Vikerhommik. Täna saab Erkki Raasuke seal täis kaheksa nädalat ja üks päev riigisektoris, sealjuures tuli võrdlemisi kiirelt ümber orienteeruda ja algselt planeeritud töö riigile kuuluvate äriühingute nõukogude juures vahetada konkreetse ja üldse mitte lihtsavaldkonna juhtimise vastu maanteeametis. Tere hommikust maja, maamajandus- ja kommunikatsiooni, mõne ministri majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Erkki Raasuke, tere hommikust. Erki, mis seisus siis praegu on see töö maanteeametis ja millises faasis on Augeiase tallide puhastamine, aga lahkumisavaldused, mida hiljuti veel käes ei olnud, nüüd käes on? Jah, maanteeamet teeb oma igapäevast tööd. Hetkel on nii teede valdkonnas kui ka liiklusorkestri poolel kõrghooaeg. Tööd on palju ja inimesed on üsna hõivatud. Ja töö häireteta jätkumine oligi peamine eesmärk ja senini on sellega kõik hästi läinud. Tehtud personalimuudatused said ehk vaatad liigagi palju tähelepanu, aga seda võib küll öelda, et need on nüüd kõik kenasti konstruktiivselt lõpetatud. Maanteeameti uuesti juhist meil täna on veel vara rääkida, seda natuke vara teha. Selge on see, et maanteeamet, see on, ühest küljest jah, olid need skandaalid, aga teisest küljest on seal ka palju head ja häid inimesi, et et kui seal nüüd lõpetajate, aga see lõpetamine ilmselt varsti aset leiab, siis siis millises seisus organisatsioonide uuele juhile edasi annate? Eks ma niisugune mõõdia ja vaatleja seal rohkem olen olnud, et selle lühikese aja jooksul ei olnudki ootused mingisuguseid suuri muudatusi ette võtaks. Talle anda üle toimiva, aga ka järgmisteks olulisteks muudatusteks ootel oleva organisatsiooni. Meil on tõesti valdkonnad, mis vajavad sisuliselt uuesti ülesehitamist, aga siis see on juba tee, mis jääb uuele juhile tema uuele meeskonnale. Seda võiks ka võib-olla öelda, et maanteeamet on tegelikult päris suur organisatsioon, töötajaid on meil kokku üle 500 ja aasta eelarve on pea 300 miljonit eurot. Et Eestis ei olegi neid organisatsioone või ettevõtjaid liiga palju, mis oleks võrreldava suuruse võrreldava mõjuga. No teie valdkonnaks siis tegelikult selle ameti juurde majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, millele te läksite, on riigifirmad ja see, kuidas neid riigifirmasid muuta efektiivsemaks, parem kuidas riik saaks olla parem omanik. Enne ametisse astumist tehti ka selline analüüs nende tegevusest, millised peamised üllatused või, või selliseid ootamatused selles analüüsis olid. Ega väga suuri üllatusi ei olnudki. See oleks võinud olnud üllatus, kui oleks olnud mõni on väga suur üllatus aga ma ehk ei oodanud, et enamus riigi äriühinguid on sedavõrd tugevalt ja konservatiivselt kapitaliseeritud, et nad on üsna niisugustel stabiilsetel jalgadel enamus vähemalt neist. Aga siis niisugune võib olla kõhkluse poole pealt, et pisut üllatusena tuli investeeringute väga suur maht ja selles valguses kesine võimalus dividendimakseteks. Et ma nagu ei oodanud, et iga-aastased investeeringud on, on sedavõrd suured ja ja võtavad ära enamik enamuse vabast rahavoost. Mis nõudeministrile annate, peaks neid investeeringuid vähendama? Võib-olla need ajas peaks küll natukene paremini jagama, sest me tuleme sealt, kust me tuleme majanduse madalseisust. Iseenesest muidugi aktiivne, aktiivseid investeeringuid praegu majanduses laiemalt ei ole, ei ole halvad. Aga reaalsed ootused on majanduskasvu osas on suhteliselt kesised, väljavaated on täpselt selliseid, mis nad on. Ja, ja ma arvan, et peaks kaks-kolm korda ikkagi üle vaatama, et mis nende suurte investeeringute oodatavad tootlused on. Et vähemalt esimesel pilgul, et kõik ei tundu võib-olla alati olema väga lõpuni läbi mõeldud. Mida see tähendab, et riik peaks olema professionaalsem omanik oma oma riigifirmadele ja kuidas seda efektiivsust saavutada, on siin meil tegemast sellega, et on, on liiga palju madja laiskust või, või on keskastme juhid või ülemused rumalad või või või mitte, tähendab professionaalsem omale. Jah, ma arvan, et siin nende rollide eristamine on, on üsna oluline et mis jääb ettevõtte juhtidele, ettevõtte nõukogule ja omaniku rolli ja riik kui omanik saab olla parem peamiselt läbi kahe tegevuse. Esiteks selgelt sõnastades oma ootused äriühingute suhtes ja öeldes ka selgelt välja seda, kuidas siis nendele ootustele vastavust hiljem hinnatakse või mõõdetakse. Ja teiseks saab riik, mitte ei saa, vaid suisa peaks valima äriühingute nõukogud, mis koosnevad valdkonna kõige paremate oskustega ja ausatest inimestest. Ja kui need kaks tegevust on kvaliteetselt ära tehtud, siis peaks riik hoiduma sekkuma sekkumast igapäevasesse tegevusse ning korjame igal aastal loodetavasti kopsaka dividendisaagi. No nõukogudega on, on meil vahel see probleem, et siin me ei valimite inimesi, kes on oma ala võib-olla siis kõige paremad professionaalid, vaid sinna kipuvad väga sageli ikkagi ka põhilised poliitikud nii-öelda siis siis tõmbuma ja, ja selles mõttes kuidas, kuidas seda probleemi vältida, seda ilmselt päriselt ei saa, aga, aga kuidas sellega tegeleda? Jah, nõukogudes on praegu võib-olla niisugust kolme tüüpi kolmest grupist inimesi, on poliitikuid, on ametnike ja on ettevõtjaid. Ja ma arvan, et kõige rohkem tuleks karta neid inimesi või neid nõukogu liikmeid, kellel on mingisugused kitsad erahuvid ja need ilmtingimata alati ei pea olema sugugi poliitikutel. Aga ega jalgratast ei pea leiutama. Vaatame siin börsiettevõtete poole, et siis juba väga pikalt on arendatud väljatavad sammud, kuidas väga avatult transparentsed saab nõukogu valida missuguste printsiipide järgi, missugused on ootused nendele nõukogudele ja nii edasi, et noh, ei pea minema kaugele, et selleks, et siin tabas ja oluliselt parandada. Lennundus ja postiteenus on või postiteenistus on see valdkond on need valdkonnad, mida muutused ees ootavad, oli lugeda sellest samast, enne ametisse astumist tehtud uuringust, et kas me saame millestki konkreetsest ka rääkida. Säilitama ei peaks tegema ja ma ei tahaks just patustada selle vastu, mis ma, mis ma äsja ütlesin, need konkreetsed tegevused peaksid olema ikkagi äriühingute enda poolt nende juhtide, nende nõukogude poolt. Aga tõsi ta on, et nimetatud kaks valda on valdkond, on suuremas muutuses ja noh, väljakutsetest seal Seda ei ole, aga millised on need valdkonnad, kus siis veel oleks vaja nii-öelda ministeeriumi riigipoolset kiiret motivatsioonipaketti. Kui nii võib küsida, eks? Kindlasti muutuvad ajas, hetkel nõuab tähelepanu üksjagu Eesti raudtee, mis on jagunemas siis infrastruktuuri ja vedusid korraldavaks ettevõtteks. Omanik peab siin toetama selle jagunemise lõpuleviimist ja ühtlasi võib-olla olete ka märganud, et väljakuulutatud konkursid mõlemale ettevõttele võimeka tulevikku vaatava juhtkonna leidmiseks No maanteeameti suusaskandaal on tegelikult tänaseks rahunenud ja seda paljuski ka seetõttu, et palju on peale tulnud Silver Meikari eelmise teisipäeva arvamusartikkel, mis, nagu me täna lehest loeme, võib viia ametist justiitsministri. Räägime põgusalt sellest erakondade rahastamisest, on see on hästi tundlik teema ja, ja, ja riigi äriühingute parem juhtimine ja segased erakondade rahastamisskeemid. Need vist ei olegi nii väga erinevad suurused. Ei, meil on üsna tugev. Kuidas ma ütlen omavahel kattumise ala liigagi tugev, ehk. Kuidas oleks võimalik niimoodi tööd teha, et siin selle õhu puhtaks saaks nüüd? No ma ütlesin juba, et et head tavad on ammu välja mõeldud, head ärijuhtimist avad, neid on isegi palju kirja pandud just läbi selle, et kuidas väga selgelt selgete printsiipide põhjal nii nõukogusid kui ka ettevõtete juhatusi valida. Ja, ja siin on, on siin ei ole mitte midagi keerulist, et, et see on ainult tahtmise küsimus. Arvan, et mida alahinnatakse, alahinnatakse seda positiivset mõju, mis sellistest sammudest võib tulla, minu hinnangul on, on väga-väga suur kasutamata potentsiaal sellessamas riigi äriühingute sektoris ei ole väike kokku pea kaks, pool miljardit eurot omakapitali. Seal muide töötab rohkem kui 17000 inimest kokku ja nende nende mõju Eesti majandusele on on väga, väga suur ja see, kui isegi õige natukene saaks nende äriühingute tulemuslikkust, tegevust, positiivset mõju parandada siis majandusele laiemalt oleks sellele ja kogu ma arvan, meie heaolule rikkusele oleks üsna tunnetatav mõju jaga ja ma olen ka väga seda meelt, et, et just nimelt nende juhtide valimisel eesmärkide seadmisel. Ja teha seda ausalt ja transparentsed, et sellel on, siin on väga, väga suur potentsiaal peidus nagu ühe küsimusega veel põgusalt puudutanud. Ta seda rahaskandaali siis või ütleme seda musta raha skandaal, sest te olete olnud noh, tippjuhti juhtivatel kohtadel. Viimased 10 aastat vähemalt, et et skandaal iseenesest on halb, selle mõju riigile on halb, selle mõju majandusele on halb, aga ometi on ta meil praegu käes, et kui suureks probleemiks seda tegelikult hinnata. No siin on nüüd käimas mitu paralleelset diskussiooni, sest ma arvan, et praegune erakondade rahastamise mudeli ei takista küll kedagi aus olemas heade tavade järgi käitumast kui seda ka ei tehta ja mõneti üsna väljapaistvalt ka mõjuvõimuga kaubeldakse, et siis ei ole viga ju mitte selles rahastamise mudelis, vaid ikka nendes inimestes, kes niimoodi käituvad. Ja ega väga kiiresti siin ilmselt mingit muutust tuua ei saagi, et jääb loota, et järgmine kord valimiskastide juures teeme ehk paremaid valikuid. Nad ei kohta, öeldakse, et te olete missiooniga mees, aga praegu ongi hea võimalus mitte siis kirjutatut lugeda, vaid otse allikast küsida, et mis, Erkki Raasuke, teie emissioon, ande tuletaja ja ütleme noh ikkagi paljude meelest unistuste ametikohalt Rootsis, juhtides Swedbanki ühte õhe, olles ühel, võib-olla kõige Juhtiva omal kohal üldse seal, et mis see teie emissioon on, mis asja te siin elus ajada? Ma isegi ei oska sellele küsimusele vastata, et nende teada ei ole mul küll mingit missiooni. Mida ma küll usun, on seda, et pikas horisondis ilmselt aus mäng võidab, senimaani on alati võitnud ja proovin ise sellest lähtuda, et mõnikord tuleb välja, mõnikord natukene koperdan. Viimane küsimus. Kui lugeda viienda jaanuari 2010. aasta Saaremaa ajalehte oma saar, siis saab sealt teada, et Erkki Raasuke liitus Leisi valla majanduskomisjoniga ja sel hetkel olite tegi Swedbanki finantsjuht Stockholmis, et mis mis Leisi valla majanduskomisjon teile siis nüüd andis? Mu isa on pärit Saaremaalt sema veetsin päris suure osa oma lapsepõlve suve puhkustest ja niimoodi mu abikaasa Saaremaalt ja meie suvekodu on Leisi vallas ja kui sealt siis kutsuti natuke nõu kappi, siis ei saanud ju ära öeldud. Olen senini selle komisjoni liige, aga noh, ega liiga palju seal teha pole vaja, sest vallajuhid on tublid ja asjalikud inimesed ja ja saavad oma asjadega väga kenasti ise hakkama. Suur tänu selle intervjuu ja varase tõusmise eest. Erkki Raasuke majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik, aitäh.