Tere kõigile kommetele, rituaalidele ja uskumustele pühendatud sarja tänases saates räägime neli pühadest ja neli pühilastest, sest tegemist on igati põnev vaja elujõulise traditsiooni ning sinna juurde kuuluvate omapäraste rituaalidega. Ühtlasi on tegu millegi sellisega, mis kuulub raudselt kevadesse ja annab oma tseremooniate ka märku, et ka suvi pole mägede taga. Stuudios on folklorist Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Marju, kust nelipühade nimetus on tulnud nelja püha, pole ju. Kus see nimetus tulnud on, on tulnud ikka kristlikust kalendrist ja me oleme ära unustanud, et tegelikult neid pühi on siis tähistatud neli päeva, need on liikuvad pühad rahvakalendris ja kui nüüd ei ole ära trükitud kalendrisse, nii nagu meil on, et esimene püha ja teine püha, siis ega tavaliselt inimesed, kes ei ole kogudust ega seotud, ei oskagi neid alati välja arvutada. Nad küsivad, kuidas seda teha. Nelipühi ehk siis suvisteid nimi ka ütleb, suvised suvepühad peetakse siis seitsmendal pühapäeval pärast ülestõusmispühi, nii et kui ülestõusmispühade või munadepühade või lihavõttepühade aeg on teada, siis on lihtne välja arvutada. Ja kuna pühad on liikuvad, see tähendab seda, et otsivad siis kalendrist sobivat kohta, siis saavad nad olla enam-vähem ajavahemikus 10.-st maist kuni 14. juunini. Kristlaste jaoks tähistavad need pühad siis püha vaimu väljavalamist apostlitele ja seda sündmust peetakse siis kristliku koguduse sünniks ja sellepärast on siis neid pühasid ka peetud natukene kauem, võib-olla kui mõnda teist püha. Põhimõtteliselt nad on olnud kirikukalendris sellised päevad, kus ei ole siis tehtud tööd ja kus tõepoolest on siis tähistatud koguduse sündi ja muuseas ka, kui keegi liturgiliste värvide vastu huvi tunneb, siis nii katoliku kui luteri kui ka anglikaani kirikus on siis värv punane aga õigeusu kirikut, kes on siis ülestõusmispühadevärv roheline ja rahvakalendris nagu nimed Tuski ütleb, on siis vaste suvist, et need on siis suve saabumise suve vastuvõtmise suveootusega seotud pühad. Ja sealt on tulnud ka väga mitmesuguseid teisi nimetusi, nagu näiteks kasepühad ja kiigepühad ja munapühad, aga ka karjasepühad ja laste pühad. Ja nüüd kindlasti küsib, et mismoodi munapühad, eks ole, et munapühad on ju lihavõtted, lihavõtte tähel värvitakse mune ja kingitakse aga paiguti Lõuna-Eestis ja mitmel pool on siis teada, et ka suvistepühadeks on värvitud mune kaselehtedega roheliseks ja see on kuidagi vähemalt minu enda isiklikus kogemuses käinud natukene üle põlve. Et kui ma ise, mis oli, siis ma mäletan, et vanaema mulle värvis, sest et saada pühade hommikul roheliseks värvitud muna see oli ju tegelikult tagasihoidlikul toidulaual ja omas ajas lapse jaoks suur rõõm. Noh, tänapäeval kui kõik on nii värviline ja kirju, et võib-olla see ei paista silma ja siis ma mäletan, Ta on mul omal väiksed lapsed olid, siis me ikka proovisime ka nelipühade, eks mune roheliseks värvida. Kõigepealt noh, niisugune tore käeline ühistegevus ja taas, eks ole, toidulaud natukene selline silmapaistvaim rõõmsam. Miks Kiise pühad kiigepühad sellepärast et Põhja-Eestis algas kiigeaeg, orienteeruvalt suvistepühadest või suvistepühad olid siis need, kui koguneti kiigele ja me teame ju seda tegelikult, et Lõuna-Eestis tuleb see kevad natukene varem kätte, et ja Põhja-Eestis on ta kaks nädalat hiljem ja Põhja-Eesti niisugused külakiigeplatsid, mis olid juba noh, ütleme sellised, mitte lihtsalt enam looduslik sobiv tantsimiseks kõlbulik plats, vaid, mis olid spetsiaalsed väljaehitatud laudpõrand, kus sai tantsida, tehti kenasti korda. Pühadest läks kiikumine lahti, sest ilmad olid nii-öelda piisavalt soojad, sai juba väljas lõbutseda, kui kevad vähegi lubas ja suve ootama. See oli noortele kokkusaamise kohti, jälle võimalus kinkida muna ja võileiba, kes siis meega, kes siis või ka kes siis pekki ja meega kokku, et kuidas kellelgi heldus ja lahkus, lubas tüdrukud kinkisid kiigemeistritele sokke, paelu, et avaldada siis oma niisugusi teatavat sümpaatiat ja tähelepanu võib-olla noormehele, kellel on kõige osavamad käed või, või kes on tubli tantsija või kes on nobe, näpuline pillimees, et kuidas kunagi. Kas sellel muna kinkimisel ja munavärvimisel ja ka kiikumisel näiteks oli siis suviste ehk nelipühade ajal ka mingi sügavam rituaalne tähendus või noh, ütleme eritise kiikumine oli lihtsalt meelelahutus või see kõik ikka miskit tähendas, alustades munavärvimisest, tegentimisest. Eks ikka tähendab, kiikumine on tõesti äraütlemata tore meelelahutus, aga kiikumisega on siis järele aimatud ka päikese liikumist ja see sümboliseerib päikese liikumist taevakaarel. Ja nagu ka meie oleme nendes saadetes korduvalt rääkinud, et põhjarahvaste jaoks, kus see suvi on ikka tõesti nonii, häbematult lühike, on soojade ilmade suve saabumine väga oluline ja samuti sele päikese jälgimine taevakaarel olnud väga tähtis ja kiikumist on seostatud ka seksuaalmaagiaga viljakusrituaalidega, niiet Ta on üks äraütlemata tähenduslik tegevus olnud küll. Ja muna kui sigivus, maagilisuse ja elu jätkuvuse sümbol on taaskord midagi niisugust, mida sa võib-olla siis kingid inimesele, kelle vastu on sul pisut sügavam huvi, kui lihtsalt niisama. Ei olnud, ütleme selliseid tegelasi, keda häiris see, et jälle on tulnud muna mängu, et see kuulub ju nii pühalikult siiski ülestõusmispühade juurde ja ja nüüd jälle suvistepühade puhul muna. Pead anda oma nüüd ei saa, selle eest ja muna on ta ammugi mitte, aga ma arvan seda, et, et kui me läheme nüüd 100 või rohkem aastat tagasi, siis need võimalused olid ju kordades väiksemad ja, ja muna on olnud rituaalide juurde kuuluv äraütlemata lahutamatud too nii-öelda nii sümbol kui ka asi ise, on kasutatud teda karjalaskepäeval karjalapse. Kõige suurem kingitus oli muna ja see tema nii-öelda see sümbolväärtus ja toiteväärtus on olnud võrdselt väga olulised, nii et võib-olla varasem inimene ei otsinud kogu aeg seda uut, vaid vastupidi, kuna muna siiski ei olnud võimalik iga päev süüa, sest mune sai müüa ja teadupoolest see oli üks võimalus raha teenida, müüa mune mõisasse või turule siis neid sugugi nii heldelt jaotada, nagu tänapäeval on saada ja tänapäevalgi siin mõni aeg tagasi rääkisime munakriisist, jama. Tahtsin huviga, et poodides olid müügis pappkastidesse pakitud lihavõtte munad ja oli hästi armas kui üks venekeelne müüja, kui ma küsisin, et kas valgeid mune kavalistest, aga teie tahate neid jänesemune? Jah, see oli kuidagi äraütlemata liigutav, nii et ka meie kaasaegne selline turunduspoliitika järgib neid neid vanu tavasid hoolimata sellest, et siin laut, munad, kes tõepoolest nagu selles kuningas kuu peale kippus loos on, et munevad juba erivärvilisi mune, et on võimalik saada ka rohelisi ja pruune ja dipi täpilisi ja mida kõike veel. Nii et tulles tagasi minu küsimuse juurde, siis muna see oli midagi nii vägevat ja nii võimsat, et ta kõlbas mitmete pühade puhul sümboliks. Absoluutselt, ja kõige sellega, mis on iseäranis seotud sigivus maagiliste uskumustega, ilu, jätkuvuse, elujõuga seotud uskumustega. Tarkusi vann mul tätaarsema veel enam teadis vanaema, kuis leida õnne ja õnnetust Väi, kuis peita vikerkaart Maarillast kleiti, kui Soida vete, peate emale parm, kuis leida allikas tulevast arr. Nägingi, vana männipuu gurma rohtusid korjates, tee, jälgisin kaua ei reetnud end maa kartseeding minema, kohuta. Jälgisin, kaua ei reetnud. Enn Ma kartsin sind minema. Koguta. Hääletud kõndisini sesse, Laan, hõljusid õhus sind koduni, saates seal, kus on lagendik varjatud. Leidsin soosmiku kuldsetes kiirtes, seal, kus on lagendik varjatuudi. Leidsin su Asmiku kuldsete. Keerutan suur tuuletõmme, lootes, et lõpuks Mullen Taaramäe uuele tormide rajoonist maani tuulele painuta paju nõnda rikkam armastust sinu vastu on. Puru siin pärjad, siis sulle jaagu puista teenomeniku. Tulin pärijat olla, olles. Pärijata pea olla sulle ainult ja olla suhtleja. Pagesid paanikas, mätaste taha, jätsin ja närtsinud maha, mina ei mõistaks. Ole ja too mulle telgus, mina ei mõistnud õunu ja pelgu ja mu poole ja too mulle tellilgust. Läbini eerutan suur tuuletõmme, lootes, et lõpuks seto Taara uuele tarvide rajoonid maani tuul, läve painuta paju lõuna-kaguarmastus sinu vastu. Oli veel igasuguseid põnevaid rituaale, mis käisid nelipühade juurde. Oh jumal tähendab, ma siin ütlesin ka seda, et nad on siis kasepühad ja nagu ikka sellistel kevadsuvistel täht päevadel nii on ka olnud kombeks, siis omakodasid aga samas ka näiteks pühakodasid kaunistada värskete okste värskete kaskedega ja nii on ka nelipühadeks toodud Papa rohelisi kaski, mis omakorda sümboliseerivad elu jätkumust, elujõudu, tervist, aga samuti on siis ehitud tube, toominga, okstel kaunistatud tube lilledega, mis kevadel õitsevad, et omakorda noh, tekitada võib-olla sellist positiivset meeleolu on ju, tegelikult on väga ilus ja nüüd kujutage ette kasvõi manage silme ette selline talurahvamuuseum, kus on näha need vanad rehetared ja kus ei ole väga palju võimalusi neid ruume kaunistada, siis ma arvan, et seal need rohelus ja lilled annab võib-olla sootuks teistsuguseid efekti, kui me praegu ehk oskamegi seda ette kujutada. Toda mõned saated tagasi me rääkisime naistepühadest ja naistekommetest ja naiste rituaalidest ja terve see veel ühe maailmasaade oligi just sellele teemale pühendatud, aga ka suvistepühadel on päris palju naistel omaette pidutsemist. On küll jah, et sellisele kevadeootuse, et kevadiste ja suvistepühade aegu langeb väga palju just meeste ja naistepühasid, mida meestepühadel tänapäeval tehakse, seda ma ei tea, sest mul sinna asja ei ole, aga just Lõuna-Eestis on peetud siis Peko püha setu, naised on siis käinudki. Samas on selline eri sised rituaalsed tantsud, kergoga kerk on selline väike pink, madal pink, just nimelt kas kolme või nelja jalaga ja tavaliselt on see pink tehtud siis loodusest kättesaadavast puust, kui veab, on tal ka pisukene seljatugi, noh, umbes nii, et nagu lasteaia sõimerühmades, kujuta, et ette vot sellistele väikestele pikkadel pinkidel on siis lauldud ja koos on seda nii-öelda hüpatud tõstetud neid pingi, olgu ülesse ja on olemas siis sellised spetsiaalsed kergutamise laulud ja eks nendel on ikka seesama tähendus, mis kevadel meie meeltes on see kõik on seotud rituaalsete sigivusmaagilist toimingut ega sellega, et jätkuks elujõudu, et elu kestaks edasi. Ja Peko praasnikut on siis ka peetud. Setu tan pidanudki väidetavalt ka pärast kevadkülvi millalgi siis suvistepühade paiku, sest rahvakalendri niisugused kirjapanekud väidavad, et orienteeruvad siis suvistepühadeks pidi kevadkülv olema tehtud. Ja tavaliselt siis Peko peremehele, sellele, kelle käes Peko hoiul oli, temale viidi siis otra, õlle valmistamisel ja need on olnud sellised salajased ööpeod esseest igast perest, siis ainult peremees perenaine võtsid sellest osa, nii nagu seda kirjeldatud on. Ja vat taaskord eks ole, tuleb mängu muna, et külakostiks võeti kaasa leiba ja muna ja siis nagu ikka sellistel kogukonna pidudel võeti kaasa toitu ka enda jaoks ei ole peetud nagu enesestmõistetavaks, et siis kogu sellise kostitamis kulu kallab ainult see, kelle poole külla minnakse, ikka on alati võetud midagi kaasa. Ütleme vahele ka seda, et kes Peko meil üle pea oli Pekoonzi setude viljakusjumalus, viljakushaldjas, keda on ka materjaalselt kujutatud ja kui turistid need satuvad tuumale minema, siis on temast tehtud ka selline turistidele sobilik müügiobjekt, et ma tean, et nii mõnestki kohast saab endale ka siis Peko kaasa osta ja tuppa näiteks kuhugi panna mingi sobiva koha peale. Aga siis Peko nii-öelda pealaele. Üldiselt ta meenutab natukene sellist kolmest pallist kokku veeretatud lumememme, kui keegi teda näinud ei ole ja teda on kujutatud siis inimnäolisem noh, neid on väga suuri, üks Peko kuju Värska talumuuseumi õuel on, ma julgen öelda, et ikka minust niimoodi tubli, peajagu pikem, et ma arvan, et kaks meetrit saab küll ja tema peale on siis põletatud rituaalselt küünalt, sedasama duaalset tullid ja Pekot on siis palun Paul hagu näiteks on seda kirjeldanud niimoodi, et, et siis kui kasvõi sellel samal kevadisel begobraasnikune Peko peol, et siis peremehed perenaised on siis tema ette põlvitanud igaüks oma soovi kohaselt midagi palunud ja siis selle nii-öelda palve lõpetuseks või kinnituseks on siis joodud rituaalset õlut, mida on siis kodus valmistatud. Ja samuti Pekole lisaks on siis palutud ka Peko peol kristlikke püha, kuid setude jaoks on väga oluline püha Ilja või setupäraselt ka eel ja, ja siis palutud on öösel mitu korda ja siis on palutud ka Pekolt abi või noh, säästa nagu põldusid ja vastärganud orast rahe eest, sest noh, mis saab olla kurjemad, kui kevadel käib põllust rahe üle, see tähendab sisuliselt seda ja et kõik lootused sügisel saada salved täis on luhtunud ja need niisugused küünalde jäänused või missis Recorituaalil põletati, siis Need asetati või lisati kõik Peko kujule, nii et selline hästi teeninud Peko näeb välja umbes sarnane, nagu mõnikord me näeme mõnes avalikus kas kohvikus või restoranis, kus on kombeks, on sellised hästi suured küünlad ja on näha, et sind, küünlad seal kaua põletatud, eks ole, et, et seda vaha on hästi palju tilkunud või järsku koduski kellelgi midagi niisugust on. Nii et, et see on nagu väga oluline olnud ja tähelepanu väärne just sellise kristliku ja, ja vanema usundi segunemisel, et palutada mõlemaid jumalaid, eks ole, on pöörduda vot nii kristlike pühakute poole, kellest on loodetud abi saavad, et vilja kasvule ja viljakuse edendamisele, aga ei ole siis unustada mõeldud ka maajumalaid, kes pärinevad eelkristlikust ajast. Ja kõik need toimingud ja tseremooniad ja pidutsemised ja mis iganes, kestsid siis vanarahval ikka ilusti. Jah, sest kui ikka püha pidada, siis võta kohe pühapidamine korralikult ette, sellepärast et enne seda tuli teha ka väga tõhusalt tööd ja noh, nagu hooaja tööd, ega ikka on, et sa ei saa sealt teha seda nii-öelda kaheksast viieni 12-st kaheni käia lõunal, ehk siis tuleb teha nii kaua lubab, ja siis kui ka puhata, siis puhata just nimelt hästi korralikult. Kusjuures ma olengi mõelnud, et hästi tähelepanu, väärne see on, et kui me räägime vanadest pühadest, siis me nagu rõhutame seda, eks ole, et kui palju seal on niisugust eelkristlikku kihistust ja kui palju on seda kristlikku ja kuidas nad omavahel segunenud on, aga tänapäeval kipub mulle ma küll selline tunne, et ka Eesti juriiklikult tähistavate pühade hulgas on väga palju tegelikult kirikukalendrist pärit püsi, aga nüüd on nagu see kolmas tase, on konsumerism, et ega me tegelikult nende pühade tähendust ei pea, aga me teame, et kui veab, saab vaba päeva, et nagu ei ole, ei ole hästi enam meeles, noh, linnas on ka võib-olla palju seda tahta seda varasemat eelkristliku tausta ja 2000 kiriklike kombetalitusi me ka väga hästi ei tea. Nii et nagu selline kolmas tasand Mis vanasti oli neli päevasest nimeks ju nelipühad ka suvistepühad, siis on see traditsioon olnud elujõuline ja ka tänasesse päeva tulnud. Loomulikult kaasajal kestavad nelipühad vähem, aga sellest me jõuame veel rääkida. Mustlane ennustas et tuleb korlained teedee panema, on kaar Jabasa lahe reaalluikede paare. Kui oli aastaid kapteni, võidi setust, laset rääkid kuldsauna ning polnud joint ega trassi nishi teha kalajalgrattamini, kus Pareda orgivides kaar ja vasakul lahed ja loid Kasvasid neiuks perega koos ning peredest laulsid armastusest ei hoolinud elavaid, nii ärimaa ei vii ükski vägi mind tantsima ka. Teised said meeletu poistele maad siis mina, kui põlgas lootsi metsakorki maamunal, elada sellega koos, kes lainete tuleb ja õnnetoov vead, paremad. Ja vasakul laveeveeaa luid. Pea aasta läks halliks klaasi viina ja kasvasin. Mina ja. Jäi ainsaks minule. Et lähen ikka, ütleb minule maal FB-s tuleb mees, ei põlistada vaipa, riided rannikuroos olla või. Kus paremkivides ka ja vasakul lavel reaa suid? Täna räägime neli pühadest, Janeli tühilistest stuudios on folklorist Marju Kõivu. No vaatame Eestist väljapoole, mismoodi mujal maailmas on neli pühadest väljadest. Jah, ikka on tehtud sellepärast, et Euroopa kuulub kristlikku kultuuriruumi ja, ja üldiselt tundub niimoodi, et et ka seal on olnud ta kirikupüha, aga samas on ta tõepoolest olnud ka aeg, kui saab siis meelt lahutada, pidutseda seal olnud näiteks väga paljudes paikades ka selliste kevadkarnevalid, sportimist ja pidustuste aeg ja mulle kuidagi meenub. Hakkasin eile seepeale mõtlema, et minu meelest oli see filmis onu valitseja, mis Eesti televisiooni ekraanil jooksis ja see oli see nii-öelda juustuveeretamise komme, et ühesõnaga, et see on siis selline tava, kus siis noored mehed kogunevad kuskile järsule mäe veerule ja veeretatakse sealt siis võidujuustukerasid alla võidu peale ja kogu see šõu ja mis seal käis, et ma nagu esimest korda nägin teda siis filmi vahendusel, et ma võin eksida, aga minu meelest oli see oru valitsejas. Nojah, see selleks, et näiteks ka selliseid huvitavaid sportmänge siis on mängitud, mis on olnud niisugust valiku algupära? No kindlasti oli hästi oluline näidata enda uusi kevadriideid, mitmel pool näiteks on kombeks, et siis on käidud, kas lapsed ja noored on näidanud siis sugulastele naabritele oma uusi rõivaid ja isegi selle eest on saadud raha ja taaskord tuleme tänapäeva sellisesse konsumerism ajastusse, siis on ju, mis on, väga tähtis on, eks ole, kevadmood, kust mida osta, kes kuidas kevadel välja ilmub, täitsa niisugune teatud mõttes talveunest ka, mis aeg on ka argitavades ja siis samuti on kombeks olnud ka ilmselt siis juba eelkristlikust ajast siis loomaohver, härja ohverdamine, kus on siis härg, ohverdatud küpsetajad ja ühiselt ära söödud, et mitmel pool siis on, küpsetatakse ka seda härga, mis on nii-öelda juba varem nende maiste rõõmudega siin hüvasti jätnud. Ma ei mäleta, kas ma seda näidet olen toonud, aga siis mul oli Suviste nelipühade aegu kunagi olla võimalus Marimaal ja see oli seotud ühe sealse folkloorifestivaliga, kus meid viidi siis ühte külla, kus samamoodi tähistati nelipühi Troitsa siis vene keeles meie hõimurahvaste hõimurahvaste juures just nimelt Volga rahvaste juures, kus siis me käisime külas, kus tõepoolest härg tapeti rituaalselt, kuidas nii-öelda keedeti ja teda siis haiga pärast rituaalset süüa, seal siis teda väga erineval moel serveeriti keedetud, niisugustes suurtes-suurtes, ühiskatlates, suppi, aga samuti pakuti ka igasuguseid muid kevadisi toite ja rituaalselt mehed siis kõntsid esimesed nii või nii-öelda rituaalsed maod realiseeris maa viljastamist, kuidas, kui heideti jälle? Me tuleme munade juurde, eks ole, needsamad kanamunad, et need omakorda siis pidid sümboliseerima seda, et need viljapead oleks siis sama suured nagu kanamuna, et nagu see talitus on mulle hästi meelde jäänud ja see omakorda haagib jälle kogusele taustaga. On see kevadsuvine, niisugused sigivusmaagilised ja väga mitmel moel siis elu edenemist toetavad rituaalid loom ohvriga maale ohverdamisega püha kohta ohverdamisega, et maa kannaks tõepoolest vilja, et sügisel oleks siis oodata rikkalikku lõikust. Aga loomulikult tantsis ka linnaühiskondades jah, nagu veetud erinevaid karnevale, kus on siis esitatud nii-öelda avalikes kohtades näitemänge ja on lihtsalt lõbutsetud, nii et see on olnud jah, niisugune tore aeg enne seda, kui siis hakkavad juba suvised tööd ja tegemised, olgu selleks siis heina, niitmine, viljakoristus ja kõik muu, säherdune. Ja kaskede või üldse haljaste okstega kaunistamine oli ka täiesti päevakorral. Näiteks ma lugesin, et Inglismaal oli tavaks kaunistada kirikuid haljaste, okste ja kaskedega. Tava küll kadus, varsti, aga vähemalt oli olemas. Just nimelt, eks see on natukene seotud ka sellega, et kui meil on metsa võtta, kes on Inglismaal käinud ega seal on ka nende kaskedega, ma julgen öelda roheliste okstega suhteliselt võib-olla kitsam kui meil keskel on suhteliselt lihtne minna kuskile natukene külast või linnast eemal ja võsa alt ikka need noored kased leiab, aga kui sa juba gara küsisid, siis niisugune Euroopast tulnud kommega kosjakaskede viimine, mida on siis seostatud Mil, jaanipäeva kombestikku ka suvistepühade kombestikuga ja üks esimesi näitemänge Lydia Koidula Muhandas siis saksa keelest eesti keelde oli see tuttav kosjakased, kui keegi seda mäletab veel. Ja mõte on siis selles, et noormees viib talle meeldima hakanud tütarlapse akna alla kosjakase, et see on selline sümboolne käe palumine. Ja muidugi, eriti õnnelikud olid tütarlapsed, kellel oli hommikuks aknal paras kasevõsa, kuidas nad küll vahet tegid, Kessile puu tõi ja kuidas sa selle õige sealt välja valida oskasid sellele minule ühtegi rahuldavat seletust, ju ta siis ikka kusagil piilus ja vaates, kes tõi, aga, aga see oli ka selline staatusega seotud, eks ole, et kui palju sind tähele pannakse ja kui palju sul sõpru on, umbes nii nagu Facebooki konto peal, eks ole, et kas saab nii palju täis või ei saa. Mis neist kosja kaskedest pärast sai, nad ju ühel hetkel kuivasid ära. Kas oli veel mingi rituaalse tegutsemise järg nendega, et nad ei jäetud ju lihtsalt? Kellele tähendab mida saab kõikidel tuppa toodud kaalsete puudega, ehk no enamik lähevad nendest hermegi pideks ja teine võimalus on loomulikult sokutada nad kuskile siis sellisesse piirte Tarasse, mis oli mõeldud kas siis selleks, et koduloomad ja linnud ei pääseks kuhugi aja või vastupidi. Et põhimõtteliselt on nad ikkagi leidnud rakendust ja kasepuu on selline hea ja tugev, et mõnest niimoodi on võimalik teha siis ka kõikvõimalikke köögis vajalikke asju, nagu näiteks füüsiliselt käte jõul töötavaid, neid kõikvõimalikke köögikombain ja igasuguseid vahustid, klopitsad, ühesõnaga võru keeles on sellel ilus nimi pudru pöörus, et kõik läks tarbimiseks. Mitte miski ei läinud raisku, esimene vaatus oli romantiline ja teine siis puhtpragmaatiline. Absoluutselt kui ma juba rääkisin natukene siis ka õigeusklike Dacistravitsemini riigipühade tähistamist, siis nende jaoks on muidugi väga oluline aeg olnud kasekalmistule lahkunute haudadel käimine ja see on üks õigeusklike jaoks üks äraütlemata oluline esivanemate mälestamise päev, kus siis tõepoolest haudadel aniitketud ja sinna on kaetud toidulaud ja on siis ka oma lähedastega saadud seal kokku. Ja kui mul tavaliselt aega on, siis ma ka Tallinnas tavatsesin käia kalmistutel ja vaadata missuguseks muutunud kalmistute ilme. Pärast seda, kui nelipühad on läbi käinud ja ka linnalises ühiskonnas on märgata, et õigeusklikud oma lähedaste kalmudele sellel päeval kas toovad siis natukene toitu või jätavad midagi või ehivad seda kalmu kuidagi eriliselt, nii et see on seotud ka lahkunud esivanemate mälestuse austamisega ja suguvõsa kokkutulekuga või lähedaste kokkusaamisega, siis lähedastega. Rannakaljuplatool tuulde kuninglik troon, laid vanuses voose õitses ja tuulteroos Tuulsin toidab maa. Tuulsin ärritab ma tuultega. Eppeni põhiksindrootsida tuur, mis kõige äärise sugu rindideeruda armulaines päikest. Ruda tuulgi juurega puud, Bergmani jääluu, võiksin Rootsi kadu, mis, kui käelise Su ringi keerata armulaineid, päikest. Platool ambur neiu, kus too oma karjad atoos õitseb, kui tuulteroos innovinud tuul pluss muu armsamast ihkab pult päikest. Rannakaljuplatool lamburneiu, kus lood oma karjaga koos õitseb, kui tuulteroos ta sinna mitu, kus muu armsamast. Kui kuninglik tuur rannarahvas tahab kuulda Pharmoskast oh jeerum, juured et jah, kes Makedooniale ka rahvaräpi hoolingrektuur naeratada. Armastatu. Mida võib siis öelda nelipühade ehk suvistepühade kohta tänapäeva Eestis ja kuidas käib neli pühiliste käsi? No kui paljuke, mina oskan öelda, mina tean seda, et kui ma nelipühade aegu vähegi olen Tallinnas ja kui Toomas Paul peab vabaõhumuuseumi jutlust taas kord kabelis, siis, siis ma olen kindlasti ise seal ja kindlasti ma püüan järgida seda tava, et mõni roheline kaseoks ikkagi tuppa tuua ja võib-olla natukene toitu valmistada. Aga kui nüüd vaadata seda nii-öelda religioone Eestis, siis On täheldatud, et see nelipühi liikumine on siis väidetavalt olnud ka üks selliseid suhteliselt kiiremini kasvavaid kristlikke liikumisi ja esimene nelipühi kogudus teadaolevalt Eestisse rajati siis pisut rohkem, eks ole, kui 100 aastat tagasi see oli siis 1909 ja 1936.-st aastast on siis need kogudused ühinenud siis vabatahtlikult evangeeliumi kristlaste ja baptistide kogudus, päästeliiduga ja nüüd pärast Eesti taasiseseisvumist aasta oli siis 1009 81, kus siis Eesti nelipühi kirik Tallinnas rajatud. Ja sellele on siis lisandunud väga mitmeid uusi kogudusi, mis on nüüd ka suhteliselt kasvanud. Ja miks võib-olla nelipühi laseb, on suhteliselt, ma ei tahaks kasutada sõna populaarsed, see on selline paha sõna, aga et võib-olla miks nende liikumine on suhteliselt aktiivne, on see, et elujõuline jah, elujõuline on see õige sõna. Et nende üheks niisuguseks missiooniks on sotsiaalsed töö, et püütakse siis aidata vange. Aga samuti inimesi, kes on alkoholitõve küüsi sattunud, aga samuti ka inimesi, kellel on probleeme kuulmisega ja ka koduse vägivalla-ga seotud probleemid, ei ole neile võõrad, nii et põhimõtteliselt nagu just nimelt see misjonitöö eelkõige läbi sellise sotsiaaltöö pööratakse tähelepanu nendele valdkondadele ja nendele inimestele, kes väga erinevatel põhjustel võib-olla oma elus ja tänapäeva ühiskonnas ei ole kõige suutlikumad. Nii et, et selles mõttes nad teevad tänuväärset tööd ühiskonnas. Arvestades, et esimene nelipüha on juba homme, pühapäeval ja 27. mail, siis võib-olla sulle mõni tore idee, mida võiks teha ja kuidas võiks tähistada seda vahvat. Püha meie peres on muidugi see ütlemine niimoodi, et kellel on kõivupuu tuppa, kellel ei ole, katsub kuidagi teisiti läbi ajada aga üldiselt miks mitte, tähendab, see on tore võimalus värvida koos lastega kanamune ja samuti on olnud nelipühade või suvistepühadetoit muna või, ja on siis öeldud siin rahvakalendri ja folkloori üleskirjutustes, et võisid hommikul nii kaua magada, kui ise tahtsid, siis olid pühad pidulikud. Et ma arvan, et meil tänasest taevasse ja kiirustavale eestlasele on see päris hea soovitus. No mida veel? Kas just linnupesi peab minema metsa otsima, kuigi rahvalaul ütleb, et kevadel seda otsib, kas see aga on öeldud, et kes siis nelipühade aegu või esimesel suvistepühal leiab, märkab linnupesa, see saab sellel aastal mehele nii et kui see on väga aktuaalne, kui puud ei ole veel väga lehes selleks ajaks siseneb vaadata ringi, et võib-olla järsku näebki mõnda. Noh, siin on olnud ka muidugi seda, et on küsitud, et kes peab siis nelipühade aegu tööl olema, et kas ta saab topeltpalga. Ma jälgin aeg-ajalt selliseid rahvakalendri tähtpäevadega seotud foorumeid aga et nendele inimestele võib-olla kes nagu kodus teevad ära suure töö, noh, koristavad, keedavad küpsetavad, et, et neile need järgida seda vana kommet karjastele ja teenijatele anti vaba päev, et võib-olla need inimesed, kes topiste teenimisega võiks pisut kergemalt hingata ja miks mitte kinkida neile muna või siis eriline karask, et kas nüüd karaskit võib ju ka kodus küpsetada. Ja kui on vähegi võimalus, siis kindlasti ma arvan, et linnainimene võiks minna kevadel loodusesse kas või lastega kas või kuskile linnalähedasse paika, Ida-tundma kevadlilli, et võib-olla õppida tundma ära mõni linnu laulukene, näiteks kui see võimalik on või näidata ja tunda rõõmu saabuvast suvest, saabuvast kevadest, sest et kevad, sellel aastal Eestimaal on olnud natukene hiline ja teha tutvust meie kauni kodumaa loodusega, sest ma arvan, et kevadel on Eestimaal kõige toredam olla ja looduses ja vaadata, mis, mis on põnevat, kuidas lilled lõhnavad, õitsevad, mis linnud need on, kes niimoodi laulavad ja võib-olla ka lastele näidata ja tutvustada loodust ja tunda rõõmu sellest, et pikk talv on üle elatud ja tuleb nüüd vastu minna ja koguda energiat ja jõudu kohe-kohe saabuvale suvehooajale, mil teadupoolest eestlane puhkab täie tõsidusega ja suure koormusega. Selline oli tänane saade neli pühadest ehk suvistepühadest ja neli pühilastest. Stuudios olid Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli Maristomba. Nädala pärast kohtume veel ühes maailmas. Ringo Ringveega kuulmiseni.