Ja nagu lubatud muusika lainele jätkame sellepärast, et selle nädala lõpupoole, esimesel juunil, reedel õhtul annab noorteorkester reaalmaa suur Tallinnas Estonia kontserdisaalis kontsert. No ega see just väga haruldane sündmus ei ole, sest et see tegus noorteorkestri kontserte varemgi andnud, aga nüüd on põhjus õige, eriline on täitunud. Uskuge või ärge uskuge, sellel noorel orkestreid juba tervelt viis aastat ning selle eestvedajad mar tuul ja Rasmus puur on meil stuudios, tervist, tervist. Tuleb tunnistada, et mind paneb tõesti hämmastama, et kuidas on juba möödunud viis aastat ise ka mäletate, et need on olnud viis aastat või tundub, et saan lennanud nagu ühenädalane mööda? Ühe küll mitte, aga, aga see, et viis aastat, seda küll palju. Et aga samas, kui hakata mõtlema, kui palju me oleme teinud, siis siis ei tundugi nii pikk aeg, et aga see lõbus olnud ja, ja ma arvan, et see on meie kõigi jaoks eriline olnud. No töö on vist oma osa nõudnud, sa oled siin Edward sellise üsna ära läinud häälega, et, et kui palju sellist stressi ja ja tegelikult töömahtu nõuab ühe sellise orkestri, esiteks käimalükkamine, teiseks veel olulisem elushoidmine, et see inerts, see motivatsioon püsiks. See ikka nõuab väga-väga palju energiat ja väga palju aega ja väga palju pühendumist ja tahtmist. Ja tegelikult ma ei saakski öelda, et see käimalükkamine oleks olnud keerulisem kui selle elus hoidmine ja ma arvan, et nagu endale vähemalt tundub, et see ongi kogu aeg käimalükkamine või elushoidmine, et, et ega ta, ega ta kergelt ei tule ja ja, ja aega ja, ja tõesti taheti kõike sellist energiat läheb sinna ikka tohutult palju. Aga samas. Samas me seda üksi niikuinii ei teeks ja selleks õnneks meil ongi väga armsad ja toredad mängijad. Aga see ei tähenda ainult seda, et ta kordamööda tulete orkestri ette, tõstate käed ja, ja ilus muusika hakkab pihta, et mida see kõik tähendas. Kui te alustasite vaba, vabandust, et ma vanuses sõbrannaga, kui vanad te olite sel hetkel, kui te alustasite viis aastat tagasi. 18 ja 17. Ja mina sain just 18, mina sain. Kust no ühesõnaga, me oleme saanud enam-vähem aimu, kui noorete tegelikult siis olite. No vot, et tundub, et et sellisel hetkel, kas te siis läksite peale sellise noore uljusega või tegelikult teadsite ka, mida see kõik endast kujutab? Ei, no alguses oli plaanis üks kontsert ju, et koolis kevadkontsertkoor olija väiksed bändid olijatele, vägedega kontserdiga orkestriga, endal nagu sellist suurt ambitsiooni olla mingi viie aasta plaani või et või et teeme mingeid suuri kontserdi kuskil kontsertsaalis või munamäe otsas? Ei, ei, ei ühega ühe sellise kontserdi ettevõtmine oli ja siis oli nagu selline loop lõbus ja tore ja mingeid muresi vaevu suuri on, oli, aga suhteliselt see oli, mõtlesime noh, ükskord saab ikka teha, aga aga siis mõtlesime, et teeme edasi. No lisaks sellele, et te teete selle muusika kokku valima, otsima rõhutame siinkohal, et te olete klassikalisest muusikast natukene mööda vaatav orkester siiski keskendute sellisele sümfoonilise popmuusikale suuresti, et lisaks sellele muusika otsimisele teiega tegelema väga palju administreerimiseks, mida tähendab ühe orkestri administreerimine tegelikult sest tänaseks on umbkaudu vist 50 liiget teil selles orkestris? No seda on raske kirjeldada. Siis me jääksime siia lihtsalt rääkige sellest Et teil on kaks telefoninumber Telefoniraamat, ja meil on õnneks kuidagi omavahel hästi nagu osad osad jaotate, kes millega tegeleb, et muidu me läheksime tõesti hulluks, et teed marsin, tegeleb orkestrantidega ja et kes kes tuleb millal proovi ja kes, mis, millises projektis nagu osaleda saab. Ja mina siis vaatan seda kava ja tegelen noot noodiosaga ja eks siis ülejäänud suhtlemine korraldajatega läheb meil ilmselt teeme seda mõlemad jah, et see on nagu. Minu arvates on küsida, et kuidas me oleme nagu need tööd ära jaotanud, ise kuidagi lihtsam võrdselt ja ma arvan, et on küll võrdselt ja eks kui üks jääb haigeks või midagi, siis võtab teine üle ja et siin on nagu, mis need klapid? Ma ei tea, kuidas on klappinud kuidagi sissetöötamisega. Aga kuidas muu eluga klappinud selles mõttes, et te jätkate oma õpinguid ja te peate ju ka muu eluga edasi minema, et, et kas see on hakanud ka seda segama? Algus segas või noh, siiamaani natukene kohad, eks ta ikka segab, aga samas ta on ka selles mõttes hea vaheldus kooli asjadest välja. Teda ennast muidugi mu vahest tundub küll, et pigem on see nagu see kooliasjad, selline hea väljalülitamine orkestri asjast, et kumb see nüüd tähtsama aga aga kõik on klappinud ja inimesed teavad, et me tegeleme selle nii, et õpetajad on olnud vastutulelikud. Kui ta hakkaks koolis, ega, ega siis väga pikalt seda teha enam ei saaks. Kui te alguses mõtlesite, et noh, et teeme ühe vägeva kontserdikoolis, siis tänaseks olete viis aastat ilusti vastu pidanud. Kas see sunnibki tegelikult tulevikku vaatama, et no mis see järgmine viisaastaku plaan siis on, on teil selliseid plaane või mõtteid üldse olla? Mis tegelikult ei ole kunagi olnud, jah, meil on ikkagi väga samm-sammult sasi käinud ja vaadanud, et kuidas mängijatel seda tahet ja jätkub ja endale energiat ja ideid on ikka olnud alati, aga. Enam-vähem, ma annan nüüd hooaeg enam-vähem üks hooaeg üks aasta enam-vähem, mis meil sihid on, need paneme nagu paika, et maksimaalselt ja näiteks see hooaeg oli plaat ära teha. Et selle ära tehtud. Ja siis kõik muu nagu kuidas, nagu tuleb töö käigus pakutakse esinemisi ja meid juba kutsutakse ka ju niisama, et ei pea ise minema. Palun laske meil mängida. No tegelikult tekib ka küsimus, et mis teid motiveerib, mis teid ikkagi tõukab tagant seda tegema, sest et kõik see töö ja vaev, selle peab ju ikkagi see muusikaline osa kuidagi ülesse kaaluma. Et mis on siis see kõige suurem motivaator. Ja see peab ju ometi olema see põhjus, miks see siiamaani tegutsete Ja kahtlemata, ma arvan, et need inimesed, kellega me saame seda teha, need muusikud, jah, ilusad noored inimesed. Orkestrirandid kõik solistid, solistid kinni ja kõik ülejäänud kontserdikorraldajad, kellega me oleme saanud headeks sõpradeks, et see on selline tore, selline suur perekond, seltskond, et arvata on seest Need olid, suhtlevad inimesed vanusega vist. Põnevad ideed ka kindlasti, mis süttide sütitavad, käivitavad vist midagi, mida pole tehtud ja mida ja eriti tõmbab käima. Kui keegi ütleb, et see on võimalik, et seda ei tee ära siis me just teeme selle kindlasti. Te räägite sellisest ilusast, suurest perekonnast, aga ma kujutan ette, kui on kamp noori inimesi koos, kõik on loovad inimesed veel ka, kes mängivad ühtegi kest eesti instrumenti ja siis te peate selle seltskonna ette tulema ja olema juhid. Et kui palju te olete pidanud ennast kehtestama selles mõttes, et kui palju teil on selliseid olukordi olnud, et nüüd ma olen küll dirigendikepi pooleks ja lähen närvi ja, ja lihtsalt astun toast välja. Eks vahest tuleb ohjal küll iseennast, iseennast? Mitte ärge vaid ka, aga, aga tegelikult meil on selline õnnestunud selline seltskond aeda kokku, kes mõistavad, et kui on tööaeg, siis on tööaeg ja ja Rasmus ja mina oleme dirigendid ja meie vastutame selle asja eest, mis toimub, et ei ole probleeme olnud, päris laps lasteaiaks nagu läinud, et kõik on ikkagi peaaegu täiskasvanud või. Ma mõtlen siis 18 peaaegu või noh, on ka nooremaid, aga kõigil nagu meeldib see, mis me teeme ja nagu austavad ja eks me võtame ka kuulda, kui neil on ideid, soove me võtame kindlasti, kuulates. Miks ikkagi keskendute sümfoonilisele pupp ja võib-olla ka rokkmuusikale, et et miks teisest klassikalisest muusikast üritate eemal ennast hoida kuivõrd palju, nagu kiitust-laitust ja selle eest? Ta ei saanud, see ongi ju tegelikult väga lihtne põhjus, kuna klassikalist muusikat jõudsid kõik teised orkestrid, siis ei ole ühte sinna juurde vaja. Pluss ma arvan, et et noortel on, on, on sellist orkestrit samuti vaja, et saaks ennast kuskil nagu välja elada ja ja teha, teha natukene vabamas õhkkonnas võib-olla seda muusikat. Ja noh, eks meil on meie meie žanris nii-öelda on ka omad nüansid, mis, mis detailid, mis erinevad klassikalisest muusikast ja mida me siis üritame ka mängijatele nagu selgeks teha või õpetada, et nad saaksid ka ise natukene laiemat haridust. Jagage oma oskusi popmuusika ja seega see palju lihtsam ei ole et kohati isegi keerulisem kui mõni selline sümfooniline palaadikene, et need selles suhtes, et tööd on ikkagi sama palju. Kuulge, see ei ole odav tegevus, isegi kui kõik see 50 inimest tulevatel orkestrina kokku puhtalt heast tahtest ja, ja rõõmusta, et kui kergesti üks selline vabandage väljenduse eest, noortekamp saab endale toetajaid selja taha, sest teil on vaja liigutada seda orkestrit ühest kohast teise on vaja neile, kui kuskil tõesti Munamäel esinejate toit ette panna ja nii edasi, et et see kõik need argised tõesti vabandage maiselt rahased rahalised küsimused on ka olulised. Kui kerge raske on sellisele ettevõtmisele toetust leida või tõesti, te olete nii ettevõtlikud, et piletitulu katab juba. Eks ta kindlasti kätte, selles mõttes on see ikka ikkagi puhtalt puhtalt heategevus, et ega see piletihind ei ole eriti kõrge olnud ja, aga üldiselt meid toetatakse mõnel paremini, mõnel mõnel pool mitte, aga, aga meil on selliseid põhi põhilised riigi riigiasutused, mis toetavad, on hasartmängumaksu nõukogu ja spordinorsemati Kultuurkapitali just, ja ega me muidu vist. Ega toidu osas leidnud sellise lahenduse, et kui on selline suurem, kuskil olemine on midagi, siis küpsetame ise. Mängijad küpsetavad ja rasuse meil siin briga osavkäpp ja et koogid ja igast mingeid soolaseid mingisuguseid pirukaid, et et selle me oleme lahendanud niimoodi. Nii et ma kahtlustan reede õhtul lava taga pärast kontserti Estonia saalis on sünnipäevatort, on siis Rasmuse poolt küpsetatud või? Ei julge lubada. No igal juhul tulemegi siis selle sünnipäeva kontserdi juurde, mida kuulajad-vaatajad võivad oodata tollest õhtust. Üks uhke kontsert minu meelest, et kava kaasay ümber mängitud päris mitu korda ja kuna neid lugusid, mida me tahaks teha, on hästi palju, et seal on ikkagi enamus lood. Ainult kaks lugu vist on sellised, mida pole kunagi mänginud veel? Enamus loodan ikkagi meie viieaastasest repertuaarist mida, mida on juba päris palju, mida 200 loolist jah, kuskile kaotasime, päri ära üle 200 loodest ja see on see valik on päris suur ja ja, ja noh, laval on ka meie sõbrad ju. Siis meil on meil, kes meil on Hanna-Liina võsa, Mikk Saar, Jarek Kasar, kellega me oleme vist kõige rohkem üldse esinenud tänu Looper ele, mis me nägime siin sügisel. Ja kes Birgit, Birgit Õigemeel. Kes ookeanis ka. Ja no otseloomulikult, palju meid täna kord laval on 36 muusikut, 43, siiski Aaveegolm, sorri, minule. Neid oli veel palju. Põhjus, miks me juba täna tegelikult sellest reedest sündmusest räägime, on see, et loomulikult teie head kuule, saaksite oma plaani teha juba reede õhtuks ja ka üks õnnelik kuulaja, kes vastab õigesti küsimusele, mille me nüüd esitame, saab endale kaks pääset reedeõhtusele kontserdile Estonia kontserdisaalis kell seitse hakkab see pihta ja saate siis ka osa noorteorkester reaalmaa soori sünnipäevast. Kumb teist tahaks esitada need küsimuse? Mõlemad näitavad üksteisele näpuga. Küsimus on, ma arvan, et lihtne. Et mis on meie debüütalbumi nimi? Väga tore, kes te teate sellele küsimusele vastust siis stuudios ERR-e ootab teie õigeid vastuseid ja hiljem siis tänase saate jooksul loosime välja ka kõigi õigesti vastanute vahel. Kaks piletit, aitäh, et ma õhtul Rasmus puur stuudiosse tulemast ja ei võeta, palju õnne teile.