On A2. Head raadiokuulajad kell on saanud kolm minutit, kaks läbi ja saades siin me oleme, jätkub ja jätkub koos meie külalise tunniga ja meil on täna väga hea meel tervitada stuudios Olavi Pihlamägi tervist kutsumast. Me jätkame natukene Eurovisiooni teemadel vähemalt selle tunni esimeses osas ja Clif Richard oli lugu, mida kuulasime praegu ja see tähendab Clif Richard tuli artisti ja lugu oli siig kruiis. Olavi, miks selline valik? Sellepärast, et tänu Clif Richardile hakkasin ma üldse Eurovisiooni vastu huvi tundma aasta oli siis 1969 man nende nägudelt, et siis ei olnud ajalugu teie jaoks veel alanud, et minu jaoks oli ta parasjagu alanud, nii et vikerraadios oli alanud keskeprogrammi ajastu. Ja ma mäletan seda, et kui ma vaatasin Soome televisioonist hästi ähmast pilti Clif Richard laulisema konkretivation, siis mul käis mingisugune selline vabin ja võtsin läbi, et ma mõtlen, et pean sellest eurovisioonist rääkima ja kuna keskeprogramm oli nii, et noh, seda on väga tsenseeritud ja siis mul õnnestus saada see lindistus ja see eetrisse lasta ja ma pidin ka natukene kommenteerima ja vot sellest ajast peale ongi mingisugune Eurovisiooni huvi minus olnud ja kui nüüd Clif Richardi-st rääkida, siis see laul, mida te kuulsite, oli tema ja tema saateansambli kauaaegse saate ansamblites rätavus repertuaarist, millele nad 2009. aastal salvestasid ja siis nad käisid üle Euroopa k nii taasühinemise tuuril ja mul õnnestus seda kontserti Helsingis vaatamas käia. Ja ma ütlen täpselt samasugune vidin ja pabin vaimustusest käis minust läbi, kuigi aastaid oli juba 69-st saanud 2009 40 aastat hiljem olen Clif Richardi oma silmaga ära näinud ja minu arvates on ta üks ajastu silmapaistvamaid artiste just seepärast, et ta on nii pikka aega kogu aeg estraadil, kogu aeg ta tegutseb ja samas on ta muidugi kadestamisväärselt nooruslik. Olav, ega kui palju üldse tuleb ette selliseid laule või artiste, mille te olete aegade jooksul leidnud just nimelt Eurovisiooni lauluvõistluse. See on nüüd tõesti mõnus küsimus, ega need nüüd nii väga palju seal ei ole, aga, aga üks artist, kelle ma olen leidnud, kellega ma olen ka päris mitu korda kohtunud ja ma olen temaga intervjuud teinud siin Tallinnas ja temaga ka Iirimaal kohtunud. Johnny Logan, seal mees, kes siis kolm korda on ju Eurovisiooni võitnud, noh, see on saavutus, mida ilmselt ajaloos ei korrata, Ta. Sest kaks korda oli ta laulja ja kaks korda helilooja, nüüd te küsite, mismoodi ta kaks jagaks annab kolme, aga sellepärast, et ükskord oli ta ka oma laulu autor ise, et sellepärast on ta niisugune kolmekordne võitja ja kuningas ja tema tõepoolest avastasin läbi Eurovisiooni. Ja mul on natukene kahju sellest, et inimene, kes sellel suurvõistlusel on olnud väga edukas, ei ole siiski Euroopas ja vähemalt maailmas nii edukas, kui ta võiks olla. Ta on madal, olles edukas ta ka Skandinaavias aeg-ajalt esineb muidugi Inglismaast ja Iirimaast rääkimata. Aga kui nüüd minu käest paar aastat tagasi küsiti, et kas tasuks teda siia Eestisse tuua, siis ma jään kõhklema, aga siiski leidus keegi, kes ta tõi ja ta esines päris edukalt. See oli siis nüüd on need kaks artisti kilesse läksid, kes, kes seostuvad Eurovisiooniga, aga siit nagu noh, need on ikka tuhandeid 20-ks selleks laul on ülesuhe ja ütleme, need on eredamad, kui ma hakkan nüüd kõik ette lugema, siis uskuge mind, saade saab läbi ja sellega asi piirdubki, aga lähme siis selle nii-öelda tegelikult ametliku soojendusküsimuse juurde, mis meil alati saatekülalisel on, ehk siis see on see küsimus, mille me oleme esimesel tunnil esitanud oma kuulajale. Ja see küsimus kõlas täna niimoodi, et kas Olavi sisend teie konkreetselt leiate, et Eestile tasuks siiski panustada Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemisele? Mina arvan, et mina olen küll kõige viimane, kes ütleb, et ei tasu kindlasti tasuv sest vaatamata sellele, mis kohame, saavutame igal juhul, see on kolm minutit promot. See on see, mis toob meid nähtavale. Ja ma arvan, et see on meie artistidele ka võimalus proovida ikkagi tõeliselt rahvusvahelist suurt lava ja see, mida ma võib-olla natukene otis kartsin, enne kui ta Bakuusse läks, et kuidas ta närviga vastu peab. No ega esimene esietendus, poolfinaal ju ei olnud kõige edukam, aga ta järjest rohkem omandas kogemusi ja see, mida ta tegi finaalis, see oli juba igati nauditav ja tänu sellele tulid need punktid, mis viisid Ta nii kõrgele, et tõepoolest mina ei uskunud, ma kusagil ennustasin, et see võiks esikümne ääre peale jääda. Ja teie saate alguses või õigemini eelmise saate lõpus saatejuht nagu panigi minu ennustamisuimed kahtluse alla, et notar viimasel ajal paneb mööda, ma sellepärast peangi ütlema kallitele kuulajatele. Ma ei ole ennustaja. Ma millegipärast arvan, et ma suudan teha mõningaid järeldusi eelmiste aastate punktide süsteemis. Aga kui ma kirjutasin seda, et meie edu võti on Balkanimaade käes, siis Balkani maanteed saime maadelt, me saime ainult poolfinaalis kolm punkti. Mis pagana edust me saame rääkida, aga samas kui palju punkte kõrgeid punkte andsid, riigid, kes tavaliselt meil on, neid punkte ei anna. Vaat see viiski meid üles, näitab seda, laul oli hästi esitatud ja jumal tänatud. Analüüsiski ikkagi natukene nüüd seda võitu veel, et Olavi oled öelnud, et või vähemasti noh, võib-olla siis natukene peal pealiskaudselt, vaatasin kuskil peal kirjas oli uudiste pealkirjas, et mainisid ära ka Olavi niisiis välimuse just nimelt juuksed või soeng oli see, mis tegelikult muidugi mainisin, ära hambaid? Jah, just, ega, ega me oleme kõikide hambaid märganud, vilkumas, ega see küll õige. Sest mis on tähtis, kui me vaatame artisti, see on tema silmad, see on tema suur ja see on tema juuksed. Kui tualett on selline tavaline, see eriti tähelepanu ei pruugi äratada, kui ta parasjagu mingisugust sulgi selga ei pane või peaaegu alasti laval ei esine. Aga, aga mina ütleksin, see oli jumala õige samm, sellepärast et millal siis veel. Kui sa näed, et naeratuses on väikene puudujääk olemas, siis selleks on olemas ütlentistid, kes selle puudujäägi saavad parandada. Kui su silmade sära võiks olla pisut sinisem, on ka vahendid, et neid natukene sinisemaks muuta, kui juuksurist rääkida. See on kõige elementaarsem. Ma arvan, et Otilise kukkes, mida ta siin Eestis kandis, väga ei sobinud, aga see, mis Bakuus tehti, super. Tuuliti ta Euroopa maitsele vastavaks, minu arvates nüüd küll ja mingisugust näpuga näitamist, et näed, mis asja ta tegi, õige, ta oleks pidanud seda isegi varem tegema. Et siin. Ka kommentaatorid on leidnud või noh, nagu ikka, mis on ka loomulik, et, et näed, et kui oleks olnud nii, võib-olla oleks saanud veel parema koha siin mõni ütles, et näed, et oleks olnud show võib-olla vägevam, järsku oleks saanud veel parema koha. Kohe vahele, anna andeks, et kõige ilusam show oli, kellel iili kaksikutel, mis nad said. 19. koht, tulge taevas appi, eks ole, teised läksid purskkaevu keskele märjaks teha, trumpisid oma punaste taldadega saabastes, nii et seda nägu ja, ja see oli, aga tulemust ei ole, nii et ma olen ka kogu aeg seda öelnud, et Eurovisiooni mitte ei vaadata või ei kuulata, vaid vaadatakse. Nüüd ma hakkan juba kahtlema, et kas ikka võetakse, sest ega siis otil show'd kui sellist ei olnud, kui see natukene värisev käekene südame kohal, aga, aga samas ta ei hoidnud ka kramplikult nagu Eestis kahe käega mikrofoni statiivist kinni. Niisugune mulje jäi, muidu ta kukuks hoopis pikali, nii et ta oli oluliselt vabam ja, ja see, et see kaameratöö mulle ka väga ei meeldinud, sesse hullumeelset keerutas ümber ja ma mõtlen, et ei saanudki nagu vaadata, mis näoilme on, et see oti kõige tavalisem, millega ta kõik tüdrukut tõmbab pisarates oma kulmu tõstmine, seda, seda ei olnudki praktiliselt olemas. Et oleks võinud olla ikkagi alguse laule, alguses oli see kulmumäng vähemalt finaalis väga tugev. Mul on hea meel, et tütarlaps. Mul ei olnudki ette nähtud mind, ta ei pidanudki rabama, seega siis oli veel see, et mingi baarmeni vest, et noh, pannud siis. Huvitav, kas näiteks paljas ülaülakeha oleks olnud liiga palju? Vaat sellel Slovakkia poisil ju tegelikult oli ideaalne keha, aga mis ta sai praktiliselt mitte midagi. Nii et ei, ei, jätame nüüd need kulturismivõistlused ikkagi muudesse Saaridesse ja see ei ole mitte eurovisioon. Poolfinaali ja finaali vahel või siis teise poolfinaali ja finaali vahel oli kõigest kaks päeva. Ütlesite Olavi, et poolfinaalis jättis ott natukene ebakindlama mulje, aga finaalis olid need ebakindlused nagu pühitud. Mis võis tal tuua selle kindluse vaid nii lühikese aja jooksul. Teisi ma olen olnud suhteliselt lähedal Eurovisiooni lavale 1997. aastal, vaat siis ajakirjanike laste peaaegu lava taha. Ma olen näinud, kuidas artistid pabistama tähendab, rääkida sellest, et mul ei ole mitte mingisugust närvi, see on lollus, kõik närveerivad, mõni rohkem, mõni vähem. Aga kui ma olen näinud, kuidas teised hakkama saavad, see sisendab minusse jõudu ja kui ott nägi, et ta sai edasi, see jõud tuli ja ilmselt anti, ta oli ikkagi ka nõu, et võtta natukene finaalis rahulikumalt ja edu oligi tagatud ja ma küll ütlen, et et enneaegne või pott oleks olnud hakata karjuma. Juba võidame, me võidame, paneme Saku Suurhalli kinni, võistlus tuleb siin. Sest noh, kõigil oli ju selge, et mängite ainult ühe riigi võidu peale ja seda alustati ju tegelikult juba eelmisel aastal, see oli rootsi kui ta viimane tee 1999. aastal, kes siis 2000. õnnestus mul ka Stockholmis vaadata, kuidas rootslased Eurovisiooni korraldavad. Briljantne, see on oskus ja ilmselt oli vaja see võistlus tuua riiki, kes saab selle korraldamisega hakkama ühelt poolt. Ja teisalt kellel on ka huvi, eks ole seda teha. Päris selge on see, et minu lemmik tänavusel aastal ei olnud mitte rootsi laul, sest rootsi laul oli eelmisel aastal minu ülivõimas lemmik, see oli hea lavastus, Eerik saade tantsis Se seina purustamine. See kõik oli noh, millimeetri täpsusega paika pandud. Tänavune seal oli sellist kaootilist liikumist natukene Shomaanliku nõidumist, aga see pidigi olema ja kui ta euroopale eufooriliselt mõjus, no las ta olla, ega ma sellepärast nukker ei ole. Minu lemmikud olid, ütlen kohe ausalt välja Buranova vanamemmed, sest sellist asja pole eurovisioonil vanem olnud ja ma arvan, et niipea ei tule ka. Sest nüüd sellesse Nissi uuesti astudes ilmselt tabab inimest kaos ja see, et nad said teise koha, no siis jumal tänatud, nad saavad oma Buraanovo kiriku jaoks raha ja vähemalt üks asi on selge, et nüüd see täiesti unustatud maanurk seal käivad Lääne ajakirjanikud ja ja ma ütlen kõige traagilisemad, kui loed neid artikleid, Nad tulevad Buraanovasse, tahavad sealt internetiga artiklite edasi saata. Üks internetipunkt on raamatukogus olemas ja see on kah nii, et kord töötab, kord ei tööta. Nii et nad on saanud kaardile. Aga samas ma ütlen, et minu kõige suurem kaastunne muidugi sellel üritusel oli Engel part Hampertingile, kes kogus nonii, napilt hääli 12 punkti, millest viis andis ka Eesti. Et jäi eelviimaseks, et kui teised olid vanainimesed, Buranovust, siis eelviimane oli vana inimene Briti saartelt pisut natuke ebaõiglane, aga ma sain siiski sellele, et täna just siia raadio kahte sõites ka vastuse kuulates teie saadet, tekkis äkki mõte. Teate, hääletamine oli tugevalt pärast keskööd ja ka minu austatud vanatädi ütles mulle Inger pidi laul, nii meeldis, ma tahtsin minna telefoni juurde, aga uni tuli peale ja ma ei viitsinud ja võib-olla neid Euroopas, kes tahtsid nagu telefoni juurde, mina olin piisavalt, aga õid käega ei viitsinud või tuli tukk enne peale, sest Engel pealt esines esimesena kell 10 jõudsin ära vaadata, pärast tuli tukk peale, hommikul vaatasin, ups, linnukene on lennanud ja Ingel Pärt on eelviimasena. Nagu öeldakse. Olavi pihlamägi muusika selles tunnis on täna ka samuti teie valik oli järgmiseks, ongi valmis pandud meil Engel Pärt ja kuulame ägedam. Ma tahangi ühe sõna siia ette öelda, et paljud on ironiseerinud, et Engel Berdile see eurovisioon oli nagu viimne valss, aga oleme ausad, see viimne valss oli 45 aastat tagasi seitse nädalat briti edetabelite number üks. Ja antagu mulle nüüd andeks, aga ma tahaksin selle laulu pühendada mitte Engelberdampertingile, vaid mehele, kes selle finaali varahommikul või öösel meie seast lahkus. Vello Orumetsale. Kuulasime tänavuste Inglismaa esindajat Engelbrecht, Hampen tykki hoopis teistsuguse looga kui sellega, mida me teda eurovisioonil kuulsime. Ja külas on meil täna Olavi Pihlamägi, Olavi räägiksime võib-olla selle asjaga nüüd lahti, et teid seob eurovisiooniga ikkagi väga palju aastaid ja võib isegi öelda, et pisikene juurde möödus sel aastal ehk siis teie isiklikku kogemust nii-öelda eurost eurovisiooniga 20 aastat. Täpselt nii, see on järgmine aasta on tõeline juubel, sest möödub 20 aastat Eesti esimesest osalemisest eurovisioonil ja see on tõesti noh, väga-väga tähtis ja ma tahan loota, et seda maha magada. Aga aasta enne seda tegi Eesti televisiooni esimese otse ülekande, kus siis Ivo Linna ja mina Eesti televisiooni stuudiosse saime seda kommenteerida. Ja kui te nüüd kujutate ette, milline õudus see oli, faksiaparaat oli sel ajal tehnika kõige kõrgem sõna. Ja aeg-ajalt, kui teda tööle sai pandud, siis selgus, et paberit ei ole ja kõik need asjad, mida EBU saatis, meile tulid viimasel minutil või pärast saadet, nii et tegelikult me Ivoga lihtsalt mõtlesime. Faktid muidugi olid mul mingid olemas. Aga, aga Ivo lihtsalt kommenteeris oma loomulikust intelligentsist laulude sisu, aga hakkame, me saime, järgmine aasta sõitsin ma siis juba kommentaatorinaliubjanasse, kus kahjuks Jugoslaavia riigid tegid meile ära. Noh, ei ole millegipärast jugoriikidel Eesti vastu väga suurt, et armastust ja siis läks juba see õige ja suur eurovisioon lahti, mida ma olen pärast seda juba kommenteerinud siin raadio kahes päris mitmel mitmel aastal siis et ei ole vaja nagu topelt komment teerimistet, las olla siis teleekraanilt see, mis ka raadio kaks üle kannab. Ja nüüd on mul väga hea meel, et Juur ja Kivirähk on võtnud selle raske, kuid õilsa tee ette ja marsivad seda uhkelt, pead püsti. Nii on, oled sa ise ka Juur ja Kivirähk siis kuulnud, et õigustavad meil ka siis ma räägin, millest ma muidu räägin. Ega ma siis raadiolehest ei loe, Nad esinevad muidugi ma kuulan ka neid hea meelega, sest. Ma ütleksin, et ei saa eurovisioonile läheneda väga surmtõsiselt. Need aastad on ammu-ammu möödas tõesti algusaastatel, kui kõik tulid välja pikkades kleitides ja vrakkide seas mokingutes need on läbi. Praegu on ta ikkagi selline show, igaüks püüab üllatada millegagi, kuigi mõnikord võib-olla see ka Froc. Ja noh, ütleme see, mis 42-lt 43-lt, maksimaalselt 46 võib tulevikus sinna mahtuda. Need Euroopa riigid pakuvad, Need on ju niivõrd erinevad vaatemängud, et ei saa öelda, kõik on süvamuusika selles mõttes, et ma pean seda hingega nautima. Ma väga palju naeran ka kodus teleka ees ja vaatan, millega, millega te välja olete tulnud. Aga noh, kuidas võtta nüüd kas eurovisioon, mis on väga pika ajalooga ja just tõesti kuskil viimased 20 aastat ongi plahvatuslikult, et suurenenud, kuidas sul, Olavi tundub, kas, kas ta on nüüd valmis saanud, kas noh, siin on ju lõppematuid küsimusi olnud, et kuidas hääletada, mis süsteemiga, kuidas saada nii et, et ka sellist nagu õiglust oleks natukene rohkem nüüd tänase päeva valguses, et on teda nüüd tuunitud. Nii et ta sinu jaoks nagu toimib juba? Ei, kindlasti mitte. Sest mis on kõige suurem viga ja ma seda noh, mis minu hääl ei loe mitte midagi, aga ma ikkagi. Ma sisam sisemuses ütlen, et hääletussüsteem on muudetud läbipaistmatuks, meie ei tea, mitu häält läheb siit Saksamaale, kus need hääled ühes suures katlas jaotatakse nišideks? Ma ei tea mitte midagi, ma tean ainult seda, mis on meie žürii andnud ja see, et žürii sisse toodi, lõi kaardid muidugi jälle segamini, üks on rahva maitse, teine on professionaalse žürii maitse oli hea. See žürii punkte ma tean ainult eesti omasid, aga, aga teisi punkte tuleb küll hiljem kuskil interneti, aga nad ei ole alati väga usaldusväärsed, aga mingisuguse pildi nad ikkagi annavad. Žürii ja rahva häälte lahknevus on päris tuntav. Ja nüüd ma küsin, kas ma teen sellele viiele professionaalsele muusikule seda saadet või teen 100-le miljonile eurooplastele, kes ei pruugi olla muusikaliselt ei tea, kui kõrgel tasemel, sest tuletan meelde, omal ajal oli Eurovisiooni kuldreegel selline, kui ainult su riide peale, eks ole, pooled on mehed, pooled on naised, pooled on alla 35, pooled on üle 35, pooled on professionaalsed muusikud, pooled ei ole. Ja vaat siis tekkis nagu sotsiaalne mudel, mis andis õiguse nagu rääkida rahva maitsest praegu ma ei tea, on see rahva maitse, on see žürii maitse ja kõige jubedam on see, et T noh, ilmselt on keegi, kes saab kontrollida, aga see, mis juhtub Saksamaal nende häältega ja kuidas need lõpuks paika pannakse. Ma siiski arvan, et mingi poliitiline mäng käib, sest ka eelmise aasta aserbaidžaani võitu mul väga sirget ja siirast tussu Et ikkagi jäävad vandenõuteooriad ja korruptsioonikahtlus, et kes kellele midagi. Ma arvan, et korruptsiooni võib-olla vähem, aga, aga selline vandenõu on geopoliitiline vandenõu, aga, aga see on suur poliitika ja, ja võib-olla et eurovisioon on küll püüdnud olla kõrval sellest, aga, aga ta ei saa olla tänasest Euroopast kõrval, kui ta on Euroopa kõige populaarsem muusikavõistlus ja kujutage nüüd seda õudust ette, kui oleks näit näiteks Kreeka võitnud, mida see vaene riik oleks teinud praegu suurimat häbi, kui öelda meie seda ei korralda, kuigi Euroopa selles on Euroopas palju riike, kes on Eurovisiooni korraldamisest loobunud, aga tänapäeval öelda, et teate, meil pole raha, see on siis nagu vaesuse aktile allakirjutamine, keegi seda ei taha ja sellepärast ma arvan, et mingil määral mängitaksegi nii ümber, et vaatame, noh, kui sa oled ikka esikolmiku, esiviisiku laul. Selge on see, et Venemaa oleks võimeline olnud korraldama Rootsi, on võimeline korraldama. Aga kas nüüd seesama Serbia, kes kolmandaks ennast nuttis? Kas tema on võimeline korraldama, ei ole päris veendunud, igal juhul mulle üks väga kõrge, ma ei saa tema nime mitte öelda. Kõrge riigiametnik ütles laupäeval enne finaali, et seda õudusunenägu, et nüüd meie võidame, ei taha. Meil Eestis on küll mitte keegi, ilmselt ei taha, et meil on ka teisi probleeme, kui Eurovisiooni korraldamine, aga osavõtmine loomulikult. Olavi üks küsimus veel, mis puudutab hääletussüsteemi, kui oleks teie valida, kas teie muudaksite seda süsteemi? Ja vot nüüd see on teine küsimus, millele ma ütlen, et väga hea küsimus ja ma ei oska sellele vastata. Ilmselt natuke muudaksid, vähemalt nii palju ma muudaksin, et ma ikkagi riigid ise annavad need telefonihääled edasi, et kusagil on kontroll, et ma saan kontrollida siin Eestis mitu häält tuli sellele teisele kolmandale laulule, praegu me teeme ainult žürii hääli ning teised on ainult Saksamaal, Saksamaa keegi teab ja ma ütlen, et see, see hääletussüsteemi laialijagamine on nii keeruline. Sellest on kirjutatud mitu suurt artiklit, hästi pikka artiklit ma püüdsin lugeda. Pärast esimest lehekülge sain aru, sealt ei saa mina aru, ei saa ilmselt väga paljud aru, aga keegi saavad, keegi saab aru. Aga ta on läbipaistmatud. No muidugi lisaks ja siis see veel, mis on ikka aastaid olnud, et see Balkani rahvaste nii-öelda panus, et, et siin ei ole nagu midagi teha, eks ole, et nemad seal nagu on ja, ja, ja siin on nad alati nagu jäävad. Neid ei ole võimalik kuidagi selles mõttes noh, naljas. Ei, kindlasti päris mitte, kuigi materjalidega Eurovisiooni puhul on olnud ka selliseid mõtteid, et korraldaks regionaalsed võistlused, et las need jugo riigid tantsivad ja laulavad omavahel, noh, ütleme Vahemeremaad siis põhjamaa omaette ja siis tekkis küsimus, kuhu me seal baltikumi paneme, paneme ta siis Venemaa külge, siis tulevad jälle, nagu öeldakse, teised tegurid mängu, et seda tegelikult on väga, väga raske teha, aga päris selge on see, et kui Euroopa vabanes siis kui see suur riik, Jugoslaavia tükeldus, siis tegelikult on ju veel Kosovoga võimalik tuua siia mängu, kuigi noh, Albaania esindaja tegelikult ongi Kosovost pärit, nii kui nii võtta siis Kosovo hooliga sel aastal võistlusel, kuigi teise riigi nime all Ühte maffiat on tegelikult mul tuli meelde veel mainitud lisaks Balkani rahvastele üks maffia, seesama Rootsi muusikatööstuse maffia, et eks ole, et enamasti on need mingid võidulood, kõik rootslaste tehtud, rootslased, rootslased, rootslased ja, ja just endale 10 jahu. Täielik fenomen, et 42-st 10, no tulge taevas appi. Et siin ei ole vist ka midagi, et see keedki nagu eurovisiooniga kaasas. Aga kui me ikkagi võtame seda, et Inglismaa järel on Rootsi teine Euroopa muusikatööstus, jättes selja taha ka Saksamaa siis ei ole midagi imestada, sellepärast et noh, nad on nii välja lihvinud oma muusikatööstuse, nad on oma Peeerrinduse nii välja lihvinud, nad täpselt teavad, mida nad tahavad ja see, kui Melodifestivaleni toimub siis nende rahvuslik eelvoor, see on ju tegelikult mini eurovisioon. Kahju, et seda ainult saab vaadata praegu interneti vahendusel, vanasti sai ka televisiooni vahel tusele Eestis näha. No see on lihtsalt nauditav ja siis küsiku, mingi vaesem riik Eurovisiooni teeb, et miks ma seda Eurovisiooni vaatama, kui Melodifestivaleni olin juba ära näinud, nii et rootslaste ees müts maha ja see nad võidu seekord rootsi viisid. Noh lihtsalt au. Olavi järgmine lugu teie valikul tuleb Maruun failil. Jah, ma mõtlesin nüüd nii, et kui ma nüüd Clif Richardi ja Engel persamperdingiga tund aega siin teie närve rikun, siis raadio kahest lahkudes võib-olla on mõni truu raadio kahe kuulaja välisukse juures mind tervitamas mitte kõige sõbralikuma näoilmega, ma püüan nagu olla pisut kaasaegsem ja selles raadios, kus ma praegu olen ja mis on tegelikult mulle ju väga armas, sest et siin ma olen päris pikki aastaid tagasi olnud mõnda aega. Et mängiks siis seda muusikat, mida teie raadiojaamas ka mängitakse ja ma, Ma arvan, et miks mitte siis seda Los Angelesi poprokkbändi mitte mängida. Kell on juba pool kolm läbi saanud, siin raadio kahes ja tõenäoliselt ka mitmel pool mujal Eestimaal, vähemasti siin. Me oleme saates Olavi pihlamägi meil täna külas ja oleme esimese pooltunni just nagu lubasime pühendanud suurele eurovisioonile ja ongi aeg sellel teemal väikseid kokkuvõtteid teha ja olevee. Olavi võib-olla räägi, mis, kuidas sulle tundub. Kellele see eurovisioon ikkagi üldse suunatud on, just nimelt tänasel. Päeval jah, ega ta on kogu aeg suunatud ikkagi nendele inimestele, keda huvitab Euroopa muusika mitmekesisus, aga oleme nüüd ausad, kui eurovisioon pidas 50 seitsmendat lauluvõistlust, siis need, kes algusaastatel Eurovisiooni vaatasid, neid on noh, ütleme suhteliselt vähe järgi jäänud. Kuigi, kui te vaatasite finaali, näidati esimest võitjat Liis asjad kes on kohe kohe kukkumas üheksakümnendat eluaastat täiesti välja väga ja nägi välja, on muide ja paar aastat tagasi isegi laulis eurovisioonil külalisena. Nii et neid on nagu vähe ja päris selge, et ainult nagu pensioniealiste põlvkonnale Eurovisiooni teha ka ei saa. Ma küll ironiseerisin ühes artiklis, et kas on juunior Eurovisioon, see muide on, eks ole, kuni 60 kuueteistaastaseni, aga võiks olla ka seenior üle 60 aastaste. Eurovisioon. Noh, see on nüüd, ütleme mõte seal oleks nagu Engreperdil päris kindel šanss tulla esimeseks. Aga kui mõelda, eurovisioon on ikka üritus, mis peab müüma mitte niivõrd reklaami kaudu, neid artiste on vaja müüa, siis on noori pidevalt juurde tõmmata ja millega sa tõmbadega sa hingelberdi ja Buranova mutikestega noori teleka juurde ei klammerda, selle käibe? Absoluutselt, eks ole, ma ütlen, et mulle see väga meeldis. Üks kommentaar just siinsamas stuudios, mida kolleegid Kivirähk ja Juur ütlesid, et kui nad tulid Tallinnasse, siis neid võeti kildude saastavaga, kuuljad tuli nagu, nagu lihtsalt pagasi kuskilt kaasa, nii et see, see on, see ikkagi noorte peale mängitakse ja ilmselt tahetakse ka mingil määral noorte muusikamaitset mõjutada, sest oleme ausad, see on ju hoopis teistsugune muusika kui MTV suured kalad, nii et peab olema mitmekesisust. Ja ma ise ka leian, et las ta siis olla, eks ma ise valima. Siin on ju eurovisioon olnud ka väga jõuliselt Key siis kogukonna nagu lemmik saad nagu seda ajalugu vaadanud, et kas juba viiekümnete lõpus ta oli. Noh, ütleme selline Hiinat seal rikuna päris sel ajal ei olnud. Ma arvan, et ma väga ei eksi, kui ütlen, et see tekkis kusagil kaheksakümnendatel lõpus, kui tekkisid sellised Eurovisiooni fännklubid ja vot sinna sellise sellise soodumusega inimesed kogunesid. Ja ma pean ütlema, et ma tunnen päris mitmete Põhjamaade nende fännklubide juhte, nad on erakordselt intelligentsed inimesed, need on meeletud teadmistega. Näiteks mul oli võimalus sõita bussis. Noh, vist oligi Stockholmis Eurovisiooni areenile ja raadios, kust kostis üks eurovisiooni lugu bussi raadiost ja, ja kas sa saad aru, et siit see, vaata, ta on võetud sellest loost, see takt on sealt sellest loost võetud, panime hammastusest lihtsalt tumm. Ma arvan, et ma ise ka midagi tean, aga noh, nende teadmised on ikkagi meeletud ja see, mis on nende orientatsioon. Seksuaalne, jumala eest, mind see ei huvita, kuid teisalt eks see on muutunud ka ikkagi selliseks Key Pillergaariks, mis toimub tegelikult ikkagi suure Eurovisiooni kõrval. Seal on hästi palju üritusi nendel ja need vikerkaarelipud lehvivad ikka päris uhkelt. Nii on. Nüüd lõpetuseks Eurovisiooni lõpetuseks võib-olla. Kas noh, alguses räägiti seda, et seal võistlevad riigid, võistlevad lood kas ei ole siiski see, et eriti nagu viimasel ajal, et ikkagi väga tähtis on ikkagi kas see konkreetne esitus, konkreetne artist, et need kasvavad nagu ikkagi võimsamaks tähendus? Likumaks kuidagi lõppkokkuvõttes. Nojah, aga, aga kuidas sa selle artisti sinna valid, inglismaa nüüd tegi, eks ole sel aastal, et mitte ei valinud, vaid määras ja neid määratud artist on läbi ajaloo olnud küll ja küll ja ma ei saaks öelda, et neid oleks nii eriline edu saatnud ikkagi see valikuvõimalus peaks jääma, et sa tunnetad selle publiku peal ära. Mis on see, mis võiks tuua hääli ja näiteks ka rootsi oma Melodifestivaleni lõpus kasutas rahvusvahelist žüriid ja oma suureks üllatuseks ma vaatan, et ka Eesti andis hääli, andis sellele loole, mis võitis Eklorini loole 12 häält, nii et ka meie osa on selles, et Loreen üldse eurovisioonile jõudis. Nii et võib olla rahvusvahelist kogukonda natukene rohkem kasutada, sest oli ju eurolaulu ajal omal ajal, nii et ainult rahvuslane žürii hindas, mina seda päris õigeks ei pidanud, et oleks võinud olla, sega ette nii Eesti publik kui ka rahvusvaheline žürii ja siis nende ääred mingi protsendiga kokku arvutada. Need võimalusi on muidugi küll ja küll. No igatahes Vähemasti seekordne Eesti esitus näitas, et täitsa lootust on. Et tas lootus sureb viimasena, täitsa teada, nii, aga Olavi lähme nüüd, ega meil siin palju aega ei ole, aga on selge see, et ega sa siis ju päris nüüd igapäevaselt ja iga öiselt ainult et siis eurovisiooniga ka ei tegele, et ütle siis, mis, mis seal veel praegu on need asjad, mis siin siis toidavad ja elus hoiavad. Elus hoiab rõõm elust ikka, aga ma oma põhitöökohas olen juba 40 aastat Tallinna tehnikaülikooli kultuurijuht, nii et see on see töö, mida ma teen igapäevaselt, mille eest antakse mulle palka ja aeg-ajalt esinen ka sõsarraadios, vikerraadios. Mul on oma saade, kurioossed, lood, nüüd jõuangi Merilyn Monroe salajase elu viimase vaatuseni ehk tema surmani ja tema sidemeteni Kennedy perekonnaga, mis on väga-väga põnev materjal, aga sinna on veel natukene aega ja siis ikkagi kirjutada estonian, mõnikord teen ka mõne filmi. Mul on väga hea meel, et möödunud aasta lõpus sai valmis pikka aega tehtud koos Peeter Plambadiga film kosmos 68, siis kui kosmosekindlustust toimus esimene Nõukogude Liidu rokifestival, mis on tegelikult jätnud väga tugeva jälje. Ja sellele filmile peab tulema ka järg. Nii et meil on materjalile hästi palju palju salvestatud. Ma arvan, et võib-olla, et kas selle aasta lõpus äkki jõuab nii kaugele, et tuleb juba sellest Kabul kaks. Olavi järgmiseks looks oled valinud samuti kaasaegsema popibändiks on vürts ja lugu on häppines võib-olla kirjeldate seda. Minule oli see tuua suhteliselt tundmatu ja kui ma vaatasin, millist meeletut menu Ta nautis Eestis, et alguses määrati esinema piss mingisuguses klubis ja lõpuks veidi Kalevi spordihalli siis siis hakkas mind huvitama, mis see on ja ma pean ütlema, et mulle nende muusika istub. Kui te nüüd vaatate üldse neid esinejaid moodsaid esinejate, siis mulle meeldib meloodiline pop. Ja las siis ühtse laulab ja, ja muule igal juhul. See muusika meeldib. Olavi pihlamägi on meil täna külas, oleme rääkinud eurovisioonist üht koma teist, räägime natukene veel, aga enne seda Olavi, võib-olla viskaks pilgu üldiselt Eesti muusikamaastikule. Me täna pole küll ühtegi eesti artisti kuulanud, küll oleme rääkinud otist. Aga milline on teie üldine arvamus sellest, mis praegu toimub? Eesti muusikamaastik? Arvamus on positiivne, ma olen päris pikki aastaid ikka olnud nende muusikaauhindade žüriis ka ja ma püüan hoida ennast kursis eesti noorte muusikaga sest vähemalt püüan teada, mida nad teevad, kas nad kõik mulle päris meeldib, aga ega ei meeldi ka see, mis mu jagaslased kõik teevad. Et ma arvan, et sellist võimalust küll ei ole varem olnud, et sul on võimalus minna stuudiosse ja salvestada anda välja plaat. Ja kui ma vaatan mõnda ansamblit või esinejat, kelle kohta leebelt ütleks, et vara veel, aga siis vaatan, et tal on juba kolm või neli plaati ja kuidagi c5 sisse paned siis sa paratamatult, vaat see on see mõjutamine, oh oh, tal on nii palju plaate, tähendab, ta peab olema ja tegelikult ta ei ole hea. Aga teisalt nüüd ütelda, et paneme käe ette, et on mingisugune tige vanamees kuskil kuradi stuudio ukse peale ja ütleb, et sina, poiss, oled veel noor, kasva. No seda olen ma kahjuks liiga palju omal ajal näinud. Kui kõik programmid pidi ju, koostame koos kõlastatama muusikalise muusikasaadete vanemtoimetaja, aga ma ei ütle nüüd, et tema oleks olnud tige vanamees. Aga ta oli ikkagi inimene, kes ei olnud samal lainel, mis mina muusikaga, tal oli niisugune džässimaitse ja päris tihti vaidlesime ja ta tõmbas muusikat maha ka, aga kuna ta öösel rahulikult magas, nii nagu vanainimesed ikka, siis ma mängisin oma riskiga ja ma olen muidugi disklahv ja ka selle eest saanud ja olnud eetris eemale. Aga ma ei taha seda aega tagasi, et keegi tuleks, ütleks, Teil on liiga vara pääseda plaadi peale. Teine moment on see, et neid plaate peab ju, mängid vaatama ja raadiojaamad seda teevad, aga raadiojaamades ma saan aru, on ikkagi inimesed tüüri juures, kellel natukene rohkem on muusikalist aimu ja aju on õige koha peal. Ma arvan, et ka teele on tuldud paar parkimisplatsil juurde sellise sooviga. Kuulge seda ansamblit teie peaksite kindlasti kuulama, siis ma ütlen, mina, ansamblit kuulan ainult siis, kui ta on raadios kõlanud ja siis ma hakkan seda plaati ostma. Nii et see on see eesti muusika tänapäev. Ja jumal tänatud, et on olemas ikkagi need auhinnad, sest ükspuha millist loomingulist inimest on vaja tema ponnistuste eest tänada, teda on vaja esile tõsta. Ja kui mul on mingisugune stiimul, et äkki järgmine aasta olen mina parim, kujutage nüüd ette, ma ju pingutan nii et veri kurgust peaasi, et ma midagi head teeksin. Jama ei kasuta mitte ainult oma aju, vaid ma kaasan teisi, sest mõnikord ongi see, mis mind natuke paneb üllatama, on noor artist, on ta siis superstaar või mitte, superstaar on teine või kolmas ja äkki ma vaatan, tan andnud plaadi välja oma lugudega. Kuskohast oled sa kallis, noor inimene, need anded võtnud, et sa nüüd äkki oma lugusid välja hakata laskma kontrollimata, kas need peale tema endaga kellelegi meeldivad, vot vot see on see natukene paneb kahtlema. Olavi, kui viskame pilgu Eesti laulu konkursile, samuti konkurss, kus Eesti artistid saavad ennast näidata ja mitte nüüd minna selle kontseptsiooni kallale vaid pigem selle kallale, millised olid tänavused finalistid siis kas seal oleks teie arvates olnud hoopis mõni muu artist, kes oleks siis rootslastel loriinile paremat konkurentsi pakkunud? No see on päris selge, et kaks laulu üldse oligi, mis võisid esikohale pretendeerida, üks oli ott ja teine oli Lenna ja emba-kumba nendest oleks ma arvan, selle konkurentsiga päris hästi vastu pidanud. Sest Lenna ja Mihkel Raua laulus oli võib-olla tuttavlikku elementi natukene rohkem. Ja Lenna, kes on Eurovisiooni vana kala, noh, ütleme, et oleks võinud ju ka Niukest nostalgia noodi peale vajutada, aga see kõik on, oleks. Mis puutub nüüd Eesti laulu, siis siin raadio kahes, mis on Eesti laulu üks tugitalasid, rääkida sellest, et minu arvates see eurolaul muutus asjata tult Eesti lauluks, sest tegelikult sisuliselt ju minu arvates midagi muud, et oleks võinud vana sissetöötatud nimi jääda. Aga, aga asi pole nimes, asi on selles, et neid vanemaid heliloojaid, sest eurovisioon ei ole mitte ainult noortele, see on ka minuealistele. Neid vanemaid heliloojaid oleks vaja meelitada taas kirjutama. Aga praegu, kui me võtame vanadest heliloojatest, siis Mihkel raud ja Sven Lõhmus ongi nagu kõige vanemad, aga uskuge mind, Eestis on veel mõned natukene vanemad, kes on suutelised kirjutama päris korralikke laule, et võib-olla sellega rihtisime ta ümber ja tegime selle nishi natuke kitsamaks, lasime kõik inimesed kirjutama, kusjuures see on kogu aeg olnud, mitte ka eurolaulul, on see, et on 150 inimest, kes kirjutavad ja see žürii armutu praagib välja ikka edasi jõuab 10 või 20 lugu vastavalt sellele kas ühe või kahe poolfinaaliga ja ikkagi on see, et sealt alates rekteerub välja minu arvates see parim või peaaegu et parim, no mõni aasta on ka olnud, niiet kampsinkam saad, võib-olla oleks võinud ka midagi muud olla, aga see, et selline konkurss on, ta peab jätkuma ja et ei tekiks kellelgi mõtet, et me hakkame nüüd määrama, esines sel aastal hästi, teeme nüüd nii, hoiame raha kokku, lastaga järgmine aasta esineb ja siis veel ülejärgmine aasta ja siis, kui ta jõuab pensioniikka, siis ta juba võib öelda, et ma olen nii palju eurovisioonil esinenud, kujutage ette, mu kogu aeg kohad võivad, tõusevad kaka, aga ma pigem kaldun arvama, et et inimesed tüdinevad ja tahavad näha ikkagi uusi ja värskeid nägusid sellel lauluvõistlusel. Olavi võib-olla lõpetuseks. Kuidas sa akusid laed, kuulad muusikat, käid ratast sõtkumas? See on õige, vaat see on absoluutselt õiged, sõtkub, sõtkub küll ja eile oli hästi õnnetu, sest ma eksisin lootusetult ära ja ma jõudsin kuhugi sellisesse kohta, et ma vaatasin selle rattakella peale, et kas me üldse jõuame tagasi vändata ja siseks kuradi kell ka katki ja rändasin enda arvates mingeid rekordtulemuse välja ja ma jõudsin päris hingetuna koju tagasi. Aga ega ma seda muusikat nüüd nii väga palju. Sest ma olen seda väga mitmel korral öelnud, mina kuulan rohkem vaikust, muusikat ma kuulan küll, aga see on siis tööna ja ma tegelikult naudin vaikust, sest seda muusikat on elu jooksul võiks nüüd öelda noorte raadios pika elu jooksul on seda piisavalt kuulatud, aga see oleks liiga traagiline. Ma ei taha niimoodi, muidugi kuulan, aga ma kuulan teda tööna, mitte niivõrd taustana. Olavi pihlamägi suur aitäh meile täna külla tulemast, meil on veel saate lõpuni pisut jäänud aega ja jõuame veel ära kuulata ühe loo teie valikul, Sänne Ruslana vailt tähend. Ja selle ma valisin sellepärast et naisi saates ei ole, aga, aga see on üks veetleva maid Eurovisiooni võitjaid, kellega on mul olnud võimalus päris mitu korda koos olla, temaga intervjuud teha ja see 2004, kui Ruslana võitis, vaat see oli üks pöörang eurovisioonil, kus maruline lavashow sai võimaluse. Sest kui võtame nüüd niimoodi, et Eurovisiooni vanasti lauldi, kõik laulsid päev kaks noh, nii nagu täna õhtul, eks ole, ka ringvaates juba Eurovisiooni võidulaul pidi kõlama eesti keeles, nii oli nii, et pühapäeval juba Peeter Sauli organisatsioonis need laulud kõlasid päevakajas. Et ma tahaks nüüd teada, kes seda Rust laat järgi laulab, olge mehed või naised ja laulge, et on ka selliseid asju, mida ei saa järgi laulda, aga mida on võimalik nautida vaadates rütmi lüües sesse, need Karpaadi rütmid on ju need, mis igaühte natukene panevad. Võbisime võdisema. Et ma arvan, et see võiks olla selle saate, kus me tõepoolest peaasjalikult rääkisime eurovisioonist, aga, aga mul on väga hea meel, et me sellest rääkimistega minust muudki palju rääkida ei ole, sest rattasõidus on muidugi nii tugev. Ei ole, et ma võiksin öelda, et vot vot tehke nüüd nii või naa, kui ma kuskil kellelegi ette koperdamisega, siis lihtsalt andke mulle noored inimesed andeks ja ja oleme natuke rütmikamatele Rustana lauluga ja mul on tõesti hea meel, et mind kutsusite, sest on mingi suve nostalgia noot hinges siin stuudios olles ja näha Nii on A2.