Nii see on eile-täna, oli homme ja homme, täna on eile read George Harrissoni. Ja samas tsitaat käib võitlus helisegu välja, vana helisegu sisse, uus helisegu välja vale helisegu sisse tõde, salmi autor ränkris, kes omakorda toetub briti poeedi Loort Tõnissoni poeemi In Memory ammosale, Ring aut, Valpel helisege meeletud kellad. Mõnede laulude puhul on tekstid tähtsamad kui teiste puhul. Maagilises nelikus, vaikse biitline, tuntuim George Harrisoni laulude tekstide meloodiad moodustavad terviku, milles üks toetab teist. George on nimelt on alati oma kuulajatele midagi selge olnud ja mingi sõnum edasi anda ja see tegigi tema laulude tekstid oluliseks nii tema enda kui kuulajate jaoks. Õige varsti selgub, miks näiteks sattus tema praegu taustal kõlavasse laulu 1843. aastal sundinud esimene Baronit söör Frank Krism keda Raimo Just nimetas Nonii nimelt seotud vägeva Victoria-aegse 120 toalise uus koodi hääberiga. Pigem juba lossiga meil George Harrissoni oma koduks tegi ja mille nimeks oli raier paak ilusat pühapäeva taaskord. Ja juba algaski järjekordne Aja jälg kivis. Me räägime ruumist meie kõikide vahel ja inimestest, kes end peidavad, illusiooni müüri taha, põgusaltki nägemata. Ja siitilmast lahkumise hetkel on see juba liiga hilja. Kui aga endast kaugemale näed, võid avastada meelerahu, mis tegelikult ootel sinus ja väljaspool sind. Kui nad vaid teaks. Vahel on mul tunne, justkui elan valel planeedil. Kodus olles on küll kõik suurepärane, rääkis George Harrison. Koduaia rahuste lisas. Aga kohe, kui väravast väljun, taban end mõttelt. Mida paganat ma siin küll teen? Kas siis õieti asub see Paikus, Charles ennast lõpuks otsekui kodus, tundis Emmdeemson väike madal, värviline ja lilledega ehitud keskaegne linnake Thamesi jõe ääres lõuna Oxošarys umbes 60 kilomeetrit Londonist läänepoolajaloolane kaaludes nimetatakse siinset asundust esmakordselt aastal 1179. Öeldud on need kuningas Henry, teine ostis, näed, kuule, hakati maju ehitama. Kuningliku hartaga lubati Hemles juba varsti neljapäeviti turupäevi pidada, nii et linnake kasvas ja selle õitsejad olnud seitsmeteistkümnendal ja 18. sajandil. 1786 rajati üle Thamesi jõe tore viie kaarega Nonii sild. Linna keskel seisab aga Henley kõige vanem maja 14. sajandi algupoolel ehitatud kõrtsi. Andrus on elanud ja elab ka praegu hulk nii vana kui uue Inglismaa kuulsaid inimesi. Siin on mõned nimed. Muusikud, George Harrison, muidugi oleks vaja paaki häärberis ja siin on ka lauljatar taastist Springfieldi haud. Kirjanik George Orwell elas ja töötas siin aastaid ning ise Helle on teemsi. Tuntuim ajaloolise isiku nimi on täna null siin juba kõlanud. Seda kõike on nii palju ja kõikjal on just see, mis sa ise oled teinud, siin ajalaines. Agar aiandushuviline, tulevane sõõria, esimene paraned Frank rist ostis raier paaki 1875. aastal ja temalt on ilmunud ka raamat, mis käsitleb põhjalikult kesksust aegseid aedu ja aiapidamist. Aga tiitlit teenis ta hoopis teises vallas. 1869 sai Frankreesbist nõuandeadvokaat, kelle maine ulatus kaugele üle merede ja maade. Tema klientide hulka kuulusid suured raudteekompaniid, aga ka keiserlik Jaapani merevägi. Baroneti tiitli sai ta 1913 teenete eest liber Taal partei nõunikuna. Lisaks oli Krist entusiastlik kuningliku mikroskoopia ühingu heldekäeline liige kinkides annetades ühingule küll mööblit, raamatuid, tehnikat, avaldasid erialaseid artikleid ja siis muidugi flaier paak, häärber, loss, kuidas seda ka ei nimetaks ning aed kõik ristitegu ja nägu. Igal juhul, söör Frank aitas mind mistahes ka oli, aga ma tundsin end kuidagi tugevamana avatumana, kolides sinna majja. Sest kõik oli seal, mingit pidi kuidagi nihkes paigast ära. On hea, et su vaim liigub siin läbi maja ja eessaali ja uksest välja aeda igikestva rõõmu lätteni. Leiad mind sealt oma kajajälgede seast. Kehad istuvad, vines seeläbi koobaste jahedate varjuliste, kõnniteede metsasalus, võid puhata. Pisut. Taskurätik sobib kokku su lipsuga. Frank. Tore jääktsentriline briti härrasmees Frank rism lahkus siit ilmast 1919 ja Fraja parki häärberisse kolisid katoliku vanad, keda kutsuti Don Bosco Saleeslasteks. Nii on nüüd päris meelevaldselt eesti keelde ümber pandud, sest nimetuses Don Bosco kohtan ma meie keeles vastet ei suutnud leida. Aga juhtus nii, et 1845. aastal asutas itaalia preester Don Bosco Torinos oma esimese religioosse. Kooliaastate jooksul tekkis selliseid õppeasutusi juba kogu Euroopas, hiljem, Lõuna-Ameerikas ja 20. sajandi alguses levisid Don Bosco algatatud instituudid juba üle terve maailma. Institutsioon sai oma näe, Genfi piiskopi sean Francistessaleesi järgi. Seetõttu kutsutakse selle liikmeid ka Franz Williams. Mis on siis rahvusvaheliselt kasutatav nimevorm. Mõnes allikas on seda ka Orduks kutsutud öelgem siis, et Don Bosco seal, eestlaste ordu nunnad asusid peresse Frankrisby siit ilmast lahkumist ohutusse Frayer pargi häärberisse elama. Nad asutasid Hemli linnas Püha südamed kooli, mis töötas mitukümmend aastat ja kus õppinud ka hilisem tuntud laulja ja filminäitleja Džiin. Röökin pühe südamekool lõpetas oma tegevuse 1906-l 10.-te lõpus ja kunagi nii uhke flaier park jäi tühjaks, hakkas lagunema ja mõeldi juba isegi selle lammutamisele. Aga siia vahele üks Erik latoni meenutus. See oli ühel ilusal kevadhommikul vist aprill oli lihtsalt jalutasime aias, kitarrid kaasas, minul sellist kommet ei olnud. Aga see oli puhtalt George, kes mind sellistesse olukordadesse tõi. Ta oli lihtsalt selline kummaline maagiline kuju ilmus kohale, kutsus välja kitarriga, siis jalutasime aias, mängisime, istusime maha, aianurgas vaatasime, päike särab, ilus hommik hakkas laulma. Sealt tuleb päike, Jek ampsudest san. Ja mina jälgisin lihtsalt kõrvalt, kuidas laul ellu ärkas. Rajal paagist edasi ja nüüdsest saan ma toetuda esimese Messis Harrissoni päti poeedi mälestusteraamatule. Kuuekümnendatel leidsid biitlid endale uued ja uhked elupaigad. Ringo ostsid suursugused, näed rikaste ja kuulsate kaitstud elurajoonis Sanšochillis poolestis majas Andžans ruudis äpi Roadil asuva IMO stuudio lähedal kujute George tahtis linnast pisut kaugemale. Oleme kolida ja valis moodsa nelja magamistoaga pangal õesseris teistest umbes paarikümneminutise autosõidu kaugusel Inglismaal, seal on ju majadel nimed ja selle maja nimi oli Ginfans. Hoone seisis päris omaette keset kõrge värava kaeda Ginhansi kõrvale. Pool selle ümber aga laius kaunis vanade puude järvedega park. Ühel päeval oli George puude all päikese käes istunud ja pargivaht oli umbes kümmekond minutit enne pargi sulgemist lahkuda käskinud. Ma ju tahan ainult puid vaadata, öelnud seos, kuid pargivaht ajanutaminema, pahane George'i, öelnud talle selle peale, okei, ma ostan endale oma pargi ta tähtis suurde aeda ja piisavalt suurt maja, et sinna salvestusstuudio sisustada. Nii me siis otsisime ja otsisime, kirjutab päti Harrison kuni meie kinnisvara agent tavalistes tillukese tead dessandi Timesis. Nunnad pakkusid müüa maja, mille nimi oli Rajarbaak ja mis asus Oxford sfääris. Enne on Timesi linna lähedal. Läksime seda vaatama ühel madalate pilvedega päeval, 1969. aasta lõpul. Sissesõiduteel ilmus meie ette tohutu Victoria ajastu häärber otsekui muinasjutuloss. Peahoone uusgooti fassaadil tõusis kõrgusse kandilisi ja ümaraid, torne ja Annikesi teravaid tippe ja vee süliteid. Kogu esikülg oli tugevasti vertikaalselt liigendatud ja ebasümmeetriline, nii et kõigekõrgem ja massiivsem oran jäi hoone paremale poolele. Kahel kohati kolmel korrusel oli hulk ehisraamistikuga aknaid rõdusid, katus oli salapärane, sopiline ja erinevates kõrgustes seintel horisont, reaalset triibud ja toredad ornamendid, punastest tellistest ning heledast kivist hoone seisis künka tipul. Tundus, et see on kõige kaunim paik, mida ma oma elus näinud olen. Ostsime selle maja 140000 naela eest maja, millel oli kolm korrust, 25 magamistuba, ballisaal elutuba, söögituba raamatukogu, hiigelsuur Köök ja tohutu eeshall. See Frankreesby omamoodi huumorimeelenäiteid leidus siin kõikjal. Elektrilülitite eks olid näiteks kloostrivendade näod ja nina peale vajutades sai tulesid süüdata. Jägustutada väikeses festivalil oli see oli kaunis kahhelkividest isand ja läbi kahe tammepuust ukse astusid suurde ees halli suursuguse looklevad trepi alguses seisis uhke kotkakujuline vasklamp. Hallist ulatusid puusambad ülemisele galeriile ja esimese samba kolmele küljele olid jälitusstseenid talupoegade argipäevadest. Mõlemal pool halli tohutut kaminat seisid maalitud paneelid, ühel pool elupuu, teisel saatusepuu. Kaunis värviline klaasmaalingutega aken ulatus teise korruseni. Söögisaali seinad olid kaetud nahksete reljeefkaunistustega. Lilled, taimed ja kuldsed paabulinnud ruumi mõlemas otsas olid klaasmaalidega aknad. Ruum oli päris pime ja mäletan, kuidas John ja Yoko meile kord külla tulid ja see on, ütles, et ta ei saa aru, kuidas nii pimedas ruumis elada. Saame seepeale soovitatsioossed, võtku ta päikeseprillid ära. Isal oli kahvatu, sinine, kreemikasvalge ja kuldne ja keegi ütles, et lage kaunistavatele keerublitele olid nunnad, väikesed krohv, seelikud selga plaasterdanud, et nad siivsed välja näeksid. Kogu see kaunis maja oli lausa lagunemas, rohi kasvas läbi söögisaali, põrandarihmad olid seinakatted kahjustanud, sest katus oli katki ja laskis läbi. Maja vajas põhjalikku remonti ja restaureerimist. Päikesepaiste ei kesta terve hommiku paduvihm ei kesta terve päeva. Kõik asjad on määratud mööduma. Kui Phil Spector esmakordselt Frajor paaki saabus, on, ei olnud sealne külalistemaja veel stuudioks ümber ehitatud. Stuudioks, mis sai tuntuks tähtede kombinatsioonina FB-s hash O-d ehk Rajorbak stuudio Henley ontentsis. Küllaga, tutvustas George külalisele oma laule spektori sõnade järgi. Neid oli vaated sadu, üks parem kui teine. Ja nii hakkas tasapisikuju võtma George Harrissoni album. Õigemini kolmikalbum, mis sai pealkirjaks kõik asjad päratud mööduma of things, mast, baas. Churchill pidi kõik väga täpselt paigas olema. Perfektsionist ei ole tema puhul õige sõna. Ta oli veel sealt edasi ja aega oli lõputult. Mida rohkem plaadi ilmumine venis, seda rahulolevam ta oli. Ma valisin kõigist neist lauludest singlile maisuid. Loordi ütlesin, see on hitt, kõik vaidlesid vastu, see on religioosse ülemtooniga. Et seal on Hare Krišna ja siis on see maisuid Loorde, et kas publik on ikka selleks kõigeks valmis? Ütlesin, sel pole tähtsust. See on albumi kõige kommelslikum lugu. Samas puhaskostel. Patty Harrisoni jutustab. Me kolisime Fra Saaki tõhutusse majja märtsist 1970. Alguses küll elasime mõned nädalad ühes väikeses külas külalistemajas aga kui remont suure maja ülemisel korrusel tehtud sai, hakkasime kohe seal elama. Esimesed nädalad olid kohutavalt ilmad, ainsad ruumid, mida me kütte saime, oli tohutu köök, mille männipuust laua taha mahtus 20 inimest ja hall, kus oli suur kamin. Kogu maja põhjalik remont võttis neli pool aastat aega. Hayer paak nõudis palju tööd ja palju raha. Meid aitas sisekujundaja David linaaridž, kuid tegime ise samuti suure töö ära. Sõbrad tulid appi. Üks neist kudus George'i muusikastuudio seinale suurev, vannun muusikariistu kujutava vaipa, teine maalis ülakorruse koridori toredaid õlimaale. Mina ostsin hulga imeilusaid difani, lampe kaunistasid kiilid, teist tulbid. Ostsime odavaid diivaneid, neid sai korda teha ja uue riidega katta. Kuid eriti põnev oli leida tõeliselt kauneid adme voo kunstiesemeid. Meil oli hulk suuri ruume sisustada. See oli väga ilus magamistuba, selle suured aknad avanesid järveni viivatele, muruplatsidele, kaunite puulõigetega. Voodi oli maha konist. Ostsime selle New Yorg'i kauplusest nagu suure kapi halli jaoks ja köögilaua, mis oli mahagoni toonist pisut heledam. Ümarate nurkadega. Lauajalgu kaunistasid puust lõigatud õied ja lehed. Esialgne köök oli väga suur ruum maja ühes otsas. Siin olid kivipõrandad, tohutud valamud ja toidukamber, kuid peagi ehitati uus köök. Köök, söögituba ja raamatukogu olid häärberi lõunaküljes. Nende suured klaasuksed avanesid otse aeda raamatuga, kui oli armas väike tuba, paneelide ja kaminaga. Minu lemmikpaik. Churchill oli muidugi teine lemmikpaik. See oli salvestusstuudio, kui ta ehitas maja kõrgeima torni, kaheksa nurgelisse ruumi templi, mille seda on tal olid pärsia vaibad. Sellest sai tema pühamu, kus ta mediteeris ja laulis. Varsti pärast seda, kui me Frayer paaki sisse kolisime, otsustas George kutsuda sinna Jaan maga kolm Hare Krišna perekonda. See oli selles, et mehed töötaksid aias, naise täiteksid tubades ja köögis. Mõtlesime üheskoos laulda ja majas valitseks hea spirituaalne õhkkond. Sõna mantra on tuletatud sanskriti verbijuurest mann, mis tähendab mõtlema. Mantraid kasutatakse mõtlemise ja mälukaitse- ja toena ja kujutab endast silpide kombinatsioone tooni või siis lauset. Ja mantraid reeglina küll ei tõlgita, selleks puudub vajadus. Aga ehk siin mõned nimed ja sõnad avada näiteks Harrissoni poolt lausutud vasiivas Ankara Mahadeva Siiva kuulub hinduismi kolme olulisema jumala hulka. Praama Višnu ja Šiva moodustavad kolmiku. Praama on looja Višnu onu hoidja, Šiva hävitaja. Aga muidugi ei saa neid omadusi üheselt mõista. Samas hävitaja Šiva on ka leebe karistus ja temas väljendub joogi ideaal. Se Ankara, keda hinduismi peetakse Siiva kehastuseks, on Adwaita filosoofia alusepanija. Lühidalt, et kui mõistetakse, et kõik siin ilmas on üks siis jõutakse ka vabanemiseni. Adwaita tähendab sanskriti keeles mitte kahesust. Mahade maha tähendab suurt ja teeva on kõrgemate jumalate üldnimetus ja siis on pomm, hääldatakse ka püha silp india õpetustes ja hinduismi is peetakse seda kõigi mant Rate seemneks. Haari on hinduismi Is Višnu ja tema kehastuste ning teistegi pühade isikute epiteete raama on Višnu seitsmes kehastus. Krišna kaheksas kehastus. Sanskriti keeles tähendab Krišna tõmmud. Kehastumised taas kehastumised. Linnart Mäll kirjutab hinduismi ühe peateose filosoofilise traktaadi pagavad kiita eessõnas mõtteid, kiidast, lugejaid ja nüüd siis ka kuulaja võib arusaamatuses õlgu ehitada. Kas tõesti kehastub Višnu, nagu öeldakse, igas olendis? Vastus on Višnu rismi seisukohalt jaa, sest Višnu 10 ümbersünnihulgaga, kas on loetletud vaid nii-öelda kõige väljapaistvamad kehastused. Ja nii olete ka teie, lugupeetud lugeja, kuulaja, Višnu kehastus ja Krišna kehastus. Sest kui kehastuja mõistab, et tegelikult on ta kehastuja, siis mõistab ta ka seda, ET kehastub kõiges teiste sõnadega tajute maailma terviklikkust. Selle saavutamisel on abiks jooga, mis tähendab otsetõlkes ühendust rakendit, see tähendab vaimsete füüsiliste harjutuste rakendamist ühinemiseks enda nii öelda ülim, aga läänes on sõna jooga ka tähendus ja kasutus koondunud ehk siis tegelikult joogani jõutakse, mitte ei tegeleta. Ja sama on ühe alus mõiste karma sõnaga sanskriti keeles tähendab karma tegu. Nii et hoiata, et minu karma on selline või säärane vaid selline on tegu, mis toob kaasa hea või halva tagajärje. Kõik nähtused on omavahel seotud. Selline oli siis maailm rajal paagis tervet seda maavaldust piirab toredate põiki triibulist kivipostidega liigendatud sepisaed milles on uhke suur peenest ja rikkalikust raudpitsist värav. Lossi fassaad taadi ees. Ilmatu suurel muruplatsil laiub klassikaliselt sümmeetriline purskkaevu ja jalgteedega lillepeenar, diala, paagi äärberit ümbritsevate suurte ja avarate aedade ning paargi kujunduseski. Valitsev söör Frank Krismi heatahtlik huumor. Too härrasmees oli mööda hiilima, kõvasti ringi rännanud ja igalt poolt aedade rajamiseks ideesid saanud. Siin oli kuninganna Elizabeth esimese aegne aed, Jaapani aed, ka alpiaed, milles oli 20-st 1000-st tonnist graniidist ehitatud mater Horni mäe täpne Koopia tädi Harrison kirjutab, et Frank oli aeda ehitanud terve maa-aluste koobaste ja käikude võrgu. Igasse koopasse oli riputatud pilti moonutavaid peegleid nagu lõbustusparkides. Ühest koopast võisid leida väikesi punaseid gnome ning haldjaid teisest ka veini ja viinamarju. Võttis pikki kuid käest lastud järved puhtaks teha. Aga kui me lõpuks nad veega täitsime, avastasime kiviastmeid ühest järvest teiseni ning veealuseid koopaid Jagrote, kuhu üksnes paadiga ligi sai tuli sõuda mööda väga pimedat käiku, mis juhtis Capri sinise krutid ohutusse koopiasse. Siniseks muutis selle kruti kohale aeda paigutatud sinine klaas. Ja edasi sõudis leidsid suurest alaktiitide jääst Alagmiitide koopa järgmise, kui nad olid aga sädeleva pilgukiviga kaetud aias leidus hulk põetud ilupuid, labürint ja suuri kasvuhooneid, kus kasvas virsikuid nektariineja, Prikoose, söör Frankil oli selle kõige loomiseks tervelt 20 aastat kulunud. Ja Charlesile meeldisid eriti sildid sõnadega. Murul kõndimine lubatud ja eks paljude hoonet ja aeda kaunistavate kujude seas aukudega praepanni käes hoidev munk ning silt, millel kiri kaks püha orduvenda rajas, tähendab siis nii kerjus ikka kui ahjupanni. Ühelfrayerbaki aiast tehtud fotol istub aga George keset aiapäkapikkude parve kes näivad teda tähelepanelikult kuulavat. Meil ei olnud eesmärgiks taastada park just täpselt vanal kujul. Lihtsalt tegime nii, nagu tundus tore olevat. Aga et samas jääks alles ka vanad pargivaated, rääkis George Harrissoni teine abiga osa oliivi ja külla tulnud tioop söövery ajakirjanikule. Tan personile suvel 2008. Algul ei olnudki Rootsil kavaski aiatöödele malt pühenduda, aga nagu aedadel kombeks, võivad nad sind enda külge köita ja ei lasegi enam lahti. Persson jätkab igal juhul, kui oliivi ja esmakordselt Frayer paaki tuli. Aastal 1974 oli George rison Aianduse kirest juba haaratud. Rootsis sai aja jooksul taimede kollektsionäär, nii nagu seda oli Krist kes istutas Frayer paaki mitmeidki omaaegseid haruldusi ja sama rida, jätkas George ning jätkab Olivia Harrison. Tõeline uus Mare on näiteks sinine Himaalaja magun. George oli usin Dentraariumite Koonvooli aiandite külastaja lemmik raadiosaateks aianduse minutid. Istutamisel lähtuti, pargivad vastkujundusest aga nii, et kõik oleks pidevas liikumises. Ühed lõpetavad õitsemise, teised alustavad. Aiatöö oli George'i jaoks ideaalne vastumürk peale suruvale välisilmale ja seda välisilma ja aiasuhet kirjeldab üsna täpselt Olivia sõnade järgi laul vihje nagu ei ole siin praegu. Pea meeles, möödunu see oli ole siin praegu kuna see pole nii, nagu see oli varem. See oli miks püüda elada elu, mis pole ehe. Nende poeg Nonii arvas väikese poisina, et tema isa ongi aednik. Hiljem aga on meenutanud, kui isa oli tihtilugu aias kuni pimeduse saabumiseni keskööni. Et vaadata, kuidas asi näeb välja kuupaistel varjude keskel kas on vaja midagi ümber paigutada või lihtsalt pisut nihutada. 1970 novembris levisid uudised loodus- ja humanitaarkatastroofist, mis tabanud noort Bangladeshi riiki. Keeristorm, kodusõda, nälg, kooleraepideemia, George Harrissoni vaimne juht ja muusikaõpetaja, koostööpartner ja lähedane sõber kuni George'i surmani ravi Šank. Kar küsis, kas on võimalik mingilgi moel neid miljoneid hädas olevaid inimesi toetada. Abistada. Otsustati korraldada heategevuskontsert, täpsemalt kaks kontserti. Ja ehk õnnestub välja anda ka kontsertplaat. Vaat teha film. Ja nii haaras Harrison Frayerbakis telefonitoru ja asus asja organiseerima sõbraja muusiku Claus Vormani sõnade järgi. Ega ta järgmistel nädalatel kevadel telefoni juurest peaaegu et ei lahkunudki. Esimesel augustil 1971 astusid New Yorgi Madison Square Gardeni lavale peale Šankari teisigi kauaaegseid lähedasi sõpru. Bob Dylan, Ringo, Eric Clapton, Phil Spector. Miks siis kahest kontserdist albumi, mis võitis Grammy. Aga kuivõrd oli tegemiste üleüldse esimese sedalaadi suure heategevusettevõtmisega puudusid kogemused? Kontserte ei registreeritud kui heategevusüritust, mis tõiga kaasa kõrged maksud ja rahasummade hoomatava kahanemise. Mis omakorda tähendas, et George kirjutas oma seitsmekohalise tšeki. 1973 ilmunud albumi nimilugu elu materiaalses maailmas Living indementeeri alu World plaadiümbrisel illustratsioon pagavad kiitast. Mul tuli sündida sellesse materiaalses maailma, ei oska öelda, miks ma siin olen, kuid loodan, see on asja palju selgemalt pärast elu materiaalses ilmas. Ja oma sõpru kohtasin siin materiaalses ilmas. See on ja pool on siin materiaalses maailmas. Ja saime karitsi, Ringo endased. 2011 valmis Martin Scorsese dokumentaalfilm Living internateeri alu World ja sellest me nüüd ka Olivia Harrissoniga räägime. Boliivia. Sa olid just Mumbai filmifestivalil. Ja kuulda oli, ilm võeti suure vaimustusega vastu. No ma ei olnudki sügavamalt mõelnud sellele, kuidas Indias filmile reageeritakse aga selles on nii ilusaid kaadreid Josist ja kange, sest ja kuidas ravishankerdale Citari mängu õpetab? Ei olnud ju seal turist India mõjutustega sügavalt läbi kogu ta elu. Aga mis oli Martin Scorsese huvi keskmes filmi tehes? Me kohtusime mitmeid kordi, oli palju mõttevahetusi, aga kindlasti tehti film tema seisukohtadest lähtudes. Teda huvitas, millesse inimene usub, millised on tema tõekspidamised ning püüdlused meie materiaalses maailmas mõttekat elu elada. Olles küll kõigi aegade suurima bändi liige, siis ei ole George'i osa selles alati esile kerkinud, et kas film kuidagi tasakaalustaks seda. Ja see ei olnud üldse eesmärgiks, aga tuli kuidagi loomulikul teel esile, midagi kuulutada või paisutada. See ei olnud filmi eesmärgiks, aga. Ometigi filmi vaadanuna näeb tema osa tema unikaalsust kuidagi selgemalt. Ja sellega ma olen nõus, arvan, et ajaline jaotus oli samuti õige külakas ju siis ei oleks niimoodi teinud. Olfenksmas taas albumit viimistledes mõtiskles ta põhjalikult materjali lätete ja selle üle, kuidas kõik õieti oli ja juhtus. Kui erinev George'i tehtud film oleks olnud, mis sa arvad? Raske öelda, ma ei tea kindlalt võin ka öelda, et silman aus Martin rõhutas pidevalt, et mängufilmis on sul käsikiri, mille lõppu sa võid. Vaata aga, dokumentaalfilmis on kõige tähtsamad täpsus, ausus, tasakaal ja objektiivsus. Mina ei oleks suutnud nii objektiivne olla. Et seal on kaadratsiootšida koos tuuril 1974, et neid ei ole just kerge vaadata. Ei, seda ei olnud kerge taas näha, need polnud tema jaoks head ajad, on uus mänedžer, kes teda hästi ei tundnud. Vähem kui kahe kuuga 45 kontserti anda oli kurnav ning George polnud seal päris tema ise. Tema eestvedamisel oli just toimunu traavi Šankari muusikafestivalil Indias, kus ta produtsendi tööd tegi. Lisaks oli veel abielulahutus, nii et kogu tema elu muutumas oleks minu teha olnud, poleks ma seda elulõiku filmis puudutanud. Režissöör maati ja taani veensid mind, et filmis peab olema tumeda ja heleda tasakaal. Üks selliseid osasid filmis, mis näitavad George'i inimlikku loomust palett on majja sissemurdmine 31. detsembril 999. Maikrile Eibran. Et ei teadnudki varem, kui ränk see tegelikult. Tuli ja ma arvan, et keegi tegelikult ei teadnud, kui hull see oli. Me püüdsime seda nagu vähendada ja sellest mitte rääkida. Muidugi me olime šokis ja tegime kõik, mis võimalik, et sellest üle saada. Jälle kord oli mulle vastumeelne vaatajaid sellest kõigest läbi vedada. Küsisin isegi maatilt, miks me sellest rünnakust üldse rääkima peaksime. Kui põhjuseks ei soods. Tema reaktsioon rünnakule oli täiesti harukordne. See. Ta luges mantraid kogu aja Tuli üks ajahetk, kui George järsku otsekui mõistis, mis toimub. Ta mõistis, et mõrvatakse ja ta arvas tõenäoliselt, et ta peab hakkama lahkumiseks valmistuma. Mitte kõik inimesed ei mõtle ju nii, mitte kõigil pole seda tugevust, et sellisel hetkel sellises olukorras endale öelda. Milline on hea surm. Ja siis, kui see ajahetk saabus 2001, november. Sellest sa filmi lõpus ka räägid. Ja no see oli tõeline süvakogemus sel hetkel, kui George oma kehast lahkus. See oli täiesti jälgitav, võiks lihtsalt öelda, et toas polnud vaja tuld süüdata. Ta muutis kogu ruumi valgeks. Sisemine valguslaod. Tao Te Ching 47. salm eesti keelde tõlkinud lina Mäll. Uksest väljumata mõistan taevaalust aknast vaatamata silman taeva kulgu. Mida kaugemale matkad, seda kaugemaks jääb mõistmine. Nõnda õnnis inimene mõistab liikumata, nimetab nägemata, täiustab toimimata.