Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku 24. mai olulisemad sündmused. Mina näen Liisu Lass keskkriminaal politsei otsis täna ennelõunal seoses Reformierakonna annetusskandaaliga läbi erakonna peakontori Tallinnas Tõnismäel. Politseinikud viisid kaasa arvuteid ja raamatupidamispuudutavaid dokumente. Riigiprokurör Heili Sepa sõnul on seoses Silver Meikari väidete põhjal alustatud kriminaalasjaga pöördunud prokuratuuri mitmed inimesed, kes on samalaadse skeemi alusel parteile annetanud. Sepa sõnul taga sel nädalal enam Silver meikaritega Kristen Michalit üle ei kuula. Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et praegu pole veel mingit põhjust justiitsminister Kristen Michali tagasiastumiseks, sest seal tähendaks oma süü tunnistamist. Ansip märkis, et tema arvates on kogu korruptsiooni nonii loost läbi paistmas ka poliittehnoloogia. Selle eesmärk võib-olla uue Erakonna loomiseks pinnase ettevalmistamine. Läti seim kiitis heaks üksikisiku tulumaksu langetamise tulumaks langeb järk-järgult praeguselt 25-lt protsendilt aastaks 2015 20-le. Alkoholi tarbimine on hakanud Eestis koos majanduse tõusuga taas kasvama, kasv on aastaga olnud üle viie protsendi, selgub Eesti alkoholituru ja tarbimise uuringust. Kaks kolmandikku Eesti elanikest toetab riigiasutuste senisest suuremat kohalolekut Ida-Virumaal. Nii selgus uuringufirma Faktum ja Ariko poolt tehtud värskest arvamusuuringust. Täna ilmus Eestis mainekal loodusajakirja National Geographic juunikuu number. Ajakirjas ilmub ka Eesti loodusfotograafi Sven Začeki fotoseeria händkaku, st tegemist on esimese aga meil Eesti loodusfotograafi terviklik fotolugu. Ajakirja pääses. Pärnus algab täna õhtul üheksas rahvusvaheline koorifestival, kus osaleb tänavu 16 koori Eestist ja välismaalt. Festival lõpeb pühapäeval. Ilm on öösel ja homme päeval selge või vähese pilvisusega. Sooja on öösel üks kuni seitse, päeval 14 kuni 20 kraadi. Maapinnal võib öösel olla külma kuni üks kraad. Reformierakonna annetusskandaaliga seoses otsis keskkriminaalpolitsei täna ennelõunal läbi Reformierakonna peakontori Tallinnas. Mall Mälberg, küsis riigiprokurör Heili sepalt, mida kaasa viidi. Läbiotsimise käigus võeti ära erinevaid andmekandjaid, mida me hakkamegi ju tegelikult alles analüüsima, sisuliselt tegelikult tehnilises mõttes ei ole läbiotsimine veel päris lõpule viidud, sest et tegelikult mõned ametnikud on jäänud sinna veel oma toiminguid lõpetama. Nii et. Ma ei saa teil arusaadaval põhjusel öelda päris täpselt, kui informatiivne see läbiotsimine oli, aga aga olulisi andmekandjaid sealt saadi, saadi nüüd palju. No neid saadi arvestataval hulgal selle läbiotsimise läbiviimisel oli 16 ametnikku ehk siis pisut enam kui Keskerakonnast ja läbiotsimine viidi läbi ja rahumeelses õhkkonnas ja, ja mingisuguseid ekstressega küsimusi sellega ei tekkinud. Ja see on kõik, mis te praegu öelda saate. Nagu ikka, et ma kohe kindlasti ei hakka lähiajalgi ütlema, mida seal täpselt ära võeti, et seni, kuni me neid andmekandjaid analüüsime, Senime, selgitame välja, mis sealt asitõendi väärtusega, mis mitte, mis tuleb kohe tagasi anda, mis menetluse käigus uurimisasutusse. Kas seda on võimalik öelda, kui palju niisuguste materjalide analüüs võiks aega võtta? Noh, ma ei tea, meil alles tuleb tänauurimisnõupidamine, kus me arutame koos Lady selle, mis sealt saadi. Kui kaua meil läheb nende läbitöötamiseks aega, kuna me võtsime ära ka arvuteid, siis nendega tegelemiseks läheb üksjagu aega. Ma ei oska teile mõelda ja tõenäoliselt ma ei oska teile täpselt seda öelda ka enne järgmist nädalat, kuigi ka siis ma tõenäoliselt ei oska teile päeva täpsusega öelda, kui kaua nendega läheb. Ja millal tuleb teie juurde uuesti, Silver Meikar lähiajal ja Kristen Michal? Ma ei ole otsustanud veel, millal Kristen Michal tuleks kriminaalasjas üle kuulata, et aga sel nädalal ma seda kindlasti ei tee. Pärastlõunal jõudis Brüsselist euroliidu mitteametlikul tippkohtumisel Tallinna tagasi ka peaminister Andrus Ansip. Lennujaamas käis Indrek Kiisler, kellele peaminister kinnitas, et praegu ei ole veel mingit põhjust justiitsminister Kristen Michali tagasiastumiseks. Intervjuu hetkel ei olnud veel ajakirjandusele teada, et Reformierakonna kontor läbi otsiti. Praeguses staadiumis uurimine käib. Ma leian, et kui minister praegu tagasi astuks, siis ta võtaks omaks süü, mida minister on kategooriliselt eitanud ja see pole mõistlik. Ka minister on ka ise öelnud seda, et kui tema ministriks olemine hakkab takistama uurimist, siis ta on valmis tagasi astuma. Minister on valmis võtma poliitilist vastutust, aga ta ei ole valmis omaks võtma süüd. Justiitsministril tuleb kutse tulla, prokuratuuri tunnistus on, kas see on see olukord, kus ta peaks tagasi astuma? Ei, kindlasti ja mitte. Ma ei nõustu kategooriliselt sellega, et tunnistuse andmine võrdub süüdi olemisega, seda kindlasti mitte, siis peaksid ju kõik need inimesed, kes meiega õiguskaitseasutustes käivad, tunnistuse andma, kohe oma ametitest loobuma ja, ja ennast süüd tundma eiei. Eestis mõistab süüd ikkagi kohus. Tegemist on ikkagi justiitsministriga? Jah, ma juba näen siin ka oma eelmises vastuses, et et kui justiitsministri isik hakkab takistama õigusemõistmist või, või tekitab tunde, et õigusemõistmine ei ole sõltumatu ja, ja kallutamata ministri isikust, et siis on loomulikult vajalik peaministril tagasi astuda, aga praegu ma seda olukorda ei näe. Ansip kinnitas, et nüüd tuleks seadustada juriidiliste isikute õigus teha erakondadele annetusi ning suurendada kontrolli erakondade rahakasutuse üle. Endine õiguskantsler Allar Jõks ütles meie uudistele hommikul, et praegust olukorda ei päästa aga vaid kosmeetiliste muudatuste tegemine. Sõltumata sellest, millise tulemuseni riigiprokuratuuri uurimine viib või kas keegi astub tagasi või astu tagasi on lahenduseks ainult see, kui erakonnaseadust ja sellega seonduvaid seadusi oluliselt muudetakse. Ma ei räägi kosmeetiliste muudatustest või oluliselt sest siin ei ole küsimus ainult erakonna rahastamises, vaid siin on üldse jutt reeglitest, mis on seda poliitilist maastikusamm sammu haavalt aastate jooksul kivistunud. Ning peaministri vastus. Minu meelest on need minu ettepanekud Allar Jõksi ettepaneku, et tema on täpselt samu ettepanekuid teinud. Ja Ma võiksin nõustuda ka osaliselt Allar Jõksi kolmanda ettepanekuga, see on valimiskampaania kuludele lae seadmisega. Aga põhimõtteliselt ei, need need minu oma ettepanekud väga ei ole, midagi originaalset selles ei ole, et taoline süsteem toimib väga paljudes maailma riikides ja Allar Jõks on teinud täpselt samasugused ettepanekud. Kas Allar Jõks ajab praegu poliitikat, teie arvates mitte lihtsalt vastutustundliku kodaniku juttu? Minu meelest praegu selge, missugune on Allar Jõksi roll kogu selles Silver Meikari loos ja, ja seetõttu ei kipuks ma küll teda lahterdama poliitika ajajaks, õigus või eetikaeksperdiks. Ajakirjanduses on esitatud ka spekulatsioone, et nii Silver Meikar kui ka Allar Jõks valmistavad pinnast ette uue erakonna loomiseks. Küsisin selle kohta peaministri arvamust. Noh, seda võib näha ja võib ka mitte näha, jälle kord ma ei tahaks hakata spekuleerima. Aga kui vaadata seda praegust olukorda natuke laiemalt kaugemalt, et siis teatud need niisugused poliittehnoloogilised alged paistavad silma küll juba luuakse pinnast uue erakonna tekkeks, aga see on jälle spekulatsioone ja kuulub tunnete valdkonda. Esialgu argumente on, on vähe selle versiooni kinnituseks leida. Tuntud meediakriitik ja kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik ja ta on ka seostatud niinimetatud uue erakonna tegijatega kinnitas oma blogis memokraat, et ta ei ole huvitatud erakonna poliitikasse sisenemisest, uue erakonnaga, uue erakonna loomisest, vana erakonnaga, ühinemisest ega nende nõustamisest. Ka ei kavatse ta enda sõnul osaleda 2015. aasta valimistel ning ta ei nõusta ühtegi poliitilist jõudu ega seda toetavat jõudu. Jätkame teistel teemadel tähtsamatest välisuudistest teeb nüüd kokku võtta Janek Salme. Kohtuprotsess genotsiidis ning sõjakuritegudes süüdistatav Bosnia serblaste relvaüksuste endise ülema Ratko Mladić jätkub 25. juunil. Sellest teatas ÜRO tribunal. Haagis. Protsessi jätkumisel hakatakse tribunali kuulama prokuröride esimese tunnistaja ütlusi. Läti seim kiitis heaks üksikisiku tulumaksu langetamise seaduse. Parandused näevad ette, et üksikisiku tulumaks väheneb 25-lt protsendilt järgmisel aastal 24-le protsendile 2014. aastal 22-le protsendile ja 2015. aastal 20-le protsendile. Läti rahandusministeeriumi teatel on maksureformi eesmärk ühtlustada tulumaksutase teiste balti riikidega ja parandada konkurentsivõimet. Vene gaasimonopoli Gazprom teatajale. Katsetatakse lähenemine merealuse gaasijuhtme nord Stream esimest toru täisvõimsusel. Viimased kolm päeva on toru töötanud täiskoormusega, selle kaudu tarnitakse ööpäevas 75 miljonit kuupmeetrit. Maagaasikatsetused jätkuvad veel kolme nädala vältel. Gazpromi juhi Aleksei Milleri sõnul on katsetused näidanud, et kõiksust kudumid töötavad korralikult. Tarned Nord Streami esimese toru kaudu algasid mullu kaheksandal novembril. USA välisministeerium nimetas täna terroristlikuks ühenduseks aptalla Asaami brigaadid. Nimetatud rühmitus tegutseb Liibanonis ja Araabia poolsaarel. USA välisministeeriumi avaldust teatas, et rühmitus on korduvalt väljendanud kavatsust korraldada rünnakuid lääneriikide huvide vastu Lähis-Idas. Rühmitust on süüdistatud raketirünnakute korraldamises Iisraeli tsiviilelanike vastu. Terroristlike ühenduste nimekirja paigutamine tähendab, et muuhulgas on keelatud selle rühmituse teadlik majanduslik toetamine. Ja tagasi Eestisse kaks kolmandikku Eesti elanikest toetab riigiasutustel senisest suuremat kohalolekut Ida-Virumaal. Nii selgus uuringufirma Faktum ja Ariko poolt tehtud värskest arvamusuuringust. Uuringu tellis Vaivara vallavalitsus. Jüri Nikolajev räägib lähemalt. Eesti elanikelt küsiti, kas toetate Eesti riigistruktuuride senisest suuremat kohalolekut Ida-Virumaal ja konkreetselt sisekaitseakadeemia ümberpaigutamist Ida-Virumaale. Uuringust nähtub, et Eesti elanike arvates tehakse Ida-Virumaal olema rohkem riigiasutusi. Faktum Ariko uuringute juht Kalev Petti. No üldiselt on toetus sellele mõttele üsna selge 67 protsenti elanikkonnast kokku kas toetas seda mõtet kindlasti või siis pigem ja pigem ei toetanud või ei toetanud üldse 22 protsenti, et siis üldiselt on suhtumine positiivne, et Eesti riigistruktuurid võiks Ida-Virumaal rohkem esindatud olla. Kalev Petti hinnangul on tegemist inimeste esmase emotsionaalse hoiakuga. Eks Ida-Virumaa on aastate jooksul noh, natuke probleemne piirkond olnud ja ilmselt inimesed, kes arvavad, et kui Eesti riigiasutusi ja riigistruktuure seal rohkem kohal on, et võib-olla sisse integreerumine muu Eestiga, noh võib-olla lihtsam. Konkreetselt sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale ümberpaigutamise ideed toetas 42 protsenti küsitletuist, vastu oli 43 protsenti. Faktum Ariko uuringute juhi Kalev Petti kommentaar. Kui konkreetsest riigiasutusest või riigistruktuurist juba jutt on, siis vaatavad inimesed natuke konkreetsemalt ja siis see toetus nii kõrge ei ole, mõtlevad rohkem. Uuringu tellis Ida-Virumaa Vaivara vald, mida on vaadeldud sisekaitseakadeemia ühe võimaliku uue asukohana. Vaivara vallavanema Heiki Lutsu sõnul on vald juba aastaid arendamas Narva kõrval asuvat Narva Futura nimelist piirkonda, millele võiks arengutõuke anda just sisekaitseakadeemia sinna kolimine. Heiki Luts. Ida-Virumaal asub ikkagi suhteliselt vähe riigiasutusi siin eelmisel kevadel valitsus võttis Ida-Viru tegevuskava tegevusi tööplaanidesse, siis meil tekkis sära silmadesse, ütlen, et ikkagi Ida-Virumaal on midagi tulemas ja teemaga enda poolt siin tuleks just nimelt Vaivara valda. Vaivara vallavanema sõnul kinnitasid uuringu tulemused, et vald on sisekaitseakadeemiat, püüdes õigel teel. Arvasime, et tellime uuringu ja siis vaatame, et kas meie tegevused on õiged või ei ole, et endale kindlust kõigepealt juurde saada ja tulemused olid üllatavalt positiivselt, isegi paremad, kui me oskasime arvata. Uuringufirma Faktum Ariko viis küsitluse läbi mai teisel nädalal telefoni teel, küsitleti viit sadat inimest üle kogu Eesti Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Täna tutvustati sotsiaalministeeriumis uuringut alkoholiturust ja tarbimisest Eestis läinud aastal. Mall Mälberg käis kuulamas. Alkoholi tarbimine on hakanud koos majanduse tõusuga Taskasvama. Kui 2010. aastal jõi Eesti elanik 9,6 liitrit absoluutalkoholi aastas siis läinud aastal 10,2 liitrit. Kasv on üle viie protsendi, ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Rääkides sellest, mida me joome. Kõige suurema osa moodustab ikkagi õlu, kange alkoholi annab meil kuskil kolmandiku, olulisel kohal on siis ka lahjad alkohoolsed joogid ja meil on ka suhteliselt analoogne trend Põhjamaadega aegset on langenud kange alkoholi osakaal ja see kasv, mis on tulnud, on tulnud ikkagi nagu kergemate alkoholigi arvelt. Tarbimist mõjutab kõige enam riigi majanduslik olukord. Ja seda mitte selles suunas, et mida halvem on, seda rohkem joovad, nii see asi ei käi, kahjuks on või õnneks on see teistpidi, eks, et kui riigi elanike jõukus on suurenenud, kui riigi majandus on edukas, siis ostetakse ka rohkem alkoholi. Oma mõju. Avaldavad alkoholi tarbimisele ka palk ja tööhõive, samuti alkoholi india kättesaadavus ja kindlasti ka ühiskonna hoiak, rõhutab Marje Josing. Sotsiaalminister Hanno Pevkurile jäidki selle aasta uuringust kõige enam silma. Inimeste endi hoiakud. Kui 75 protsenti Eesti elanikest selle uuringu kohaselt ütleb, et me kõik siin Eestis joome kas palju või liiga palju ja ainult kaks protsenti ütleb, et ma ise joon liiga palju. Hinnang üldistele hoiakutele ja hinnang enesele on nii suure erinevusega. Peamisteks alkoholist tulenevate eks probleemideks pidasid Eesti elanikud joobes sõidukijuhtimist ning laste ja noorte joomist. 81 protsenti küsitletuist arvas, et Eestis tuleks alkoholi tarbimist vähendada, kes peaks selleks samme astuma. Kõige enam arvati, et inimene ise. Teiseks, et meedia. Kolmandaks, et valitsus üks võrdlusuuringust veel kanget alkoholi müüvate kaupluste arv on Soomes 343, Rootsis 414 ja Eestis 2633. Vähem kui tunni aja pärast kell seitse algab Pärnu kontserdimajas rahvusvahelise koorifestivali avakontsert Pärnus jätkab Ester Vilgats. Pärnu rahvusvaheline koorifestival, mis toimub iga kahe aasta tagant, paneb suvepealinnakoorimuusikast helisema juba üheksandat korda. Tänasel avakontserdil Pärnu kontserdimajas kõlab Pärnu linnaorkestri segakoori Endla Pärnu kammerkoori Estonia seltsi segakoori ning laulja Oliver Kuusiku esituses Cyrillus Kreegi Reekviem, dirigeerib Jüri Albertel. Eile pärastlõunal harjutas linnaorkester teost veel üksi. Linnaorkestri peadirigent Jüri Albert ütles, et neil on iga festivali avakontserdil tulnud koos kooridega mõnd suurvormi mängida ja need on uhkelt kõlanud. Jery halberten. Koorifestivali kontsertide korraldaja Toomas Voll Reedel on meil siis suur kontsert, nõndanimetatud konkursi kontsert, kus siis osavõtvad koorid esitavad oma festivaliprogramme žüriile ja laupäevane päev päev tõotab kujuneda selles mõttes toredaks, et meil on Rüütli platsil selline vahva nonstop kontsert, kus siis kõik koorid saavad 15 minuti jooksul ennast nagu linnarahvale ja linna külalistele siis nagu presenteerida ja samuti on kaasatud ka raekoja kontserdid siia festivali programmi nii laupäeval kui püha päeva hommikul ja lõpeb siis suure pauguga. Pühapäeval, kui festivalile jätamisel, siis lisaks žürii tulemustele kõike paremat numbrid, mida siis žürii nagu välja nopib, saavad siis laval uuesti esitatud kooride poolt. Žürii tööd juhib Eesti muusika ja teatriakadeemia emeriitprofessor kuuna areng. Koore hindavad veel laulja, koorijuht ja muusikapedagoog, Veronika Portsmouthi, koorijuht Aivar Lessinski ning Eesti filharmoonia kammerkoorilaulja hääleseadja ja koorijuht Kalev keeru ja auhinnafond on 2012 eurot. Enim punkte kogunud kollektiiv. Tartus avati täna esinduslik näitus 124 aastase ajalooga maineka loodusajakirja National Geographic kuulsamatest fotodest. Fotonäituse raames tutvustatakse ka ajakirja juunikuu numbrid, milles on avaldatud Eesti loodusfotograafi Sven Začeki fotoseeria händ kakkust. Mirko ojakivi käis näitust uudistamas. Ajalooline Tartu Jaani kirik on sümboolne paik, kus tõelisi fotograafia tipppärleid loodusfotosõpradele ja huvilistele näidata ja vaadata, mida on näitust külastades tekib paljuski savu tunne. Tegemist on otsekui perekonnaalbumi sirvimisega, kus sa tead kõiki neid pilte. Mõelda tuleb vaid sellele, kes täpselt ja millal on pildile jäänud. Kuid mis seda näitust ühendab, räägib National Geographicu Eesti väljaande peatoimetaja Erkki Peetsalu. Üks märksõna see on ikooni staatusesse jõudnud fotod ja sellepärast kannab see näitus ka nime n käikoonis. Siit leiab hästi põneva valiku erinevatesse teema gruppidesse jaotunud fotosid, loodusportreed, dokumentalistika, meeleolud, ajalugu. Piltide seast võib leida ka Eestiga seotud fotosid, mis tehtud mainekate välisfotograafide poolt enne teist maailmasõda. Kuid näitusel on oma nurga leidnud ka piltide näitamiseks tänane päevakangelane Sven Začek Valgamaapoiss, kes pääses esimese Eesti loodusfotograafina oma fotoseeriaga National Geographicu veergudele. Tõsi, näiteks eestlane Priit Vesilind on samuti väljaandes oma fotoseeriaid avaldanud, ent tema puhul oli tegemist toimetuse liikme ja ajakirjanikuga. Kuid üksikuid pilte on ajakirjas avaldanud eestlased varemgi. Mis tunne on olla siiski esimene Eesti loodusfotograaf, kes oma pildid mainekas ajakirjas Just seeriana lugejateni saab viia? Sven Začek. See on, see on päris võimas tunne, et jah, suveks taas oli siis kui tuli see teade, et need pildid nagu sobivad, aga tegelikult nüüd näha oma pilte niimoodi suurelt ja veel siin nii-öelda taustaks on siis tõesti need ikooni staatusesse tõusnud fotod läbisin üle sajandi, tähendab, see on uhke tunne. Rääkige hänkakust, kes ta teie jaoks on. No minu jaoks looduses selline eriline liik, et kes, kes on mind juba aastaid paelunud ja keda ma olen kõige rohkem looduses jälginud, seda aega, mis ma nendega veetnud olen, on täpselt ei saagi kokku lugeda, et me siin selle eestikeelse peatumata Erkiga proovisime kokku arvutada, aga saime niimoodi, et 160-st päevast on mul pildid ette näidata. Selle läheb nüüd juurde tänavune hooaeg ka peaaegu 190 päeva, aga need vääraskuma kaku otsisin, ei leidnud, et neid neid ei tea. Mirko Ojakivi, Tartu. Ja ilmast öösel on selge või vähese pilvisusega kuiv ilm, saartel võib-olla kohati udu. Tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üks kuni seitse, maapinnal mõnel pool null kuni miinus üks kraad. Oma päeval on vähese ja vahelduva oma pilvisusega kuiv ilm. Tuul on muutliku suunaga kaks kuni seitse meetrit sekundis ning sooja on 14 kuni 20 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18652. Mina näen Liisu Lass kena õhtut.