Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Matria ostab lisaks Valga lihatööstusele veel kaks Eesti lihatööstust, Wõro kommertsi ja Vastse-Kuuste lihatööstuse. Valitsus otsustas täiendada elektrituru seadust nii, et need pered, kellele elektrit ja kes elavad hajaasustusega aladel saaksid riigilt toetust elektrivõrguga liitumise tasu maksmisel. Ikla piiripunkti tühjaks jäänud hoonetesse. Uksed, toitlustus, teeninduskompleks, teatri- ja muusikamuuseumis avati näitus üks laul, üks maa, mis on pühendatud Eesti riigi juubelile ja Gustav Ernesaksa sünniaastapäevale. Venemaal Hantõ-Mansiiskis algas Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine, kus käivitatakse kõnelused uue partnerlusleppe üle. Põhja-Koreas andis Hiinale ülearuande oma tuumaprogrammi kohta, kuid vaatlejaid ei looda sealt ülevaadet ja ongi, ongi tuumaarsenalist ja ilmast. Homme sajab Eestis paljudes kohtades hoovihma. Puhub edelatuul ja sooja on 16 kuni 21 kraadi. Täna teatas Atria börsile, et ostab kaks eesti lihatööstust Wõro kommertsi ja Vastse-Kuuste lihatööstuse ja seda lisaks Valga lihatööstusele. Atria Balticu turundusdirektori Riina Aamisepa sõnul pürib Atria Eestist tugevale positsioonile. Selle tehingu eesmärk on tõepoolest seed, tõsine on saada siin põru tugevaks, esimeseks või teiseks tegijaks. Täna on siis reaalne läbi selle tehingu saada tugevaks teiseks tegijaks lihatoodetes turul Eestis me teame täna, et Wõro turuosa Nielseni andmete järgi on on ligemale 13 protsenti, Vassa Kuustel omakorda siis ligemale kuus protsenti. Nii et pürime nende turuosadega saavutada vastavat positsiooni. Mida see tähendab Eesti tarbijale? Kõik olemasolevad kaubamärgid jätkavad sellisel kujul, nagu nad on. Samamoodi jätkab ka Atria maksmoorid oma toodete arendamist meie omaniku puhul, Atria puhul ikkagi üks põhilisi väärtusi on see, et lähtuda oma tootearenduses ja kaubamärgi arendamisel kindlasti kohalikust tarbijast. Kas võiks tulla töökohti juurde või lastakse inimesi lahti? Praegu kindlasti kõik ettevõtted jätkavad oma tööd sellisel kujul ja oma äri nii, nagu see seni toimunud on. Kui väga palju tööstusi koguneb ühe omaniku kätte, siis võib ju kaduda konkurents. Põhimõte on õige, aga, aga lihatööstuse puhul võib olla käesoleva hetkeolukorras Eestis, kus, kus on peaaegu 120 ettevõtet, kes lihakäitlemisega ühel või teisel moel tegutseb on see pigem hädavajalik Eesti majanduse ja toiduainetetööstuse seisukohast, sest et kui liiga palju ettevõtteid tegutseb, siis muutub lihtsalt ütleme, üksikutele ettevõtetele ka väga raskeks ennast hästi efektiivselt majandada. Teatri ja peab selleks ikka veel konkurentsiameti heakskiidu saama. Just nimelt ja selleks on kõik ettevalmistused tehtud ja vastavad sammud ka ette võetakse. Eesti riigil tekib peatselt võimalus toetada neid perekondi, kes ei ole majapidamises elektrit. Valitsus saatis vastava eelnõu riigikogusse. Mall Mälberg jätkab. Eestis on regionaalminister Siim Valmar Kiisleri sõnul umbes sadakond peret, kelle kodus ei ole elektrit ning mõne sellise pere juures on aegade jooksul olukorraga tutvumas käinud vist suurem osa regionaalministritest. Nüüd siis otsustas valitsus saata Riigikokku elektrituru seaduse täiendamise eelnõu, mis tähendab, et riigil tekib võimalus, et teda, neid üksikisikuid, kelle kodus puudub elekter ja kes elavad hajaasustusega piirkonnas. Toetus on mõeldud elektrivõrguga Tomise tasude maksmiseks. Tegemist on regionaalpoliitilise ettevõtmisega, rõhutas regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Et see on just suunatud sellele, et säilitada põlistaludes põliskülades elu, et inimesed ei peaks sealt ära kolima, sellepärast et neil siiamaani ei ole võimalust olnud elektrivõrguga liituda lihtsalt selle kõrge maksumuse tõttu. Hajaasustusega piirkondadesse on see kulu tunduvalt suurem, kui tiheasustusega aladel toetatakse neid majapidamisi, mis olite registreeritud elamuna, esimene oktoober 95. aasta enne seda, kõik see tasuta justkui oli võrdne, aga kõigile ei jätkunud, kes sel ajal olid elamuna juba registreerinud, alaliselt elati, sees, elatakse mina ja ei ole saanud elektrit, millest ei sattunud ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste majapidamistega ja meil on praegu hea võimalus see ebavõrdsus nagu heastada. Et toetust saada, peab täitma teatud tingimused, ennekõike peab taotleja kohapeale elama. Suvilaomanike seadus ei puuduta. Tänavu on toetusteks kavandatud 11 miljonit krooni. Edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Kai Vare. Venemaal Hantõ-Mansiiskis algas Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine, kus käivitatakse kõnelused uue partnerlusleppe üle. Euroopa Komisjoni välissuhete voliniku Benita Ferrero-Waldner sõnul on Euroopa Komisjon häälestatud ambitsioonikale kõikehõlmavale juriidiliselt siduvale leppele. Üheks raskemaks teemaks on tema hinnangul energeetikaküsimused. Euroopa Liit saab veerand maagaasist Venemaalt. Euroopa tahab omaettevõtetele paremat juurde pääsu Vene energiasektorile, et tagada varustatust. Venemaa suhtub sellesse vastumeelselt ja nõuab omakorda omaettevõtete paremat ligipääsu Euroopa turgudele. Euroopa Liidu välis- ja kaitsepoliitikajuht Javier Solana peab vajalikuks, et Venemaa ja Euroopa Liidu uues leppes peab leidma kajastust demokraatlike põhimõtete järgimine ning konfliktide lahendamine Gruusias ja Moldovas. Põhja-Korea andis Hiinale ülearuande oma tuumaprogrammi kohta. Dokumendis peaks olema kirjeldatud plutooniumi rikastamise alast tegevust. Analüütikute sõnul ei esitate aruandes tõenäoliselt siiski andmeid Põhja-Korea tuumaarsenali ega väidetava uraani rikastamise kohta. USA president George Bush tervitas ettevaatlikult aruande esitamist, kuid lisas, et Ühendriigid on endiselt mures inimõiguste alase olukorra ja ka tuumaprogrammi pärast. Ta lisas, et teatab kongressile oma kavatsusest eemaldada Põhja-Korea 45 päeva jooksul terrorismi toetavate riikide nimekirjast. Esitatud aruanne on täielik. Bushi rahvusliku julgeoleku nõunikku. Tühistatakse mõned suhteliselt väikesed sanktsioonid, mis mõjutavad peamiselt neid, kes Põhja-Koreast kaupu impordivad ja soovivad selle riigiga rahalisi tehinguid teha. Kreeka teatas, et aastast 2010 keelatakse kõigis avalikes siseruumides suitsetamine ja samuti tubakatoodete müük. Alla 18 aastastele Kreekas on keelatud suitsetamine haiglates, kontorites ja taksodes. Samuti peab restoranides ja baarides olema suitsetajate ja mitte suitsetajate, kui enamasti neid nõudmisi eiratakse. Kreekas on Euroopa Liidu maadest kõige enam suitsetajaid. Regulaarselt suitsetab 38 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Kõige madalam näitaja on Rootsis, kus suitsetab 16 protsenti täisealistest elanikest. Ja uuest Eestist. Pärast Eesti liitumist Schengeni ruumiga jäid Ikla piiripunkti hooned tühjaks, nüüd avatakse juuli lõpus seal kohaliku ettevõtja Jaak Valge eestvedamisel toitlustus. Teeninduskompleks jätkab Toomas šalda. Aktsiaselts valge hotell võtis Ikla piirivalve kordoni ruumid pikaajalisele rendile riigi kinnisvara aktsiaseltsilt ning juba juuli lõpus plaanitakse seal avada korralik ja mitmekesine toitlustus. Teeninduskompleks investeeritakse umbes kolm miljonit krooni. Aktsiaseltsi valge hotell juhataja Jaak Valge. See on 120 kohaline toitlustuskoht pluss kaubanduspind on seal, siia tuleb oma pagaritsehh, siia tuleb korralik köök, lisaks tuleb siia pikamaa autojuhtidele kinnine tasuline parkimisvõimalus nende tarbeks on mõeldud, et neil oleks oma pesemisvõimalused ka puhkeruumid on ka võimalus neil ööbida mõnes numbritoas, lisaks sellele tuleb veel autopesu autopesu, siis on mõeldud ikkagi ka autodele ja ka siis kummivahetus ja ülejäänud siis patsid, need tulevad kasutusse siis lihtsalt niisama. Teil on ka selle koha nimi lausa välja mõeldud ja mainisid. Üritasin säilitada seda piirivalve kordoni õhkkonda, jah, rendilevõtteski oli eesmärk see, et teha nüüd edasi seda, mida see on palju-palju aastaid ennem seda teeninud ehk riigipiir ja selle toitlustuskohanimi saab siis täiesti olema siis Ikla Gordoni kantiin, ehk siis teisisõnu Aarne ehk selline lihtsam söögikoht, kus saab teeline siis kergelt ja kiiresti keha kinnitada. Kompleksi avamine ei tähenda seda, et Iklas enam piirivalvureid ega tollitöötajaid ei kohta. Lepingujärgselt on teatud arv kordasid aastas, kui piirikontroll taastatakse, siis meie tegevus mitte ei peatu, vaid see ala siin selle varjualuse all. Muudetakse piiritsooniks selleks hetkeks ja meie teeme oma majandustegevust siis nagu oma hoones ikkagi edasi. Esimest korda pärast Eesti liitumist Schengeni viisaruumiga kontrolliti seal just eile ja täna pisteliselt Lätist Eestisse sisenejat. Taarja muusikamuuseumis avati näitus üks laul, üks maa, mis on pühendatud teiste riigi juubelile ja Gustav Ernesaksa sünniaastapäevale. Muuseumis käis Egle Loit. Sellest, miks näitus on oluline, räägib muuseumi muusikaosakonna juhataja, üks näituse kokkupanijatest, Alo Põldmäe. No esiteks on praegu Eesti vabariigi 90. sünniaasta ja teiseks on Gustav Ernesaks, meie laulutaat saab selle aasta lõpus 100 aastaseks ja need tähtpäeva kokku on viinud meid mõttele, et me me saaksime ühendada Eesti kultuuriloo läbi isamaaliste laulude. Näituse eesmärk on näidata Eesti muusika ja teatriarengut 19. sajandi keskpaigast tänaseni. Näitus algab peale esimeste laulupidudega esimeste isamaaliste lauludega, niiet kroonale loogiliselt isamaaliste laulude taustal antakse ka muusika ja teatri uuenemine ja tuurilised uudised. Isamaalaulude taustal on ka käsikirjade näidised, mis on meie muuseumis olemas, näiteks Mihkel Lüdigi laul Koit, mis on nagu sümbollauluks laulupidudele siis August Hermanni isamaaliste laulude käsikirjad ja fotomaterjalile. Lisaks me siis kasutame dokumente, mis on seoses Eesti muusika ja eesti teatrilooga, nii et see on nagu rännak läbi aja. Muu hulgas käsitletakse kultuurilist tegevust nõukogude tagalas Jaroslavlis ning väliseestlaste muusikaliste teatrialast tegevust. Alo Põldmäe sõnul püüab muuseum kogu näituse valgusest tõestada ka seda, et Eesti on laulurahvas. Miks meie seda revolutsiooni nimetatakse laulvaks revolutsiooniks, sest kõik need eelmised laulupeod viie Ernesaksa tegevus kui ka teiste heliloojate laululooming on viinud selleni, et me ei kujuta nagu ilmale lauluta ennast ette, isegi kui tuleb revolutsioon sisse, laula abiks. Muuseumis on üleval ligikaudu 500 erinevat eksponaati, mida saab näituse raames näha kuni 19. oktoobrini. Eeloleval ööl on Eestis olulise sajuta ilm, saartel siiski pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama. Puhub valdavalt edelatuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on viis kuni 10, saartel 12 kuni 14 kraadi. Homme päeval sajab paljudes kohtades hoovihma, kohati võib äikest olla, puhub edelatuul, õhtul hakkab tuul saartel puhuma, lõunast kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 16 kuni 21 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu ja tehtud.