President Toomas Hendrik Ilves avaldas tunnustust haridus ja teadusministeerium krimijuhtimisel kõrghariduse reformimisega tehtud tööle, kuid nentis samas, et mõned sätted ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses ei ole põhiseadusega kooskõlas. President leiab, et ülikooli rahastamise tingimused ja üliõpilaste õigused ja kohustused peavad seaduses kirjas olema, seda ei saa jätta valitsuse otsustada. Ilves tuletab meelde, et põhiseaduse järgi on ülikoolid seaduses ettenähtud piirides autonoomselt. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo hinnangul kasvabki selle seaduseelnõuga ülikoolide autonoomia olulistes küsimustes. Ülikoolide rahastamise sõltuvusse seadmist õppetöö tulemustest saab vaevalt pidada põhiseadusega vastuolus olevaks, märkis Aaviksoo. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas avaldas rahulolu, et president ei teinud kõrgharidusreformi suhtes ühtki olemuslikku märkust, mis tähendab, et riigipea toetab plaanitud muudatusi. Klaas kinnitas, et kultuurikomisjon on edasisteks aruteludeks valmis. See, millele president viitab, oma otsuses on valikute küsimus. Kas me reguleerime seaduses väga täpselt tulemuslepingute indikaatorit. Praegu on Haridus-Teadusministeerium eelnõu algataja-na kui ka parlamendi olnud seda meelt, et seadus võiks olla üldisem ja valitsuse määruses peab olema siis täpsemalt need teemad fikseeritud valitsuse määrused, et on kiiremini muudetavad, kui, kui elu seda nõuab. Seadused on jäigemad, aga see on alati valiku küsimus. Tallinna tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ütles, et presidendi otsus vajab tõsist analüüsi. Samas tunnistas Keevallik, et pigem toetab arutelu jätkumist, sest ta ülikoolide rektorid oleksid soovinud nii mõnelgi puhul teistsugust lahendust kui praegune seadus ette näeb. Ja üks kõige olulisem moment on see, et seda seadusemuudatust tuleks vaadata koos õppetoetuste seadusega, mis, mis nüüd võib siis teoks saada ka. Aga see punkt, millele president eraldi tähelepanu juhtis, et ülikoolide rahastamist ei saa jätta ikkagi otsustada valitsusele, vaid selle peab kinnitama riigikogu, kas te selle punkti kallata? No seda peab veel ka minu arust analüüsima, praegult otsustab seda minister kooskõlas nüüd selle seadusega, mis vastu võeti Riigikogus, hakkab seda tegema valitsus, kuidas ta viiakse riigikogu tasemele ja, ja mis, mis alusel hakatakse siis tulemuslepinguid sõlmima, see on kõik praegu veel lahtine küsimus ka nii-öelda lõpuni formalism keeridega ülikoolidele raha eraldamist, see on ikkagi minu arvates läbirääkimise küsimus. Tehnikaülikooli üliõpilaskonna juhatuse esimees Tauri Gerson ütles, et tudengid on presidendi otsusega rahul. Me oleme juba eelnevalt toonud välja need kitsaskohti, mis antud seadust nendes kätkeb. On räägitud küll, et tegemist on põhiseadust puudutavate juriidiliste küsimustega. Tegelikult juriidiliste küsimuste taga seisabki sisulised küsimused, president on välja toonud selle, et akadeemilise puhkuse all õppimine võiks olla keelatud, siis oleme ka meie algusest peale rääkinud. Tähendab, arutelu edasi ja loodame, tuleb veidikene laiemalt, seal on lisaks sellele, et meid kuulatakse, et neid kuulda võetaks. Urmas Klaas ütles, et kultuurikomisjon hakkab olukord arutama juba oma järgmisel istungil. Tema usub, et kompromiss leitakse, sest seadus peaks kehtima hakkama alles järgmisel aastal ja sinnamaani on aega.