt nädala suurim sündmus, kalts saab kuskil seal Tallinnas Pirita kandis praegu ringi. Aga meie räägime aktsiisikaupade. Maksustamisest sellest, kuidas käib kütuse, liina ja sigaretiäri üle üle üle Eesti-Vene piiri räägime Eesti Rahva muuseumist, võib-olla ka taastuvenergia tasudest, toetustest, ühest, ühest tähtpäevast või aastapäevast. Räägime ka jätkuvalt Eesti erakondade toetusreitingutest. Aga ennekõike seda meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Esikohale paigutasime siis isegi väljaspoole Eestit ulatuv uudise sellest, et Norra riigifirma Statoil müüb ära kõik oma tanklad, sealhulgas ka siis Eestis asuvat tanklat. Ostjaks on üks Kanada firma, mille nime ma ei tihka siin hakata välja ütlema, kardad, oran keele ära, aga põhimõtteliselt tegeleb ta siis ka ka mujal mujal bensiinijaamadega ja jaa, jaa, pisikeste kaupadega müügiga kioskitest. Ja nädala sündmus number kaks on siis kogu nädala kestnud järellainetus kapo aastaraamatule. Kaks tuntud Keskerakonna poliitikut. Mihhail Kõlvart ja Yana Toom tundsid ennast väga puudutatuna. Aastaraamatust nende kohta ilmunud ja kõvalt teatas, et pöördub kohtusse oma õiguste jaluleseadmiseks ning Yana Toom saatis siseministrile kaebekirja. Kõik see käis suure meediakära saatel ja aga huvitav oli näiteks jälgida seda, kuidas Mihhail Kõlvart Eesti televisiooni otsestuudios korduvalt jättis vastamata küsimusele, et kas te olete Eesti riigi iseseisvuse vastu? Kolmandaks Leedu-Poola tüli, mis puudutab meid sedavõrd, et hakkab häirima juba Baltimaade omavahelist koostööd ja koostööd ka Poolaga viimaseks sündmuseks, siis see, et Leedu president jättis minemata Varssavisse, kus pidi toimuma Poola ja Baltimaade presidentide sõjandusalane või nato-alane kohtumine Leedu president, isegi vajunud põhjendama, miks ta selle sõidu ära jättis. Nädala sündmus number neli valitsus kinnitas siis igakevadise Ettevõtete dividendimäärade üle loetelu või, või, või siis nimekirja ja juba mitmendat aastat, siis võtab valitsus sajaprotsendiliselt riigile kuuluvast Eesti energiast välja vanas rahas enam kui miljard krooni. See aasta siis täpsemalt öeldes 65,2 miljonit eurot ehk ligi 16 protsenti enam kui aasta varem. Ja viiendaks, järjekordse arvamusuuringu küsitluse tulemustele on sotsiaaldemokraadid taas Eesti populaarsem Erakond. Peame vist hakkama selle järjestusega vaikselt harjuma, et esikohal on sotsiaaldemokraadid, sedapuhku siis 29 protsendiga, teisel kohal, Reformierakond kaks 27 protsenti toetust ja kolmandal Keskerakond 25 protsenti toetust. Et siis on tükk tühja maad ja, ja pärast pärast seda tühja maad tuleb. Isamaa ja Res Publica liit. Olukorrast riigis. Aga saate alustuseks võtame ette selle, kuidas esis maksu makstakse. Et kui ajalukku vaadata, siis tundub, et maksuseaduste täitmine ja selle täitmise tavaks muutumine on Eestis käinud selliste etappidele. Et olid, olid ajad kunagi 90.-te alguses, kus makstud keegi midagi ei teadnud, maksti kindlasti enamus palkasid sularahas ja ümbrikus, tänases mõistes. Siis muutus valdavaks palkade maksmine. Ausalt tulumaksu tasudes jäid muidugi tänaseni eksisteerivad mõned sektorid, kus see nii tavaline ei ole. Samal ajal ettevõtluses käis väga äge offshore-firmade ja muude maksude nii-öelda optimeerimise skeemide kasutamine, see periood sai otsa kuskil 2000.-te aastate alguses tänu maksuameti väga jõulisele tegevusele ja kuskil mõne aasta eest võisime rahuloluga mainida, et Eesti kogub oma 1,3 miljoni elaniku juures iga aasta kokku umbes sama palju maksutulu kui kolme miljoni elanikuga edu ja kahe miljoni elanikuga Läti. Aga see muidugi kõik ei tähenda seda, et meil maksudega asjad korras oleksid. Kuna vahepeal on siin olnud mitu aastat väga rasket majanduslikku olukorda, et mitte öelda kriisia, maksude mittemaksmine on kuidas öelda, siis jälle väga ahvatlevaks muutunud ja miks me tahame maksta, siis räägime, et seal on mitu põhjust, et üks üks nagu mida võiks kõigepealt vaadata, on see, kuidas tegelikult ikkagi palkadelt maksu makstakse. Maksuamet on siin korraldanud avalikku häbiposti panemist, terve selle aasta algus on läbi käidud ehitussektor ja ja restoranid ja hotellid ja. Viimati oligi vist nendest juttu, siin on paar sellist väga. Müstilist näidet, kus Tallinna ja Harjumaa toitlustusettevõtete keskmise palganumber näiteks oli möödunud aastal keskmiselt 412 eurot kuus samas kui kõik ettevõtjad, kes antud sektoris tegelevad, väidavad, et sellise palga eest ei ole võimalik nagu restoranide ja hotellide tegevusalal inimesi tööle saada. Ja teine, teine, võib-olla selline, aga reljeefne näide, mida maksuamet on toonud, on see, kuidas nad saatsid ühte Tallinna vanalinna restorani üheks nädalaks kohale oma inspektori, kes siis lihtsalt jälgis seda kuidas registreeriti oste, kuidas nad kassast läbi läksid ja selle nädalaga sularaha osakaal deklareeritud käibes selles restoranis tõusis 20-lt protsendilt 60-le protsendile. Ehk mis siis rahalises rahalises vääringus tähendas neljakümmet viit tuhandet täiendavalt deklareeritud eurot, millelt siis varem nagu makse ei makstud. Samuti on siin olnud juttu sellest, kuidas maksuamet, kui ta läheb kuskile restorani või söögikohta, siis selgub, et väga paljud inimesed on nii-öelda tööl esimest päeva lihtsalt oma tuttavatele korraks külla tulnud, et seal pisut natukene kartuleid koorida või nõusid pesta või laua peale kohvi laiali kanda, et et ma arvan, et selles mõttes nagu see on nagu see arenguruumi on päris palju. Et kindlasti on, kindlasti on kuskil mingisugune nii-öelda mõistlik leebuse punkt, kust edasi maksuametil ei ole mõtet minna, et noh, näiteks ma ei tea, kui kui inimene maksab oma lapsehoidjale sularahas või kui inimene maksab oma. Ma ei tea muruniitmise eest sularahas, et siis võiks nagu küsida, et kas iga sellise rikkumise tuvastamine ja väga aktiivne jälitamine on juba rahanduslikus mõttes enam tulemuslik, et kas see, kas see kulu selle nii-öelda maksurikkumise tuvastamiseks ei ole mitte suurem kui see tulu, mis sealt saadakse, aga noh, sinna ma arvan Eestis ikka veel päris pikk maa. Nojah võib-olla ainult paar märkust, et ega ma maksupettusi ei poolda, aga ma ei poolda ka seda, kui hakatakse inimesele ka ausatele inimestele selle pärast mingeid mõttetuid piiranguid seadma, et siin väga kõlas läbi su jutust ja sularahateemat, et sularaha on Eestis täiesti maksevahend ja, ja, ja vastupidi, seadus ütleb, et kõiki makseid peab olema võimalik teha ka sularahas. Et selles mõttes ma ei näe nagu põhjust sundida inimesi vastu võtma tingimata läbi panga tehtud makseid, et see ei ole kindlasti see tee, mida peaks tegema, et kui ma tahan, ma ei pea oma oma palka laskma kuhugi panka üle kanda, et ma võin ja minu tööalases praktikas on olnud inimesi, kes on protesteerinud selle vastu, kes ei ole nõustunud sellega, et nende palka kuhugi panka üles üle kantakse, täiesti seadustike, täiesti maksustatud palk. Ja neil on ka õigus olnud seda nõuda ja nad on saanud oma õiguse. Ja ma arvan, et see õigus peaks inimestele jääma, et kui nad ei taha pangateenuseid kasutada, siis nad ikkagi ei pea, et me ei pea ühtegi teenud teeni teenust teenuse sundkasutamist inimestele peale panema. Eriti veel, kui teenuse kasutamine on tasuline, et kui sa ei saa pangaautomaadist ilma mingit tasu maksmata oma raha kätte või, või mis iganes. Et see on üks, üks üks aspekt, see, mis selle juures on teine, on see, et tõstame miinimumpalka või tõstame mingites sektoris sektorites siis miinimumpalka, et kui me oleme veendunud, et sellise palgaga ei saa Kuskilt endale normaalset tööjõudu või või või mingisugune asi viitab ümbrikupalga maksmisele, siis paneme selle kujuteldava või teadaoleva, või mis iganes miinimumi, siis mida tuleb inimesele maksta, et see küsimus on, võib-olla on eriti aktuaalne seoses sellega, et Euroopa Liit arutab praegu üleeuroopalist miinimumpalga sisseseadmist, mis muidugi muidugi minu meelest nagu meenutab rohkem anekdooti, aga, aga, aga see selleks, et. Üleeuroopalise miinimumpalk, siis päris tõsine jutt ei ole üks paber lihtsalt, aga, aga noh. Aga aga põhimõtteliselt saaks seda asja natukene noh, ütleme siis leevendada või ühtlustada, aga ka miinimumpalga kehtestamisega, sest probleem on ennekõike ikkagi tööandjates, kes tahavad sel viisil makse kokkuhoid. Sest ega töövõtja ei maksa ju tulumaksu, ei maksa ka sotsiaalmaksu, need maksud maksab tema palga pealt tööandja ja maksupettusega antud juhul tegeleb ikkagi tööandja, mitte töövõtja töövõtja võib-olla ainult niipalju, et äkki ta jätab mingi tulu deklareerimata. No kindlasti ta peabki jätma, ega tal ei oleks võimalik seda tulu deklareerida või selle mustalt saanud, aga aga mis puudutab seda miinimumpalk, siis ma küsiks vastu, et huvitav, et kui kõrgele, siis sinu meelest peaks kuskil mägisehitussektoris selle miinimumpalka tõstma, et see nagu sellise kauni regulatsioonina lihtsalt väldiks nagu ümbrikupalkade kasutamist, et ma usun, et ehituses on kindlasti päris palju neid inimesi. Tegelik töötasu praegusest miinimumpalgast jääb kolm, neli korda või isegi rohkem kõrgemale, et kas me peaksime siis ehitussektoris lihtsalt sellepärast, et inimesed ei taha makse maksma, tõstma miinimumpalga kuskile sinna 1000 euroga. Mitte inimesed, vaid tööandja või tööandjale inimesed muideks jah. No antud juhul juriidilised isikud. Ma pean silmas rohkem, juhivad inimese ja et neid juhivad küll inimesed, aga kõike siin maailmas teevad inimesed. Aga ei, ma ei, ma ei ütlegi, et sellega saab kogu maksupettuse likvideerida, kui see nii lihtne oleks, siis andke tuld, aga kindlasti saaks seda vähendada ja teiseks, nagu oma jutluses mainisid, et nende või nende või nende arvates on, ei ole võimalik sellise palgaga tööjõudu palgata, et kui on olemas sellised mingid andmed või eksperdid või, või, või, või, või, või mingisugused keskmised, et siis võib, võiks neid kasutada. Aga kindlasti ma ei arva seda, et, et siis oleks maksupettused ja ümbrikupalgad kadunud. Maksuamet seda vist kasutabki, et ma tean, et ikka vist iga iga aasta on väga paljud ettevõtted saanud kirju stiilis, et maksuamet saadab teate, et oleme. Oleme vaadanud, teie palgakulusid ja teie keskmine palk või siis mingisuguste teatud töötajate palk ei, ei, ei ole nagu võrreldav selles sektoris tavaliselt makstava keskmise palgaga ja palun nagu võtke midagi ette, tavaliselt sellisel puhul on selles ettevõttes palgakulu väga hüppeliselt nagu deklareeritud palgakulu väga hüppeliselt tõusnud, alati tuleks veel see pankade ja sularahateemade tagasi, et see on üks selline väga. Ma ei eita, et pangad küsivad Eestis kõikvõimalike teenuste eest Eesti elatustaset arvestades suhteliselt kõrgeid teenustasusid. Eesti on selline panganduses mitte just kõige. Efektiivsema konkurentsiga ja need teenustasude tulud on pankade kasumiaruandesse kõigil hästi näha. Aga need teenustasud ei ole ka nüüd nii suured, et neid saaks tuua alati nagu sellise mugava ja meeldiva põhjendusena selleks, miks kuskil nagu sularahas makstakse. Ma olen täitsa kindel, et väga palju nendest väike väike kaubandusettevõtetest, kus on küll see kaarditerminal olemas, aga kus müüja sulle peale sisseostu nagu sooritamist ütlete, ütleb, et äkki maksate sularahas. Et see ei ole sugugi mitte ainult sellepärast, et tahetaks nagu pangale selle protsendi või pooleteise maksmisest nagu hoiduda, mis oleks iseenesest võib-olla isegi mõistlik. Ma arvan, et see raha ei hakka deklareerimata väga paljudel juhtudel. See on ilmne ilmne tõsiasi. Ja jah, aga puudutan veel seda miinimumpalkade teemat korra, et, et väga tihti on on väidetud, et kui miinimumpalka tõstame, siis tohutu hulk töökohti kaob ära ja inimesed ei saa tööd ja mis iganes. Et ega seda miinimumpalka ei pea ka tõstma üleriigiliselt ja kõikides sektorites ühteviisi nagu praegu see põhimõtteliselt ametiühingute ja tööandjate vahel kokku lepitakse. Et ei maksa muidugi seda ära kaotada, aga see ei tähenda, et mingites muudes sektorites ei võiks või mingisugustes majandusharudes kuskil ei võiks ta olla sellest erinev vastavalt sellele, kuidas vajadus on ja kuidas seal palgad on kujunenud, et et kui meil keskmine palk ja palgatipud erinevad erinevates majandusharudes, miks siis see miinimumpalk ei võiks kuskil erineda ja, ja võib-olla tõesti reguleerida ka seda, et see maksupettuse teel saadav raha oleks natukene väiksem tööandjatele, et iseenesest, kui hakata mõtlema, et mis töökoht või mis tööandja see siis on, kes ei suuda isegi miinimumpalka maksta ja milleks meil sellist tööandjat üldse siis vaja, kes, kes suure osa rahast teenib maksuga pettuse teel ja, ja maksab oma töötöötajale samal ajal miinimumpalka, et et võib-olla on mõistlikum siis ta tõesti lasta pankrotti ära kaotada ja, ja, ja mitte sellisel jamal. Noh, las ta muud majandustegevust segada. Üks aspekt on sellel nii-öelda sa ütlesid, et ühel pool on inimene ja teisel pool on ettevõtte või, või, või siis ei tööandjad. No meie, meie seadused jaguneme jaatavalt füüsilistest ja juriidilistest ei ole minu väljast. Las ta olla, ma tahaks rääkida nendest inimestest, kes need on nagu töövõtjate poole peale jäävad ka korraks, et asi oleks ilusti tasakaalus, et mina olen kuulnud, et Eestis olemas sellised organisatsioonid nagu ametiühingud et tõsi küll, ega väga palju käegakatsutavaid tõendeid nende tegevuse kohta igapäevases elus ei ole, aga kui me vaatame Eestist väljapoole näiteks Soome, Rootsi, Saksamaale, siis mina olen küll aru saanud, et üks ametiühingute tegevusliin on see, et kõik inimesed, kes kuskil ettevõttes tööl, on näiteks ehitustöölised või ettekandjad või mis iganes kokad, eks ju. Et need inimesed saaksid kõik oma töö eest nagu makstud niimoodi, et kõik oleks õiglane ja hästi, ehk siis inimene saaks palga, aga tema eest makstakse ära, aga tema sotsiaalmaksud talveks olemashaiguskindlustus ja tema eest makstaks ka tema nagu sotsiaalkindlustusmaksed nagu ära. Et ma ei ole küll kunagi kuulnud Eestis, et Eesti ametiühingud tegeleksid sellega, et jälgida, et kas nende sektoris nagu töövõtjatele makstakse palka ausalt ja et kas kõik töövõtjatele kuuluvad nii-öelda mitte otsepalgana kätte tulevad tasud saavad ka makstud, et see oleks minu meelest ametiühingutele üks äärmiselt jõukohane ja ja ilmselt ka riigi mõistes nagu vajalik, nagu tegevusala, et kui siin keegi kuulame ometi juhtidest, siis võiks sellega natuke vaikselt tegeleda. Nii palju, kui ma sellest ametiühingu liikumisest tean ja ma ei tea eriti palju. Mulle tundub, et ametiühingud on tugevamad mingites teistes harudes, et õpetajad, arstid, transporditöötajad mõned kohad veel, et seal on ametiühinguorganisatsioonid ja ja sellised jõud suuremad, et ma väga ei ole kuulnud, et ehitusettevõtjate ametiühingud oleks hirmus jõuliselt kuskil tegutsenud või, või midagi ette võtnud, et noh jah, et keegi ei keela muidugi neid asutada ja teha, aga, aga tundub, et seal on ametiühingud märksa nõrgemad kui mõnes mõnes teises vallas. Aga üks üks teine nagu allikas on veel, kust, kust, kust nagu Eesti maksumaksjale kust, nagu Eesti riik peaks saama maksutulu, aga selleks, et see siis vastavalt eelarves parlamendi poolt kinnitatud nagu ümber jagada, õpetajate palkadeks, maksta näiteks, et see on, see on kõikvõimalikud aktsiisid nimelt siis näiteks kütuseaktsiis ja alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis ja aastaid on, on avalikult käinud siis selline kuidas nüüd öeldagi, mis see korrektne sõna oleksid, salakaubandus on vist natuke liiga tugev. Piirikaubandus natuke liiga leebe. Ta on käidud selline tegevus, kus Eesti-Vene piiril. Inimesed ületavad piiri mitu korda nädalas mitu korda päevas siis selleks ainsaks põhjuseks on see, et sealt tuuakse kaasa siis vastavaid aktsiisikaupu. Ja loomulikult mitte enda tarbeks, vaid edasimüügiks. Et on siin näiteks ka Postimehes viimastel nädalatel ilmunud päris põnevaid kirjeldusi sellest, kuidas Lõuna-Eestis on juba see nii-öelda tehnoloogiline areng selles valdkonnas on läinud nii kaugele, et enam ei kasutata seda kaheksakümneliitrise bensiinipaagiga vana Passatit vaid hoopis on leitud, et kuskil Ameerikas on kaheksakümnendatel toodetud selliseid toredaid mikrobusse, mille paagi maht on vist mingi üle 200 liitri. Ehk siis ühe ühe käiguga saab veel rohkem seda bensiini nagu üle tuua. Et noh, mina ütleks, et need maksuameti ettepanekud, mis mingil ajal siin aprilli alguses rahandusministeeriumisse läksid, kus siis soovitatakse aktsiisikaupu hakata piiril otse maksustama. Ehk siis olekski nii, et tuleks iga kord vist tollist läbi käia, kui sul mingeid tollitavaid kaupu ja maksuvabalt siis tooks, vaktsiin oleks võimalik aktsiisikaupa tuua tõesti nagu ainult enda tarbeks enda tarbeks nagu reaalsetes kogustes, et minu meelest see on ka väga mõistlik ettepanek, et see on üks teine positiivne tulemus veel, et kui kui hakkab nagu rohkem aktsiisi laekuma, see on hea, aga ilmselt on ka võimalik, siis seal Lõuna-Eestis ja Narvas nagu nendel inimestel, kes ei tegele viina ja bensiini edasi-tagasi vedamisega, et nendel on võimalik normaalselt nagu piiri ületada. Noh võiks ju ette kujutada, et Lõuna-Eestis võiks leiutada mingi piiriületusauto spetsiaalsed, nii nagu Peipsiäärekalurid on leiutanud karakaatidsa ongi leiutatud tohutu suurte kummidega jää peal käimise või jää peal sõitmise riistapuu, et võiks olla mingi spetsiaalne Eesti auto, eesti autotüüp, mis koosneks põhiliselt bensiinipaagist, millel oleks rattad alla kruvitud, aga, aga, aga see selleks, et noh, võiks ju vaadata, mis toimub Eesti ja Soome vahel, meil on ka alkoholi hindades suured erinevused ja, ja, ja mis tulenevad aktsiisimaksu erinevatest määradest. Kuidas soomlased on seda olukorda lahendanud? Et põhimõtteliselt soomlased käivad Eestis täpselt samuti viina ostmas ja, ja muid alkohoolseid jooke ja suitsu ja eks muidki kaupu, mis ei ole aktsiisikaubad. Et ma arvan, et kindlasti ei tohiks piirata inimeste Piiriületus kordasid palju, nad tahavad üle piiri käia, kindlasti peaks piirama iseenda tarbeks kaupade toomist teisest riigist. Et see, et tegemist on nüüd Venemaaga, Lätiga või Soomega, ei peaks asjasse puutuma. Et need kogused, mis on nagu mõeldavad enda tarbeks, ma saan aru ka siis, kui seal on tõesti pulm tulemas ja sa lähed, ostad mitu kastiviinased kord aastas. Et need, need peaks olema. Kõik noh, sellise vaba liikumise piires, et seal ei tohi, mis on kuritegu, on see, kui sa seda müüd, edasi aktsiisimaksu maksmata, eks ju. Et seda, seda peaks siis piirama, kas seda teha? Või õigemini selle eest peaks karistama, juhul kui see välja tuleb, aga, aga kuidas seda nüüd teha? Ma ei tea, kas see on parim viis hakata hakata piiriületuskordi piirama, nii nagu lätlased seda teinud. Minu meelest ei ole see väga mõistlik viis. Et pildus kord ei ole ju piiratud vabandust üle üle piiritoomiskord jah, et. Viidatud, et põhimõtteliselt on lätlased teinud ilmselt sama asja, mida praegu Eesti maksuamet on välja pakkunud, et käia võib nii palju, kui jaksad tuua ka nii palju kui jaksad aga teatud kogusest alates tuleb lihtsalt maksudega tasuda. Jah, et sõjaliselt nagu vääratada. Aga noh, teisalt, kui vaadata jälle seda arvu või inimeste hulka, kes siis sellega tegelevad. Ma ei mõtle nüüd enda tarbeks toomisega vaid, vaid ilmselt siis ebaseadusliku äriga maksupettustega, et kui ma Postimehest õigesti aru sain, siis neid on mingi paarsada inimest Lõuna-Eestis. Et see ei ole ju selline tohutu hulk või tohutu kuritegelik jõuk, millest ei peaks jagu saama, et see peaks olema ka võimalik mingite politseiliste meetoditega neid inimesi Siis seaduse rikkumisel tabada ja karistada, et võib-olla ei ole lihtsalt pööratud sellele piisavalt tähelepanu, et ma arvan, et kui politsei ehk midagi ette võtaks, et saaks asja isegi nii ära reguleeritud, et ei peaks tohutuid mingisuguseid piiriületuskordade muutmisi, hakkame ette võtma või, või suuri seadusi muutma. Üks asi, millest ma tõesti aru saanud ei ole, et on see, et mikspärast maksu- ja tolliamet kes on ka selline nii-öelda politseinik, asutused võiksid nagu jälitustegevust kasutada vajadusel ja, ja muud sellist, et miks nad ei ole jälitanud neid näiteks Narvas kasutatavaid suuri busse, kuhu kütusepaaki mahub isegi vist 600 või 800 liitrit kütust, et kus on siis see kütusevedu käib niimoodi, et bussi bussi peale on kolm-neli inimest, kes siis kirjade järgi sõidaksid nagu Ivangorodi ekskursioonile, siis käiakse pankrotis ära kolmed, inimesed ostavad endale suitsu ja alkoholi, Bussijuht laseb oma tühja paagi Ivangorodi poole pealt täis ja siis sõidetakse üle piiri Eestisse tagasi. Et seda bussi nagu jälgida, Aleksei suhteliselt lihtne, et kuhu ta siis pärast piiriületust nagu läheb, kuidas tal see kütus sealt paagist välja pumbatakse, noh, on selge, et see buss kindlasti ei sõida nagu sealt Narvast kuskile haapsallu Vaideks kütus võetakse sealt välja kuskilt oluliselt varem juba, aga, aga kas ma ei tea, siis jälgimine on niivõrd nagu raske olnud või muudel põhjustel, et mina küll ei ole kuulnud, et selliseid juhtumeid oleks maksuameti poolt nagu paljastatud, kus see kütus oleks siis bussist juba välja pumbatud mingi edasimüügi eesmärgil, mida noh, kindlasti nagu tehakse, samas ma olen, Soome ajalehtedest olen siin küll viimase aasta või paari jooksul lugenud uudiseid selle kohta, kuidas üks või teine nii-öelda ärimees, kes Eestist on endale iga nädal kaubiku ja järelkäruga oma tarbeks viina toonud. Et see on saanud seal kuudesse aastatesse ulatuvaid vanglakaristusi. Alkoholi mittelegaalse edasimüügi eest. Ja et kui seal muuta piiril mingit süsteemi, kus sa pead hakkama kirja panema mitu pudelit vihina tõi Jaan või Ivan täna üle ja mida ta teeb homme ja mitte sigaretipaki ja, ja nii edasi ja nii edasi, et eks see nõuab ka omaette kulutusi omaette. Mingeid rutiine. Nii palju, kui ma saan praegu aru Eesti piirivalve või tolle, ei ole mitte eriti innukas või, või eriti võimekas kirja panema just seda, et palju siis on neid koguseid koguseid saabunud, et piiriületus küll fikseeritakse, kas, kas eelmisel nädalal toodi üks pudel viina või mitte kellelegi poolt üle, et hakata seda uut, uue piiriületuse ajab kokku panema ja, ja võrdlema ja vaatama ja millal siis see kaubanorm täis saab või, või millal see muutub ebaseaduslikuks, et et see kõik on ilmselt suuri kulutusi ja, ja, ja ka aega ja tööd nõudev tegevus, et ehk saaks kuidagi lihtsamalt, kui, kui hakata tervet tervet piir ümber ehitama. Aga räägime siis veel korraga Eesti Rahva muuseumist õigemini siis uue Eesti Rahva Muuseumi hoone ehitamise plaanist. Mitu-mitu nädalat ongi ainult selline avalikkusele üsna arusaamatu. Protsess, kus on teada, et kas siis kultuurkapitali nõukogu või valitsuskabinet on Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamist arutanud? Lisaks sellele, et kõik kõik valitsusliikmed kinnitavad, et Eesti Rahva muuseum tuleb kindlasti ehitada ja ja, ja teiseks, et käib tõsine nagu võitlus selle teatri ja muusikateatriakadeemia kontserdisaali rahastamise eest, noh see, ma saan aru, et seal on nüüd see Kultuurkapitali eelarves ette nähtud riiklikult oluliste kultuuriobjektide rahastamise üldsumma, millest valitsus vist nägi ette, et kõik raha antakse väga pika aja vältel Eesti Rahva muuseumi ehituseks, siis Kulka nõukogu on vist kunagi otsustanud, et 25 protsenti peaks siiski minema muusika ja teatriakadeemia uue kontserdisaali tarvis. Ja sealt sealt see asi edasi liikunud ei ole, aga põhimõtteliselt on see kogu see nii-öelda kaadrikardinatagune. Tegevus suhteliselt suhteliselt arusaamatu avalikkuse jaoks, et väga veider on vaadata, kuidas ministrid tulevad. Üks öeldakse, et jah, ehitage, ehitame, anname raha tuleb kindlasti ja siis jälle nädalate kaupa mitte midagi. Sünnib. No kui keegi ütleks ei, siis ta võiks sealsamas ennast bensiiniga üle valada ja põlema panna, et ega väga pikka poliitilist karjääri pärast seda ei ennusta, kalduvad nii hull on asi noh, vähemalt poliitilises mõttes kindlasti. Et ega see ei ole ju populaarne tegevus ütelda, et Eesti Rahva muuseumi uut hoonet ei ole vaja, kes, kes, kes poliitikutest saaks selle, sellega. Ma mäletan siin 90.-test aastatest, et kui ehitati õigesti ehitatud, vaid kui planeeriti kunstimuuseumi sinna Kadriorgu või kuhu iganes alguses planeeriti, kadriorust, on nüüdseks on, siis on neid poliitikuid, kes ütlesid, et raha betooni valamine ei ole mõistlik ja et parem on anda igale perele mingisugune rahasumma selle ehituse arvelt kätte, et nad saaksid käia auditooriumi eelsel suvel Londonis maailmakunstiga tutvumas ja sellest nagu, Küll vot nüüd sa võrdlesid näppu sellega, et et kui, kui ühe asutuse nimes on sõnas eesti rahva siis see on midagi muud kui kunsti, et need on kaks täiesti erinevat asja. Ei, ma, ma ei tahtnud selle jutuga ütelda, et Eesti rahva uut muuseumit ei ole või hoonet ei ole vaja, hirmsasti on vaja päris päris tõsiselt vastuseid, kasime, ütleme. Kui ma oleksin veendunud, et ei ole vaja, siis ma seda ka siin ütleksin. Et mul ei ole vaja hääli kuhugi parajasti saada, et, et mingis volikogus või riigikogus olla, et, et ma arvan, et saadet lubataks tegema ka ilma hääleta järgmine kord. Aga see selleks, et ma võin seletada, mis minu meelest toimub. Et Krista Aru on seda natukene seletanud Postimehes vanemat aega lahti ja milliste vaevade valudega on, on kogu see kunsti või vabandust, Eesti Rahva Muuseumi hoone asukoha ja, ja projektirahastuse värk siiamaani. Aga praeguse hoone valmimise või projektikonkursil ju arvestati sellega, et kuskilt Euroopa liidust tulevad suured rahad. Aeg oli ka teine, ilusam. Buumiaastad ja, ja, ja meeleoli oli hoopis teine ja eks siis mõeldi, et võõra raha peal keevitame teeme nii palju, kui, kui vähegi tuleb. Tohutu uhke hoone, tohutu suur summa, projektid välismaalt, mis iganes, et aeg on muutunud ja, ja selgub, et tuleb nagu oma rahast oma poliitikute otsustatavast rahast seda hakata rahastama ja, ja, ja see ongi see muutus, mis on toimunud, et enam ei ole lihtsalt, et kuskilt Euroopa onu annab meile tohutu suure summa raha ja selle eest teeme mis aga tahame. Nüüd tuleb vaadata oma rahakoti ja seal on teisi tahtjaid juures ja, ja nendel teistel tahtjatel on oma mõjutajad, et et paraku see nii on ja, ja ma oleksin küll siiralt kurb, kui nüüd selle mingisuguse omavahelise nägeluse pärast, mis kipub del muide kõigele lisaks üha rohkem ja rohkem mitte nägelus asja pärast olevat või nägemus raha pärast olevat ka ikka poliitiliseks nägemiseks vist kätte. Mulle tundub Isamaa ja Res Publica liidu ja Reformierakonna suhteid vaadates. Ja oleks küll kurb, kui Eesti Rahva muuseum ei saaks ka seekord seda, seda hoonet, mis on nagu planeeritud, projekteeritud ma olen siin küll eetris võtnud sõna selle praeguse asukoha vastu. Raadil just nimelt, sest ma arvan, et Tartu linnas see muuseum annaks ka linnale palju rohkem juurde ja, ja linn annaks omakorda muuseumile rohkem juurde, et see, see kooslus oleks linnas palju parem. Aga kui ma peaksin hääletama selle vahel, et kas üldse tehase uus hoone või, või, või teada raadile, siis ma kindlasti eelistaksin, et see uus hoone tuleks, tuleks raadile kui, et teda üldse ei tuleks. Mis puudutab Tartu linna ehitamist, selle muuseumi, muuseumi, Tartu linna ehitamist siis vist kuskil 90.-te keskel oli ju täiesti reaalne võimalus, et sinna täiesti keset Tartut toomemäele Eesti Rahva muuseumi uus hoone ehitada. Võetakse isegi plats oli olemas, hooned anti, isegi hooneid, lammutati sealt lammutatud või üks, üks lammutatud. Ja ka sellega oli ju see lõbus lugu, et olgem täpsed, et kultuuriminister Jaak Allik tollal vot sellist, seda, millise erakonna liige ta tollal oli, seda ma ilmselt oli koonderakonnas. Koonderakonna ja Maarahva Ühendus ilmsetega Koonderakond jah. Jah, et tema ju suutis teha sellise suurepärase otsustas eel ja tollal, et kõigepealt ta otsustas, et Eesti Rahva muuseum või kinnitas otsuse, et Eesti Rahva muuseum peaks sinna toomele tulema ja siis vist paar nädalat hiljem needsamad hooned mille lammutamise järel oleks saadud krundid, kuhu Eesti Rahva Muuseumi ehitada, võttis sedasama kultuuriminister, siis muinsuskaitse alla. Ja muinsuskaitse all on need hooned tänaseni lagunevad väga rõõmsalt hoonetes elavad inimesed, kes siin algselt kolisid sisse selleks, et elada seal mõni kuu. Et sellised sellised asjad olid seal Tartu linna ehitamisega, aga, aga mis puudutab sedalaadi asukohta, siis jah, et kindlasti on parem, kui see muuseum raadile ehitatakse, kuhjata, üldse ehitamata jääb, aga ma ei ole ka sedalaadi asukoha suhtes nii üliväga kriitiline, et et tegelikult ikkagi ei ole seda muuseumit mõtet ka nagu kärpida mingisuguseks selliseks üliväikseks. Ruumide komplektiks mida mille, mille kohta hakatakse siis aasta pärast valmimist rääkima, et neid asju ei saa näidata sellepärast, et on veel hoidlas ja ja need hoidlad tuleks juurde ehitada sellepärast et miski asi ei mahu ära. Ma arvan, et kui see nii uhke muuseum, mille nimes sisalduvad sõnad nii eesti kui ka rahvas, et ehitatakse, siis peaks ehitama ikka niimoodi, et järgmiseks 50-ks aastaks oleks nagu ehitanud. Kõigest mina, mina ehitaks järgmiseks 100-ks. Ütleme siis niimoodi, et järgmiseks 100-ks, kuigi ma arvan, et see käib rahaliselt ilmselt ka tehnoloogiliselt meile tänasel päeval üle jõu, aga noh, ütleme nii, et oleks see vundament siis järgmiseks 100-ks aastaks nagu paigas, et, et selles mõttes see laadija on kahtlemata parem koht sinna annab ilmselt ehitada, rohkem ehitada. Kuidas siis öelda hoogsamalt nagu nagu sellise tuleviku väljavaatega, et seal on ju kõikvõimalikku vaba maad päris palju ja noh, see, et inimestel tuleb sõita siis Tartu kesklinna asemele kuskile Tartu kesklinnast mõne kilomeetri kaugusele, et ma ei usu, et see nii väga suureks takistuseks saab, et ma arvan, et enamus inimesi käib seal muuseumis kindlasti vähemalt kaks korda oma elu jooksul enam-vähem sellises poolkohustuslikus korras ära ja paljud kindlasti veel rohkem, et et see, see muuseumikompleks muutub ja kindlasti isenesest mingiks sündmuse keskuseks ja muuks selliseks ja sellisena tuleb ta kindlasti ka Tartu linnale kasuks, et et kui sa ikkagi tuled mingi konverentsi või mingi muu ürituse pärast, mis toimub sealsamas Eesti Rahva Muuseumi tulevases kompleksis Tartusse, et vaevalt see muuseum ise ei ole päris Tartus, vaid seal Raadil, et vaevalt et sa siis sellepärast Jõgeval ööbima lähedalt. Küllap see ikka ööbid Tartu linnas mõnes Tartu hotellis söövad õhtust kuskil Tartu restoranis, et selles mõttes ma ei näe siin nagunii suurt probleemi, aga tõesti see poliitiline pinge tundub siin olevat juba rahalisest nii-öelda otstarbekuse mööda läinud, et Isamaa ja Res Publica liit käis samaaegselt välja ka idee sellest sisekaitseakadeemia Narva kolimisest mis ei tundunud nagu väga lendavat ja mis on tänaseks päevakorrast maha võetud ja mida ei olegi mõtet nagu arutama hakata ka mulje küll vägisi mulje, et see idee oli mõeldud nagu selle Eesti Rahva Muuseumi konteksti asetamiseks, jutumärkides, et et see, see, see muidugi ei, ei näi nagu väga hea märgina selle Eesti Rahva muuseumi tuleviku osas. Aga aga, kui vaadata, et millised on koalitsioonierakondade suhted laiemalt, siis ega ega teisedki märgid nagu väga head ei ole praegu, et et kui keegi on viitsinud jälgida, siis veelgi vähem tähelepanu on saanud taastuvenergia toetuste kärpimise protsess, mis on ka juba ju suhteliselt suhteliselt staažikas tegevus sellesama valitsuskoalitsiooni ja ka eelmise valitsuskoalitsiooni nii-öelda eluloos ja sel nädalal siis saime teada, et et majandus-kommunikatsiooniministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes on selle taastuv taastuvenergia toetuste kärpimise eest kogu aeg olnud, et nemad on saanud endale justkui nagu olulise liitlasEuroopa Komisjoni näol, kes selgub, et kvalifitseerub seda Eestis makstavat toetust riigiabiks keelatud riigiabiks. Teisest küljest on siis väga naljakas selline kombinatsioon noorematest Reformierakonna ministritest, kes mingitele ikkagi avalikult täiesti ebaselgetel põhjustel väga aktiivselt seisavad nende taastuvenergia toetuste täpselt selliseks jätmise eest, nagu nad on, et siin võiks hakata kohe kõikvõimalikke seoseid tõmbama mitmete nagu Reformierakonnale. Sümpaatset ettevõtete Reformierakonna vahele aga aga noh, eks neid seoseid tuleks siis ausalt öeldes kõigepealt lähemalt vaadata, et siin ilmselt nagu sellist uurimismaterjali on. Nüüd sa küll sõnastasid ebaselgeid ja võiks hakata ja ma ei saa aru, mida seal ebaselget on, et kui üks erakond nii järjepidevalt kaitseb tasusid, mis on ilmselgelt omal ajal kehtestatud valimiseelses Viimaste otsuste virvarris, kus ei ajakirjandus ega võib-olla ka teised poliitilised jõud ei olnud enam võimelised eriti jälgima seda, mida, mida viimaste otsustega toimetatakse, et et see on lihtsalt sigadus, mis on tehtud nende taastuvenergia tasudega juba algusest peale. Nende järjepidev kaitsmine ainult näitab seda, et see oli sihiteadlik tegevus, et see ei olnud kogemata läbi läinud otsus lihtsalt vahetult valimiste eel sündinud, vaid et see ongi ära ostetud poliitik ka see on otseselt ostetud, seadus on minu seisukoht ja, ja selle seisukoha esitamiseks ei pea, ma oleme olnud juures sellel, kuidas seda raha üle antakse või, või kellel seda täpset makstakse, millistes summades. Aga ma ei saa kuidagi nimetada seda erakonda, seda valitsust ausaks, kes, kes niiviisi käitub, et meil on siin palju räägitud igasugustest seadustest, mida keegi on saanud osta mingisuguste sponsorrahade eest või, või kellelegi toetamise eest. Ja eriti häbematu on ta just seetõttu, et et sellega võetakse rahva taskust koguse kogu see raha, mille eest endale poliitilist toetust on tegelikult ostetud, et rahvas peab kõik selle kinni maksma oma oma oma õnnetu elektriarvega, mis ta, mis ta nüüd saab selle jaoks, et mõned üksikud ärimehed, kes on Reformierakonna ära ostnud, saaksid rikastada. Järgmisel nädalal saab siis viis aastat ühest sündmusest Eesti ajaloos, mis umbes nendeks samaks viieks aastaks lõi ka Eesti poliitikas tänaseni toiminud jõujooned. Aga muutis veel päris mitmeid asju, mida me tänaseks oleme juba uueks, nagu selliseks status quo'ks harjunud pidama. Jutt on siis nendest aprillirahutustest. 2007. aasta 26. ja 27. aprillil. Tallinna kesklinnast Nõukogude sõduri monumendi äraviimisest ja sellele järgnenust, et ma ei teagi, kust otsast nagu alustada, et kindlasti kindlasti on palju neid, kes ütlevad, et ei ole mõtet selliseid nii-öelda tähtpäevi välja tuua et see ei too midagi kasulikku, see, ma ei tea, vastavalt inimeste vaatenurgale, et kas siis on pigem kasuks kõikvõimalikele nii-öelda Kremli, Kremli huve ajavatele tegelastele või siis vastupidi teenib mingisugust rahvuslikku eesti rahvuslikku sallimatust, õhutavad huvi, aga, aga ma arvan, et et see viis aastat on päris paras, pelgavad, et sellest tegelikult nagu rääkida, et nüüd on võib-olla võimalik ka. Käsitleda seda teemat kuidagi sellisel. Objektiivsemal ja rahulikumal moel on võimalik võtta nagu samm tagasi ja, ja võib-olla leida mingeid uusi detaile ja võib-olla on siin viie aastaga tekkinud ka uut infot, nii naljakas kui see ka ei ole, et et vahel võib-olla niimoodi, et sündmusest viis aastat hiljem on infot mõnevõrra rohkem kui vahetult asja jälgides, et ma arvan, et ma arvan, et sellest võiks rääkida küll. Noh, ega Titanicu huku 100. aastapäeva tähistamine tõesti tõsta seda laeva üles ega too neid ohvreid ka tagasi, kes kes selle laevaga laeval hukkusid. Et selles mõttes küll, aga saab ju arutada seda, mil määral on muudetud mereohutusseadusi või või kuidas on siis laevad paremaks tehtud selle aja jooksul, et kas sellest on midagi õpitud, et ma arvan, et et selle jaoks on need tähtpäevad kindlasti head, et inimestel on komme juba tähistada kasvõi oma sünnipäevagi, miks siis mitte sündmuste aastapäeva, et et kui ma Nendele aprillirahutuste pronksiajale tagasi vaatan ja mõtlen, et mida Eesti riik on sellega seoses kõige rohkem teinud või mis suunas arenenud või kuidas seda endale positiivselt ära kasutanud, seda tol hetkel üsna negatiivset sündmust paljudes aspektides negatiivset. Nii kummaline kui ei ole, siis minu meelest kõige rohkem võib viis aastat hiljem kuulda selle sündmusega seoses sõna küberkaitse. Et sealt on võetud päris hästi kinni üks tol ajal võib-olla isegi täiesti teisejärguline asi nimelt Venemaalt kas riiklikult või mitte riiklikult, aga kindlasti organiseeritud küberrünnakud Eesti vastu, kus siis paljude paljude firmade ja viska riigiasutuste kodulehekülgi suudeti umbe ajada ja mitte ainult oli, oli veel hullemaidki asju ja et ja, ja seda on siis, selle ümber on päris osavalt lokku lööma, halb sõna, aga, aga põhimõtteliselt väga palju juttu tehtud ja suudetud sellega päris kõvasti poliitilist profiiti lõigata väljapool Eestit ja, ja tuua Eestile sellega ilmselt kõvasti ja suurt kasu kogu selle küberkaitse temaatika aruteluga ja, ja, ja ka arendamisega. Et see on üks isegi üllatavalt hästi või üllatavalt noh, positiivses suunas arenenud asi, kõik muud asjad on justkui ära vaibunud, mille, millest tol ajal palju räägiti, et mida peaks kõike tegema, kuidas peaks integreerima nii-öelda venelasi kodustama neist kuidagi euroopalikku seltskonda kujundama ja nii edasi, et kõik need üritused on jäänud üsna lühiajalisteks, kaasa arvatud see, kuidas Eesti massiteabevahendeid peaks ümber korraldama ja kuidas nad peaksid kõiksuguseid venekeelsed saated hakkama hirmsasti tegema. Üht-teist on selles vallas tehtud, aga need on kõik olnud sellise või valdavalt olnud sellised episoodilised ja ja lühema mõjuga asjad. Et et kui miski sõelale jääb, siis küberkaitse Jah, no eks, eks noh, tagantjärgi võib-olla isegi hea, et ei olnud raha ja ja ka ilmselt tahtmist nagu sajaprotsendiliselt ära realiseerida, kõiki neid suhteliselt. Emotsionaalselt välja käidud meediaprojekte venekeelse meediaprojekte, et siin oli ju osadel riigikogu liikmetele viska, mõnedel ministritel oli vähemalt mõned kuud pärast pronksiööd oli selline veendumused, et Eestis on võimalik ehitada selline Vene Pervõi kanaliga vabalt võistlev venekeelne telejaam ja muid selliseid asju, et Eesti rahvusringhäälingujuhtidel tuli vist tollal päris palju nagu selgitada, et millised on Eesti võimalused ja rahvusringhäälinguvõimalused ja ega ilmselt midagi head nahka sellest tulnud ei oleks, kui neid oleks hakatud siis täie hooga tegema. Aga teine nagu sellise püsiva või siis pikemaajalise mõjuga muutus, mis pronksiöödel toimunud on seal toimunud Eesti poliitilisel maastikul, et sealt algasid siis kaks asja. Esiteks algas sealt Reformierakonna selline püsiv Kõrge populaarsus, mis on siis nüüd lõppenud viimaste kuude jooksul noh, ainu ainupopulaarsus võiks öelda ja teiseks väga selgelt siis Keskerakonnast sai juba pigem siis vene venekeelsete valijate erakond, et praktiliselt viie aasta jooksul need kaks trendi püsisid muutumatuna ja noh, Keskerakonna puhul võiks öelda, siis ainult süvenesid, et alles viimase poole aasta jooksul on siis tõesti jah, seal nii-öelda Emori erakondade populaarsuse edetabelis hakanud teatud liikumisi toimuma. Noh, võiks ka seda sündmust veel kriminaalse või siis õiguslikku õiguslikust aspektist vaadata, et selles mõttes jättis ta üsna Hädise ja kehva mulje minule Eesti riigist, et esiteks neid kahjusid, mida oli ju päris palju selle laamendamise käigus tekitatud peaaegu et ei suudetud nende tekitamises siis selliseid süüdlasi leida, kellelt neid sisse nõuda. Ja see, see kahju hüvitamise pool jäi küll peaaegu olematuks, et ma arvan, et õigusriigis nii ei peaks olema, et inimesed lõhuvad teiste vara ja selle eest sisuliselt varalist vastutust ei pea kandma, seda kahju peaaegu süüdlastelt välja ei mõistetud ja kätte ei saa, see on tühised protsendid, mis sellest kahjust kuulusid hüvitamisele. Eks kogu see kogu see ka karistusprotsess jättis sellise mulje, et noh, eks me peame kedagi karistama ju justkui moe pärast, et, et, et sellele natukene tollane natukene ja, ja ma arvan, et et noh, kui vaadata kas või analoogilisi märatsusi või rahutusi, mis olid Inglismaal, kus hakati süüdlasi vangi panema juba nende sündmuste toimumise ajal. Ja millise kiirusega ja, ja tõhususega seal õiguskaitse või kui kohtuorganid töötasid, et see oli hoopis teine pilt, loomulikult on ka sealt hoopis teine õigussüsteemi kohtusüsteem, aga, aga noh, võrrelda neid asju põhimõtteliselt võib. Mis veel tahaks ütelda selle asja kohta. Et kui ma peaksin küsima endast, et kas selle sündmuse kordumine on välistatud või tehtud väga raskeks, siis põhimõtteliselt ma arvan, et, et ei ole, et me ei ole kaitstud selle sündmuse kordumise eest. Lihtsalt küsimus on selles, et kas Eesti vastastel või venemeelsetel jõududel leidub Teist nii emotsionaalset, objekti või teist nii emotsionaalset asja, mille ümber koondada need inimesed, kes tahaksid rahutusi korraldada või märatseda. No üks asi veel, võib-olla et mida ma olen kuulnud just nagu. Sellisel poolsosinal räägitavatele, mis tõenäoliselt on õige ja mis kõlab ilmselt väga küüniliselt, aga väga paljudel nendele isikutele, kes siis nendel öödel seal tänaval lõhkusite märatsesid, tekkis tõenäoliselt just Eesti politsei ja teiste korrakaitseorganite tegevuse tulemusel esimest korda selline. Seal ta siis arusaam, et Eesti riik on tegelikult täiesti jõulisel moel olemas ja on võimeline püsivalt ja väga jõuliselt sekkuma mingitesse asjadesse, et enne seda tõenäoliselt oli päris palju noori inimesi, kes arvasid, et Eesti riik on mingisugune nii-öelda fassaad, mille mille tegelik võimekus kriitilistes olukordades midagi teha on väga väike, et ma arvan, et Ma arvan, et see kogemus elab ka täiesti reaalselt oma elu edasi. Ja saate lõpuks räägimegi siis veel kord nendest erakondade toetuse määradest, et kuue mööda läinud ja sotsiaaldemokraadid on jätkuvalt Eesti kõige populaarsem erakond, nad on küll ühe protsendipunkti oma toetusest kaotanud, et et see on siis nüüd 29 protsenti 30 asemel, aga noh, see on selge, et sellise sellisel määral kõikumine ei ole nagu oluline kõikumine ja Reformierakond on siis jätkuvalt teisel kohal langenud kahe protsendi võrra 27-le protsendile ja Keskerakond tõusnud kahe protsendi võrra 25-le protsendile, Isamaa ja Res Publica Liit jätkab seal oma 12 13 protsendi kõrgusel, et ma ei mäleta, kuidas täpselt ennustasime siin kuu aega tagasi, et kas me ütlesime, et see sotsiaaldemokraatide esiletõus kestab ühe kuu või mõned kuud. Ma ei mäleta, kas ma üldse selle kohta midagi ütlesime, aga see, mida me mõtlesime, oli kindlasti see, et et nii suur hüpe tol ajal või eelmise kuu küsitlustes oli nii, et sotsiaaldemokraatide populaarsus kerkis kaheksa protsendipunkti. Et see kindlasti tundus noh, olevat selline, et, et ega ta sinna püsima ei jää, et ilmselt peaks ta langema. Aga, aga näib, et ei lange, et täitsa võimalik, et tegemist on uue poliitilise reaalsusega. Et niisuguseks toetus on, on, on võib-olla, et tulevikus siis jäämaski või, või need jõuvahekorrad, mis on iseenesest minu meelest Täitsa huvitav, et kui me vaatame Eesti poliitika ajalugu, siis kõik need 20 aastat, mis Eesti riiki on olnud on põhimõtteliselt olnud võimul kogu aeg. Parempoolsed poliitikud, ükskõik, mis nime nad siis parajasti on kandnud, kas ta on Isamaa olnud, kas ta on, on Reformierakond olnud või, või isegi Koonderakond, keda ka omal ajal hinnati parempoolseks poliitiliseks jõuks. Et selles mõttes, kui, kui Eesti rahvas suudaks vahetada seda poliitilist joont, mis on, on riiki valitsenud hoolimata sellest, et aeg-ajalt on erakond või aeg-ajalt on ka valitsusse kuulunud sotsiaaldemokraadid või mõni teine vasakpoolne erakond. Et see võiks olla huvitav kogemus ja, ja, ja kindlasti mõjuks värskendavalt just sellel taustal, et, et üks ja sama poliitiline kurss on olnud väga pikalt. Riiki tüürimas, jaa jaa. Kui me räägime praegu kogu aeg järjest ja järjest juba aastaid mingisugusest poliitilisest stagnatsioonist, sellest, et mitte midagi ette ei võeta peale selle, et ollakse võimul ja ja kindlustatakse ainult enda võimul olev olekut. Et ma arvan, et see kursimuutus oleks, oleks päris tervitatav, päris päris huvitav, et kes iganes sinna koalitsiooni kuuluksid, aga, aga aga ta, ma arvan, et ta kindlasti raputaks värskendaks riiki. Ma saan aru, et sa päris seda ilmselt ei mõelnud, aga kui ma mõtlen selle peale, et mis sa ütlesid, et sotsiaaldemokraatide võimuletulek oleks huvitav kogemus ja värskendav, siis üksi selliste põhjuste alusel küll ei tahaks, nagu valitsus vahetus nagu üle elada, et miski asi oleks huvitav kogemus, et küllap küllap peaks ikka olema mingeid sisulisemaid põhjuseid. Ka selleks jah, aga, aga demokraatias ja, ja selles ühiskonnas, kus me elame, on üks, üks eeldusi või üks vältimatuid asju, mis tuleb teha, et võimu tuleb aeg-ajalt vaheldada ja kabinette tuleb tuulutada, et see peaks kuuluma selle asja juurde. Aga selles mõttes ma veel kord ütlen, et jääme neid neid küsitlusi väga hoolega jälgima, et järgmiste kohalike valimisteni on, on kuskil rohkem kui poolteist aastat, järgmiste riigikogu valimisteni on lausa palju kolm aastat vist, eks ju. Nii ei, vabandust. Neli aastat. Et sellega ma olen nõus, et valimised on hoopis teine asi, kui kui avaliku arvamuse uuringud Sellega tänaseks ka lõpetame Anvar Samost ja Kalle Muuli nädala pärast jälle.