Kell on kaheksa, päevakaja räägib veel kord 30. juuni päeva sündmustest, stuudios on Uku toom. Valitsuskabinet arutas järgmise aasta eelarve koostamise strateegiat ja võimalusi kokkuhoiu saavutamiseks kahe miljardi kärbete osas kokku lepitud, aga praegu ei soovita öelda kuskohalt, need kärped tulevad president Toomas Hendrik Ilves ühes kohtus Moskvas patriarh Aleksius teisega. Juttu oli ka patriarh visiidist Eestisse. NATO liikmeks ei pea saama mitte üksnes Gruusia ja Ukraina, vaid ka Jaapan, Austraalia ja Iisraeli ja USA välisministri endine abi John Bolton. Iraagi valitsus sõlmib täna esimesed lepingud, mis annavad osa Iraagi naftavälju USA ja Briti kompaniide käsutusse. Tallinnast platsilt saadeti teele esimesed õpilasmaleva rühmad. Kokku pakutakse sel aastal tööd kuuele 1000-le noorele. Keskmine palk jääb 3000 krooni piiresse, kuid rahast olulisem malevast saadud iseseisvus ja uued tuttavad maaraamatukogutöötajad peavad seminari. Jõgevamaal hommikupoolikul kuivana püsinud ilm läks pärastlõunal taas vihmale. Nii öösel kui homme tuleb vihma paljudes kohtades. Sooja on öösel kaheksa kuni 14, on päeval 15 kuni 21 kraadi. Täna õhtul oli koos valitsuskabinet ja arutati taas eelarve strateegiat ning järgmise aasta eelarvet. Kabinetiistung lõppes just veidi aega, enne uudiseid sain telefoni otsa rahandusminister Ivari Padari ja küsisin, kuhu täna jõuti. Täna jõuti tulemuseni, kus me sellest vajalikust 10-st miljardist kärpest arutasime läbi esimesed kaks miljardit. Ja nüüd tuleme järgmisel neljapäeval uuesti tagasi, et et kas siis võeti rea rida-realt ja, ja arutelu oli tõsine. Kuskohalt see kaks piljardit nüüd siis tuleb. Ega me oleme ka kokku leppinud enne kui pakki kooselt järjest paketti ja koos me ei hakka ka välja tooma, kus need kohad on, et ütleme nii, et praegusel juhul räägime nii tuludest, kuludest, aga, aga selge, et et ennem kui me ei ole täispaketiga koos hakkame Jupitamaseda teemades. Et millal, nagu on see piir, millal kogu 10 oleks vaja kokku saada. Ega siis seadus ütleb niimoodi, et kolm, kolm kuud enne uue riigieelarveaasta algust peab olema esitatud parlamendile riigieelarve eelnõu, ehk siis septembriks peab olema septembri jooksul peab olema riigieelarve eelnõu koos ja ja selles tempos me töötame, ehk siis tänasel juhul juulikuu jooksul peavad laekuma ministeeriumitesse ministeeriumide eelarved. Meie läheneme täna minu meelest täiesti õiget optimaalset rada, et selles suhtes, et et sellised hurraa kärpimised on kõik üldiselt populistlikud ja mitte kuhugi viivad. Aga kui palju võetakse arvesse või kui palju on selliseid vastuvõetavaid ettepanekuid sellelt erakondade vaheliselt grupilt niinimetatud krokodillid. Täna meil olidki need ettepanekud kõigepealt laua peal ja nende ettepanekute arutelu arutamisest pihlakas. Nüüd tänaseid välisuudiseid ja Indrek Kiisler NATO liikmeks ei pea saama mitte üksnes Gruusia ja Ukraina, vaid ka Jaapan, Austraalia, Iisrael, teatas USA välisminister, endine abi John Bolton. Mulle meeldib Hispaania endise valitsusjuhi José Maria signaali ettepanek, kes soovis Nato muutmist globaalseks demokraatlikuks alliansiks, ütles poolt, on Vene uudisteagentuurile Interfax. NATO on alati olnud kaitseliit, organisatsioon ei ole suunatud Venemaaga kellegi teise vastu, ütles ekspert. NATO tuleb vaevalt toime Afganistaniga. Väide, et NATO on suunatud Venemaa vastu, on lihtsalt väär, toonitas ta. Eurooplased leidsid Ukraina ja Gruusia kiire liikmeksvõtu maha. USA jätkab selles suunas surve avaldamist, kuid palju sõltub meie presidendivalimiste tulemusest, leidis ta. Iraak avab naftaturu välisettevõtetele. Veel täna sõlmitakse naftalepingud briti ja ameerika kompaniidega. Iraak põhjendab otsust sellega, et vajatakse arenenud riikide raha ja tehnikat enda infrastruktuuri ülesehitamiseks. USA inversioonist riiki on möödas viis aastat ning paljude vaatlejate hinnangul on tänane lepingute sõlmimine hoopis märk sellest, et Iraagi sõda oligi suuremalt osalt just nafta pärast. Separatistliku Abhaasia liider Sergei pagaps teatas, et vabariigi võimud sulgevad homsest piiri Gruusiaga seda julgeoleku kaalutlustel. Abhaasia süüdistab nimelt Gruusia eriteenistusi mitmete plahvatuste korraldamises Suhhumi siia Kagras viimase paari nädala jooksul. Tänava keskpäeval plahvatas Suhhumi keskturul kolmeminutilise vahega kaks lõhkeseadeldist, haavata sai kuus inimest. Prokuratuur algatas plahvatuste asjus menetluse terrorismi käsitleva paragrahvi alusel. Enamik leedus häkkerite rünnakute alla sattunud võrgu saitidest on oma töö taastanud. Ent seda, mis riigist rünnakut tulid, ametkonnad öelda ei oska ning tahad kurjategijaid ei õnnestugi kindlaks teha. Sideteenistuse peaspetsialisti sigitas Jurkevičuze sõnul tehti rünnakuid Saksamaal asuvatest proksi serveritest ning sealsetelt kolleegidelt on palutud nüüd abi ja täiendavaid andmeid. Viimastel päevadel murti sisse enam kui 300-le Leedu veebileheküljele ning pandi sinna üles nõukogude sümboolikat töödeldud lehekülgedel näiteks punalipp, sirp ja vasar ning viisnurk. Kahe nädala eest võttis Leedu seim vastu otsuse punasümboolika keelustamise kohta avalikel üritustel. Venemaal viibiv president Toomas Hendrik Ilves oli täna Moskvas ja kohtus ka pärastlõunal Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius teisega, kes kinnitas soovi tulla Eestisse visiidile. President rääkis rahvusringhäälingu uudistetoimetusele, et kohtumine oli südamlik. See oli selline väga-väga südamlik südamlik mees pluss valis väga soe, arutasime kõiki küsimusi, loomulikult, kuna tegemist on vaimulikuga, siis siis need ei olid kõike muud kui poliitilise vestluse reeglite järgi peetud kohtumine. Ma alustasin sellega, et ma kinkisin patriarhile ühe fotod sellest majas, kus ta elas kuni 1940. aastani ja sealt edasi pikalt. Arutasime meie isiklikke suhteid suhtumist Eestisse ja tõdesime mõlemad, et tegelikult inimeste tasemel on, on suhted soojad. Tallinnast Raekoja platsilt saadeti täna teele pealinna õpilasmaleva noored. Malevlasi tervitas linnapea Edgar Savisaar, kes oli ise veidi rohkem kui 30 aastat tagasi ehk siis 1977. Õpilasmaleva Kestobi komissar Martha Grauberg käis raekoja platsil sündmusi jälgimas. Vello ja leia endale tankla baarium ja. Nii tulebki. Marika elagu malevlased, tahaks loota ka rocki täiega. Muidugi. Mõistlikkuse piires peaksin ma siia lisama, aga olge vahvad. Ilusat maleva teile kõigile. Mäletate, millal te ise esimesed malevlased teile saatsite siit raekoja platsil, ma arvan, kuskil 1975 või kuus? Tolleaegsetest maleva suvalisest ise mäletate, ma ei ole ühelgi suvel ei enne ega pärast seda teinud nii palju füüsilist tööd, kui ma tegin õpilasmalevas. Pillas maleva eelkäija oli 1967. aastal loodud eesti õpilaste töömalev, mis 70. aastal muudeti õpilasmalevaga. 85. aastal oli paarikümne aasta vanusel leiu EM-il üle 25000 liikme, nii et kõik kolhoosidest sovhoosidest ei mahtunudki. Kui kadusid kolhoosid sovhoosid, ei räägitud tükk aega ka õpilasmalevast. Tasapisi on õpilasmalevale uus elu sisse puhutud. Tänavu pakutakse Eesti malevates kohti kuuele 1000-le noorele palka maksavad neile ettevõtteid, kuhu nad tööle satuvad. Kolmandik pealinna malevlastelt leiab töö kodulinnas sihtasutuse õpilasmalev juhataja Eero kiit. Nii kokku läheb Tallinnas sihtasutuse õpilasmalev alt 1500 noort välja malevatesse, milles siis kuskil 600 Tallinnas linnas sees. Milliseid töid noored teevad Tallinnas sees on päris palju heakorratöid, haljastust, samamoodi ka kaubandusvõrgus, kaupade väljapanemist, sättimist, et päris mitmeid selliseid töid, aga linnast väljas on loomulikult ka põllumajandussektoris kivide koristamist, maasikatega varjamist, noh, võib-olla üks kõige huvitavama tööna sellel aastal on Saaremaal ühes mõisas jäägilt väljakaevamine, keskeltläbi on see kuskil 30 krooni tunnis, mis noored siis teenivad ja kui nüüd kolme nädala ja ja kuus tundi päevas kokku arvutada, siis see keskmine tasu tuleb pead 3000 krooni siin igal pool linnas ja mujal on hästi palju töökohti, kus noored tegelikult võib-olla kõrgemat tasu saavad, et miks sa malevasse tulevad. Malev on selles mõttes ikkagi midagi, mis jääb ka hinge, et see ei ole lihtsalt see, et sa rihmad, tööd teha, higistatud vaid, vaid see on tegelikult ka see meeleolu, see inimesed ja, ja tegelikult see peretunne, mis seal rühmas tekib, et maleva, selles mõttes iseseisvuse kool, et esimest korda noored peavad ikkagi oma sokid ise pesema ja esimest korda nad peavad arveldama ja avastavad, et jäätiseraha ei tule sugugi nii nii kergelt kui vanematelt manguda. Tõepoolest, sul peab ikkagi enda eest väljas olema? Nüüd aga Jõgevamaale Jaan Lukase kaastöö on raamatukogude tegemistest. Täna algas Jõgevamaal Morel kolmepäevane Eestimaaraamatukogutöötajate seminar ja raamatukogu töötajad huvituvad ka selles, milline on raamatukogudel integratsiooni ja seetõttu külastati ka nende piirkondade raamatukogusid, kus rohkem on vene elanikkonda. Jõgeva keskraamatukogu juhataja Rutt Rimmel, millised on muljed? Tänane päev on olnud suurepärane, kõigepealt ilm oli ilus ja me jõudsime käia väga palju raamatukogusid vaatamas ja muidugi meie teemaga kõige rohkem haakuvad raja Mustvee ja üldse biitäärne piirkond kus meie maakonnas on kõige rohkem vene keelt rääkivat elanikke. Palju nüüd kasum kohalikes raamatukogudes. Et vene keelt kõnelevad elanikud Eesti kultuuri, Eesti olustikku paremini sisse elaksid. Raamatukogu muretseb vastavat kirjandust, et oleks neil võimalik lugeda oma emakeeles ja samuti ka neid raamatuid, mis on eesti kirjanikud kirjutanud ja mis on tõlgitud vene keelde ja kui me neid pakume vene keelt rääkivale inimesele, siis ta ka rohkem oskab eesti inimest ja seda kultuuri mõista. On ju teada niimoodi, et maaraamatukokku ei tule inimesed mitanud lugema raamatut laenutama, vaid mõnikord ka raamatukoguhoidjale oma muredest rääkima. Küllap rõhutab see veel kord raamatukogude rolli maapiirkondades, kui sulavad raamatukogud, rahamured. Rahamured on ilmselt igal kultuuriasutustel ja muidugi kõige suurem mureraamatukogul ja eriti väikse piirkonna raamatukogul on raamatu soetamise summad. Need antakse riigi poolt ja ka valla poolt inimeste arvust lähtudes ja need arvud on ka erinevad piirkonniti ja selles osas võiks küll olla riigi poolt suurem toetud, aga meie maakonna vallad on päris hästi oma raamatukogusid rahadega varustanud. Ilm tuleb meil öösel pilves selgimistega, mitmel pool sajab vihma, paiguti on udu. Puhub lõunakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, hoovihma ja äikese võimalus on paljudes kohtades suur. Tuul pöördub loodesse ja põhja ning puhub kolmundi kaheksa meetrit sekundis. Sooja on homme 15 kuni 21 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.