Eesti sõduritund. Juunikuu sõduri tund meenutab, et Narvas avati nüüd taastatud mälestussammas vabadussõjas langenuile. Meelde võiks jätta Tunne Kelami tseremooniale öeldud mõte. Narvas peavad kaduma Eesti poliitika erimeelsused. Nimetagem mõnda, kes jättis samba jalamile lilled või pärja. Niisiis Tunne Kelam ja Arnold Rüütel. Pataljon Narva esindus ja Ants Laaneots taasiseseisvunud Eesti kaitsejõudude peastaabi esimese ülemana. Narva linnapea ja Vana-Narva selts 60 aastat tagasi avati Narvas üht-teist sammast, mida täna enam ei ole. Põhjasõja Narva lahingu mälestussammast, millel seisev lõvi vaatasite ja seal kõneles. Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner, kes aastal 1936 ütles järgmist Ausamba juures, mina avaldad, kindlad, arvab et laia eestlased tahame elada rahus kõigi oma naabritega. Oma tuurida naabriga. Oleme ausalt võidelnud. Aga peale valitud oleme tainud Auda rahu. Missugune on kadeljani vanemal poolel ausalt tehtud ja mina olen kindel Taap peetud ka tulevikus. Ju väljendas öeldus mitte üksnes kindrali isiklik arvamus, vaid ka tollase Eesti poliitika muretu suhe idanaabrisse. Möödus ainult neli aastat ja kremli ultimaatum käsutas Laidoneri Narva, kus armee kindral meredsgow dikteeris Eesti annekteerimise põhipunktid. Oli juuni 1940. Juunist 1919 oli ülemjuhataja löönud üht eesti vaenlast. Juunist 1940 tuli alistuda teisele. Ma mäletan seda kuupäeva kamis sõjalise jõuga, ultimaatumi esitas Te saite teada sellest, kuidas te teada saite? Ma sain, jaoskonna ülem helistas mulle, meil on niisugune asi, et meil korjati kõik need abiru inimesed viidi ära vene piiri äärest veidi Läti piirile, kus oli ohutum, ohutum ja see ja siis kordoni ülem läks ka minema, see oli laine nimeline velt veebel, seal oli ka abielus, oli kohaliku naisega, oli abielus ja need läksid Läti piirile ja mul vend läks ka Läti piirile, siis tema oli ka abielus. Siis siis oli niimoodi, et meil jaoskonnas tuli, eks me, seersant oli siin, et tema kordun määralt kordoni ülemaks. No hästi, mõtlesin, et lähme siis vaatame, kuidas siis olukord väljast paistab. Ja läksime siis Vahitornimäel Vahitorni 200 meetrit kordonisse eemal läks vahitorni, vaatasime, venelased olid juba valmis siis ette suli, terve tankikolonn oli, noh, see ükskord on, kus meil külas läks, läbi tee läks Venemaale. Piir oli muidugi vahel ja. Tema tema oli ime mis pärast senise masinad, et võib-olla tulevad siiad, küsisin, kus abielus oled, teinud oma abielus ei ole. Siis on head, siis ei ole kellelegi vaja sind Leenat. Nii. Nojah, kas te jäite sinna kauaks vaatama, lihtsalt üks paar tundi olime seal paar tundi ja binoklitega või paistis pallis vankritega. Ja terve tankikolonn oli ja siis oli ratsa ratsaüksus oli ka seal ja ja siis. Tulime tagasi ja siis ta ütles, et ma lähen poodi, et kas kellegil midagi vaja on. Siis, kes seal soovis, sobis ja läks ja kadus enam tagasi tuld. Ja siis ma jaoskonna ülem oli oluline, viilib temale helistasid. Et seda meest ei tule poissi kartma ja rekkartma kellas jalga kohe. No ja see ei ole viga. Ei ole viga, rahuneme maha. No ja siis ma ütlesin, no pole viga. Ma olin noorem. Tänasest päevast oled sees, on teavida toid juhtimisomaette Ma ütlesin ta. Kas ta taandumise värki tead, mõtlesin, et hea küll, et ma olen seda õppinud ja. Ma ütlesin, siis on hea. Ärge seda tunnimees kuskil välja kaugele saatke, hoidke seal rohkem kordoni juures. Palju teil tunnimehi oli, mitu meest ei tulid, neli meest teelt, viies mina olin neljas, kokku neli meest, nõukogu neli ja. Ja see oli jaoskonna ülema ülikooli väga huvitavad tema iga natukese habras seal öises, kuidas olukord on, kuidas solvunud? Noh, meil oli üks kergekuulipilduja, oli lüüs. Et et võtta vastu ja kui kiireks läheb, et siis Vana-Irboskas saate kokku teiste korroritega, siis sealt siis Petseri peale tagandamise juures on, meil polnud midagi seal täitsa täitsa lahtine maa võiks kuus kuskile polnud minna ju. Mingeid kaitserajatisi ei olnud mitte mingisugust. Ja nelja mehega palun vasta. Teine oli tankikolonn. No ja siis ainult traataed oli vahel rattaga, sõidab läbi seal midagi. No ja siis peaaegu iga viie minuti tagant jaoskonna kolonel viirib helistas, kuidas olukord, kuidas olukord on? No ma siis kandsin ette, mis seal olija. Ja siis nüüd tuli, noh, see öö, kui see kuradi hooldi vaatava esitati siis. Ma võtsin taid, mehed sealt kaugemalt ära panin, panin koeraga ümber ümber kordoni teise küla otsa sinna kirja. Et kui midagi on, siis anda märku tulistada bussidega. Ja vaatasime siis ära ja pani öö läks mööda, siis jaoskonna ülem hommikul helistasid. Et nüüd on rahu majas, et venelased on lubatud sisse tulla, minge piiride, võtke tankikolonn vastu. No mina vene keelt ei osanud, ma, ta ei tahtke õppida. Siis läksin, võtsin reamees orav oli, võtsin selle kaasa ja läksime kahekesi spirile. Meile tuli siis vastavaks kella 11 maal. Tuli üks politruk tuli vastu, viisnurk oli kõigepealt ja kaks neli nurkalisin või telliskivi. Sil õpetaja peale. Ja see siis ütlevad, et vot meil on niisugune asi, et meil on valitsusega kokkulepe, et teie kordoni kohale tuleb üks tonkiga lund tuleb läbi. Ja mõtlesin, no hea küll, et kui on niisugune kokkulepe, on siiski ta mulle, võtke piir maa. Mõtlesin, et minul ei ole seda võimu ei ole. Läks, helistas sinna kordoni, sealt tuli sapöörirühm, kes võtsid augu sisse sinna piiri peale kelle sapöörirühm oli. Sellega oli saabunud eesti sõdurile häbiväärne alanduste miitingutel käimiste loosungite kandmise suvi. Alles siis ma nägin, et hakati hindamas eesti sõdurit, kui venelased sisse tulid. Vot siis sain aru, et siis tunti eesti sõja, seal hakati alles hindama Eestis Eesti sõjaväge. See oli 40. aastal. Kuiva venelased sees olid, Ždanov siin oli siis oli nii, et väeosa ülema aserahva kokku sinna noh, see oli juba kõrgemalt poolt käsk, käsk. Ja söögisaali kokku mehed. Ja ütleb, et vot nüüd vabadus ennem Estonia sõjaväele seda poliitikat teha. Aga nüüdne võime nüüd lubatut, et nüüd me läheme miitingul, leia palun vabatahtlikud, kes soovivad minna, mitte üks mees ei astunud rivi ette. Julgemalt julgemalt, kaks meest lõpuks astusid ette ja siis ütles, et aga nii. Nüüd ma pean määrama herr, peab minema neid, et ilma ei saa määrama vabatahtlike ja ja siis oli nii, et kõike teiste selja taha. Ja siis samas vees kaverati see allu vits kirjas üks ohvitser ja määrati siis 30 või 40 mehel. Ma ei mäleta, läksid käsipidi küll ja siis, kui saime tagasi, tulid sealt Mitingutamise. Sõber ütles, et nii rasket teekonda mulle eluilmas olnud inimesed ei režiimis alguses ei teadnud Need teadsite, et et need on nüüd kaasalööjad kõvasti selle korrale ja ütles, kas hakandast pilluti ja igasugu värki ja, ja karjuti kuradi äraandjad, näed, lähevad äraandjad ja, ja nii-ütelda, et see oli nii raske. Tee tee ääres kõik ääred täis, kõik rahvad säält pillutati kaasas asjadega nendele ja ta ütles, et see oli nii raske tee konseriidid. Nojaa, aga siis järgmiseks viitinguks oli juba siis osale just seda niisukeste rahva poolt siis oliva tuldavad rahvast nagu juba kuidagimoodi juba oli hoopis teisi täis teisesti haljastatud selle meie sõjaväe vastu. Ja siis läks terve väeosa musike, läksime sõtta kesklinnast läbi sinna Rüütli tänavast sinna taha vaia tänavale üle silla vabadussilla ja sealt teda seal taga oli see tänama Narva majandus üle, minna meie esindajana selle töösse või see Puiestee Puiestee Puiestee tänavast ja saatis raekoja tänavale ja raekoja tänavalt siis raekoja platsile. Ja, ja jätta ei hakka seal see noh, niisugune pihku nunn, seal, kus me olime tagapool kuskil. Kas vahest seisma vahest jälle väikseks tehtud, sai kogu aeg liikuda, võtame suurema vahe, et peatavatesse Me kõndide hädas ei ole seismist. Ja sellega tekkis siis seal enne kivi põlevkivisillamineku, seal tekkis kaunis suur vahe meile umbus 50 meetrit eelmisest khati, kes seal siis olid? Ma ei mäleta, need asutused ja kõik olid väljas. Me saime sinna raekoja platsis oli raekoja platsi täis ja kui me saime või Kivisillapanekusse sakas hurraa jummal mattama nisukest kuulnud sellele, et näiteks sõjalegi tuli teie sõja krossess ja rahvas ja siis muidugi seal need kõnet ja ja lõpus kõned ära oliteetvat, ütles ta oli jälle mu koolivend õhtukoolis seal üleval rõdu peal, mis seal andmisel ja raekoja platsis, vasakul maja seal nurga peal rõdu, sealt räägiti rääkijat tema seal ja annab sõna ja lõpuks ütleb, et nüüd laulame internatsionaali. No orkester oli seal, venelaste orkester mängis, aga keegi lamda muidugi ei oskanud järele ja orkestrihelid said vaevalt vaibuda, kui hakkas pääle ja nisukest üldi tahaks veel kuulda, kus see mass momentselt haarati, olles seal olnud nii et et kui seal üks Lepaphad surnud olles kasu liikumaiditusega kaasalli. Onu. Järgmine helilõik jäädvustas vabadussõja sõdurite juunikuise külaskäigu Narva meeste vanus noorim 92, vanim 104. Nende hulgas leidus Landeswehri lahingute mehi ja ka kunagi piirivalves teeninu. Tänaste piirivalvurite elamist-olemist käidi vaatamas võõrustaja ja seletuste jagaja osas, Ida-Viru piirkonna piirivalve ülem major Preimel. Siin on võib-olla vara tagasi, sa näed, kuidas sind on mundreid ja värgid, meil saapad heastelt nägu, sõdurid, jah, kui seal reas asjad on kordades teeb mul meeleheaks. Siin on meie. Need on nüüd need Iisraeli automaadid. Lunastame nisukest kujudega mänta. Näidake meestele. Ütlesin veel, katsume ka. Läheme niisama, aga ma naelad, et kobakas on suur, vaata, kui palju ta peaks natukene kergem olema. Kergem, ta ei saa olla sellepärast, et siis ta ei seisa baasi ja. Tähendab sall valla all või siis 35 padrunitega me piiri peal käimine 30 pauku sellega seal möödarakule 35 35. Jah, siis annab küll. Ähvardanud Türisalu korraks alguses laeva, kuidas ta välja näeb, kui palju ta kaalub? Proovid on raske, raske, raske ja meie ajal oli lüüa pauguga, papa oli kergem ja käed protsess, see on nüüd pikem variant. Siin on. Vaenlane oli niisama kaugel nagu siin seinad liigutas seda võsamõjudelt, jaanis jooksis, et siit läbi, aga see oli sõjaväelast, vaenlaste väed liigutas. Ja siis ütles, et automaat kamandas seal rühmal kamakas automaat, automaat läbi räägiti, olime kõik seda mudi, meil vastane oli sedamoodi, kui hakkasime tulema seal käekitandiviis, kõik täägivõitlust harjutatakse. No üldjuhul harjutatakse, aga mitte ta ei ole põhiline võitlus kui antakse tormijooks täägivõitlusele. Kool peab olema võib-olla Raivas või ei või ta võib-olla, aga paremongulist vaat koolipoisse meid õpetati, igavene vana esimesest sõjast osa võtnud. Seersant oli, kes meid algul õpetas, siis pähmine õpetes oligi temani keskel poisidelt kaares ümber Inglise kingulide oli pääs ja kuulasid, mis temas lahingust rääkis, ütles, et juhendis on öeldud, et kuul ei tohi täägivõitlusele minnes rauas olla. Võivad tabada oma meil. Aga ma ütlen teile nii, kui vile käin, lööge kohe kuu rauda risti vastupidi, juhendile. Sellepärast. Vaenlane tuleb meil kõigil rauas. Ja enne, kui sina oma täägiga jamale jõuab, tapavad nemad siin 10 kord enne ära. Ühes punktis, meil siis see on nüüd kurikuulus, pumpas taanliku jahipüsse. Ta on sama sama jämekate padrunitega, laseb kui jahipüssi. Ja saab kiiresti laadida, paned muudkui kaks Patvakse Ani jahimeeste enam lahingus siin ei ole nii hästi, ei ole nendega töötajaid. Minu isa ütleb niimoodi, minu isa, noh, on muidugi noorem mees, kui teie ta on nüüd 70 viieseks sai, ütleb, et paga, kuidas ei tahaks voodis ära surra, saaks kaevikus. Nauditavaks viroloog veel ka niisugune tunne, et kas vajalikud praegu relv kätte läheb. Lähen eesti mehe vaim on elul on eesti mees, eesti vann on sees, painime tigu lisas ta niimoodi, et kõige parem ongi vanad taadid, et need on pikal ja enne kui kurrat. Vest. Juunikuine pidulik rivistus Eesti riigikaitseakadeemias lõpetab selle õppeasutuse esimene lend kõrgharidusega ohvitsere ja loovutab kooli lipu järgmise kursuse hoida. Lõpetajaid õnnitles riigikogu riigikaitses. Komisjoni esimees Peeter Loorents. Tahan teile öelda ainult mõned nendest mõtetest, mida ma pean vääriliseks tänasel ajaloolisel päeval väljendada. Neli aastat tagasi tulite tegelikult võitlema. Tulite võitlema selle vaenlasega, keda ei esinda mitte dessant, diviisid või maffiagrupeeringud või korrumpeerunud riigiametnikud. Tulite võitlema sellega mida nimetatakse põhiklikus? Teadmatus, harimatus ja suutmatus vastu võtta õigeid mõistlikke otsuseid. Teie olete need, kes peavad kandma meie riigikaitse ja julgeoleku tagamisel kõrget kvalifikatsiooni, akadeemilist vaimueetikat ja kõike seda, milleta on mõeldamatu ühe riigi kestmine. Ja kui see riik ei kesta, siis hääbub kaserahvas, kellele seda riiki on vaja. Te olete võitud, esimese osa sellest sõjakäigust ja ärge lootkegi, et esimene lahing, mille lõppu on krooninud teie diplomid, teie sõjaväelised auastmed jääks viimaseks. Ärge mõelge, et teie kõrvalt kaovad ära need vaenlased, võhiklikkust, teadmatus, suutmatus mõelda. Nad on ja paistab, et nad jäävad niikauaks, kuni on ka inimkond. Aga meie, Eesti vabariigi kestmine sõltub ju sellest, kas me saame sellest vaenlasest jagu pidevalt. Mitte ainult nelja aasta järel, vaid kogu aeg. Teie igapäevane töö, mis nüüd algab, ei saa olema kergem kui teie õpingud. Aga ma loodan, et te mõistate üht. Te peate jätkama sellel valitud veel. Te peate täienema pidevalt kogu oma töö kogu oma elu vältel. Sest kes veel peale teie garanteerib seda, et meie rahva riik kestab? Mõelge selle üle ja valmistuge veelgi raskemaks kui see, mis neil on praegu möödas. Õnnitlen teid kõiki. Ema. Sünnipäeval siiski ei Piivis puhtaks omalaadne ja ükskõik, kas ilm on niiske, külm või soe. Laeval näevad, lastakse seda tagumist plekki toimikud. Tahaksin veel, aga jalaväge. Juunis said ka ajakirjanikud pisut püssirohtu nuusutada neile korraldatud teabepäeval, Kalevi pataljonis. Kõneldi kaitseväe probleemidest, mis ka vilkamate sulemeeste vahendusel on avalikkuseni jõudnud. Tutvustatud relvastus veenis, et ega seda polegi häbeneda. Kaitseväe juhataja kolonel Kert kutsus lehemisi lähemale astuma. Seletusi jagab siin konnalel Tiidolep. Tutvustame teile 81 pimedate miinipilduja. Miinipilduja on valmistatud Isoisse. Soome firma Tampelanud litsentsi alusel on väga efektiivne jalaväekompanii tulega tootmiseks mõeldud relv. Meil on miinipildujarühmas kolm miinipildujat ja üks selline rühm toetab oma tulega jalakompaniid. On väga kergekaaluline, kokku kaaluta 43 ja pool kilo koosneb kolmest osast ja meeskond saab teda transportida omadega. Laskekaugust nimetamise 200-st meetrist alates kuni 4900 õhtukiirusel laskekiirust kuni 20 25 lasku minutis. Eelmisel teabepäeval ütlesime peaministrile. Nii, ma julgen seda väita ka kõigi. See on ikka ees, et et miinipildujaasjandus on see, mida NATO omad hõivavad. Kolonelleitnant Tiinale poolt õppima tulla. Tuulise ilmaga, teine teine miin. Täpselt märgile pähe lennutatud. NATO-s on täpselt saade. Ja. Vihmaava, et siin on head spetsialistid ja õiged riistad. Nii et meil ei pruugi oma püksilaskesaavutusi mitte kellelegi häbeneda, pigem on võimalik, teistel meie järgi on. Käisid ja lätlased käivad üldse tihti trenažööri vaatamas. Tahavad osta. Kolu, millise haridusega poisside sooviksite oma? Tähendab, kui oleks vaja rohkem keskharidusega või eriti töötav harrastaja, arvestada askeldavad tornist. Tulejuhti on vaja, kes oskab arvestada kaardi peal oma asukohta, sihtmärgi kaugust ja suudab väärata. Ja kate nurk ka kindlasti ma arvan, katse tähele. Näide oli, oli Peeter Talvar, lendur oli Vahipataljonis arvestajaks. No niivõrd täpselt valmistada. Kaitstud kodu on näituse nimi, mis on täna teist päeva avatud Tallinnas Pirita teel. See on kõigi aegade kõige ulatuslikum ülevaade Eesti kaitsejõududest nende loomisest tänase päevani. Kaasa aitavad Eesti vabariigi kaitseministeerium, kaitsejõudude peastaap, mereväestaap, õhuväe staap, Eesti kaitseliitriigi, piirivalveamet, riigi päästeamet, riigi tolliamet, Eesti riigikaitseakadeemia, kindral Laidoneri muuseum. Väljapanekud on pärit Eesti riigiarhiivist, Eesti ajaloo muuseumist, Maarjamäemuuseumist, rahvusraamatukogust, Lagedi, Eesti Vabadusvõitluse muuseumist. Näitusele võib minna ka veel homme ja siis on seal kavas. Ma usun, et ta näeb väga palju. Kõigepealt traditsiooniliselt, nii nagu kõigi näituse kolme päeva jooksul maandub meie territooriumil hommikul kusagil enne näituse avamist piirivalve helikopter, millega võib siis igaüks tutvuda. Hommik algab peale piirivalvekoerte demonstratsioonesinemisega, siis piirivalvepiirkonna võistlustega. Kohe sellele järgneb päästeameti poolt pommide kahjutuks tegemise demonstreerimine avarii läbi teinud sõidukitest inimeste päästmise operatsioon. Näituseväljakule maanduvad langevarjurid, toimub kaitseväes kasutatava mundrite demonstratsioon niisugune elavas elavas esitluses. Siis piirivalvekoer hakkab otsima peidetud narkootikume, pommikoer peidetud lõhke kehi toimub tuletõrjetehnika demonstratsioon ja nii edasi ja nii edasi, aga kell üks näiteks on põhjust tulla näitusele kuulama vaatama kaitseväe orkestri ja Sirje ja Väino Puura esinemist operetikavaga. Peale selle esineb sisekaitse operatiivrügemendi bigbänd. Ma usun, et seda üles lugeda on keeruline. Praktiliselt iga 10 minuti tagant toimub mingi uus, esiteks tulge, kuhu, tulge Eesti näitustele. Pirita tee 28 näitus on pühapäeval avatud kella 10-st kuni 18-ni ja viimast päeva ja viimast päeva. Eesti sõduri tunni kaudu küsitakse teateid järgmiste rindemeeste kohta. Beekman, ka Beekman, Julius võeti suvel 44 mingisse jalaväeüksusse, viibis uuringutel tallinud kongressi haiglas saadeti Narva rindele, kus langes grivasoos. Kes teab, kus ta teenis. Ja kuidas langes Pihl otu pärit Saaremaalt esimese piirikaitse rügemendi esimese kompanii mees septembris 44 teadmata kadunud. Põdrang Jüri oli autojuhiks sõjaväes sai 44 talvel Narva rindel. Haavata oli pärast ravi Klooga õppelaagris kokaks, kes teab tema hilisemast saatusest. Valma Meinhard pärit Saaremaalt kevadel 1943 võeti tööteenistusse, oli hiljem Klooga õppelaagris, kust kuuldavasti saadeti Narva rindele. Viimane kiri tuli juulis 44, mis temast sai, kas keegi teab? Kress Leonhard Petseri tolliteenistuse ohvitser 1942 hiljem jahikomandos, langes juulis 44 vangi, suri vangilaagris üheksandal juunil 1945. Oodatakse teateid teenistuse kohta, eriti aastal 1944. Kriisa Karl 47. rügemendi teises pataljonis viibis augustis 44 haavatuna Rakvere haiglas, kust saadeti Saksamaale. Oodatakse teateid edasise saatuse kohta. Politseipataljoni leitnant, hiljem SS Grenoderide väljaõpperügemendis unters tur. Füürer jäi kadunuks pärast Tartu lahingut suvel 44, kes teab tema kadumisest või hukkumisest. Laur jaan, unterschar, füürer suvel 44 haavatuna, Saalbrüke sõjaväe haiglas, Saksamaal teadmatus kadunud, kes teab tema saatusest. Võimalik, et ta suri Venemaa vangilaagris. Lõpp Aadu tegi kaasa lahingut Narva rindel langes septembris 44 vangi surigatšina vangilaagris 45 või 46, kes kinnitaks andmeid tema vangistuse ja surma kohta. Kährik Osfalt oli suvel 44 väljaõppel, oletatavasti langes septembris vangi. Palun teatage tema saatusest. Kukk, Karl mobiliseeriti kevadel 44 Põltsamaalt. Teenis tagavararügemendis. Langes sinimägedes, 20. augustil 1944 oodatakse täpsemaid teateid tema väeosast ja langemisest. Kordan nimesid, kukk, Juhan Kukk, Karl Kress, Leonhard Kriisa, Karl Kährik, Osvald Laur, Jaan Lõpp, Aadu Beekman, Julius Pihl, Ottu Põdrangu, Jüri Valma, Meinhard. Kui keegi mäletab neid mehi, kirjutage palun Eesti raadio aadressil Tallinn, Gonsiori 21, e-null üks, 100 Eesti sõduritund.