Teie seas on inimesi väga erinevatelt elualadelt, aga neid kõiki ühendab pühendumus veendumus oma kutsetööle, vabatahtlikule tegevusele, kodukohale, pühendumus Eestile ning nendele väärtustele, milles vaba Eesti usub ja millele vaba Eesti toetub. Nii iseloomustas president Toomas Hendrik Ilves neid, kellele ta mõni aeg hiljem andis kätte riiklikud teenetemärgid. Kõik aumärgi saajad on teinud midagi silmapaistvat, nende seas oli ka arvestatav hulk kohalikku elu ja meie kultuuri edendajaid, näiteks rahvamuusik ja lõõtspillientusiast Heino Tartes Põlvamaalt. Et see on vist üleüldine raefolkloori edendamine, ma olen teda praktiliselt üle Euroopa juba nagu edendanud ja ikka vean edasi veel nüüd me läheme lõõtspillitegemisega veel Lätimaale ja aitame naabreid ja nii see asi meil käib. Aumärgi said ka mitmed õpetajad, kuid Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja hele Kiiseli hinnangul tunnustatakse õpetajaid nende töö eest suhteliselt harva. Tulebki lõpetajaid veel kohaliku elu edendajad seast välja, aga nad on käinud selle eest, nad ei ole tunnustatud, kui õpetajad oma töö eest koolis midagi märkamises viltu. Et kui me ütleme, et me kultuuri ei väärtustata, siis tegelikult kultuuritegelasi meil tunnustatakse. President kutsub neid vestlusringidesse igale poole kuule, aga õpetajaid sinna ei kutsuta. Mitmed aumärgid läksid ka Eestist väljapoole. Nii sai Maarjamaa Risti Vene massirepressioonide uurija Anatoli Rasoomav, kelle abil on meil teada pea paari 1000 eestlase saatus Nõukogude massirepressioonide ajal. Stonski fro ussivili ja Eesti osa on minu töödest suur, rääkis Rasoomav. Ma tegelen suure paari aastatega Nõukogude Liidus, kui hukkus ja kadus teadmata miljoneid inimesi. Neist miljon või rohkemgi lasti lihtsalt maha ja nende seas oli palju eestlasi, rääkis Razuma vilju lödi isi kogunil Vušmiljon, pull, Restriilini, isegi tiibu. Aumärgi sai ka Vene inimõiguslane Ljudmilla Aleksejev, kelle kinnitusel õpetas tema eestlasest vanaema talle ühe kindla põhimõtte. Lüüdiumide wowskinik võidžibennishibris Jessereost täishis. Kõigi aumärgi saajate nimel võttis sõna professor Maarja Kruusmaa. Tallinna tehnikaülikoolist. Muuhulgas robotmannekeenid arendamisega tegelenud teadlane leidis, et tegelikult on Eestis hea elada. Et meil on vabadus rääkida ja tegutseda hoolimata oma maailmavaatelistest eelistustest, et meil on õigus kritiseerida ja mitte nõustuda ja meil on vaba voli kasvõi oma riigi üle nalja heita, ilma et meist keegi pärast salapärasel viisil kaduma läks. Toomas Kelt, Tartu.