Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 12.-st aprillist stuudios on Kai Vare. Eesti inflatsioonitase sõltub praegu pigem toiduainete nafta hinnast. Maailma pole mitte niivõrd sisemistest teguritest, tõdeti Eesti panga ja rahvusvahelise valuutafondi esindajate kohtumisel. Soodsate arengut arengute korral suudab Eesti euro kasutuselevõtuks vajaliku inflatsioonikriteeriumi täita 2010., et aasta lõpuks, ütles Eesti Panga asepresident Andres Sutt. Eesti keele tulevik sõltub palju sellest, kuidas me ise oma emakeelde suhtume. Väga tähtis on ka eesti keele püsimajäämine teaduskeelena, tõdeti täna Eesti keele instituudis toimunud konverentsil. Rahvaliit tahab, et riigikogu arutaks riiklikult tähtsa küsimusena riigimetsa rikku. Ühtlasi algatati allkirjade kogumine riigimetsa kaitseks. Ettevalmistused Eesti esimesteks elamumessid. Eks on saanud tagasilöögi, sest Pärnu on majandusraskustes ja Tallinnas ei anta kavandatavat messiala munitsipaalomandisse. Pärnu on siiski lootusrikas, et aastal 2010 mess toimub Eesti suurimat orelit. Kaarli kiriku orelit on varem remonditud etappide kaupa. Nüüd, mil pill on kogudus 85 aastat ausalt teeninud, on õige aeg kapitaalremondiks. Remont läheb maksma kaheksa miljonit krooni ning see loodetakse valmis Aastaks 2011. Ilmateade lubab ööseks ja homseks vihmasadu. Sooja on öösel neli kuni kaheksa, päeval kaheksa kuni 12, saartel kuus, seitse kraadi. Eesti panga ja rahandusministeeriumi esindajad osalevad rahvusvahelise valuutafondi ja maailmapanga arengu komitee kevadkoosolekul Washingtonis. Eesti Panga asepresidendi Andres Suti sõnul on peamisteks teemadeks maailma majanduse ja finantsturgude olukord. Siin on nüüd ebakindlus võrreldes möödunud kümnenditega palju, palju suurem ja, ja kindlasti see mõjutab kogu majanduse arengut, et taimes siis teatavasti on vaadanud allapoole ka maailma majanduse kasvuväljavaateid, eelkõige siis just Ühendriikide osas, mis siis mõjutab ka teisi ja finantsturgude olukord püsib kindlasti veel pingeline üsna mõnda aega nende arengute taustal me siis rääkisime HMS Euroopa osakonna juhtidega, Eesti majanduse väljavaadetest ja eelarvepoliitika oli üks põhiteemasid ja siin nende kohtumiste põhjal võib öelda, et, et eelarve tasakaal selleks aastaks on, on kindlasti miinimumeesmärk, nii et seda kavandatud eelarvekärbet on, on kindlasti vaja, aga siit nüüd ettepoole vaadates järgmist aastat silmas pidades, siis kindlasti ka seal peab olema see eelarve prognoos hästi konservatiivsetele eeldustel, sest maailma majanduse osas valitseb päris suur ebakindlus. Kui kiiresti see taastumine toimub või kui kaua siis selline nõrk majanduskasv kestab, et sellises. Me peame kindlasti ise olema vägagi konservatiivsed, me arutasime ka inflatsiooniväljavaateid ja nii IMF kui meie olla ei saa nagu ühel seisukohal, et hinnatõus on selgelt moodustumas ja seda toetab ka aeglasem majanduskasv, et noh, riskid on siin seotud hetkel pigem, mis see teguritega nagu toiduainete hinnad ja nafta hind rahvusvaheliselt paga eestisisesed tegurid peaksid küll praegu igati toetama inflatsiooni alanemist, mis ühtlasi tähendab seda, et, et kui me nüüd nagu ette vaatame ja kui arengut seekord saavad olema Eesti jaoks soodsad, et siis tõenäosused 2010. aasta lõpupoole suudame täita Maastrichti inflatsioonikriteeriumit on selgelt kasvamas, ma arvan, inflatsiooni osas meil tase on küll hetkel kõrge, aga see peegeldab ennekõike juba äratoimunud hinnatõus, et siin nagu viimaste kuude inflatsioon on näidanud, et see trend on, alaneb ja, ja ma arvan, et kui majanduskasv on palju mõõdukamat, et siis ka inflatsioonisurvet on väiksemad ja, ja need mured peaksid ka meil nagu päevakorrast maha saama. Rahvaliidu volikogu arvates tuleb negatiivne lisaeelarve vastu võtta kohe, mitte oodata sellega sügiseni. Samuti võttis volikogu vastu pöördumise, milles kritiseeritakse riigimetsa majandamise keskusele reformi ja metsaseaduseelnõu. Rahvaliidu volikogu algatas allkirjade kogumise. Riigimetsa kaitseks tegi riigikogu rahvaliidu fraktsioonile ülesandeks algatada parlamendis riiklikult tähtsa küsimusena Eesti riigimetsa tulevik arutelu. Ago Gaškov teeb volikogu istungist kokkuvõtte. Rahvaliidu esimehe Jaanus Marrandi sõnul ei ole vaja enam riiki õhemaks hööveldada, vaid maksude alandamine tuleb peatada. Kui me tahame erinevate erakondade programmid ette, siis midagi ei ole teha. Põhiliselt on siiski juhtunud ju nii, et väga paljud erinevad valitsused on viinud ellu Reformierakonna poliitikat, peamiselt selle ideoloogiapõhiselt on toimunud seesama maksude vähendamine mitmesugustel foorumitel on ju tegelikult tunnistatud, et praegune majanduspoliitika on jooksnud ummikusse ja on seda põhimõtteliselt vaja muuta ka needsamad negatiivselt arve mullistused on ju sellest poliitikast ikkagi väga selgelt tulenevalt loomulikult tõepoolest sellisel liberaalsuse on ju olnud ka positiivne jälg Eesti majanduspoliitilises ajaloos, aga igalpoliitikal on aeg ja tänaseks on see väga selgelt ammendunud olukord, kus Eesti riigi eelarve on siirdunud väga selgelt ainult tarbimises sõltumisele ehk nii nagu tuleb, väikene tagasilöök majanduses, nii väheneb tarbimine. Eelarve koosneb liiga paljus meil käibemaksust aktsiisimaksust, mis on tarbimisele suunatud maksud iseenesest. Niisugune eelarve on osutunud ilmselt haavatavaks ja see olukord on meil praegu käes. Riigikogu rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli, kas metsaseadus ja RMK reform, mille suhtes te võtsite siin tänasel volikogul vastu pöördumise, võib kaasa tuua selle, et Eesti riigimets libiseb vaikselt eravaldusse. Kõige rohkem valmistab meile muret see, mis on metsanduse sektoris tervikuna toimuma hakanud eeskätt just RMK klaas ja loomulikult selle valguses uus metsaseadus. Mõlemad protsessid on meie hinnangul väga kitsas ringis kokku lepitud ei ole kaasatud protsessidesse, teadlasi ei ole kaasatud protsessides huvigruppide esindajaid. Kahe protsessi valguses võib tekkida väga suur oht, kus tegelikult Eesti riigimetsad libisevad eesti rahva käest ära, libisevad Eesti riigikontrolli alt välja ja see on küll rahvuslik tragöödia. Eesti keele instituudis räägiti täna eesti keele tulevikuvõimalustest Marta Meryl Grauberg jätkab. Tänastel mõttetalgutel oldi ühel meelel selles, et eesti keeles parandamise tagamiseks on juba palju tehtud. Keeld kaitseb nüüd põhiseadus, välja on töötatud eesti keelestrateegia, mida pidevalt edasi arendatakse. Samuti on käivitatud hulk riiklikke programme. Siiski ütles Instituudi direktor Urmas Sutrop, et täna on ta eesti keeles tuleviku suhtes palju negatiivsem kui mõne aasta eest selle ilmestamiseks, tõi ta näite Moskvas ilmunud eesti keele sõnaraamatust. Vägeva, kuidas edu poisile ja nõnda edasi ja nõnda edasi sadade lehekülgede kaupa. Tegelikult ongi seal täpselt see missuguseks, muutub eesti keel. Kui neljandik eesti keele kõnelejatest kõnelevad seda mitte emakeelena kõnelevad suurte vigadega. Troppi sõnul on märke sellest, et eesti keel teaduskeelena hakkab hääbuma. Ja hästi iseloomulik on siin kõrgkoolide vastuseis sellele, et võõrkeelsed doktoritöödel, mida siin kaitstakse, oleksid pikemad eestikeelsed kokkuvõtted. Ma just kuulsin ülevaadet Tallinna tehnikaülikooli kohta, kus tõlgendatakse kuid eestikeelne kokkuvõte olema aitab poolest see, millest küll. Et kui me ei suuda nõuda doktoritööd oleksid eestikeelsed kokkuvõtted juures siis toimub valdkonda Tartus teaduskeeles kiitlast. Siis veel veab teaduskeelena püsima jääma, arvab ka Tallinna Ülikooli professor Martin Ehala. Minu meelest oleks oluline välja anda populaarteaduslikke ajakirju referatiiv, vajadusel maailmas uut tehnoloogiat, eesti keel, uut füüsikat. Teadlased kirjutasid kokkuvõtted, mis, mis on toimunud viimase viie aasta jooksul ja selle jaoks siis kasuta seda terminoloogiat, sealt edasi saad üliõpilased neid kasutada õppimiseks. Keskkooli õpetajad saavad sealt enda teadmisi laiendada. 6000 keele pingereas asub eesti keel Ehala hinnangul praegu esimese 100 hulgas. See positsioon võib paraneda, kui muutub inimeste suhtumine keelde. Aeg on hoiakute muutmiseks praegu küps, leiab Ehala. Maailmas on 30 viil erinevakeelset versiooni Microsofti tarkvarast, eesti keel on üks nendest, siis ma küsin koolides. Paljud neist kasutab eestikeelset kontoritarkvarakoolis on võib-olla 10 protsenti, ületatan inglisekeelset tarku nad kuidagi ei tundnud, et nad tahaksid seda eestikeelset arvutada. See on nagu asi, mida tuleks muuta ja ma arvan, et praegu on tunda, et vaim muretseb eesti keele pärast pulga rohkem. Ehk siis praegu on selline hea hetk, kus oleks võimalik seda hoiakut murda. Eesti laste lemmikraamat on leiutajateküla Lotte, mille on kirjutanud Andrus Kivirähk ja illustreerinud Heiki Ernits. Teost kogus Eesti lastekirjanduse keskuse korraldatud nukitsalugejaküsitluses ülekaalukalt enim hääli nii kirjaniku kui kunstniku kategoorias. Kirjaniku arvestuses sai teise koha Aare Toikka, Aarne Mägi kirjutatud Ruudi. Kolmandaks tuli Kristiina kassi humoorikas lugu Samueli võlupadi. Üheksandal nukitsa konkursil oli vaatluse all ligi 200 raamatut, mis ilmunud aastatel 2006 2007. Hooga käima lükatud. Ettevalmistused Eesti esimesteks elamu Messideks on saanud tagasilöögi, sest Pärnu on majandusele raskustes ja Tallinnas ei anta kavandatavat messiala munitsipaal omandisse. Kõigele vaatamata kinnitab Pärnu abilinnapea Peeter saun peret. Pärnu mess toimub aastal 2010. Tallinna messi toimumisaeg on lahtine toomas, seal ta annab teada. Eesti esimene elamumess pidi toimuma Pärnus 2009. aastal Tallinnas, aasta hiljem. Neid termineid lükati juba sügisel aasta jagu edasi. Nüüdki pole midagi lõpuni kindel, et Pärnus linna rahadega veel hullem seis kui riigis keskmiselt, siis linna eelarvest kärbiti 30 miljonit krooni, mille eest plaaniti messialale välja ehitada kommunikatsioonid. Et mess aastal 2010 toimuks, jääb üle vaid leida tuumikinvestor. Pärnu abilinnapea Peeter saunpere. Me teeme kõik selleks, et aastaks 2010 elamumõist toimuks MTÜ Eesti elamu Messidega, proovime leida strateegilist investorit, kes oleks nõus panustama tänavate, teede, trasside ja kaldakindlustuse rajamisse, omab lahendeid nii Meelis niin, MTÜ onu Messidest, kui mina oleme rääkinud erinevate ehitusettevõtjatega suurfirmadega, kes on siis kinnitanud valmisolekut panustada sinna, kuigi eks nad tahavad loomulikult saada teada detaile, millistel tingimustel see finantseerimine peaks seal olema. 26.-ks maiks peaks siis Pärnu linnavalitsuse poolt tellitud kaldakindlustuse rajamise projekt valmis saama sellega siis peaks linnapoolne osalus nagu rahastamise osalus lõppema, selleks hetkeks on siis ehituseks kõik ette valmistatud. Ei ole ainult teede, tänavate ja trasside projekte olemasolevad vanad sõjaväeosad maha lammutatud, olemas kaldakindlustuse projekt on kinnistud jagatud, katastriüksused moodustatud sisuline töö, võix, pluateerimistuja, ehitustöö võiks algama hakata. Mittetulundusühingu Eesti elamumessid, juhatuse esimees Meelis nii on samuti ikka veel Pärnu messi suhtes positiivselt meelestatud. Eks meie oleme muidugi veendunud, et Pärnu on kõige parem elamumessi läbiviimise koht. Me otsime linnavalitsusega seda tõsisemad kokkupuutepunkti. Võib-olla alustame nagu strateegiaplaani teistele põhimõtetel uuesti läbikäimist, et tegelikkuses oleksid tegevused, oleksid veel konkreetsemalt määratud, et milliste ülesannetega peab üks või teine osapool, mis kuupäevaks valmis saama. Roosiline pole sees ka Tallinna elamumassiga. Riigi maa-amet ei pea võimalikuks messi korraldamiseks vajaliku Kopli poolsaarel asuvat reformimata riigimaa tasuta munitsipaalomandisse anda. Tallinnas on oluliselt rohkem vaja tööd teha selleks, et mis läbi viia mõistlik, aga täna võib-olla siis ka selline seisukoht, et see kuupäev, millal Tallinna mess toimub, öeldakse välja hetkest, kus maaga on see siis hoonestusõiguse lepinguga, on see siis maa munitsipaalomandisse ehk et need probleemid on lahendatud? Eesti Rahva muuseumi 100. aastapäeva juubelivaibakonkursi võitja on tekstiilikunstnik raudvõidutöö kavand kannab pealkirjakogujad. Eesti Rahva Muuseumi direktori Krista Aru sõnul on vaip eesti rahva jaoks olnud alati kodu ja soojuse märk ning muuseum on läbi aegade eesti vaiba kultuuri arendanud. Anu Raua loodav juubelivaip ja Krista Aru sõnul ühendama endas ajaloo ja tulevikutemaatika ning peegeldama Eesti Rahva Muuseumi tähendus nii traditsioonilises kui uuenduslikkus mõttes. Kogujad valmib järgmise aasta aprillikuus, kui Eesti Rahva muuseumil täitub 100 aastat. Kokku laekus konkursile 24 tööd. Tallinna Kaarli kiriku oreli 85. sünnipäeva puhul on eesti organistid tänabilil mänginud alates kella kahest. Kell seitse algab missa Martaberil. Grauberg küsis Kaarli koguduse muusikajuhilt Piret toidul olnud kas 80 end viis aastat ühe oreli jaoks on vähe või palju. Eesti tingimustes 85 aastat ei ole sugugi mitte väga vähe, ma arvan, see on just niisugune paras aeg. Et ta võiks pärast õnnestunud remonti minu arvates töötada veel vähemalt sama kaua ja kes teab, mis siis edasi saab, punamootorid on paigaldatud siin mõned aastad tagasi uued, siis me nagu seda väga ei karda, et, et see mootor vastu ei pea. Orelil võib juhtuda muid asju, et jäävad viled peale või või siin ka, kui inimesed käivad sisse-välja, uksed on lahti, see õhuniiskus ja temperatuur muutub. See ongi just see kõige suurem probleem alati orel selliste vanade orelite jaoks, et kui see temperatuuri niiskus muutub, et siis võib hakata midagi nagu öeldakse, hüüdma ja on ka osad viled, mis on lihtsalt puudu. Aastakümneid tagasi olid siin ka segased head ja ilmselt ka viidi neid, vilesid siit minema erinevatel põhjustel. Aga siiski on ta säilinud või ikkagi väga terviklikule sellisel ilusal kujul, nii et see näitab seda, et sellega praegu ilma kapitaalremondita on võimalik niivõrd suurepäraseid ja nõudlikke helitöid veel ette kanda, see näitab seda, et see on ikkagi omal ajal väga hästi ehitatud, kus orel tehtud on. See on tehtud Walkeri firmadega, Walkeri firma oli selleks ajaks, kui Kaarli kirikusse orel telliti, juba Baltikumis palju oreleid ehitanud pole kõige kuulsam isegi niisugune sõsarorel on Riia toomkirikus, aga siin nüüd need 84 registrit, mis Kaarli kiriku orelil siiski teevad sellest pildist praegu ka Eesti kõige suurema oreli, kuna oreli remonti tuleb teha koos kirikuremondiga. Kuna me peame ootama, millal pärast remonti kõik tolmseidki hakata monteerima, siis on intonatsiooni küsimus ja me loodame, et võib-olla selle oreliga läheb siis üks poolteist aastat ehk miinimum ja tegelikult on siin üks number, mida me silmas peame, teevad selle oreli väljaandmise number. Hobusenumber, nagu öeldakse, on 2011 ja natuke loodame, et äkki aastaks 2011, kui ka Tallinn on kultuuripealinna tiitlit kandmas, äkki õnnestub need asjad ühendada, see oleks väga tore. Ja kust selleks remondiks siis raha saadakse, eks kogudus püüab loomulikult siin ise ka koguda ja noh, arvestades, et ega selle oreli restaureerimine ilmselt alla kaheksa miljoni Eesti krooni ei tule välja, ma loodan väga, et Eesti vabariigi valitsus ja ka Tallinna linn leiavad mingeid võimalusi, et seda asja toetada. Ja nüüd ilmast eeloleval ööl sajab, vihmasadu on kohati tugev. Puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 10, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on neli kuni kaheksa kraadi. Homme sajab paljudes kohtades vihma, kohati on võimalik äike. Puhub kagu ja idatuul neli kuni 10 meetrit sekundis, õhtupoolikul pöördub tuul saartel loodesse ja tugevneb kaheksa kuni 13, puhanguti 16 meetrini sekundis. Sooja on püha, päeval kaheksa kuni 12, saartel kuus, seitse kraadi. Niisugune oli tänane päev Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.