Tähelepanu teise vabadussõja sõdurid. Avaldame klubi. Kink Narva teadaande. Tuleval kuul 28. juunil kell 14 avavad Tallinna metsakalmistul kunagise Narva pataljoni mehed mälestuskivi oma viimasele komandörile kapten Hando Kruusile. Hando Ruusi tegelik viimne puhkepaik on teadmata. Ta on andmeid, et ta surmati Nõukogude sõjatribunali otsusel märtsikuu viimasel päeval 1945. Ja lõpuni selgumata on ka tema vastase kätte sattumise asjaolud. Meeste mälestused ei kattu kõiges. Järgnev ahel. Mälestuskatkeid on salvestatud eri aegadel eri paigus. Relvavend Ants Teder. No, ega ta ei olnud nii hulljulge, aga no kuhu oli vaja minna, venelane tulid, et oli vaja vasturünnakut, poisid, lähme anname nüüd ühe tou ära jälle ja tema läks esimesena alati ta poistega koos. Poisid, lähme tema juurde, et minge või nii, et tehke või midagi temas siseneb lihtaks minema. Poisid muidugi hurraaga ja ta ei saanud ühtegi korda avate kõlada. Kõik need metsalahingud olid temaga koos täitsa kohe eesliinile, ega tema oli nii et ja käis alati ringi, tema istunud kuskil nii iga päev, tema olin gravda hommikust juba vaata kell viis juba tead vaeva tuias ringile. Ikka poistega ja noh, niisugune kamraad oli, tuli sisse, ega tal polnud nii Laboisid ka, muidugi ohvitser, ohvitser, väikene, valvel, tähelepanu ja nii postriithüvitus, kohe. Istusime koos ja koos söödud ja väike naps võetud vahele. Aga lõpp oli niisugune. Nojah, mind lõpuel ei olnud, aga mina olin muide veel olin see, et kui ma siin Tallinnas vangi langes hinna me olime ju kõik mina Ilvest siis oli Nava oli siis Janno oli ja me olime katsin asja sõjaväevangilaagris. Ta oli haigla vangilaagri haigla oli ja siis oli nii, et siis me olime kõik magasime, mina Janno ilvesele magasin ühe teki all. Külm oli, talv oli, oli 45 vastu 40, kuut ei 44 vastu 40 viite Ilvese Niklas kuidagi välja ja ma ei tea, läks kõrval parace, mida ta läks midagi aitama vis toitu ja sanitaridena siis nägi andur andur uus käis kahepoolne kopsupõletik, siis ta hakkab nagu paranema juba siis ta käis seal mööda koridori ja puus kummipalli jalgpalli sisekumm kopsud lihtsalt harjutada, kopsusid, seal treenides ta puh kogu aeg seda kummivalli, sest muidu, mis modida, nii. Puhud üks, kaks korda, siis on täis, aga vaat kui sa kummipalli, siis sa pead kogu aeg puhuma. Ja siis ta käis seal mitu korda siis kontaktid ja seda oli ära viidud juba. Ta pärast jah, viidi Leningradi ja siis noh, me pärast hiljem kuulsime juba, ta oli siis nii-öelda tribunali otsusega maha lastud 31. märtsil, see oli siis 45. Relvavend Robert helde. Ja Hando Ruus oli Ani viimane, Narva pataljon, komandan Sinimäe lahingutest seal Riivos kaitselahingud. September 1944. Mina olin, olin kolmanda kompaniiülem. Ja meid sinimägedest võeti välja, noh, nii kaheksanda augusti paiku, kuna väga vähe mehi oli jäänud järele, pataljonis asendati teise üksuse ja mee läksime kure kloostri kaudu, kus me tegime paar päeva õppusi ja täiendus saime, läksime kriipsu sohu, kaitselahingutesse. Noh, põhiliselt koalitsioonis olek ja punkrites istumine, kuni tuli teade, et tõmmatakse tagasi Rakverre esialgu. Ja Narva pataljon oli nagu viimane üksus, kes taganevad katma jäi. Ja mina oma komponiga tulin Kriybasest välja. 19. tulime kuni Iisaku koolimajani, seal puhkasime öö ja esimene lahing, kokkupuude punaarmeega oli, oli Avinurme lahing, oli üks punane Methank ilmus Avinurme küla serva ja ja leitnant otsast Horfeer džauli oli, ta nimi oli meie tankitõrjekahuriga seal, lasi selle tanki põlema, tuli minu juurde, ütles, et vaat pea meeles, et mina lasin esimesena puruks sellel hanked, kui läheb autasustamisel, sa siis ära ei unusta? Baklasi selle puruks. See sius oli Avinurme ja siis tudu kaudu, me tulime ikka niimoodi, et Porkuni lahing jäi. Minu kompaniil jäi põhja pool ja tulin metsade vahel kihedas koorile oli palju ja tulime üle raudtee kuni kuni Ambla kirikuni Ambla kirikuni, siis Ando Ruus oli meiega koos seal võttis meid nii ringi ümber tema ja ütles, et Eesti korpus ja punaarmee on juba meist ees. Juba eelmisel päeval jõuti Tallinna lähistele. Et meil ei ole mõtet enam minna suure üksusega. Suures grupis, et mehed, lähme nüüd lahku, kes läheb Pärnu peale, et läbi murda, Saksamaale kesta, Tallinna peale minna? Mina ütlesin, mina tahan Daniel peal, mul oli kool pooleli tallinnasse. Ja jätsime andur rusiga. Ambla kirik kõrs jumalaga. Samal päeval peale lõunat lepavõsa ümberringi. Ja minul õnnestuski minna ühte taluhoonesse, kus saini erariided. Aga Ruusil läks nii, nagu ma tean, õnnetud, et punaarmee piirs tema ütles kohe ümber ja temal ei olnud mingit võimalust läbi murda Pärnuga, nagu ta kavatses. Del. Tema saatus on teada, et arreteeriti ja viidi katsimise Leningradi. Sea tõukati. Relva vend Oskar, vares. Avinurme, ja kui see sealt lõuna poolt need väed tulid ja selle, selle, selle kolonni segamini seal lõitmid, kõik need taga taga naised olid ja siis oli. Võib-olla üks rumalus oli see, tead, mis sai suurem punt meie pataljonist muidugi seal teisi ka koos, kõik sai mere poole külge mere pool seda teed, mis sealt Avinurme kontsert oli. Nojah, ja selle üle tee saamisega sellepärast tanki soomusmasinad CV-d täis ülesaamisega oli tegemist. Siis me läksime, 100 meest oli teatud, kui palju neid oli, kas rohkem või vähem. Ruus oli siis sees ja. Mina kui seda nüüd aru saanud, ega need sõdurid mitte midagi teada seda Jaagumandiga rühma ülevad ka oli ainuke targem mees oli see materjali üle, mis oli siis selle taga on kogu aeg ikka selle roosile ikka eesotsas olla, et kuuldamistad või mida midagi, midagi, mis toimub kuskil. No ja neid siis sealt võsa ja metsa mööda Saisad mindud ja plaan oli siis sealt ülevaate, kus kuskilt tulla tüks metsade vaja seal oli, tead, lage koht, kas ta riskina põld või, või mingisugune põld oli, tead ja selle siis v ääre peal vasakul pool oli, oli, tead, üks talu. Ja kui me sealt ennem kui sinna maade poole saime, kui sellest lagendikud üle saime, järsku tulid sealt alustajad, kord kaks meest väljataks ja loosis märkasid meetodid lasteaedadega. Pruusekesed noh, mis kahte kahte suhteliselt on ja need olid Nõukogude ohvitserid, kaks tükki, aga need olid siis tulid välja, tead, need tulid kust te teate, tulid sinna nart, kuulsid eesti keelt ja need olid siis korpuse ohvitserid, kaksik. Ja tulid sinna ja siis oli Nahkudest saab ütelda, niisugune väikene väikene väikene nõupidamine justkui oli seal ja siis tuli välja tuli välja seeder, üks nendest oli v selle pluusiga öös, nüüd, mis ennem noh, eestiaegsele tainas seal koolis olid otse koolis vä? Aga noh, nimesid ma enam ei mäleta, kaks tükki oli neid, need korpuse mehed. Kui kaugel või lähedal tee sellest Jutajate ringist, olite nendest. No ikka ei, ma ütlesin, ma olin kogu aeg eesotsas eesotsas ikka ikka nii-ütelda Ruusi jälgedes, et siis kuuled, mis on ikka ikka päris eesotsas kojamees Otsvast ja kohe juures praktiliselt millele jutt käis. No seal igasugust juttu ja no siis nad ütlesid ära, et juba ta juba osa juba need venelased tainast seal mõtet ei ole sõdida. Ma äkki seda ei tea, kes selle ettepaneku tegi, tead, siis oli umbes niimoodi, justkui riigikogu koosolekul arutas, mis asja teha, kas sõdime edasi või läheme sinna lõunast nad või, või isegi rumalam ütelda. Minu meele järgi on veel isegi niisugused need, need ütlesid, olete vormid, maa, te olete te Eesti korpus ja aga no ei olnud, sellest viidi siis tuli senna rivisse, teate seda väga maantee kaugel ei olnud, kused olite tuli. Noh, ma ei tea, võsa või võib-olla 100 või meetrite paarsada ja kui me seda suhteliselt läbi tulime, seda maad nägime, et mis ta neid tanke ja soomusmasinat tuli täis ja kui me sinna saime, siis veeti seal kinni. Raamatus on seal kirjutatud, et seal panti midagi, relvad, kõik hakkide taga, säält tuli siis üks lamp passidega mees, kindlasti mõni kindral, tead, sealt tuli Willisega või see noh ja tuli sinna juurde ja kui siis seal vene keeles käis, ega ma seda jutt ei tea, mis oli noh, siis oli kõik. Ta oli väike seal jutuajamine, korpuse ohvitserid ja need venelased ja siis oli käsk kõik hunnikusse teatlik, kellel olid kuulipildujad või püssid ja asjad, kõik seal hunnikus maha jää. Ruus oli sees, teate, Ruus, Ruus oli seal ees ja see noh, meil pandi konvoi ümber jala, tulime tainasse kolm ööd-päeva vist umbes seal oli ja Ruus võeti sinna, tead, need võeti sinna masina peal ja seal uus kadus. Jenna ja laadlikult, tead, oled tagasi, aga suur ümbrikalti kaasa, antulad lahti, loe läbi tead ja ja müüriga seal ja temas katki ahju ja tütrest teatees. Kui kuivas prahust oleks minu asemel sakslane olnud, mis asi, juhtunud, mahalaskmine, midagi ja siis ta pidas veel ikka paar päeva ka, tead, oma seal oma juures, aga niivõrd vähe sinimägede lahingus palluri surmas ei ole, tead ja üksi allu, kuidas ma pean alluvad Jersey hindajad. Ja läxilgurafiidis hiljemgi ette sinna toiduautoklaasil roomlasi ette tead. Ja seal pole Madisel ja kogu aeg peksis ta käsigranaatidega kuradiga, toimikus ütlevad ja, ja siis tuli undes surfa helde helde tuliga vee kompi otsib ülemastides, ela. Ja saadades. See asi hakkas taga-le, mille alla tagasi see vahepeal tegime, õppus, kaaliumi lahing, õppustajad, köiti ta, kelle poolt teade. Ja siis viidi kurevaala kloostri juurde alla sinna. Ja otsib, et meie taha Tartule pinna, tead, kõik Tartul ei viidi hoopis teadsile sohu olla särsitsime see pall aega, ei mäleta ka väga palju aega olla kaja, pliksi, plaksejad, teegaid, laste Valgorsaketitega. Lasime, et noh, Eesti on puhas ja kõik isad andvokas sakslased katusti ära Racaslikult Liisakas andu. Ja ja ma sain juba natuke üle raudtee. Noormeest on seal kus oli juba Ebavere luural järele paikselt udus Ahja. Enne tutvutud ja palju oli Eva sõber järel. Ja sealsi, aga see piirikaitsemaske kõik tagalasse, kõik taga, venelased. Ja anduri korraldusel taganes, kata Kõitjad ja juhtide kõik ja siis äkki andiga maanteed, Alte pataljon, Navornia pater narralaid ette. Läksime ette kõiki, oi seal tead ja jah, et mis teha. Et anda ei suutnud. Seda on sõditud ja lüüt. Ja üks kuus korda ja hakkasin tulema, tead, antoli keskele relvad, kõik teevad ja see üks alluvusel oja Venn vuka mullased paremal pool, mina olin vasak pool ja tulime vaikselt omaette. Läks madinaks lahti, tead Nadia, kus mul see värk oli, tead ja võtsin pikali maha, tead et oi sa kus mille, milles asi on, milles asi? Rahulikult tulema, äkki tõmmanud kuradi tuli tuli ja antis püsti, paneb Downele, tead Läks Toud panema, jäigem ilusti, jäin maha sinna teega ja pikali jalgu, mida ka, et mis sa teed ja siis kadus tema minu silmas seal. Kõige rohkem ma teda ei näinud. Relvavend Lembit Kõverik Nii palju kui, kui mina taga lahingus koos oli Deathani küllalt. Niuke julge enesekindel mees oli, tead ja ühesõnaga naljamees kah igatpidi, ta oli kõiki asja, võttis nii ladusalt, ei ole nii nagu sakslased, mõni oli kole uhke vai kamandas seal, tead ja aga tema oli nagu, ütleme nagu eesti ohver tolitad, et kõik olid niuksed. Iga iga igal asi. Ja südamlik ja igatpidi täitsa täitsamees, nii palju kui mina tean Kokoll. Ja siis kõige eile või siis nägime jälle oli, ta koostab, ütleme siis ta sinimägede lahingud ja need olid siis vist kompaniiülemkes, enne olid nad üks sakslane, see vist langestajat või sai haavata ja siis ta tuli kompaniile maksta. No siis olid, aga tegemist oli pidevalt, sest ma olin tajad ülendajat ja kompaniiülem langes, siis ma pidin kompaniiülema kohuseid täita. Hästi, üle päeva pidin siis seal, kus ta taga elastajad pidin minema. Ühesõnaga, meil meeldima, palju mehi langenud on, jagas laskemoona, vaja on midagi ja kuidas ta siis sees. Ühesõnaga, see olukord on pataljoni ülemaks, siis tal juba Eestis tulime pataljoniülema liider, kui me sinimägede lahingud need olid, tead, kui ütleme, 100-ga olime, siis ma ei tea, mis õieti siis ta oli kompaniiülem veel, aga kui me sinimägede lahingus võim ja kui ma läksin sinna nunnakloostrite ta sinna lõpulahingut, kus soso soosse läksime, siis sinna seal ta kamandas meid sinna ja kui me sealt välja tulime, kui see ütleb, Eestimaa hakkas langema, siis ta oli, kas oli tudus vai Tudulinnas, vot seda ma ei tea, igatahes tudu tudu oli, kus ta siis võttis meid, kõik vastadeat, andis aasi muid 28 C pidi olema kusagil Tapa ja Tamsalu vahepeal pidi olema, kus Pitka mehed pidid juba liini loojambai Tali Tallinna kaitsva nendega ühendust. Ja siis igaüks hakkas ta ütleme, need kompaniid ja nad hakkasid nagu minema, tead, need õiged kompanii ongi tavastajat, rühmade viisi läksitajat, kes sai põldudelt ratsahobuse säält Teedava pealt kuidagi ja ja siis kuidas need lahingud seal kõik olid? Igatahes tead vahepeal mõned lahingud lõimedalt ja siis saime kuni sinna, mis oli viste Amblaway, mis kant oli, kus see lõpp oli, saime sinna välja. Ja seal siis ootasime, that. Paljud ei tolli koos siis sel ajal veel Narva pataljoni. No vot, ma ei tea, palju meil pataljoni mehi võib olla 100 hulgas sadakond vastja ideisi. Ja sadakond oli võib-olla kokkuda pataljoni mehi võib-olla ei olnudki sadat sel ajal seal nad olid ikka haiglasse haavata saanud ja kus nad olid kõik, tead. Ja siis. Kella 10 paiku vaatasid, vihkad mehi, tuleb ja tuli, siis nägin tätovitka veeldajat üldima hüüdhoolide vaid nimi, jah, ega tal õiged muud nime ei olnudki ikka taudjates. Ta ütles midagi, panen sulle ühe tohudelt, sellest. Hüüdnimi tuligi, tead nii, et ohud teda kogu aeg hüüti ja ja õiget nime keegi peaaegu ei ütle, ikka Dow ja tõus, igaüks teadis, kes kellega on tegemist. Tema seda ma ei näitajat, kaugel see masin jäi, aga hiljuti oli tal siis vimm, vaagen või mis tal oli, Volkswagen, tead, seal oli bensiin vist otsa lõppenud ja siis tuli ühe kambaga umbes 10 15 meest, tulid jalad sinna ja siis küsis seal ta, kui ta onlasedega midagi panema ka edasi, et siiamaani ei ole, aga seal üks d oli ees ja vene masinad sõitsid sealt. Ja ja tema ütles, ta käskjalg oli nagu tentsik, öeldakse ta ja ta oli jalgrattaga ja too oli vist ka täienduseks tund meil siin Eestis ja ütles. Kuule sul kodukant on siin ligidal seda niikuinii läbida ja lubast ühesõnaga minema minna. Et mine, mine kodude. Ja me läksime siis mina läksin oma rühmaga, läksin sealt üle tee. Ja seal oli siis Niuke Kaiestik oli seal võistlus, 20 25 meest oli juba neetud leegionimehed, mitte meie meelde. Ja saime oma pundiga sinna meil kõvasti üks kümnekonnamehega viieteistkümneis me minu teada, kuidas valida ja seal need seisid, öeldakse, vastase tee tegid niukse, käänekuvad siin vastasteated punast, valged, seda rätikud midagi lehvitatakse. No ja siis. Meil oli üks Tudulinna politseikonstaabel oli ka, kes kaasa tulid ja saatsime temadel, mille küsimist nad tahavad, no tema oli nagu politsei ülikonnastajat ja ja tuli tagasi, ütles, et tahavad, et need on Eesti vastaspoole mehed tahavad meiega läbirääkimisteha. No ja siis, las nad tulla ja tulidki kahekesi sinna. Nii palju ma mäletan, kui Daley kulpi ütles, et Eesti, et mina olen Eesti kaardiväe laskurkorpuse vanemleitnant, Kask. Ja et eile kell kolm tõmmati Tallinnas juba punane lipp Toompeal ülesse, Eestis on sõda läbi ja kui te nüüd ilmaaegu hakkate veel oma elu kaotama, kui, et andke alla, teateid liig viiakse tapale, pannakse sõjavangilaagrisse. Et nii kui niidet kuulataks teid natike üle ja lastakse kodude. Aga ma vaatasin, et mul oli medal rinnas, jaga küünega müts, peastad Allowitsustajat ja vaatas ikka minu otsa, ma küsin, aga kui ta vabatahtlikult ega lood on siis ütles nagu isonis, nii et nad vabatahtlikud, aga on asi juba natike hullem maadest, no siis head aega, teised hakkasid juba relvasid panema ja, ja läksime sealt poolviltu üle teenusel, neid sõjapõgenikud olid ka lehmade ja hobustega olid kõik seal tee äärde pandud, sinna, nende vahelt hüppasime üle tee ja seal hakkasime mööda küünesid ja ja mööda heinamaad ja taludest Key supid, keesitlejat ütleme kõiki, võeti hästi vastu ja Valgamaamehed omaette punti. Me saime neljakesi, kes Valgamaale tulid, kes siis Viljandi mehed omaette, Läänemaamehed omaette, igaüks edasi, kes niuksed pundid kogusid kokku võtsid, siis hakkasid kodu poole minema. Ja nii palju, kui ma tohustis kuu sina hiljem, et tema natikaga hiljem olid sinna tee peale tuld ja oli siis saanud kokku nende oma. Ma ei tea, kas koolikaaslastega way way vanade tuttavate, kes olid seal vastav vastaspoole peale vald ja need olid ütlenud kaheda, andke Allapist ilma üks eriti sealse all üldallaandmine oli olnud. Aga ma ei tea nüüd öelda ka, et kes need mehed olid, kes seal kah kaasas, ma tean, mitu meest, tunded natuke oleksid Elvas, kui kokkutulek, kontsert, siis saaks need mehed tulevad kõik kokku siis üldiselt küsida, sealt saaks kõik täpselt teada. Kes temaga koos oli, mõni ütleb, et nad olid Tallinasse viidud, mõni ütleb, et kuskil Kohtla-Järvele ja igatahes Leningradist oli maha tapetud, ütleb loha lastud, nii, palun andmed andmed olemas, tead, aga kuidas täpselt see tema allaandmine oli ja kestab koos, oli, vaat sellest ma ei tea midagi öelda. Selle eesti ohvitseri pataljon Narva viimase komandöri Hando Ruusi mälestuskivi avatakse tuleval kuul 28. juuni pärastlõunal kell 14 Tallinna metsakalmistul kalmistu neljandas kvartalis. Jätkame Eestis. Tonni saadet Narva pataljoni marsiga. Välisõigusabi advokaadibüroo palub vahendada, et ta otsib teateid nende Rebase pataljoni võitlejate kohta, kes olid 1944. aasta suvel Narva rindel 47. rügemendi teises pataljonis üheksandas kompaniis koos Voldemar viirnaga. 1908. aastal sündinud Voldemar viirna oli pärit Vändra vallast. Niisiis oodatakse teateid meeste kohta, kes olid koos viirnaga rebaseüksuse üheksandas kompaniis. Miks just nende kohta, seletab välisõigusabibüroo juhataja Ivo mahov. Need otsimiskuulutused, mis me oleme ka varem andnud, on seotud pensionitaotlustega. Me oleme aastaid tegelenud Beniumite taotlemisega leskedele, kelle abikaasad langesid Saksa sõjaväes. Probleemiks on sageli see, et kuigi on tõendatud, et mees Saksa sõjaväes teenis on ka tõendatud, et ta langes. Ei ole täpselt näha, millises üksuses või millises väeosas ta teenis. Asi on nimelt selles, et Saksamaa pensioniamet ei maksa pensioneid mitte kõigi üksuste võitlejatele või nendele hetkedele vaid just konkrest väeosade nii-öelda hukkunutele. Selle tõttu ongi vajalikud aga täpsed andmed. Kuigi arhiivides on need andmed väga tihti olemas, siis on ka asju, kus arhiivide nii täielikult ei ole. Just nendes asjades me otsimiskuulutusi annamegi. Antud juhul on küll näha, et see on teada, et see mees surma sai. Ta on olemas langenute nimekirjas, aga ei ole näha, et ta konkreetselt Rebas üksuses teenis, kuigi sugulased teavad seda väga hästi ja ta seal oli. Ja selle asja huvitav külg on just veel see, et tegelikult suure tõenäosusega nendes asjades arhiiviandmed olemas on. Aga need andmed ei ole süstematiseeritud. Nimelt Tallinnas parteiarhiivis. On olemas sõjajärgsed julgeolekutoimikut, kus küsitleti mehi kes Saksa sõjaväes teenisid. Ja reeglina esitati meestele ka küsimus nii-öelda tema üksuse kaaslaste kohta. Ja oli üsna tavaline, et saksa sõjaväevõitlejad andsid üles oma üksuse kaaslased ja eelkõige just need, kes olid langenud, kuna sellest nende sugulastele reeglina midagi halba tulla ei saanud. Selle tõttu, kui me teame näiteks, kes teenisid koos Voldemar viiendaga samas väeüksuses siis kuigi see inimene ei tarvitse enam isegi ammugi elus olla ja ei arvagi, et noh, peaks kindlasti olema, mõni võitleks, ta täpselt mäletab, siis suure tõenäosusega võib alles olla tema isiklik toimik, kus ta nii-öelda oma langenud võitluskaaslase üles andis. Ja, ja sellises tõenditest on meil ka pensionäridest piisanud. Väga jah, raske oletada või või loota, et tema, mõni sõjakaaslane nüüd tõesti teda mäletab ja elus on, aga väga tihti sugulased teavad. On olemas kirjad kodus oma isade-vanaisalt sellest samast üksusest rebaseüksusest või nad teavad mäest järgi, et ta oli nii-öelda rebasepoiss. Ja kui me teame selle isiku nime et ta tõepoolest seal teenis siis selle järgi me saame kontrollida, kas ta äkki tema toimikus jookseb läbi ka mõni tema sõjakaaslane ja selle järgi saada kätega tõendid selle viienda kohta inimese kohta ja väga tihti on aga nendes asjades edu olnud. Ja paljudes asjades on ka viiteid, et tõepoolest noh, julgeoleku toimikutes see inimene kindlasti figureerib. Nii näiteks on meil olemas üks konkreetne asi, mis me pole suutnud lahendada. On. Toimik on käepärast praegu. On Alfred Linholm, kes teenis julges pataljonis 42. aasta talvel mitmendas julgestuspataljonis alguses 179.-st ja pärast ta arvatavasti Sagaslane viiendas 42. aasta alguses talvel Leningradi rindel ning sai seal koos haavata ning haavadesse suri 45. sel aastal. Veel pärast tema surma käis julgeolek teda kodukandis Harjumaal Rae vallas otsimas mis näitab seda, et ta tõepoolest kaaslaste poolt nagu ära märgiti, saksa sõja teenina. Ja need, kuna need hommikud on alles, siis tõenäoliselt need tõendid on kusagil olemas. Aga kuna me neid leidnud ei ole, siis on see pension asi seniajani lahendamata. Niisiis, kui keegi teab Linholmi tema eesnimi, oli Alfred inholm pärit Kuusalu kandist, meremees kui keegi mäletab Alfred Linholmi ja nimetanud tema nime omal ajal ülekuulamistel siis võtku vaevaks ja kirjutagu eesti sõduritunnile. Ei rohkemat olegi tarvis, kui lihtsalt teade selle kohta, et mäletatakse tema sõjakaaslasi. Või analoogiline asi on Eduard must Alatskivilt kes mobiliseeriti 44. aasta veebruari alguses ning jõudis teenida väljaõpe pataljonis ainult kaks nädalat, kui, kui jõhvis jäi õnnetul kombel tanki alla. On teada, et ta pidi teenima väljaõpe pataljonis, aga jällegi puuduvad meil tema 100 kaste andmed kelle toimingute kaudu me tegelikult võiksime jõuda ka Edward musta teenimise kohta andmeteni. Ütleme veel kord nende meeste nimed viirna Voldemar pärit Vändra vallast, kes teenis 44. aasta suvele Rebase pataljonis, 40 seitsmendas rügemendis üheksandas kompaniis. Nii et me ootame eelkõige selle kompanii võitlejate nimesid. Teiseks Alfred Linholm, kes teenis 170 üheksandas jala tassi 120 viiendas julges pataljonis 42. aasta talvel. Joodame nimesid, kes nendes pataljonides teenisid ning kolmandaks Edward must, kes oli jõhvis väljaõpe pataljonis 44. aasta veebruaris ja ootame andmeid tema kaaslaste kohta väljata pataljonis. Osutage siis veel see teene ja saatke teade raadiomajja Eesti raadio aadressil. Gonsiori 21, Tallinn sihtnumber 150 20 Eesti sõduritund. Seal põhjarannikul üksi kõndides ini telg riivis kauguses slaide mäng ülelintidele maakondlikes purje näen ja paadikaunitar, kes juhib seal üle laen purjelaev ja kraanikausiga tegelikult juhib ja maas jõudis kaldale mannetu kohtasin üks pilk ta silmis, ma armusin nii kaunis põhjaleid, mull, oled armsaks saanud mu meelde ikka saaja teema. Kaunis põhjavesi ei olla saa, kui buss saama kätte, iga silmapilk võib saabuda kaunid põhjani pea alla, kui ma ei tea, kas iialgi näha on siin kaunil Eesti ei alla. Või loojub päike ja seal siis äikenelsüütada, kaugele mind ära vii, nüüd koduigatsus, mind kutsub tagasi kaunilt põhjani. Kas ootad? Tagasi kaunil põhja. Kuid koju saabudes pidin pettuma. Väike neiuke läks teisele, põhjarannikul on jäänud mälestuspilt, vaatab kaugusse. Ega siin põhjarannikul saadav kauplus kohtasin. Täna 70 aasta eest, 27. mail 1930 kinnitas kaitseliidu vanemate kogu noorkotkaste põhimäärused ja see annab täna õiguse noorteorganisatsiooni aastapäeva puhul õnne soovida kõigile tänastele ja kunagistele noorkotkastele. Noorkotkaste liikumine sai iseseisvas Eestis toona jõudu koguda ja kasvada 10 aastat. Sinna kaugesse aega tänapäeva tegelikkusest pilku heites kumab vastu uskumatut, kuid siiski tõde. Meil tegutses noorkotka ja kodutütre farmis 40000 poissi ja tüdrukut. Noorkotkaste peavanemaks oli kindral Laidoner peastaabist, teiste staapideni tegutses 1600 vanemat tegelast. Ja see oli see tänukirja kättalmi laagri selle peale kõige vanem paber paistab olevat teil siis noorkotka, pühalik tõotus ja mis aastal te andsite sellele alko poesstjaid pesakotkas 32, läksin antud 35 23. veebruaril 1935 ja Isco tantsinud pesakond ka katsi ära, lifti enne hauka paaslesin 32 sügisel enne seda tõotust anda, kui hauka poeg veel ära näha, noorhaugas teisi hauka, poeg lisandina tulla. Kuidas tõotuse tekst kõlab nõudev teksti või? Vaatan praegu tead, sest ilma prillita näeb lugeda küünilise ausõnaga annan pühaliku tõotuse kõike teha, mis on minu võimuses täita oma kohust oma Eesti Isamaa vastu igal ajal 15 ustavaks jääda hulka seadustele ja need ei ole alati valmis. Ja olete pidanud kogu aeg-ajalt kogu elu kogu elu. Sõduritunni külaline on täna kotkajuht Arved Salupere. Kuidas taastati Eestis noorkotkaste organismid? Taastati kuidagiviisi nii pool rabeledes, sellepärast et kõik, kes tahtsid midagi teha, Need otsisid ise võimalusi, ka mina otsisin võimalust ja tahtsin ühte rühma teha, kuid ma seda võimalust ei saanud tolleaegsete juhtide käest ja niiviisi mulje rühm Ta, kuid nii sattus ka väga palju sarnaseid juhte, kes ei sobinud kotkajuhiks üldse. Aga hiljem hakkas see asi natukene stabiilsemaks muutuma ja siis hakati vaatama ka mehe tausta, kes tuli noorkotkaid juhtima. Ja nii oligi, et, Viis kohale vabadusvõitlejate liit, vabadusvõitlejate liit viis mu kooli ja ütles, et rääkige kooli direktoriga ja siis ma rääkisin, ega mind hästi tahetud, kuuldes jalgu, aga pärast võeti kuulda ja nii ma jäingi sinna kooli ja olen olnud seal juba kuus ja pool aastat, kuid on ka teistsuguseid näiteid. Näiteks mahooni, kes osutus KGB agendiks. Milliseid joonide püüate noorkotkaste Zarendada ja mille poolest üks praegune tänapäeva noorkotkas erineb tavalisest väga palju noorest väga palju arenenud sellepärast, et aga Neist noortest, kes olid enne sõda näiteks, siis olid tulnud isad vabadussõjast ja olid andnud oma lastele nii tütardele-poegadele väga isamaalise kasvatuse ja siis loodi nende baasil esimesed rühmad. Kuid nüüd on meil mitte kellelegi teise baasil luua, kui pidime võtma selle massi, kes parajasti tahtis tulla. Ja mul tuli esialgu kokku 79 poissi, kellest muidugi väga lühikese aja järele 20 lahkus sest nad ei olnud küpsed üldse sellega tegelema. Ja niiviisi tuligi hakata noorematest aastakäikudest pihta ja praegu ma alustan alati esimeses teises klassis, sellepärast seda ainult neist poistest on võimalik kasvatada niisuguseid poisse kes tunnevad oma isamaad, kes armastavad oma isamaad, kes armastavad oma kodu, oma vanemaid ja kes on oma käitumiselt viisakad, kes ei lööks teiste karju üksteise peale. Vait ilusasti vesteldes tähendavad ka kõik tüliküsimused. Kotka raudsed, seadused praegu on ja noorkotkaraudsed seadused on ikkagi need, mis nad ennegi olid, see tähendab, et noorkotkas on hoolas õppija. Teine Aned noorkotkas on karske. Kolmas noorkotkas ei suitseta ja ei kasuta narkootilisi aineid, vot see viimane on juurde tulnud. Kas te olete optimist ja mina olen kindlasti optimist sellest, muidu ma seda tööd ei teeks.