Ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Täna on siis nagu ikka meil kombeks stuudios kolm ajakirjanikku, Iivi Anna Masso ajakirjas diplomaatia Sulev Vedler Eesti ekspressist. Ja mida Aarne Rannamäe eesti rahvusringhäälingust meil tegelikult on? Nendest uudistest ka kohe hea lähtuda saivi, olete kaua aega Soomes olnud, mis siis need Soomes toimub? Ega see ei ole mingisugune esimene kord kuidagi kuidagi liiga sagedaseks on need verised asjad seal läinud. Palju küll jah, tegelikult nüüd ongi eelmistest juba mõnda aega aega aga selle juhtumi kohta või ütleme selle mingeid põhjuseid või taustu analüüsida absoluutselt liiga vara, me ei teagi sellest mitte midagi. Jah, aga noh, et Soome, selline heaolu, rahulik, vaikne, kõigil on hea, sotsiaalsüsteem on paigas, kust, kust tulevad sellised? No äsja oli just näiteks oli ta Independent mingi Briti leht, kus oli lugu väga, ülistab lugu Soomest, kus oli huvitav lause sees, et Soome on küll. Et Soome on küll enesetapp, pude ved püsib enesetappude maailma tipus, aga tegelikult on ta ÜRO õnnelikkuse mõõdupuu järgi maailmas õnnelikkuselt teine riik lood. Ja noh, seda aga tegelikult lauset võiks ju ka statistikat tõlgendades teistpidi panna, et ta on ÜRO mõõdupuu järgi õnnelik, kui sealt teine riik ka püsib, enesetappude esirinnas, nii et et noh, seal need vastuolud on olemas ja need on väga tugevalt näha ja ikka veel ja ikka ja jälle uuesti. Jah, kui inimene ennast kuskil seal taga tagametsas ja kindlasti ka suuresti alkoholi toel nii-öelda otsustab oma eluga hüvasti jätta, siis sellest võib veel nagu kuidagi kuidagi aru saada, aga, aga minna hüvinge see on siis üks noh, ütleme väike linn tegelikult umbes 50 kilomeetri kaugusel pealinnast Helsingist ja kukkuda seal kuskilt laohoone katuselt suurekaliibrilist relvast põmmutama. Siin jääb näha, mõtlen, et liiga vara on üldse mingisuguseid spekulatsioone tegelikult esitada, aga noh, näha jääb, et kui, kuivõrd on, on mingisuguse Breiviki jüngrite eelminguga tegevust ja kuivõrd-kuivõrd peaks nagu meedia vaatama vaatama, kui midagi niisugust seal peaks olema, me ju ei tea veel. Aga noh, meedia nagu selles mõttes vaatame veel see, et kui suur staar Breivikust tegelikult tehti, kui kohutavalt palju ta on olnud ju nagu noh, enim mainitud Meedia persoonide hulgas rahvusvaheliselt ja noh, mine tea, võib-olla läheb kadedaks, aga nagu öeldud Breivik Fredrik ühes teises reas, aga üldse tõmbad kohe nii väga, väga loomulikult sellise lingi kohe äsja hävingajal toimunut vahel. Ei, ei, ma lihtsalt ütlen, et kui see peaks nii olema, et ma rõhutan, et tegelikult me ei tea, mis seal tagant. Tule, tule ka siinkohal meelde Mälmas Rootsis toimunud tulistamisega breik mitte mingit seost, kus on ka gängibki Adringi saadi rahulik naaberriik. Samas kui me vaatame ida poole Venemaale, noh, seal me juba teame sellest tulistamist oli päris palju ette tulla. Muidugi, seal pole enam sellised. Nii metsikud ajad, kui 90.-te alguses. Äritülisid lahendati granaadiheitjaga. Aga noh, enesetaputerroristid ikkagi töötavad ka Venemaal. Äritülid armukadedus, kibestumine mingi kiusamise puhul, noh, need on nagu olnud, need tavalisemad motiivid on olnud Ameerikas ja mitmel pool ja noh, üks asi on lihtsalt relvade kättesaadavus, et muidu nagu läheks virutama, aga kas mingisuguse asja vastu seina või annaks vastu vahtimist, aga kui sul on piss käepärast, siis siis on ka see võimalus olemas. Miks mitte kasutada? Mõtleb mõni mees, no see nädal oli täis sellist tõsist ajakirjandusliku pusimist. Et meie väikene poliitpaat tõi, tõi meile meile meile kõigile kõvasti tööd ja juurdlemist ja, ja mõtlemist, et kuhu me siis oleme nagu nagu tüürimas, aga jõuame loomulikult selle teemani ka kohe, kus me siis ilma selleta saame. Aga just nagu palsam on siis seda, seda sündmust varjutamas üks, üks teine üks teine sündmus, ehk siis kolmel õhtul teisipäeval, neljapäeval ja siis kolmas õhtu on, täna, saavad massid vaadata aasta ühte tipp või, või lemmiksündmust milleks on siis mõistagi Eurovisiooni lauluvõistlus. Ja ma vaatasin just enne siia stuudiosse tulekut näiteks üleeile õhtu vaatajanumbreid ja peab ütlema, et ükskõik mis selle ürituse kohta ka ei räägita, need numbrid on metsikud. Ma ei ole nüüd päris kindel, kas, kas nad ületavad seda tantsusaadet, mis, mis on siis juba nimetatud aastane telesündmuseks, aga, aga mulle tundub, et ületavad. Sest et need arvud näitasid seal alates 340-st 1000-st mõõdetakse veerand, mõõdetakse tegelikult iga iga minutit, aga, aga esitletakse nagu veerandtundide slotisortide kaupa siis alates 340-st 1000-st kuni vist isegi 380000-ni. See on metsik vaatajate arv. Ahah, see oli, see oli väga võimas tulemus ka oleks olnud, ütleme 10 aastat tagasi oli rohkem praegune tipp saadetel kuskil 220 250000 vaatajat selles mõttes väga kõva saavutusega. Aga ta on üle Euroopaga väga vaadatav saade, et kokku umbes 100 miljonit inimest peaks vaatama tõenäoliselt menukamaid ainult jalgpalli Euroopa meistrivõistlused, sellel aastal siis olümpia loomulikult. Olümpiamõned alad, jah, aga noh, me võime ju natuke arutada, meil, meil on nii palju aega küll, et, et mis see fenomen on, et et kui sa, kui sa nagu inimestega, ehkki ma siis no jätame nagu Eesti ja, ja oma mehe nagu kõrvale selles mõttes, et et homodele ikka elatakse kaasa, kui sa hakkad inimestega rääkima, siis siis üheksal juhul 10-st või isegi 99-l juhul 100-st öeldakse, et nad, et see on üks arusaamatu sündmus. Et muusika ta nüüd ka ei ole kellelegi, ma ei, ma ei ole kohanud inimest, kelle, kelle maitse ta oleks ja, ja ometi inimesed vaatavad, silmad punnis ja, ja ootavad, ootavad seda sündmust lausa kuudega. See on jällegi sõltub, et ma olen küll kuulnud välismaal käies ka Eurovisiooni laule kuskilt suvaliselt raadiustega inimeste auto makkides tulemas veel mitu kuud hiljem, et sõltub seal mõned laudujad Mölder mõnes riigis täiesti noh, suurteks iitideks saade ja kui me vaatame ka Eestit siis ka meie eurolaulud ikkagi nad tulevad kogu aeg mal raadiust. Aga, aga fenomen on ta selles mõttes, et see on üks väheseid väheseid üritusi, kus iga riik paneb välja ühe esineja ja ta siis võistleb teise riigi vastu Euroopas, et selliseid ju rohkem võistlusi nagu praktiliselt ei olegi. Ja sinu ühendatakse huvitaval viisil kultuur ja sport teatud mõttes, et noh, et sul on teatud kultuurimoment, meeldivad või ei meeldi need laulud, ma olen nõus, et noh, ütleme mingi tabav atrialu või Clif Richardi Conradi. Siiamaani mäletan aastakümneid neid hitte, see tähendaks, et igihaljad klassikud Ja noh, samas on, see on tegelikult spordiga võrreldav nüanssi omadele pöidlahoidmine või oma lemmikute hääletamine, et see no ma ei tea, kui palju inimesi motiveerib see, et laul meeldib ja kui palju see, et see maa meeldib kindlasti nii üht kui teist. Aga mulle tundub küll, et siin on nagu selline spordiga sarnane omade omade versus võõrast. Siis mõned välismaal elal elavad kogukonnad ja need aktiviseeruvad siis nemad saavad siis ka oma kodumaa heaks hääletada. Kogukondlik värk vist olegi üha üha rohkem, tähendab, tõenäoliselt on on seal mingisugune selline suhe, et kui, kui mida, mida kehvem on nagu tase, ütleme nagu viivitasin kultuuriliselt seda rohkem hakkavad nagu muud tegurid mängima meie teile ja teie meile ja kõik me koos oleme üks piirkond ja, ja, ja kui mul ikka tõsine vaenlane, see on piiri taga, siis ma kindlasti tema tema poolt ei hääleta ja nii edasi. Aga, aga muidugi noh, see on kui, kui nagu terve mõistusega võtta ja üldse mitte nagu, nagu süüvida sellesse, mis, mis praegu parasjagu noh, Bakuus või kunagi varem on, on toimunud siis kuidas laule paned nagu nagu pingerit, eks ole, see on nagu ma ei tea, maalide panek pingeritta, et kuidas sa seda mõõdad. Et mõõtmise alused on ju, on ju täiesti arusaamatud. Meeldivus on lihtsalt. Ja ma arvan ka, et noh, tegelikult kui see käib nagu niimoodi, et helistatakse ja öeldakse mu lemmik ja siis selle selle põhjal nagu loetakse see see pingerida pingeritta palju laule panna on küll väga raske, aga ütleme sihukest oma lemmikut ära tunda, et vau, et see on niuke kaasatõmbav ilus või kihvt, et see on nagu tunduvalt lihtsam. Ja meil on ju Euroopa jaguneb teatud tsoonideks ja meil on ka muusikaline maitse, on erinev, et ikka Eestis väga palju ei lähe sellised rütmid peale, mis seal näiteks teevad ilma kuskil endises Jugoslaavias. Ja see nagu CNN tsiteeris Briti analüütikud, kes oli seal viimaste eurovisioonide põhjal toonud toonud välja selliseid hääletusblokid väljaspool neid suurimaid riike, millest üks oli siis vaikingempajaksis viikingiimpeerium, kuhu kuulusid nii Balti riigid kui ka Skandinaavia ja Islandi ja Soome, et see oli, see oli minu arust päris vahva ja siis oled seal slaavi riigid omavahel siis lõuna-Lõuna-Euroopa. Et, et noh, et need olid nagu siuksed sügavalt kultuurilised jaotused selles mõttes, et nad ei langenud kokku nagu mingite poliitiliste jaotuste või institutsioonidega mingite Euroopa Liit ja NATO ja nii edasi ja nii edasi. Ja alati siiski lisandub siia teatud selline poliitiline mõõde, kui on tegemist natukenegi pinget pakkuma riigiga, nagu näiteks Aserbaidžaan noh, tegelikult ka Eestis toimus toimunud võistlusel ei ole selles mõttes huvitav, et Eestil uus riik Kesk-Euroopa jaoks, et paljud inimesed ei teagi, et Eesti on olemas, samamoodi me praegu avastama aserbaidžaani poliitika uudistes ikka räägitakse, et noh, et kas seal on demokraatiat või seal ei ole demokraatiat ja ja kas see diktatuur on need väga karm või, või ta on pigem niisugune pehmem. Et need veel lisavadki seda tekitavad sulle, et huvi vaata seda võistlust. Nädal on teatud selline vaimse geograafia nagu laiendamise roll ka selles mõttes, et Eurovisiooni osalejaid on rohkem kui rohkem, ütleme Euroopa Liidu liikmesriike rohkem, kui me päris niimoodi geograafiliselt Euroopasse loeme, et just kõik need Aserbaidžaanis ja Venemaad ja Iisrael on osalenud. Et selles mõttes me näeme nagu nihukest laiemat Euroopat. Just pingutavadki need ääremaad nagu rohkem ja, ja antud juhul loomulikult Aserbaidžaanile on, on suurepärane võimalus nii-öelda ka tugevat PRi teha, et, et näidata, kui, kui rikas ja kui edasijõudnud ja nii edasi see see riik on, kuigi minu meelest on nagu noh, on räägitud küll, jah, aga on, on võib-olla natuke liiga vähe ikkagi räägitud sellest et kus, kus riigis toimub ja kas või ainult ainuüksi selle info põhjal, mis meie oma delegatsiooni, siis kuhu kuuluvad siis ka rahvusringhäälingutöötajad ja juhid, juhid ja, ja produtsendid ja nii edasi. Selle informatsiooni põhjal on on kuulda olnud kui, kui, kui keeruline tegelikult see asi on, et kui sa oled seal nii-öelda selles eurokülas ja kristallpalees ja, ja siis noh, kõik need jutud prožektoritest ja tuldpurskavad, sest ma ei tea mingitest koormustesti asjadest, et metsik raha on sinna loomulikult magama pandud. Aga kui sa tahad natuke oma oma käe peal natukene sellest ütleme, getost välja välja saada, siis, siis on on tõsiseid probleeme. Et liiga liiga vähe on tegelikult räägitud sellest, mis Aserbaidžaanis nagu tegelikult toimub ja ja noh, kasvõi see rootsi lauljanna juhtum, kes siis inimõiguste aktivistide kohtus ja keda siis kohe aserite võimud palusid Euroopa Ringhäälingute liidul nagu korrale kutsuda. Kõik see näitab, et, et tegu ei ole kaugeltki mittedemokraatliku riigiga, kus inimõigusi ja ja muid õigusi austatakse, kus oleks vaba press ja nii edasi. Ja teisest küljest see juhtum jõuab maailma pressi ja, ja see tähendab, et see Peeerr on, et see ei ole ainult ühesuunaline, et seal. Õnneks õnneks jah, on, on sellised, aga ütleme, kui selliseid üksikjuhtumeid ei oleks, siis noh, kõik delegatsioonid puutuvad praegu sellega kokku, et neil on liikumisvabadus piiratud ja ja ma tean sind, meie omad tahtsid näiteks lihtsalt ujuma minna merre ja, ja, ja need keelati ära jalgsi liikumine mingi 200 300 meetrit, sellepärast ei olnud ette nähtud niimoodi, et sa käid mööda Bakuu linna ja, ja antiautot viidi randa ja oodati, kuni nad seal ära suplesid ja siis toodi autoga tagasi, et, et nad ei satuks sinna kuhu. Jah, aga enamus lasereid elab vist üle piiri Iraanis. Et me võiksime mõelda, et Iraaniga võrreldes on aseri režiim siiski suhteliselt pehme. Kui demokraatlik Iraanis pididki aserid käima Aserbaidžaanis vabadust nautimas ja kõik on saartel ja suured sõbrad, neil türklased peaaegu sama rahvas, eks ole, ja nii edasi, aga aga, aga siin on olnud juttu ka olnud näiteks sellest, et, et kas Euroopa Ringhäälingute Liit ehk siis EBU, kelle, kelle korraldusel, kelle egiidi all kogu see kogu see pidu seal toimub, et, et kas nad ei peaks nii-öelda rohkem tegelema ka selle nii-öelda hardcore poolega, et see, et see üritus saab korraldatud, mikrofonid töötavad ja, ja teleülekanne saab suurepärane. See on selge, et see, nende ülesanne ja, ja ta saab korraldatud, sest et juba praegu paistab, et kõik on väga-väga hästi ja väga suurepärane. Aga Debu olevat liiga nagu pehmet suhtumist üles näidanud, et tegelikult ka ütleme, delegatsioonide artistide ja, ja kogu selle jõugu liikumine ja nii-öelda muud muud tingimused peaks olema rohkem luubi all ja noh, kui, kui sinna Aseri ütlesid selle rootsi lauljanna puhul, et et kutsuge ta korrale või tehke talle märkus, ma küll ei kujuta ette, kuidas see, kuidas see võimalik oleks. Kui, kui teise riigi artist tahab kohtuda kellegagi, siis ta võib ju seda teha. Ja siin on veel üks aspekt, et aastate jooksul on olnud olnud eurovisioon, selline suur geipillerkaar on homopidu olnud. Tal oli see maine väga kõvasti juures. Aastaid ja aastaid, aga sellel aastal ta küll Aserbaidžaanis ei tule kõne alla. Lihtsalt. Aga seal ei ole, geisid nagu Iraanis lihtsalt ümber ja ümberringi on riike, kus, kus homoseksualismi on kriminaalkorras karistatav ja, ja selle eest ootab lihtsalt ei vähem ega rohkem kui, kui trellid. Et seda ta, seda ta ei ole ja kas see nüüd hea või halb asi või seda, seda on, on keeruline öelda, kui aga tuleme siis nüüd selle sellesama teema juurde või nende teemade juurde, mis, mis ma siin nagu ütlesin, et on, on sel nädalal kõvasti tuhnimist olnud. Ja annaks jumal, et ajakirjandus nüüd saabuva suve hakul ja suvel ei, ei väsi nendest teemadest, sellepärast et on, on tõsine oht nagu ikka. Et saabuvad puhkused ja, ja inimesed lähevad töölaua juurest ära ja, ja paljud-paljud tööd jäävad tegemata, antud juhul väga-väga vajalikud tööd. Kas meil on, kas meil on siin mitu juhtumit selles mõttes, kas me, kas me eristame, antud juhul ütleme seda, mis on toimunud nüüd siis reformierakonnas, mille millise pommi pani plahvatama siis Silver Meikar ja mida, mida kutsutakse siis nüüd juba Silver kleidiks ilus tore nimi. Või, ja, ja võtame eraldi siis Priit Toobali juhtumi, mis tuli eile uuesti taas prokuratuurist välguna selgest taevast või, või on tegelikult kõik Kas seesama mulle küll tundub, et see on üks ja sama ja ma just mõtlesin, et kas me oleksime sellel teemal rääkinud ka juhul, kui Silver Meikar ei oleks kirjutanud oma arvamuslugu suurendanud, kas me oleksime ikka rääkinud, et see Priit Toobali süüdistuses oleks tulnud ikka välja? Noh, me ei saa öelda, et kas ta oleks tulnud nüüd just reedel või oleks saanud esmaspäeval. Aga kui ta oleks tulnud reedel välja, oleksime ikkagi rääkinud, et meie parteide rahastamisega ei ole kõik asjad korras. Minu meelest on tegemist ühe asjaga. Lihtsalt parteide nimed on erinevad, põhimõtteliselt ela vahet. Jah, nõus parteide rahastamisega ei ole korras mõneks, seda isegi natuke suuremana asjana, et see on nagu huvitav vastuolu. Et ühest küljest rahvusvahelised ja ma räägin nagu niukestest reeglit D ja normide täitmisest üleüldse suhtumisest nendesse, et ühest küljest nagu siin äsja uudisteski kuulasime, Urmas Paet manitses, et teised ka paneks kaitsesse kaks protsenti, nagu on ette nähtud ja kokku lepitud rahvusvaheliselt. Me Eesti täidab nagu, nagu on korduvalt rõhutatud, piinliku hoolikusega kokkuleppeid ja, ja norme ja ettekirjutusi on, siis on siis jutt eelarve tasakaalust või sellest samast kahest protsendist või millestki muust. Ja kui ma tulen siia koju, siis kuidagi hakkavad need libisema, need reeglid ja normid ja, ja me nagu vilistame nende peale ja ja see ei ole, et noh, minu meelest ma näeksin, nagu kogu seda parteide rahastamise süsteemi osana sellest tegelikult seda on näha, seda ma olen ise näinud igapäevases tööelus kuidas teatud nagu asjad, mis peaks teatud viisil käima kokku, et nendest võib lihtsalt üle rullida ja noh, see nagu ei tähenda midagi, et ütleme, et kui inimestel on piisavalt pisut võimu, piisavalt suhteid nad tunnevad ennast kindlalt kindlamalt kui see, kellest üle rullitakse, et siis nagu võib ja see on okei või vaatame, ma ei tea, kas või purjus peaga sõitmist kui palju normaalseid, tavalisi, toredaid, haritud inimesi, ma olen kuulnud ütlemas, et et mis siin, et siin siin politsei tõenäoliselt ei ole, et võib võtta küll natuke. Et, et ütleme, et kui sa keeldud klaasike, sest et ma olen autoga, et õied, aga siin siin keegi ei valvata, ühesõnaga nagu see oleks, sellepärast et politseinikule ei meeldi see, see keeld ja mitte sellepärast et et noh, et seal on põhjus, et see mõjutab su reaktsioonikiirust, et sa oled, et ohtlik endale ja teistele, kui sa sõidad klaasi võtnud. Ja minu meelest siin on nagu sama asi, et kuidagi mingid reeglid, mingid normid, mingid asjad on kokku lepitud. Aga kui need Reld ei meeldi, siis selle asemel et arutada, panna küsimus lauale. Et teate antud juhul siis, kui nad olema partei rahastamise juurde tagasi, et öelda, teate et minu meelest seal õige minu meelest peaks ettevõtet tohtima erakondi toetada, selle asemel, et seda nagu avalikult arutada ja püüda avalikkuse kaudu neid reegleid muuta, selle asemel reegleid lihtsalt eiratakse. Ja käitutakse umbes niiet noh, mina, mina teen nagu, nagu mina tahan, et minu meelest mina teen nagu mina tahan, et see on, see õnnestuks seal argisel tasandil siin nagu üllatavalt üllatavalt tavaline ja see on, see on nagu huvitavas vastuolus minu meelest just selle meie rahvusvahelise tublidusega Nojah, kui ma enne ütlesin, et kas me käsitleme seda eraldi juhtumitena või või, või võtame nagu nad ühtset tervikuna siis ja, ja miks ma, miks ma tegelikult kardan, et et need asjad hakkavad vaikselt sumbuma. Kuigi väga-väga-väga loodaks, et see nii ei lähe siis vaat, kui see tuli Postimehesse Meikari artikkel siis esimene esimene reaktsioon oli. Nojah, aga me meil nagunii teame, et, et see niimoodi käib. Me oleme ju kõik, noh, me oleme ajakirjanik, me oleme kuulnud, me suhtleme inimestega, me suhtleme ettevõtjatega, partei inimestega, poliitikutega riigikogu liikmetega me, me, me nagunii teame, et, et, et need asjad niimoodi käivad, et päike tõuseb hommikul ja idast ja õhtul läheb ta ära ja lääne poole ja, ja parteidel on raha vaja, seadus on selline. Leitud on selline skeem, et ettevõtja või kes iganes annab, ei taha oma nime sinna mängu tuua, annab mingisugusele parteitüübile. Tüüp läheb siis viib selle selle siis parteikassasse ja ja just nagu nagu oma annetusena. Kui eile tuli nüüd see Toobali juhtum, siis Ma tabasin ennast mõtetelt, oh järjekordne et, et kas see nagu noh, et uudisekünnist muidugi ületab, kuna tegu on ikkagi riigikogu liikme ja, ja ühe suure erakonna peasekretäriga. Aga, aga, aga niisugune reaktsioon oli, et oh jumal, issand küll. Et ah, teeme, kuna ma ise olin ka eile aktuaalses kaameras, et teeme nagu lühiuudised aitab küll, et siis siis hakkas kuskil kuklas tiksuma, et ootoot et siin on ju nagu juba mingisugused nagu uued momendid ei ole lihtsalt nii-öelda meikar kaks või, või või reform kaks, vaid vaid siin on juba nagu tegu noh, dokumendi võltsimisega ja, ja siin inimesed on öelnud, et nemad pole midagi annetanudki, lihtsalt võeti see must raha kirjutati selle inimese nimi peale võltsitud digiallkirja ja, ja läks raha. Kas ta läks parteikassasse või ta läks edasi mustalt, seda, seda me ei saagi teada. Jah, aga see asi on juba läbi uuritud, siin on selles mõttes vahet, meikar tuli oma jutuga välja alles sellel teisipäeval, aga aga siin peavad olema toiming juba tehtud, muidu ei oleks seda paberit kokku kirjutatud Priit Toobali suhtes. Et siin on suur vahe on minu meelest selle ja seega see protsess ei kao ka kuhugi ära, et edasi peaksime minema kohtu poole mingil hetkel teele ja parteide rahastamist on tegelikult Eestis juba tükk aega uuritud, et kui me vaatame, mis asi on maadevahetus, siis tegelikult on see laias laastus ikkagi ühe partei rahastamise küsimus. Veelgi selgemalt. Ivo Parbuse protsess, mis muuseas järgmisel nädalal jätkub Tallinna ringkonnakohtu seal on samamoodi küsimuse all, kuidas ühe suure partei propagandaaparaati rahastati, kas see oli seaduslik või ebaseaduslik. Prokuratuur väidab, et seadust rikkudes et selles mõttes see ei ole väga üllatav, et meie võimud tunnevad huvi parteide rahastamise osta. Ja väga selge oli siin ka see, et noh, et prokuratuuri maine ei olnud just kõige parem viimastel nädalatel eriti pärast kaotust. Mati helistas. Sellel hetkel hakati rääkima, et nad korruptsiooni uurimisega on prokuratuur ennast täiesti täis teinud, et temast ei ole enam mingit asja. Ja kui nüüd oleks prokuratuur öelnud, et ei, me ei uurilise Silver Meikari välja ütluse, mis oleks mainin eriti põhjas olnud. Aga võttes asja jällegi arutluse alla asja uurimisse, on prokuratuur hakatud suhtuma tunduvalt paremini. Selge, täiesti loogiline. Sellise süüdistuse peale peab prokuratuur reageerima, vastasel juhul oleks saadud või kasvõi öelda, et näete, et justiitsministri vastu nad ei julge minna. Kuigi samas on selge, tehke oma ülemuse, nakastan ülemas, prokuratuur nimetab ennast, et ta on täiesti sõltumatu asutus, eks ole, ja eks ta peabki olema, aga, aga prokuratuuri nagu kõikide õiguskaitseorganite tööd ju juhib ja haldab justiitsminister Kristen Michalil siin väga kehv. Väga kehv olukord, et kui ta isegi üritaks sinna mingit pidi sekkuda, siis sellest oleks veel suurem skandaal. Ta peab olema seal vaiksem kui muru, madalam kui muru. Sa ei saa mitte midagi teha, minul alles. Kui ta üritaks kuidagi sellesse uurimisse sekkuda, sellest oleks väga-väga suur skandaal. Reform ja kesk on praegu nende kahe juhtumi puhul valinud täiesti erineva taktika. Eile siis Keskerakond eesotsas oma peasekretäriga ei vaevu üldse nagu midagi seletama, väikese pressi väike pressiteade lasti välja ja, ja tundmatu pressiesindaja tuli ka korraks kaamera ette. Kes ütles, et, et, et kõik, see on jama. See ei vasta tõele, see on järjekordne katse laimata erakonda. Ja, ja me, me nagu põhimõtteliselt ei, ei pööra sellele mingit tähelepanureform, jällegi vastupidi, on asunud otsustavalt rünnakule ja põhiliselt isiklikule rünnakule. Silver Meikari vastu, et, et see, see klaperjaht on siis nüüd käinud on käinud ja mitu päeva ja, ja, ja see on ilmselt ka nii võimas olnud, et selle tagajärgi me nägime ka neljapäeval ETV saates kahekõne, kus siis Silver Meikar esines ja ja oli ka ikka väga endast väljas. Jällegi ma ütleks, et me ei saa öelda nimetatud Reformierakonna asunud rünnakule, Silver Meikar vast sõbrast Silver Meikar on Reformierakonna liige ja me võime samamoodi öelda, et Reformierakond on asunud rünnakule Kristen Michali vastu, et noh, me ei saa niimoodi minu meelest rääkida ja tuletaks meelde, et Reformierakond on alati nii-öelda omasid kaitsnud, et ega siis partei ei öelnud kordagi lahti Siim Kallasest, kes oli 10 miljoni dollari. No see oli, vist läheb vähe, teine juhtum, Sulev Eino Andres Jaadla juhtum praegu Andres Jaadla. Nojah, aga Rakvere linnapea ei ole parteidest jah, aga ei ole, partei liige on ka Meikari edasi, aga, aga tema positsioon erakonnas on, on hoopis teine, kui, kui, kuidas sa võrdled seda nüüd Siim Kallasega näiteks. Andres Andres Jaadla seda vabalt võrreldav, tunduvalt tähtsamal positsioonil oli riigikogu liige, koli kaks satsi järjest rohkem. Välissekretär oli selles mõttes, et ta ei ole sugugi isiklik, rünnak on ju ikkagi toimunud selles mõttes, et et kõik need jutud, et arvasime, et, et me oleme sõbrad, ütleb, ütleb Michal, eks ole nagu, nagu üldse asjasse puutuks. Aga et, et kuna kuna Michal arvas, et meikar on tema sõber siis nad koos varjavad seda saladust, kuidas, kuidas raha teenitakse parteile. Sina praegu nii nagu Sulev ütles, et Keskerakonna juhtum on, on kauem haudunud ja seda on juba uuritud ja Meikari juhtunud on antud juhul noh, esialgu tõesti sõna sõna vastu. Ma ise lähtun sellest, et meikar räägib tõtt. No üldiselt niisuguste asjadega on nii, et miks tihtipeale tõelisuse ületab inimeste fantaasiavõime minu meelest, et, et nii mõnigi meist võib rääkida lugusid, mida me välja mõelda ei oskaks, kui, kui me ei oleks neid elus näinud ja ma ei näe mingit põhjust, miks peaks, miks peaks inimene hakkama välja mõtlema selliseid asju. Ja ja noh, lähtudes sellest, et see sõna sõna vastu võitlus on, need on need selline no mõtlen, tõestusmaterjali meil veel ei ole, et meikar, räägi tõtt ja teised katsuvad, tead temast patuoinast teha, et see on minu meelest väga huvitav juhtum nagu tuleviku jaoks kõige küünilisem sellest oli, eile lugesin seda avaldust, noh, et, et siis nagu hakatakse meikarit uurima, et ahah, tema tunnistas üles, tema tegeleb siin mingi rahapesuga, nagu see oleks nagu olekski tema see, see kriminaalsee, see kõlas üpris üpris hirmutavalt ja ja noh, see ongi kaks faasi, et üks on see, et jah, ma arvasin, et me oleme sõbrad, et neid asju ei räägita, et siin on noh, seda on palju, seda on töökohtadel ka ja ütleme, et et noh, väljaspool ei tohiks rääkida sellistest asjadest, mis ei ole päris õiged ja siin noh siin ma näen nagu teatud sihukest noh, igas organisatsioonis on konfidentsiaalsed ja asju, mida ei, ei tulebki rääkida väljapool, aga ütleme, et kui midagi tehakse moraalselt valesti. Et siis me hakkame rääkima niukses maffia taolisest lojaalsusestusse võetakse maffiast suus, mees sisse, tuleb kõigepealt kellegi maha lööma, et siis tänavusel kambas kambas sees ja, ja, ja kõik võivad ühtviisi 11 planeerida. Et teatud piirist hakkab siin nagu sama sama sarnase asjaga tegu olema, et et aga on tegu asjadega, millest tegelikult tulekski avalikult rääkida. Aga samas nagu nõutakse teatud sihukse rühma lojaalsuse põhjal, et kuule, kuule, kuule niisugustest asjadest väljapoole ei räägita. Ja noh, nüüd me oleme veel nagu faasi edasi, et siis nagu hakatakse avalikkuses tegema, sest süüdistajast süüdlast. Ja, ja noh, siin on, siin on just see, et kuidas avalik arvamus välja kujuneb ja mis sellest, et asjast, mis on praegu nagu väga lahti ja kõik, kõik võimalused on, on lahti, ütles, et see on väga huvitamisest saab, sest see ütleb mitte ainult erakondades vaid väga paljudes organisatsioonides, nagu edaspidi annab inimestele juhtnöörid, et kas kas tasub probleemidest sigadustest, vaidlustest rääkida avalikult, kas õigus lõpuks võidab või on see nii, et kui nendest rääkima hakata, siis tehakse rääkijast patuoinas ja. On see, seda tuleb palju ta suud tulevikus päris päris kindlasti. Mulle meenub siin umbes 10 aastat, aga 10 aasta tagune juhtum, kus oli suur vastuolu äritüli, oli Ernesto Bratoonia Ilona Saari vahel. Tilonosaareri kenam on kena sellele noor naine, kes siis rääkis, mis toimus ühes börsiettevõttes. Tunnistas ausalt üles, aga tollane kriminaalseadustik ei lubanud sellist vilepuhujad siis süüst vabastada ja põhimõtteliselt ka tema ise läks ülestunnistuste eest kohtu alla. Et praeguse seaduse ümber tehtud ja ja meil võimalus sellist üles tunnistajad süüst vabastada. Hea näide on jällegi eelpool mainitud Ivo Parbuse juhtum, kus kaks ettevõtjad rääkisidki, kuidas nemad rahastasid Keskerakonna propagandamasinat ja nad vabastati süüst sellest ja see on üks olulisemaid punkte, miks siis kohtulused kohtuti, viidi? Minu arust just oluline on see, et kui meikar seda selle selle artikli kirjutas ja selle selle avalduse tegi et tegelikult võttis ta riski, et ta ise saab ka karistada. Oja, see, see peab vähemalt temasugusel kahekordse kogemusega riigikogu liikmel ju päris kindlalt olemas. Ma ei ole nii, et, et kui nüüd küsitakse, et, et mis vinn tema sees nüüd oli ja et ta pandi partei nimekirjas kehvale positsioonile möödunud valimistel ja ta ei saanud Riigikokku ja, ja et mis Kauna ta peab ja, ja kas see rusikas nüüd tõesti siis nii kaua on, on Mascus, et ootas vaid õiget hetke, et kätte maksta, siis minu meelest just see moment on siin oluline. Ta peab arvestama, et ka, et ka tema on, on, on üle astunud ja võib saada karistada koos nendega, keda ta siis on nüüd prokuratuurile üles andnud. Aga ta on sellega minu meelest arvestanud, et ma siin lugesin varasemaid esinemisi meedias, näiteks ühes artiklis, mis ilmus umbes-ist kuu aega tagasi, ütles ta, et mõelge, kui näiteks mõni ausa mainega reformile Erakonna fraktsiooni liige oleks sotsiaalvõrgustikku saatnud sõnumi kuid ainult teaksite, mida Michal reformi musta kassa hoidjana tegija varjas. Palun veidi kannatust, varsti tuleb see välja. Selline hüüatus annab erakonna propagandameeskonnale hea võimaluse sildistada igaüht, kes kunagi peaks samal teemal infot avaldama uueks gala Jannikeseks ning niiviisi sõnumitooja usaldusväärsus kahtluse alla seades tapp Akadeema. Ta andis märku, et midagi võib siit välja tulla. Veelgi varem. See oli vist juba paar kuud tagasi. Märkis, et Eesti poliitika oleks oluliselt oluliselt puhtam kuued. Juhtorganitesse valitud poliitikud ei pelgaks tuhnida vanades paberites pöörduksid kahtlaste tehingute asjus õiguskaitseorganite poole ning kõik lihtliikmed nõuaksid, et nende erakonna poliitikud käituksid moraalselt jälle ta andis märku, midagi võiksid tulla. No see oli niisugune mõistukõne, mida, mida tema oma erakonnakaaslased ilmselt ei, ei tahtnud mõista, et, et midagi sellist tuleb, sest et seda võib võtta ka väga, väga üldisena, et see, et noh, et meil see värk nii käibki, see puudutab kõiki erakondi ja see, see asi on niimoodi kulgenud juba juba aastaid. Jah, siin tekib see küsimus, et ta andis avalikkusele küll signaal, aga me ei tea täpselt, mis ta partei sees tegi, et me oleme näinud, et ta pöördus näiteks partei aukohtusse seoses võitlusega, mis toimub pühajärve kooli sulgemisele, aga kas ta samamoodi näiteks püüdis sellist rahastamisse skeemi oma partei sees kõigepealt tõkestada? Siiamaani on ikkagi mõistatus, on see, et miks ta üldse selle skeemiga kaasa läks, miks ta tollal ütles, ei öelnud, et kuulge, see asi ei kõlba mitte kuhugi. Lõpetame selle pulli ära. Need küsimused jäävad, eks. Nojah, võib-olla keskendume liigselt meikarile, kuigi nii-öelda kui granaadid on sütik, siis, siis süstikusse tuleb suhtuda ka väga tähelepanelikult, sest jumal teab, mis ta seal teeb seda, mida, mida see sütik nüüd granaadiga teeb, seda, seda me ju tegelikult veel ei, ei tea. Aga midagi ta ei võiks teha midagi, ta võiks nüüd ikkagi oluliselt teistsuguseks muuta. Ja minu meelest need need tsitaadid vaat sellele, et teda on ikkagi miski vaevanud, et see et ma kujutan ette, et sellised nagu noh, motiivid kogunevad tasapisi, et kuni otsustatakse avalikkuse ette minna ja just, et noh, seda meie väljaspoolsed ei tea, et kui palju seda organisatsiooni sees on kõigepealt arutatud, aga et kui selliseid signaale nagu on varem korduvalt tulnud, et siis on väga raske minu meelest süüdistada või kujutad ette, et inimene on kalkuleerinud ja mingit õiget sihukest löögi löögi hetke oodanud, et pigem pigem jah, võib-olla nii, et lasknud, lasknud ennast nagu mingi asjaga niimoodi järk-järgult kaasa meelitada ja siis ja, ja siis sellest samamoodi järk-järgult välja tulnud, aga muidugi kõige jah, aga kõige kurvem on see, et kui see asi kuidagi siis nagu noh, just nimelt, et pigem nagu maha vaikitakse ja kinni mätsitud Öeldakse, et kui, kui see on nii massiline nagu väga mitmed on juba mõista andnud. Et kui sa siis kuidagi niimoodi vaiba alla pühitakse, nagu öeldakse ja vait jääb ja kõik läheb vanaviisi edasi, et see oleks nagu kõige kurvem lahendus sellele Noh, see on omaette küsimus, jällegi mis saab edasi näiteks nendest rahaülekannetest parteidel, et küll peaminister pakkus välja idee, et ettevõtted võiksid jälle annetada? Kohati tundub see täiesti mõistlik olevat selles mõttes, et näiteks valimisliidud või siis üksikkandidaadid neil ei keela mitte keegi firmadelt annetusi vastu. Olge palun ainult head ja võtke või siis iga MTÜ kasvõi seesama Vaba isamaaline kodanik MTÜ-le võib iga ettevõtte annetada. MTÜ Demokraadid võib samamoodi. No aga mõtlesime, siis mõtleme selle peale, miks omal ajal ära keelati seal alles äsja ju 2010. Aga keelati ainult erakondadel ja siin võibki tekkida küsimus, et kas me räägime praegu moodustamisel uus erakond, et kas on üldse mõtet erakonda moodustada. Tänapäeval on see poliitmaastik nii palju muutunud, et saaksite erakonda moodustama et mõningaid protsesse mõjutada. Praegu praegu toimuv näitab, et hoopis teistmoodi teha. Mõjutada küll, aga niisugune seaduste ja otsuste tegemine ikkagi käib esindusdemokraatias erakondade kaudu, et Merit ei näe nagu muud võimalust. Et see on täiesti omaette küsimus, jah, et kas, et kas ettevõtted peaksid tohtima annetada või mitte, siis parteide rahastamise üle vaieldakse ja kakeldakse igal pool, see käib demokraatia juurde, tegelikult igal pool on sellega probleeme, igal pool on JOKK süsteem, kuidas keeldudest enam või vähem õiget viisi üle saada, näiteks näiteks Soomes on üks, üks viis erakondade valimisraha koguda on müüa näiteks korraldada seminare ja seminaripileteid ettevõtetes piletihind on 700 eurot, kui kandidaat saab müüdud pileteid, siis noh, mingi osa läheb seminarikulude katmiseks mingi osa kandidaadi enda kampaaniaks, mingi osa erakonnale enam keegi seda keelt keelata ja, ja see on. Ja see on nii tehtud ja, ja samas on see nagu selge, et noh, see asetab ütleme, kandidaadid omavahel ebavõrdsesse olukorda, ühtedel on ettevõtetes selliseid toetajaid, kes on nõus neile seminaripileti eest 700 eurot maksma ja teistel ei ole. Ja nii edasi ja nii edasi ja see on loomulikult jälle üks, üks viis ettevõtetelt, et raha sisse tuua ja noh, minu meelest see, et kui seda tohib teha, siis mida avalikum see on, seda parem, sellepärast et siis on nagu otsuste tegemise juures ka võimalik avalikkusele meelde tuletada, et et näete, see otsus või seadus on sellele erakonnale kasu või sellele ettevõttele kasulik ja nemad andsid sellele sellele erakonnale nii ja nii palju raha, et nad, mida avalikumalt see toimub, seda parem. No Eestis on ja samamoodi tegelikult valimiskampaaniates on üks suuremaid kuluartikleid, on kõikvõimalikud reklaamid. Trükimeedia saab alati trükkida ekstra soodsa hinnaga mõnele parteile. Vot see ongi näiteks meediaärimehe toetus, et ta ei pea kunagi raha andma, aga ta vastupidi, hoiab parteile väga palju raha kokku trükkides tema reklaame odavamalt. Näiteks. Ma enne tabasin Sulevi jutus ühe huvitava nüansi või, või, või see jutt tegelikult viis mind huvitavale mõttele, et kui, kui 2010 ära keelati, siis öeldi, et keelati ära erakondade raha saamine ettevõtetelt firmadelt siis kes keelas, needsamad erakonnad ise keelasid mis põhjusel a, võibolla neil ei olnud, sealt enam, ei olnud enam enam põhjust afišeerida Ki. Et kes, kes annab äkki ärimehed ja see on nüüd juba väga valdav. Ei, ei taha, et nende nimed lähevad, lähevad ringlusse, et mina annan 100000 ühele erakonnale ja, ja teise 100 noh, selle selle Ponendile sõltub jällegi, et on olemas mõningaid ettevõtjaid, kes annavad kõigile hea näide. Urmas Sõõrumaa. Oliver Kruuda ikkagi rahastas väga paljusid parteisid. Ja üha üha rohkem kuulda, et, et ettevõtja ei taha, et tema nimi läbi käiks, et, et see oli ka nende jaoks väga, väga mugav süsteem. Et anname mingisugusele partei poisile ja see läheb ise viib ja ütleb, et see on minu annetus ja ja läheb, viib selle parteikassasse. Ja samas meil on väga palju niisugust sõprade ja vaenlaste jaotust sellist teravat, et kui et kui ta kui keegi annab raha valel erakonnale, et siis ta on kohe minu vaenlane, ei ole, kui ta ei ole minu sõber, kui ta on vale. Ma olen kuulnud küll, et, et keskerakonnas ollakse väga pahased mõne mõne ettevõtja peale, kes on raha nii Reformierakonnale kui põlisvaenlasele. Aga kas sa ei pea selleks segama sinna partei partei liiget või parteiaparaadi inimest, samamoodi võib üks ettevõtja võtta oma teiste ettevõtjatest sõpradele raha kokku ja anda siis nii-öelda oma nimel selle summa üle kusjuures sinna juurde käib märkused. Tegelikult andis see ja see ka natukene. No fakt on igal juhul see, et ettevõtjad praeguses selles olukorras ei ole väga jutukad kohe ikka tikutulega otsi siin mitu päeva oleme, oleme üritanud, noh ütleme meie, meie nagu tipptegijate arvamus kätte saada ja väga üksikud on, on nõus rääkima ja needki ütlevad, et, et mina annan ühe või, või kahele ja annan maailmavaate järgi näiteks. Mitte nii, et ma viskan kõigile ja loodan kõigi käest kasu saada. Eks ta ole, et Rein Kilk on ka IRL-i liige, siis me näeme, et ta toetab Reformierakonda, et see võib muidugi tekkida seal partei liikmetest küsimus, et miks sa neile ka anname? Ta võiks kogu raha meile anda, meie liige. Aga kui ta on leidnud, et nii on hea, siis teistpidi miks mitte, eks hullem asi on see, et et sinna sisse tulla ka sellist täiesti musta raha. Ka ütleme, kuritegelik, Ei noh, selle kuradi nagu jamad, mida nähtamatu see protsess on, seda, seda nagu seda kahtlasematest allikatest see raha võib tulla tulla välismaalt tulla tulla ükskõik kust saada tulla, ükskõik millist. Kui ütleme näiteks etteskeemi, mida osa ettevõtjates kutsus nalja pärast vahepeal Ansipolliks see oli siis skeem, kus põhiliselt Lätist toodi meile salakütust sisse Eestisse käibemaks, aktsiisi jäeti maksmata, sissetooja firma läks pankrotti, seda müüd Eestis päris laialdaselt siin mõned aastad tagasi. Seal liikus päris palju sularaha. Sellise skeemi tegijad olid väga huvitatud, et poliitikud ei muudaks seda olukorda, et nad lõpetaksid selle businessi, aga praeguseks on see pistis siiski kinni pandud, et nende isegi kui nad tegid lobi, siis ei läinud õnneks. Aga sellistele ettevõtjatele on täiesti nagu võiks olla olemas soov toetada mõnda erakonda, et las kõik olla nii, nagu on, siis me saame vaikselt edasi tegutseda. Noh, ja täiesti omaette küsimus on ju see, et et mis see ettevõtja siis selle raha eest nagu saab Et omal ajal oli see vist Allar Jõks, kes on öelnud, et tal on, ta on kuulnud või tal on andmeid, et 32000 euro eest on võimalik osta seadust? Noh, ma ei tea, kas see summa on, on liiga väike või või paras või, või liiga suur, aga aga no mida selle raha eest siis nagu saab? Viskan Reformierakonnale paar milli, noh, edasi. Kas see, see viib nagu nagu järgmise küsimuseni, et, et võib-olla üldse need rahaplaanid tuleks kinni keerata. Et erakonnad elavad, käinud riigieelarvest saadavast rahast ja ja teevad noh, hea küll, paneme need tasad ka sinna veel juurde, eks ole, ja saab, saavad oma rahad, tutvustavad oma maailmavaadet. Ja, ja ongi kõik. Jah, aga ega sellel juhul jäävad ikkagi need varjatud annetused, et samamoodi saab teha keegi soodustust ala trükireklaami odavamalt või annan teile tasuta bussi või need ei kao. Mitte kuhugi ei ka ei olegi ideaalselt puhast puhast maailma ega skeemi ei saagi olemas olla, alati leidub kõver tee aga, aga, aga põhimõtteliselt kas, kas see viiks nagu asja selgemaks ja ja lõpetaks ära selle nii-öelda kilekottide ja muude tassimiseks? Ma kardan ka, et mida rangemad reeglid, seda, seda leidlikumad on inimesed igasuguste ümber nurgameetodite ja jokk-skeemide väljamõtlemisel. See viib meid lõpuks ainult sinnani oli, kehtib ühes süsteemis minu meelest see selles riigis, kus oli üks partei ja siis teine oli parteitud black, et seal oleks kõne kõne alla ainult. Jah, näiteks USAs, kus on ka partei, selle parteide rahastamise üle nahk, vaieldakse lõputult ja kogu aeg, et seal on nagu piirangute vastu üks põhiline argument, mida kogu aeg ikka jälle uuesti kasutatakse, on, on sõnavabadus. Et, et noh, see on muidugi jälle omaette teema. Et kas nagu ostetud tav sõnavabadus peab olema piiramatu noh, Eestis on seal muide rahvusvaheliselt suhteliselt nagu vägagi piiratud, ütleme noh, juba juba reklaamimise võimaluste võimalused on siin valimisreklaamivõimalused on tunduvalt piiratumad kui juba siinsamas naaberriikides. Ja kogu see ostetud sõnavabaduse temaatika viib meid muidugi selle juurde, et siis on ühtedel suurem sõnavabadus kui teistel ja nii edasi ja nii edasi, aga aga, aga noh, et mitmel pool vabas maailmas seda peetakse nagu üheks väljendusvabaduse vormiks, et sa võid oma rahaga tud arvamusi, teatud seisukohti ja nende poliitiliste edendamist toetada. Hea küll, aga mõtleme siis natukene edasi, et mis siis nüüd saab, prokurör tuur saab materjalid kokku, tuleb meikari, käis neid tuleb mitu nagu prokurör juba öelnud, et mitu, mitu inimest on käinud juba ülestunnistusi andmas ja ja, ja, ja siis saadakse Toobali asi kokku ja ja siis justiitsminister lahkub ametist. Paar riigikogu liiget ka. Toobal saab ka oma ametist kahest ametist lahti ja mis edasi? Parimal juhul, kui need mõtlen, kui nad meikarit maatasa päris ei õnnestu teha, vähemalt rahva reaktsioone vaadates võiks arvata, et ei õnnestu. Nagu märtriks või, või patuoinaks noh siis parimal juhul on selliseid pakkumisi hiljem ikkagi palju palju raskem teha. Tähendab, kui keegi, ütleme, noor noor, suhteliselt mõjutatav, karjäärile loota, võib olla uus poliitik või poliitbroiler saab sellise pakkumise, siis ta, ma usun, mõtleb noh, parimal juhul riikeid, mõtle mitu korda, enne kui ta selle vastu võtab. Ma ei oska siit küll midagi ennustada, et mis siit väljavõttele siit võib väga-väga üllatunud asjadel laps. Et kui meikar ütleb, et tal ei ole ühtegi tõendit siis noh, miks peaks üldse selline asi nagu kunagi kohtukulli ette jõudma? Nagu Meikari mitu juhtumeid on mitu. Aga ikkagi samas figureerivad samad nimed kogu aeg. Tõendid peaksid ikkagi olemas olema. Ilma tõenditeta ilma selge tõendita kedagi, jah. Kohtus süüdi mõista ei saa, aga ütleme, et antud juhul on olulisem isegi selline üldine moraal. Ei, no tunnistas, et ka ikkagi loevad, eks nad teame, et igas igas asjas ei olegi, eks ju, tõendeid, aga noh, on pealtnägijad et sealt võib tulla midagi, aga ei pruugi, aga noh, väga paljud asjad, muuseas on ka hästi vanad, mida me oleme praegu kuulnud, et kui Jüri Mõis räägib asjadest, kui tema oli poliitikas, siis need on nii vanad asjad. Selle eest enam ei saa mitte kedagi kohtu alla anda, maavarad nõus ei ole, aga palju on ka uusi, raskeid asju, aasta kahetagused vot vot sealt võibki tulla ja me ei tea, mis partei kohtlane. Ja ütleme, et kui on, kui on asi, millest ei ole kirjalikke tõendeid, et siis eitamise võimalus on alati olemas, siis on, on ka see võimalus, et ei tule piisavalt palju inimesi, et nad otsustavad parem vait olla ja katsuda nagu selle pealt, et mingit kasu lõigata. Ja lõpuks me nagu ei tea, sest noh, samas ma olen kindel, paljud ütlevad, et nemad ei ole sellistes skeemides osalenud paljude tuntud poliitikut, ma. Miks ma ei usu ka seda, et nemad kõikjale võtavad, kindlasti ongi neid, kes ei ole osalenud ja noh, lõpuks lõpuks on see kogu see sõna sõna sõna vastu või sõnad sõnade vastu mäng, nii suur, et me ei tea, kui kõik eitavad, et me ei tea, kes neist räägivad tõtt, kes ei räägi tõtt. Ja, ja noh, see on võimalik, et tunnistusi ei tule piisavalt palju, aga nagu ma arvan, et isegi sel juhul on nagu see, et siis nagu ütleme sellist tunnistuse võimalust otse anda seda pakkumist teha, et kuule, et kas sa tahaksid ümbrikutäie raha panka viia seda ikkagi raskem ja noh, selle eest võib võib-olla juba meikaril aitäh häälda. Mulle meenub viie aasta tagune juhtum, kui ma käisin Norman aasa juures riigi peaprokurör. Eks sülitas siis mulle, et miks ei algatatud kriminaaluurimist seoses süüdistusega, et Reformierakond nõudis raha seal Eesti raudtee tagasi ostmisest, seda rääkis Eesti raudtee nõukogu esimees Eduard Burghardt. Burghardt ei öelnud, et temalt oleks seda kunagi raha laulu nõutud. Seda, seda raha olevat nõutud tema kompanjon neilt, nii et tema oli omakorda vahendaja ja seal puudusid igasugused tõendid. Tagantjärgi on väga raske seda kõike tuvastada, eriti kui see nii-öelda see inimene, kelle käest justkui nõuti, loobus ütlustest, ütles, et ei, mina ei tea mitte midagi. No aga, mis siis edasi ongi, aga miks te üldse arvate siis näiteks või Ivi sina nagu sa ütlesid, et et tulevastelt broileritel partei noorliikmetel, kellele antakse kott kätte ja öeldakse, et ütle, et see on sinu oma ja mine, mine anna oma nimel partei kassasse. Et mis peaks seda nagu tagasi hoidma, kui, kui alles on silme ees juhtum, kus mitte midagi ei toimunud. See peab ikka väga ara verega vend olema, kui, kui ta ei julge nii-öelda partei bossile astuda vastu ja öelda, et et kuule, aga vaata, see Meikari juhtum ja kõik need asjad, et mis teeme ära, mis seal ons. Võib-olla vastupidi, või võib-olla just niipidi, pigem siis, et seda seda ümbriku andma minna on nagu raskem natuke, sest seda ei tea, et kuidas noorbroiler reageerib. Muidugi, hästi naljakas on selle protsessi jooksul just mikrofoni küljes ei ole. Naljakas, on selle protsessi juures olnud jutt, et neil ei olnud pangalimiiti. Tähendab, ma pidin selleks andma kellelegi teisele nii summa, see on täiesti naeruväärne. Sellepärast et minge siis pangakontorisse, seda on võimalik üle kanda. Kui sul on 1000 eurot anda, siis noh, kahte eurot sinna ülekande juurde, selle ülekande tasuks ei ole väga suur summa. Või siis limiit avaneb ju järgmisel päeval uuesti teises kaks ülekannet, see nii naeruväärne. Eks see ja just see jupikaupa ülekandmine ja, ja kõik see niuke hajutamine see just näitabki, et asjad niimoodi käivadki ja, ja on, on selge. Praegu tundub avalikkuse jaoks päris päris päris selge olema, et, et kumb pool siis valetab ja, ja kumb räägib tõtt, et, et kuigi kuigi jah, öeldakse, et sõna sõna vastu ja mingit kohtulahendit ei ole, ausõna, pole öelnud. Aga. Kas inimesi, kes oma telefonikõnesid näiteks lingist saada? Telefonides on olemas programmid, kes kõik oma telefonikõnele igaks juhuks lindist saad, et selles suhtes ma ei ole sugugi pessimistlik. Jälje võiks tulla, kui ma just tahtsin öelda, et kui see, kui kui miski nagu inimesi tulevikus tagasi hoiab, siis ongi see, et äkki kuskil mingis salakõrv või, või mingi juhe jookseb põues või või äkki on kapo jälle oma igapäevatööd tegemas ja, ja mine, mine sa tea. Ütle siis veel, ole sa siis ükskõik, kes partei juht või peasekretär, mine ütled, kuule see andis sulle sellise hunniku meile sellise hunniku raha, aga see on vaja sinu sinu käest nagu läbi lasta enne enne kui me konto oma kontole panema. Disfunktsionaalsed süsteemid toimivad nii kaua, kuni on piisavalt palju inimesi, kellel, kellel need kasulikud on, et kui on nii palju neid, kes nagu ise sellest kasu saavad, et nad on vait ja nad jätkavad, toimivad, toimivad samamoodi. Et siis see võibki jätkuda, aga, aga noh, võimalik on see, et ta on piisavalt palju igasuguseid endiseid, noh, võtame kasvõi Jüri Mõis ja inimesi, kes on sõltumatut, kes on piisavalt rikkad, kes on, kes on pensionile jäänud, kes on poliitilist poliitikast lahkunud, et mistahes põhjusel või kes on vihastanud kellelegi peale, et kes nagu mis tahes põhjusel ei ole ja ei taha ju olla enam seal süsteemis sees ja kui neid on piisavalt palju ja nemad suu lahti teevad, siis noh, siis see asi nagu mureneb Nonii lootus jääb, lootus sureb tõesti viimasena, et meie riik ja meie, meie ühiskond saavad puhtamaks aitäh kolleegidele. Iivi Masso, Sulev Vedler, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios. Tallinnas paistab päike, nii et nautige nädalavahetust.