Tere, kallid raadio, kahe kuuleb. Nädal ongi vaikselt pühapäeva veerenud ja taas on käes aeg meie ühiseks audiorännakuks. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks saatekülaliseks on teemeister ning võitluskunstide õpetaja ja praktiseerija Edgari Jõeleht. Hetkel on võitluskunstidega tegelenud juba 42 aastat. Ta alustas klassikalise kreeka-rooma maadluse ja joudoga ning seejärel asus Rein Siimu juhendamisel karateega tegelema ning oli seitsmekümnendatel Eestis alanud karatelt liikumise üks esimesi praktiseerijaid. Pühendumus 500 kiirelt edasi. Aastatel 79 83 tegutses ta juba karate treenerina ning oli ka Eesti karatee liidu tegevjuht. 70.-te lõpul hakkas Edger praktiseerima ka Hiina võitluskunsti taitsiid, millega jätkab tänaseni ja mida nimetab enda elude oluliseks kujundajaks. Edgar Jõelehe suurim kirgonnagati Hiinat. See ta on pikaajalise kogemusega teemeister, kes on Hiinas käies põhjalikult uurinud tee kultuuri, bee traditsioone, diad teest ja selle õigest valmistamisest ja nautimisest väga palju. Ning tema poolt läbi viidud teetseremooniaid saab kogeda Cha Dao teemajas. Meenutuseks paar sõna tänase saate teemade kohta. Sõna karatee tähendab jaapani keeles tühi käsijaan Okinawa saarelt alguse saanud võitluskunst, mis lähtub suuresti zen-budismi õpetustest ja on mõjutatud konfitsianismist. Täitši Kuan ehk lühendatult tai chi on Hiina võitluskunst, mida praktiseeritakse nii võitluseks tervisevõimlemisena, kuna pikendab nimelt pikaajalisust. Täna tuleb juttu ka sellisest elufilosoofiast nagu puu või mis on taoismi üks tähtsamaid printsiipe ja tähendab tõlkes toimimine toimimata. Kel vähegi võimalik, soovitan lugeda laod siin raamatut, taotleid Ching eesti keeles ilmunud kui raamat teest, väest või kulgemise väe raamat mis on selle loomuliku ja loodusega harmooniliselt kooskõlas oleva eluseaduse ja toimimisviisi aluseks. Muu vei on universumi tee ehk lakkamatu kulg looduse kord, mis toimub loomulikult ja sundimatult. Ja muidugi räägime teemeistriga teest täna just Hiinast pärit teest ehk teepõõsa lehtedest tehtud joogist, rohelisest ja valgest, kollasest punasest ning eelkõige muidugi elusast teest ja teetseremoonia traditsioonist. Keda Hiina teema huvitab, siis meenutan, et raadio kahe kodulehel olevas arhiivis on üleval varasemad saated. Sealt leiate teiste seas ka näiteks vestluse Renee Bürklandiga. Hiina meditsiinist. Operatiivsemalt infot kõikvõimalike põnevate sündmuste ja nähtuste kohta leiate kosmonautide klubist Facebook'is aadressil Facebook punkt com kalt gripp. Hallo Kosmos. Seal on näiteks üleval erinevat infot algaval nädalal toimuva Veenuse ülemineku kohta. Nimelt toimub teisipäeva öösel vastu kolmapäeva varahommikul maapealsele vaatajale haruldane sündmus. Planeet veenus liigub üle päikeseketta. Haruldaseks teeb selle sündmuse, selle harv esinemine. Eelmine toimus aastal 2004, aga järgmine toimub alles aastal 2117. Veenuse üleminek algab kuuenda juuni päikesetõusul kell neli, null kaheksa lõpeb kell seitse, 54 hommikul. Sel puhul on plaanis mitmeid avalikke vaatlusi päikeseteleskoopide ja muude ohutute vaatlusvahenditega. Näiteks saab seda taevas sündmust jälgida Tallinna Linnahalli katusel harrastusastronoom Martin Välliku juhendamisel ja tartus alustatakse Veenuse üleminek vaatlemisega kell neli 11 toomkiriku põhjatornis ning kell kuus Tartu tähetornis. Tähetornis jagab selgitusi Tartu observatooriumi teadur Alar buss ja tähetorni läänesaalis näidatakse muide Veenuse üleminekust ka veebiülekannet. Toomkiriku põhjatornis on vaatluse juures ametis astronoomiaringi president Jaak Jaaniste, Helle Jaaniste ja Viljar Walder. Nii et kui ilm vähegi lubab, siis ärge seda haruldast sündmust maha magage. Väga oluline muidugi seda kõike ohutult teha. Kaitsmata moel päikesesse vaatamine võite silmi jäädavalt kahjustada, need kindlasti tuleb silmi kaitsta. Kõige selle kohta leiate siis linke infot kosmonautide klubist, Facebook'is internetis ringi kolades astuge läbi ka enesearenguportaalist alkeemia poee, kus saate hallo Kosmos on oma väike virtuaalpesa ja seekord on nädalal keemikuks kuulajatele juba tuttav Tartu ülikooli kosmoseteadlane Mart Noorma. Nüüd aga asume teele ja uurime selle tee kohta Edgari õe lehelt. Nii kosutava joogi kui ka eluteekonna mõttes. Ja muide ka tänase saate muusikalised vahepalad pärinevad saatekülalise tee muusikaplaatidelt. Nii et kuulame veidikene mahedat hiina teemuusikat. Meil on tänaseks saatekülaliseks, on Cha Dao teema ja teemeister ja idamaiste võitluskunstide õpetaja ja praktiseerija Edgari õeled. Teretker. Kuidas on hiina keeles tere niga nihaaemmtger? Nagu ikka, tahaks algatuseks teada sinu lugu, nimelt oled sa idamaiste võitluskunstidega tegelenud tervelt 42 aastat, millal, millest sul see huvi algas? Algusaasta võiks lugeda 1000 970000 970. aastal Rein Siim tollases Tallinna Polütehnilises Instituudis, pani üles kuulutuse, tead, et võetakse sportliku karate sektsiooni inimesi sel ajal ma tegelesin klassikalise maadlusega või rooma klassikalise maadlusega ja et siis, kui ma seda kuulsin, siin olin juba enne natukene huvi tundnud judo kohta Ta ja käinud natukene judot proovimas ka, siis läksin vastuvõtukatsetele, seal kogunes mingi 400 inimest kokku. Ja, ja katsed olid parajalt rasked. Mitte füüsilises mõttes ka just koordinatsioonis ja ka jah, mingil määral füüsilisest painduvust ja testiti ja sealt valiti välja 20 inimest. Mille põhjal nad valisid, olidki pigem füüsiline või kas oli ka mingi selline elufilosoofiline vestlus? Just ei olnud aga rohkem ilmset, kes selle katsete kestvus oli küllalt pikk, ligi kaks tundi, et et selle aeg jälgiti, kuidas inimesed käituvad, mismoodi käituvad, et selle alusel siis valiti 20 välja. Esimene treening oli esimesel detsembril, mäletan 70, et põhimõtteliselt võiks seda kuupäeva lugeda nihukese aktiivse karatega tegelemiseks alustamiseks Eestis. Kuigi ütleme enne seda oli juba, ma tean, 1968 olid esimesed harrastajad minu esimese õpetaja Rein Siimu ja Eiki vallaste jaa Andres Talts. Et need juba tegelesid varem ka Martrasman ja need treeningut osutusid küllalt rasketeks ja põhimõtteliselt kui nüüd karate filosoofilist külge vaadata, siis oli garantee too ehk karatee tee. Ja kogu õpetus oli üles ehitatud ka selliselt, et eelkõige oli tähtis nii-öelda distsipliin. Ja siis füüsilise poole kaudu ka vaimu tugevdamine. Ja näiteks vööprogramm, mis meil esimese õpetaja poolt oli koostatud ääretult pikk ja väga põhjalik, väga palju tehnikaid ja esialgu põhiline karates stiilisuund oli Shotokan kõige klassikalisem karotestiil. Stiil tuli esimesena läänemaailma ja selle veeprogrammi eesmärk oli just anda niisugust haridust selles teadmised plussis füüsilise või tehnikat, mis siis kehaliste harjutuste kaudu ja teadmiste kaudu siis peaksid moodustama ühe terviku ja sellise süsteemi loomine oli jah, põhimõtteliselt ainult Rein Siimu õlule ja ta loeme ka Eesti karate alustatakse meil oligi just nüüd hiljuti 40 aastat esimesest KT võistlusest Eestis 1972 olid tollases jah, tibi või Tallinna Polütehnilise Instituudi lahtised karate võistlused. Kas see huvi karate vastu ja mainisid enne, tegite judot või kas sul selline huvi purjendi teema vastu oli juba varem, kas seal oli selline filosoofiline huvi ka või oli pigem selline noore mehe soov võidelda, ennast kaitsta, teha midagi nagu füüsiliselt ägedalt? Ei, seda just ei ütleks, kuigi ütleme klassikaline maadlus on ka mees-mehe partneriga võistlus, võitlus, et siis sel ajal küll jah, ei saa öelda, et oleks olnud selline sügavvariandi huvi, kuigi natukene sai siis karate treeningute algusaastatel huvi tuntud budismi printsiipide ja ida, teiste filosoofiliste suundade vastu ja ja nii-öelda treeningrühmas käisid mitmed inimesed just treeneri poolt kutsutud inimesed rääkimas nii ühest kui teisest ja ütleme, esimesed kokkupuuted ida või oriendi poolega saigi siis seal alustatud alles. Kas see oli tollal lubatud või kuidagi sai normaalselt kulgeda või oli pigem selline taunitud natuke alternatiivne põrandaalune, et siis ju tegelikult sellist materjalide võimaluste üleküllust nagu praegu kõik on avatud puuri mida iganes tahate, siis ju ei olnud, et kõik liikus kuidagi käsikirjadega. Praktiliselt jah, käsikirjade kaudu ja ka siis Kreutzwaldi raamatukogus olid mõningad sellised raamatut, millest sai siis sai teha koopiad, mis ei olnud küll legaalsel teel hangitud ja ka mõningad inimesed, kes, kellel oli võimalus käia näiteks Eiki vallaste, kes 1970 Tokyo maailmanäitusele tõi seal osa raamatuid kaasa ja, ja nende raamatute alusel praktilised, toimuski meil õppimine, et iseenesest oli küll nii-öelda põlve otsas nokitsemine, aga teiselt poolt veel suund oli küllaltki õige. Kui aastaid hiljem Vuko üks asepresident ool hõõrunud käis Tallinnas, siis ta imestas väga, et kui mujal Euroopa maades oli igal pool mingi jaapani õpetaja, siis meil ei olnud ühtki. Õigemini, meil ei jätkunud siis neid ja nad, et meie karate näis talle ääretult huvitav ja, ja ka õige suunaga tehnikad olid ka küllaltki küllaltki head ja, ja ka hilisem sportliku karatesissetulek ja ka siis need võistlused, mis toimusid, näitasid, et meie poolt valitud suund oli ikkagi õige ja nüüd legaalsusest võib-olla nii palju, et 1973 keelati nõukogude liidus, esimest korda olete ära, tegelikult keelati kaks kord, teinekord oli 1984, et peaaegu 12 aastase idamaise tsükliga käisse keelamine, et 73 jah, keelati esimest korda ära, kuigi 78009 seitse kaheksa Nõukogude liidus moodustati siis karate uurimiskomisjon spordikomitee juurde ja hakati legaliseerima 1979 näiteks toimus esimene treeneritest ja kohtunike seminar Tallinnas, hilisem esimene üleliiduline aparaat ja võistlus, mille me siis korraldasime kalevihallis. Et siiamaani mõningaid treenerid ja inimesed kogu nõukogude liidust endisest Nõukogude liidus, kes tulevad siia me võistlustele on ütelnud, et sportlik garantii algas Tallinnast kogu nõukogude liidus, sportlik karate ja ta võib, võib selliselt ja täiesti öelda. Aga kui ta oli keelatud, kas keegi teie seltskonnast, kes Edasis harrastades praktiseeris sellega tõsiselt tegeles, kas järgmised mingid sanktsioonid kuidagi võeti, keegi liistule keelati äravat, ei tegele sellega enam. See oli ühelt poolt naljakas situatsioon, et, et ametlikult oli keelatud sellega tegelemine, aga samas vaadati nagu päris läbi sõrmede, sest ka ütleme, tollane miilits ja muud organid olid huvitatud karatest ja ja ka nad käisid meil treeningutes, nende inimesed ja ühesõnaga palusid ühelt poolt nagu õpetust, teiselt poolt näiteks ka ma ise ka Kolk Lembituga, mõlemad hilisem K-komandojuhte õpetasime keskkomitee eraldi inimesi, kes siis tahtsid väga harrastada niit, garanteet, kui tantsid. Jah, ilmselt KGB mehed olid juba ise välja. No nad natukene olid, aga nad ei, ühesõnaga põhimõtteliselt oli neil see vene Sampo baasil selline enesekaitse baas, et, et nad on seal natuke, ütleme jaapanitiivitšis süsteemist moodustatud süsteem, mis, mida nad siis valdasid ja ka ma tean, päris paljud ka, ütleme Vene saatkonna töötajad Soomes käisid Soome kalade ühe klubi treeningutes väga pikalt. Eks nad üritasid ka seda informatsiooni või seda õpetust saada igalt poolt, kuigi samal ajal oli see keelatud. Kas sa tead ka, mida seal karate uurimiskomisjonis uuriti täpselt, kas selle mõju inimesele? Jah, põhimõtteliselt nad ikkagi lõpuks, kui see luba anti selle garantiiga tegeleda, siis leiti, et see garantii on noorte inimeste kasvatamiseks väga kasulik ja tervendav süsteem, et selle kasvatab nendest distsipliini, aitab mehisemaks tugevamaks saada. Nii et positiivsed tulemused, veel üks asi, mis mind huvitab, selle nõukaajaga seoses on see, et kui need materjalid liikusid nii-öelda hõlma põranda all, kuskilt toodi sisse raamat, paljundati seda käest kätte jagati, et kas siis tollal see info vähesus ühtepidi võimaldas nagu sügavuti minna rohkem mingit ühte teemat läbi kogeda, läbi mõelda, mõtestada, tundma õppida ja praktiseerida. Praegu toimub selline Rootsi lauaefekt, et buffee ka vaimne Bufeed lähed ja muudkui nopid siit ja sealt ja kolmandast kohast midagi, et kas siis oli tegelikult nagu olude sunnil parem eeldus kuidagi sügavuti minna? Jah, ütleme ühelt poolt see, et oli keelatud, igasugune keelatud asi on nii-öelda magus ja huvitav, et selles mõttes sundis ja, ja kogu see informatsiooni vähesus, see võimaldab ainult saada õpetust nii-öelda õpetajalt, mis on garanteedo, karatee, tee ajaloost olnud kogu aeg, et õpetus antaks õpetajalt õpilasele ja, ja ega need karantiin raamatut ilmusid ikkagi küllalt hilja, sisulised ütleme, kui Euroopasse saabus kusagil 1956, esimesed 58 Rootsi. Et siis esimesed raamatud ka on küllalt sellisest mingi aeg peale, seda võib-olla kusagil 60.-te aastate lõpus võib-olla alles ilmunud, et ja neid on suhteliselt vähe, aga tol ajal oli. Et selles mõttes ma ise mäletan, et kui emal õnnestus käia üks kord Rootsis, siis ma palusin tal ka ühe ainsa raamatu tuua, et ja see oli see Saulin templi saladus, mis oli nii-öelda küll ühelt poolt nagu pehmema Hiinast stiilide haarastamise raamat. Et, et see oli seal 70.-te aastate alguses selles mõttes. Ega neid raamatuid jah väga palju olnud, mida me saime kasutada ja mäletan veel, et treeningutes osa selliseid keerulisemaid jalalööke sai hiljem raamat Dustest täpselt vaadata, et kuidas seda tehakse ja tehti, et see oli praktiliselt küllaltki küllaltki käsitöö. Kas mingil hetkel, kui läks vabamaks, kas sa käisid ka kuskil võistlustel Nõukogude liidus väljaspool seda? Võib öelda nii, et 1979 esimestel Nõukogude Liidu esivõistlustel Tallinnas ja võistlesin ja ka esimestel nõukogude liidu meistrivõistlustel Volgogradis oli juba 1982 paralleelsed 1009 79, ma alustasin treeneritööd ja tollases Kalevi spordiühingus ja ka minu õlul oli veel tollase Eesti karate Föderatsiooni siis ja hilisem Eesti garantiiliidu igapäevase töö juhtimine ja korraldamine, et Meil oli selles mõttes päris omapärane süsteem, et mingit tuge riigi poolt me ei saanud, et praktiliselt moodustasime sellise laialt levinud siis rahvaspordiklubide süsteemi, mis rahastas siis meie tegemisi ja ja praktiliselt oli meil A ja B-grupi erinevad liigad, kus siis iga nädalavahetusel praktiliselt toimusid mingid võistlused kusagil Eestis ja ka siis kutsusime oma sõpru külla, natukene läks kogude liidus asi lihtsamaks ja saime kutsuda ka Soome sõbrad külla ja soomlased võiks öelda, olidki meil esimesed, kes tutvustasid sportliku karate võistlusmäärusi, kuidas võistlusi korraldada sportliku karate poolt ja sai nende poolt alustatud ja ja me saime päris hea kontakti nendega ja nende parimad praktilised võistlejad, kes euroop meistrivõistlustel said häid kohti käisid siin meil külas ja et selles mõttes oli, oli meil päris tihe ja hea kontakt, et nii mõningatki Moskva ja Leningradi poisid olid selles mõttes küllalt huvitatud ka samaaegselt siin käia ja ka võistlustel osalema. Et nad said samuti siis kogemust selle kaudu, et sportikalate nüüd hilisem kahjuks on nüüd läinud liiga sportlikuks, ütleme kogu see garantii liikumine. Nüüd kui praegu tänapäeval vaadata, siis sellist garanteedo garanteedee mõistet enam eriti palju ei näe ja ja ei tunneta seda, et see on ära kadunud. Palju sa jälgid, mis tänapäeval praegu Eestis ja ka maailmas karata rindel toimub? Vahetevahel käin vaatan võistlusi jah, aga, aga eriti palju ei liigu või ei vaata, et see, nad on nii ühesugused kõik, et see huvi on kadunud ja sportlik karate oma uute võistlusmäärustega on kõik selle sügava filosoofilise aluspõhja kas kõrvale jätnud ja, ja see on väga selline üheplaaniline liikumine ja tegemine, et seal mingil hetkel, kui ole jah, noor ja energiat täis, siis võib-olla selline võistlusmoment on huvitav, aga sellega pikka aega tegeleda ei, ei ole huvitav või ei paku nii palju endale. Ja samal põhjusel võiks öelda ka, et, et mingil hetkel hakkasid rohkem huvi tundma, et AIDS-i vastu. Esimene treener alustas ka Taizzi õpetamisega ja võib-olla kusagil juba 1979. Ja tantsi on õigemini Joan on eesti keelde kui nii-öelda tõlkida, siis taid siiani ülim kas väärtus või ülima väärtuse rusikas. Ta ei kõla küll hästi, aga Daisy stiile väga palju maailmas ja me hakkasime yang perekonna just see on üks kõige enamlevinumaid tantsustiile ja see on praktiliselt selline liikumine, mida nüüd hiinlased hommikuti hommiku võimlemiseni teevad ja neid tassistiil on maailmas ka tuhandeid erinevaid väikseid kalaliike, aga põhiliselt on kolm suurt sellist just. Ja nad ei erine eriti palju üksteisest, nad on ikkagi küllalt sarnased. Ja see algselt see taid i võiks öelda olla olevat saanud alguse mao ja toonekurevõitlusest. Kuigi mõned allikad ütlevad Taizzi Tsuanni on väga vana süsteem, et tuhandeid aastaid vana, et siis ka mõningad jälle kired kirjutavad, et see võib olla meie ajaarvamise algusaastatel on ta kirja pandud. Selles mõttes võib lugeda nagu alguseks, et see on need hämaraid legende on päris palju. Neid kõiki peab alati vaatama, kes seda esitab ja, ja mis, mis võtmes ta seda nüüd esitab, et see näitab ka autoripoolset suhtumist. Mao ja toone korra võitlus, kes võitis? See võitlus olevat kestnud tunde ja kusjuures selle Saulinide Li poksi katade või niisuguste harjutuste kompleksi siis on ka maoliikumine või selline kompleks arendab džiid ehk sisemist energiat ja kur on just kõõluste tugevdamiseks mõeldud, et Kurgja maovõitlus lõppes tegelikult mõlema surmaga. Et see võib olla ka sellise Ida-Hiina filosoofia in Jaani ja kahe poolsuse seisukohalt võttes, siis võib nii arvata, et see võib-olla peakski nii olema. Kui juba vaikselt siin ajalooradu pidi sammuma hakkasime, et äkki räägigi natukene idamaiste võitluskunstide taustast ka, et see on nii suur pere, et kuidas, millal nad tekkisid või alguse said, millised on sellised peamised jaotused? Mina põhimõtteliselt küll jaotaks nad tugevad süsteemid ja pehmed süsteemid, et kui eelpool nimetatud garanteedo, siis seda võiks rohkem siukseid tugevama süsteemi esindajaks ja tantsi siis pehme Hiina süsteemiks, siis garantee toon. Iseenesest see mõiste ja eakaratee või tühikäsi otseses tõlkes on Jaapanist pärit ja Taizzi Hiina võitluskunstide ajaloost on siin üks selline muukniku Body Tarmo daamo hiinlastel, kes Indiast tuli budismi levitama Hiinasse. Mõningaid allikad viitavad viie kuuenda sajandile aastatel 570 öeldakse saabus sinna kesk Hiinasse ja Hiina budism erineb India budismist küllalt oluliselt. Ja ka hilisema klassifikatsiooni järgi öeldakse, et san, budism ei, ja hiljem, kui ta liikus Jaapanisse, siis sealt edasi tuli see zen-budism. Nüüd kui ta õpetas budismi põhimõtteid ja ka tutvustas neile munkadele, siis loengud või õpetuse tunnid olid nii pikad, et ta nägi, et need mungad jäin magama ja mõtles välja siis sellise harjutuste kompleksi. Et 18 sellist harjutust pluss viis erinevat looma sellist harjutuste kompleksi ja nende kaudu siis tugevdada nende keha ja vaimu, et siis ta suudab neile edasi anda budismi õpetust. Ja Nendest harjutustest hilisel moodustus ka võitlus kompleksid ja, ja ka ütleme määral loetaksegi teda Hiinas võitluskunstide lisaks ka ajalooliselt veel vaadata, siis viies, kuues sajand oli, oli Hiinas budismi leviku väga viljakas periood. Ja algselt, kui oli levinud Hiinas rohkem taoism, siis nüüd sellel aja kuuenda sajandi lõpuks oli vast valdav juba budism. Ja väga huvitav on ka siin nüüd just see, et Hiina kõik filosoofilised süsteemid on väga sallivad üksteise suhtes ja ka oma hiina reisilva sattusin väga huvitavasse kloostrisse, kus olid kõik kolm usundit koos. Et seal oli esindatud lautsi võtta ja Konfutsius. Ja selliseid kloostreid templeid on Hiinas päris palju, et nad ei ürita väga domineerida üks teiste üle või et selles mõttes tundub, et Nad võivad rahulikult eksisteerida üksteise kõrval. Nüüd tagasi võitluskunstide juurde, siis hiljem, kui nüüd vaadata veel jaapani kultuuri arengut, siis see on väga palju mõjutatud Hiina kultuurist ja väga paljud asjad on Hiinast üle võetud ka isegi piktogrammid või kirjakeel. Kusjuures kusagil 30 protsenti nendest Hiina ja Jaapani märkidest on sama tähendusega kui mõlemas keeles. Ja kirjaviis on ka küllalt sarnane. Et selles mõttes vaata, see on see tihedalt seotud ja nüüd iseenesest on selle algperioodi kohta väga vähe selliseid kindlaid tõendeid või materjali või ajalooliselt kinnitatud fakte, mis peaksid paika rohkem, on igasuguseid legende, jutukesi, millest on tulnud, aga ütleme selle pehmemat stiilid, AIDS i areng on ka aluseks võetud loomade võitlus. Et loomade omavahelist võitlust jälgides on väga palju liikumisi, taisse, seda nimetatakse ühe või teise looma liikumise järgi. Ja ka mingil määral võib öelda, et see on ka kandunud ka karatee pehmemate stiilides, kuigi jaapanlased on teinud oma süsteemid päris jäigaks ja, ja väga tugev, ütleme, karatee-alane areng toimus just Okinawa saarel, kui Okinawa saar oli vallutatud jaapani poole ja jaapanlased keelasid kohalikel elanikel igasuguse relvade kandmise, et siis talupoegadel ja kohalike jäänudki muud üle, kui nad pidid oma põllutööriistu kasutama relvadena ja see mingil määral öeldakse, et siis talupoja elu või, või see päev koosnes tal ka kahest osast, üks osa oli see, kui ta pidi põllul oma söögi nimel tööd tegema ja ja teine osa tegeles siis võitluskunstidega hilisemalt optinaavalt. Need omandatud oskused ja süsteemid liikusid Jaapanisse ja sealtpeale teist maailmasõda ka Ameerikasse ja Euroopasse. Ja see on tänapäeva nüüd liikumine karatee iseenesest lõppkokkuvõttes võiks öelda, et on ikkagi jäik süsteem, kusjuures erinevus taid siis on just see, et ikkagi kui on mees mehe võitlusega tegemist, siis on nagu alati tegemist sellise mõistega, nagu on vastane tantsi paarisharjutustes või ühesõnaga sellistest harjutustest, kus on kaks inimest, võtad osa, siis seal ei öelda hiinlased, et ta on vastane, vaid on teine pool tuishange ehk teisel pool asetsev. See on oluline vahe, just mis tuleb siis tantsi põhiprintsiipidest ja indiaaniprintsiipidest välja. Ühelt poolt võiks öelda, garantii on mingil eluetapil väga hea ja sobib mõningatele inimestele hästi. Aga iseenesest on Taizzi printsiibid natukene noh, ütleme rohkem loomulikumad, et inimene ei pea kasutama nii palju lihasjõudu kui just õppima kasutama just kehamehaanikat ja see on väga tugev süsteem. Keha, mehaanika selles tähenduses, et mitte ei kasutata nii palju lihaseid kui ütleme, kõõluseid ja luustiku asetust. Ja kui nüüd taid-i põhiprintsiip on ikkagi ka see, et see mikromaailm, mis on inimeses, see ühendada jalgade kaudu maaga ja ka ülemise peaosa, siis ka taevast võtta jõudu ja lasta selle makrokosmosega ühilduda ja saavutada sealt suuremat jõudu ehk C ja vaimu siis tugevdamiseks niisugused õpetused karateest puuduvad või vähemalt ma ei ole neid kusagil kohanud, et on küll jah, päris häid selliseid printsiipe karatees, mis on võimalik rakendada ka igapäevases elus on inimestele kasulik teid osata. Aga taid siis on, kogu see tegelemine Taizziga on rohkem viib inimese kontakti loodusega ja loomulik, kui see juurde rohkem tagasi kui karate. See on kõige suurem erinevus. Mainisid enne tugevad ja pehmed võitluskunstid vastavalt siis näiteks karateegie tai chi, aga ma olen kuulnud ka mingit sellist jaotust, et sisemised ja välised võitluskunstid, mida see tähendab. Sisemised välimised seda ilmselt on, see klassifikatsioon tuleneb sellest, kas on keskendatud rohkem füüsilise poole peale või siis sisemise jõu arendamisel. Taidsid võiks lugeda rohkem sisemise süsteemi esindajaks. Karate praeguses situatsioonis on ikkagi jah, väline süsteem. Et karateedo oli ka algselt sisemise süsteemi esindaja ta aga nüüd see sportlik pool on ta viinud nii kaugele praegu tänapäeval küll on ta rohkem väline. See on puhas füüsiline enesearendamine ja sellega see asi, nagu piirdub. Räägi natuke ka idamaiste võitluskunstide peamisest filosoofiast. Ma saan ise öelda oma harjutamisest ja tegemistest, et kui nüüd alustasin karateega tegelemisega, siis esiteks treeningumetoodika ja kõik see distsipliin rohkem viis sellisele mõttele, et tuleks endaga rohkem tegeleda ja enda sisse sisse pole vaadanud. Ta ja algselt see füüsiline pool küll andis sellise tunnetuse, et suudad midagi teha ja kui vaja on siis ka seda rakendada enda kaitseks või nii-öelda andis julguse ja hea enesetunde, siis hilisemad harjutused treeningud viisid juba selleni, et ka karatees on nagu taid. Siiski on selline chi mõiste või energia keskpunkt reservuaar, mida siis tuleks suurendada, tugevdada erinevate harjutustega hingamisharjutused kõik kokku viisid sellise keskendumise ja ka meditatsiooni mõiste arusaamiseni juba see oli just ütleme garantii puhul kõige olulisem, et AIDS-i puhul nüüd natukene mulle endale tundub, et nagu pilt läks laiemaks. Et see lisaks sellisele sisemise energiale tekkis selline teadmine, et ikkagi inimene on kui tervik, üks tervik, et ei saa võtta selliste osade kaupa ja nagu Hiina meditsiini sky on kolm aaret, siis on chi, on hing ja vaim lisaks mis kõik kolm sellist olulist asja moodustuvad ehk lisaks c sisemisi energiale on oluline ka vaimne pool, aga sa õpetad, kus seda tugevdada ja, ja kas suunata nüüd oma sisemist energiat erinevatesse kehaosadesse, selle kaudu saavutada parem tunnetus oma kehast ja iseendast, et see kõik kokku andis ikka palju laiema pildi. Kuidas teie need harjutused või treeningud olid, et kas mõni õpetaja pani tegema midagi ebatavalist selleks, et mingid liigutused selgeks õppida või kas, kas lõpuks jõudsite näiteks selleni, et kuidas käeservaga telliskive tükkideks lüüa või kas näiteks mõni õpetajatest oli nii suurmeister suutis leviteerida või kuidagi purustada ukse ühe käehoobiga? Iseenesest jah, garantii algusaastatel tegelesime ka nii-öelda Tammessivaarivaid purustamist tehnikatega, et algselt võtsime muidugi väiksemad õhukesemad lauad. Hiljem tulid katusekivid ja mõningad, mis suutsid ka käega telliskivi purustada. On teada, et või on teadlaste poolt mõõdetud, et ütleme, punase tellise purustamiseks on vaja keskeltläbi 700 kilogrammi ruutsentimeetrist jõudu. Et see on päris suur hulk ja seda ei ole võimalik lihtsalt palja käega läbi lüüa või purustada, selleks niinimetatult tuleks riputada sinna käe külge kogu keharaskus ja see panna liikuma, et siis on võimalik selliseid purustamise tehnikaid teha. Teine pool on selline vaimne pool. Sa pead olema kindel ja öeldakse, et mõte peab olema selline, et sa oled juba seal käega juba kivist läbi löönud. Et kui hakkad kõhklema, siis ilmtingimata juhtub trauma. Ehk siis täielik veendumus ja täielik keskendumine ja veendumus, et sa oled selle teinud juba mingil määral. Seda on võimalik sellise sugessiooniga saavutada, aga rohkem võib-olla võiks nimetada. Võtame eneses usku nii palju olema ja meditatsiooniga. Seda on võimalik viia endast sellisesse seisundisse, et sa suudad seda teha. Ühte head lugu tuleb mul meelde, kui me kunagi käisime vask kõige kõrgemas keskkomitee juures olev parteikoolis demonstratsiooni tegemas, siis on üks selline hingamiskaata karates, mis on väga sügava hingamisega ja kui nüüd alati harrastaja teeb seda päris keskendunult, siis ta keha muutub, nii tugev, tahaks, et vastu kas siis selga või õlga võib vabalt harjavarre puruks lüüa või. Ja siis, kui imelise demonstratsiooni tegime, siis ühe harjavarre murdunud ots lendas sealt ikka päris kaugele. Päris terava otsaga veel ja seal presiidiumis, kes siis istusid, Need võpatasid päris hoolega, et ehmatasid ära ja siis nad palusid meil enam mitte selliseid asju teha, et et see oli natukene väga naljakas, aga alguses nad kangesti tahtsid näha, et kas me suudame midagi. Ja et selles mõttes on need asjad küllalt tihedalt, just et ütleme, füüsiline pool seotud just vaimse poole käia, isegi see vaimne pool peaks olema tugevam mis suunab keha ja käsi või jalgu siis õigesse kohta. Mul tuleb veel meelde, et kunagi tegime see Mati Eliste tegi Kalevi hallis märtsi tähtede šõu oli ja seal oli meil siis natuke enesekaitse asju, jaga siis Tammessivaaria üks või treeningrühma. Liige lõi telliskivi seal ja kolmandal õhtul järjestikusel kolmandal õhtul, ütles, et ta ikka arvab, et haamriga vist Telliskivi paremini. Käega võib, aga haamriga parem. Kui kõike seda, millest sa oled rääkinud, pidevalt praktiseerida, sul on seda kogemust juba 42 aastat. Kuidas inimest muudab, et sa ju kujundab, suunab, mõjutab igapäevaselt. Mis sa tunned, et sa oled sellest saanud? Eelkõige nüüd hilisema taitsee harrastamisega, mis tegelikult põhimõtteliselt on sama, mis karateedo. Need põhiprintsiibid on küllalt lähedased, et see on andnud sellist rahu, keskendumisvõimet ja kõige rohkem ka sellist arusaamist, et hiinlastel on wu vei ehk toimi toimimata. Või siis Hiina sõjateadusest öeldud selline lause, et kõige parem lahing on mittetoimunud lahing. Eelkõige sa tunnetad ennast läbineda harjutamist, iseennast, õpid paremini tundma tunnetate ümbritsevat maailma natuke laiemalt. Ja suudad keskenduda just põhilisele. Ehk siit võiks juba minna niisuguse meditatiivse tegevuse peale või sellise suuna peale, et see on just kõige rohkem, mida ma tunnen, mis on mind mõjutanud. Just tantsi ehk siis ka Indian teooriat ja sealt edasi ka siis tee. Teekunstiga tegelemine on loomulik jätk, juba samu printsiipe saab ka igapäevaselt rakendada, ehk ta on juba muutunud eluviisiks. Mainisid juba voo vei ehk toimimine toimimata, et äkki räägimegi natukene ka taost ehk teest ehk kulgemisest. Taoism on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline õpetus mida peetakse ka tarkuseks Eluviisi aluseks. Et kuidas sina enda jaoks selle tao tee avastasid, mis on see võlu, mis sind köitis? Ikkagi, ütleme, esimene kontakt või niisugune, kõige suurem mulje tekkis, kui kunagi Loomingu raamatukogus ilmus taotletsing Linnart Mälli tõlkes ja seal ta just Tauek kulgemise väe kulgemise mõiste. Ja seega võib öelda, et oli ka Üheks põhjuseks, miks hakkas rohkem tai chi ja ini on ja kõik need printsiibid huvituma, et ta iseenesest hiinlased ütlevad, et ta on loodusest, ta on kõik, mis on loomulik, on looduses ja seantaav Taavis põhilisemaid eesmärke on elada harmoonias loodusega ja pikali realisus, selleks teha kõik, et nii-öelda pikendada eluiga selleks, et nüüd pikendada eluiga, selleks pidid nad siis tegelema kõigi inimeste tegevusaladega, et sinna siis võib panna praktiliselt kõik, mis igapäevaselt kokku puutume. Söök, jook, ka harjutused siin tantsis, on ja karate või võitlus, erinevad võitlusviisid või lihtsalt liikumine. Et need kõik on, võiks öelda osa sellest ja see tundus nii palju loomulikum ja palju huvitavam, et olen seda asja nüüd enda jaoks üritanud rohkem avastada ja leida ja ja teie kunst on olnud üks selline kõige lähedasem, kõige meeldivam tegevus, millega ma saan, tunnen, et ma tahan sellega tegeleda ja ma saan sellest kõige rohkem olla just iseendaga, selles. Kuidas toimida ilma toimimata? See on tegelikult väga keeruline filosoofiline mõiste, aga võib-olla võiks öelda mitte midagi teha, mis ei ole loomulik. Et see oleks võib-olla kõige õigem, see ei tähenda automaatselt passiivset istumist või lebamist, et ja mitte midagi teha, vaid ka hiinlased ütlevad, et puu ei ehk toimi, toimimata. Ei maksa teha mitte midagi sellist, milles ei ole tao juurt. Et see on, võib-olla oleks kõige paremini selgitada selline mõistet ja eelkõige on nüüd selle puu veel, on veel üks selline tuleb välja või võiks siia siduda sellise mõiste nagu mann ehk aeglaselt. Et nad ütlevad, et ei maksa kiirustada, tark ei torma, jah, tark ei torma, meil, eestlastel on ka palju vanusena, et hommik on õhtust targem ja teised sellised head soovid, et kõigepealt istu maha ja kas siis keskendu ja oota, situatsioon muutub, võib-olla pole seda üldse vaja teha või siis tuleb teadmine, kuidas siis õieti teha. Ja hiinlased ise ütlevad ka söögi alguses ütlevad, manud ehk aeglaselt, see. Kas nende mõistes head isu? Jah, see nende mõistes head isu ja lahku minnes ütlevad Mansov ehk aeglased liigu või aeglaselt mine. Ehk see on, hoia ennast meie tähenduses. Ja see man piktogramm ise ka koosneb kahest osast, vasak pool iseloomustab südant ja, ja parem pool nagu pikaealisust, et et just aeglaselt, et elad kauem. On võib-olla siis kõige kõige lihtsam seda asja seletada. Et selles mõttes on need printsiibid päris huvitavad ja nad aitavad igapäevaselt meil tõesti paremini toime tulla. Ma just mõtlengi, kuidas seda printsiipi igapäevaellu rakendada, kui inimesel on kogu aeg kiire ja tal on 1000 tegemist, ta peab muudkui tormama kohustuste vahele. Mis sa soovitad, kuidas siis teha aeglaselt neid kiireid asju? Võib-olla räägiksin ühe sellise väikse hämmastava loo, üks Hiina arst ja ka võitluskunstide ekspert läks Ameerikasse ära, ütleme muu, saabus Ameerikasse. Ta ütles, et tema kõige suuremaks imestuseks oli see, et kõigil Ameerika inimestel on olemas päevikud või ajakava. Et nad on kogupäevad ära killustanud 1000-ks väikeseks tegevuseks ja et talle tundus täiesti vastuvõetamatu. Ma ei saa ühte asja korralikult teha, kui ma tean, et mul järgmine asi on kohe kukil, ma pean tegema, et palju lihtsam ja hiinlased on harjunud, et keskenduvad ainult ühele ja kui peale seda tehakse väike vahe ja siis alles järgmine ja nii edasi. Et mingil määral ütleme võitluskunstidega harrastamine ongi mind viinud ka sellisin, et inimestel on väga palju soove, et kui nüüd natukene hakata järele mõtlema, siis võib-olla mõningaid soove ei olegi mõtet ellu viia või soovida. Ehk otsida seda põhjust eelkõige, et miks see tekkis ja nii edasi, et sellest lähtuvalt võib ka siis natukene päevakava lihtsamaks teha ja mõned asjad välja jätta. Et see oleks võib-olla kõige lihtsam. Selline soovitus. Aga kui mõelda inimese sellist sisemist tempot, et üks on need tegevused, teine on see, et meel on hästi rahutu. Et kuidas sina seda sisemist aeglustumist teed, kas sa kasutad mingeid meditatsioonitehnikaid? Jah, meditatsioon nüüd läänemaailmas on ka natukene ütleme moondunud või et see on võib-olla võiks öeldagi, et ongi läänemaailma inimeste poolt sõnastatud oma reisidele Hiinas. Ma olen just jälginud nende igapäevaste inimeste toiminguid ja üritanud mõista miks nad just niimoodi teevad ja kas nad on selle juures ka rahul sellega. Et siis tundub, et kui meile öeldakse, et oh, ma tegin tund aega, meditatsioon ja nüüd on mul kohe palju parem, see on samasugune see päeva killustamine, tegelemine, mingisugune asjade lahterdamine, ütleme siis hiinlastele on see rohkem selline üks osa mõtteviisist, et ei ole oluline või tähtis, kus sa oled või millega tegeled, vaid sa oled selle asja sees. Et see on võib-olla kõige suurem erinevus ka. Ja selles mõttes ja ei, on muidugi vahetevahel lihtsalt endasse süümiseks on hea korraks maha istuda ja kõrvaltvaatajana paistab tegelema meditatsiooniga. Et tavaliselt on jah, meil peas valitsevad tuhanded mõtted ajavad teist tuhandet taga ja ega siis ei olegi paremat vahendit kui lihtsalt natukene üritada rahuneda, maha tegeleda mingi väga meeldiv, aga et meditatsiooni võib ju nimetada ka selliste tegeleda ühe asjaga keskendunud see vangi võib-olla kõige lihtsam mõiste, mis on meditatsioon, samuti võib meditatsiooniks lugeda ka, kui väike laps mängib väikeste puuklotsi, kes tegi ta nii keskendunud, et ema hüüab teda ta ei kuule? Ei kuule. See on, on tegelikult ju seisund, meeleseisund kogu aeg kohal ja teadvel. Ideaalis peakski olema kogu aeg. Ja iseenesest peakski jah, see oleks, see oleks meile kõige kasulikum olla niimoodi. Aga noh, igapäeva kiire elu muidugi ei võimalda seda. Ma olen mõelnud olles ise sel teemal ikkagi amatöör mitte väga kaugele jõudnud, et kui suudaks olla tõesti enamused ajast sellises kohalolu seisundis, kui palju efektiivsemaks kogu elu läheksid nii palju sellele samale killustatusele, millest sa rääkisid, kulub tohutult energiat ja aega. Et loogiline, palju on teha, ega kes saab taandada oma tegevuse kahele kolmele asjale päevas, kes ei saa. Aga just see kuidagi kohaloleku vägi annab väga palju juurde. Jah, ja vahepeal mainisime just ta printsiipi pikaealisust sealt tulenevalt Hiina meditsiini traditsioonilist meditsiini just siis seal on ka igal organil oma c selline sisemine energia, mis siis kõik mõjutavad 11 ja kehas siis üldine suur ring liigub koos vere ringega. Igasugune killustamine mingi terviku lõhkumine väikesteks algosadeks ei, ei ole selles mõttes hea, et tervik ikkagi koosneb küll nendest väikestest osakestest, aga ta koos peab toimima. Et see koostoimimine on just niisugune oluline moment siin. Samamoodi võib võtta ka oma neid igasuguseid toiminguid, asju, et ikkagi tuleks lähtuda sellest punktist, et sa ise oled see keskpunkt ja sina teed ja see, need üksikud tegevused seonduvad sinuga kokku, et võib-olla see on tähelepanu vääriv aspekt, et killustatuse minimaliseerimine ei tähenda seda, et võib ainult ühe tegevuse päevas teha, et et loomulikult ainult just see keskendumine ja, ja asja sees olemine olek on küllalt oluline just. Nagu sa rääkisid siis taoismi üks põhiprintsiipe sundimatult loomulikus looduse ja kõiksusega harmoonias olemine et ka selline tundeline suhtumine ning ka oma intuitiivse, intelligentsi Ühtsuse usaldamine, et kuidas sul endal see pea ja südame mõtete tunnete, aju ja intuitsiooni koostöö organiseeritud on. Jah, seda on raske sõnadesse panna, et siin võib öelda lihtsalt ka, et kas see on või ei ole, aga eks nende võitluskunstidega ja nüüd teega tegelemine, tee, kunstiga tegelemine viib sellise Sa laiendada oma ärkvelolekut või eneses olekut rohkem ja rohkem ja, ja ta muutub nagu eluviisiks või elu üheks osaks, et siis võib-olla selle kaudu võiks seda pidada selliseks heaks tegevuseks või heaks liikumiseks või kulgemiseks teel olekuks. Et ega neid asju praegu täna mingil hetkel võib öelda, et on mul jah selline mõte ja selline olek, et homme on kindlasti mõni teine, aga üldises suunas ikkagi tahaks liikuda sellise meelerahu ja loodusega kooskõlas oleku poole. Palju sa oma sisetunnet, intuitsiooni kuulad ja usaldad. Üldiselt olen nüüd viimasel ajal hakanud jah, rohkem nagu usaldama ja kuulama ja tegutsema, nagu sisetunne ütleb, et see inimene on selles mõttes natukene umbusklik ikkagi, et algselt kui tekib selline intuitsioon nagu ei taha kuulata või võtta omaks, aga mingil hetkel kui paar korda tõesti juhtunud, nii, et osutada sa pead õigeks, siis hakkad järeldama, et võiks, võiski nii olla ja võib-olla peakski olema. Hakkad vaikselt usaldama, mulle endale meeldib selline Ta viis, et sisetunne või intuitsioon see nii-öelda sisemine tarkus kuskilt ma ei tea, kust ta tuleb kõhust või kust iganes, et tema võtab vastu otsuse ja aju ehk mõistus siis teostab selle. Et justkui sisetunne on õige otsustama seda, mis meile hea on ja siis mõistuslikult reaalselt ratsionaalselt me saame selle siis täide viia, teostada, et nagu selline hea tiim võiks olla. Jah. Kui tekib mingi mõte või kusagilt tuleb mingi impulss, siis sellel on olemas ikkagi täiesti põhjus. Ja kui nüüd endale selgeks tehase põhjuse allikas, siis on juba see asi palju usutavam ja siis on ka lihtsam seda teostada või, või seal seda järgida. Nüüd võitluskunstid veel lisaks on nüüd ehk tantsi ja eelkõige võib-olla Tseegong ja sellised sisemised süsteemid, need lisavad siia ja sellise füüsilise liikumisele lisaks ka sellise mõttejõuEi-chi sisemise energia liikumise ja see võimaldab päris palju korda saata. Lõpu prots võiks nendest asjadest niipalju öelda, et juss füüsiline pool pluss sisemise energia lisamine, selle liigutamise oskus ongi asi, mis on päris palju mulle andnud ja on praktiliselt iga päev võimalik kasutada igapäevases elus. Kas sa praktiseerita tšikongit? Mingil ajal ma harjutasin jah, ja tegin, et taid siis on väga palju selliseid tšikongi, lihtsamaid harjutusi, et need on nagu hõlmavad päris lähedased. Esimest korda tšikongiga sai kokku puudud, kui oli Balti kett, oli 1988 üks jaapani Tseegongi meister tsumura, kes Tallinnas ja ikka tegi päris huvitavaid asju. Nagu näiteks mäletan, ühes treeningus, ta ütles, et ma võin, ma olen suuteline ennast keskelt laiemaks ajama ehk samaaegselt palus panna mul käed kõhu ja selja peale ja samaaegselt liikusid nii mõlemat väljapoole ka selg. Et see kõhuliikumine on iseenesest mõistetav, aga just, et ka samaaegselt sai kas selja poolt liigutada väljapoole, et see oli niisugune päris meie jaoks tollal siis ikka müstika. Jah, need meistrid teevad ju igasugu tõesti müstiliselt tunduvaid asju, et kes suudab tule ka kuidagi mängida, eriliselt ilma kõrvetada saama? Ta on teada ju tumma praktikad, kuidas mungad istuvad, jää peal, isoliseerivad endas mingit tulekera ja nendega ei juhtu tõesti midagi. Rääkimata juba natuke ulmelise mõõdet, kus meistrid siis väidetavalt lendavad ja nende kehad muutuvad nähtamatuks ja et nad võivad teha seda teist ja kolmandat, mida tavainimene võib ainult vaadatagi. Plus liivi Jackie Chani filmidest, et kas sa tead veel mingeid selliseid lugusid, mis on päriselt toimunud, selliseid natuke üleloomulikke asju, mida meistrid on teinud? Mittemeistrit, aga mingil ajal karateõpetuses oli ka selline just sisemise energia kasutamise praktika harjutused. Karate kimanast talvisel ajal Jaapani põhjaosas on ka talvel lumi maas, kose all pidi õpilane suutma seista pool tundi ja peale seda seistes paljale lume peal pidi suutma kimono ära kuivatada. Et see niisugused harjutused on nagu raamatus kirjas, et nad on neid asju teinud. Meistrid nii väga ei kipu neid selliseid efektseid trikke kas siis näitama või tegema, nad pigem on sellel seisukohal, et need asjad käivad kogudusele harjutamisega kaasas, et see ei ole omaette eesmärk, et ainult selleks treenida aastakümneid, et siis teha midagi üleloomulikku. Pigem see on kas siis enese proovilepanek või oma sisemise energia jõu kasutamise oskus ja mõningatel hetkedel lihtsalt võib, võib seda proovida? Jah, väga palju selliseid Hiinas ka selliseid inimesi, kes põhiliselt sellise välise efekti või ahhaa peale välja lähevad, aga, aga see on jah rohkem selline müstika ühelt poolt, aga teiselt poolt, kui teades seda sisemise energia liigutamise tehnoloogiat või õpetust järgides, siis need ei tundu üldse üle mõistuse keerulised. Võib-olla lisada nii palju, on üks selline karate filosoofiast üks väga ilus lause. Enne kui tahad võita vastast, õpi võitma iseennast, et see näitab ka seda, et see süsteem on pööratud rohkem enda sisemuse või endaga hakkamasaamisele, mitte nii väga väline. See on garantii filosoofia seisukohalt üks selliseid ilusamaid õpetussõnu Käimas on saade hallo, kosmos ja minu tänaseks saatekülaliseks on Teemeister Edgari õeleht. Ja sa oled suur Hiina köögi hiina teefänn, et miks just Hiina, miks mitte Jaapan, India, Korea, millega Hiina kultuur sind ära võlus? Hiina tee ka tõelise värske hea teega oli mul võimalus tutvuda 2000. aastal, kui me esimest korda Hiinas käisin ja ma olin seal oma, tantsi õpetaja rihmaga. Kui üks kord saad head tõeliselt värsket teed maitsta, siis siis võlus nii, et peale seda oli juba raske kodus tavalist tee poest saadud teed juua ja mind hakkas nii huvitama, et aastal 2003, siis ma võtsin ennast töölt vabaks, läksin kuuks ajaks Hiinasse. Elasin tuttavate hiinlaste pool kodus, jälgisid nende igapäevast toimimist just ja see oli Hanko linnast. Sellest 20 kilomeetrit eemal on üks Lonsin rohelise teekasvatus või küla. See on üks kuulsamaid hiina teesid ja seal viibisin päevi ja vaatasin, kuidas teed valmistatakse, kuidas kasvatatakse. Ma tutvusin siis esimest korda põhjalikumalt Hiina teedega. Et selles mõttes hilisemad käigud on siis ainult rohkem erinevate Hiina teedega ainult tuttavamaks teinud. Et see oli esimene kokkupuude. Ja hiinlastel on seitse tähtsat asja igapäevases elus. Tulepuud riis, õli, sool, sojaäädikas ja tee. Ja ütleme, tee ja, ja mingil määral võitluskunstide seosest on üks hea selline lugu, mida ma võiks rääkida, et miks just tee 16. sajandil. See võib olla legend, võib-olla ka päris lugu. Juhtus selline asi, et ühel rikkal jaapani ülikule oli oma teemeister ja ta pidi minema kas teise linna ja ja palus teemeistril panna samurai riided selga ja mõõk vööle ja esineda. Kuigi teemeister ütles, et ma ei tea mõõgavõitlusest ega mitte midagi. Ta arvas, et lihtsalt, kui ta võtab sellise samurai riietusest teemeistri kaasa peletab siis võimalikud röövleid minema. Teel olles üks samurai nägi neid ja kutsus seda teemeistrit kahevõitlusele. Tee meisterali suures kimbatuses mõttes, et mida nüüd teha, et ta ütles samurai, et et ma olen küll sellises riietusega, aga ma ei tea mõõgavõitlusest midagi ja ja palus, et natukene aega ta tuli meelde ta tee ääres oli näinud ühe mõõgameistri või mõõgavõitluse õpetaja maja ja ta läks sinna ja palus maga õpetajale ütelda, et ütles, et palun õpeta mulle mõningaid võtteid, kuidas mõõgaga toime tulla ja mõõgavõitluse meister ütles, et aga enne tee mulle üks d. Ja teemeister mõtles, et nüüd on see ilmselt tema viimane tee valmistamine tegi seda teed nii keskendunult ja nii pühendunult, et kui ta lõpetas, siis mõõgavõitluse õpetaja ütles talle, et mul ei ole sulle mitte midagi õpetada, et sa oled valmis meister, et et sul ei tarvitse muud teha, kui sa keskendu samamoodi tee tegemise peale ja kuis võitlus algab, et tõsta mõõk pea kohale ja seisa keskendunult. Et parim, mis juhtuda saab, et te mõlemad saate surma. Selliste soovitustega läks ta siis tagasi ja kui nüüd see mõõgavõitlus väljakutse samurai poolt algas, siis teemeister keskendus, tõstis mõõga pea kohale, pani silmad kinni, jäi ootama ja ootas, nii kui midagi ei juhtunud ja kui ta avas silmad ja nägi, et samurai oli mõõga tagasi tuppe pannud ja oli ta ees põlvili ja palus ennast õpetada. Et ehk see on ühelt poolt hea lugu, mis näitab, kuidas keskendunult ja väga pühendunult võib võita igasuguse hirmsa vastase ja teiselt poolt, et mõõgavõitlus ja teie kunst või üldse võitluskunstid ja tee on väga tihedalt üksteisega seotud, et nagu ma enne ütlesin, anna tao mõlemad tao osad. Räägitud on ka natuke tee ajaloost, et millal see teejoomiskultuur sellise suurema hoo sisse sai, muutus selliseks rituaalseks tegevuseks, mitte lihtsalt janu kustutamiseks, et kuidas see on muutunud arenenud selliseks, nagu ta on tänapäeval. Üldse võiks vaadata tee kultuuri, ikkagi päritolu on Hiina ja Need, on mitmeid allikat, kes väidavad, et see teejoomiskultuur võib-olla 2000 3000 4000 aastat vana. Et kusagil 4000 aastat tagasi oli Hiinas selline esi põllumees Enn Ong, kes siis oli selline legendaarne Hiina ürtide ja maitse ja, ja proovi ja jänese peal, kes ühed legendid räägivad, et nahk oli ta läbipaistev, et kui ta igasuguseid erinevaid ürte proovis, siis mõned olid mürgised, mõned ei olnud mürgised, aga et siis nagu nägi oma soolestiku pealt, kuidas need kehas toimivad ja ja siis üks legend räägib, et ühel päeval, kui ta oli mingi 77 erinevat mürki endale sisse võtnud, siis ta oleks äärepealt taevastele maadele läinud. Aga teda päästis just ühe põõsa lehtedest tehtud leotis ja see, see osutus teeks. Iseenesest väga suure leviku esimese sellise suurema leviku sa ei tee, justkui voodite arma tuli Hiinasse ehk tama budistlike rituaalide pikkus ja kestvus viisid selleni, et tihti jäid nad ka magama. Et nüüd ärkvel olla, siis lisaks nendele füüsilistele harjutustele hakkasid mungad kasvatame teepõõsad ja kuna nad avastasid selleks ajaks oli juba teadmisele tee hoiab ärkvel ja teeb või mõtted selgeks ühisel vaadata ja nii edasi. Tang dünastia on olnud väga suur tee õitsenguaeg ehk see on siis seitsmes kuni 10. sajand meie ajaarvamise järgi. See aeg oli üldse Hiinas väga kõrgperiood, kus õitses kultuur ja see võis olla ka üheks põhjuseks, miks just teekultuur ka tõusis päris kõrgele tasemele. Peale taan dünastiat on vahepeal üks selline periood, ütleme kuni sinna Joan dünastia või ütleme, mongolite valitsemisele Hiinas. See on siis 13. sajand kuni 14. sajand, jah, oli 98 aasta jooksul olid mongolid Hiinas valitsevad siis kui enne seda oli see vahustatud tee. Praegu jaapanlased kasutavad oma teetseremooniatel põhilised pulbriks tehtud tee. Mongolid valitsemisajal tuli siis selline tee joomine, kus teelehtedele kallati kuum vesi peale ehk see, mida me tänapäeval kasutame. Et iseenesest on see sellest ajast pärit, et ja nad põhjuseks mongolid ütlesid, neil pole aega selle pintsliga vahustada ja nii kaua mängida sellega, et nende elutempo oli kiire ja ta oli vaja väga kiiresti kõik asi ära korraldada. Ja. Ühelt poolt öeldakse, et see võis olla ka põhjuseks, miks nad sellise kiirustamise kauduga suutsid olla Hiinas ainult 98 aastat valitsemas, et see nii-öelda taomann, ehkki aeglaselt see printsiip. Nad eirasid seda. Järgmine suurem heaperiood on Ching dünastia aeg, kus just Hiina keisrid olid väga suured tees armastajad vaid tee kultuuri toetajad ka. On teada, et mõned keisrid seal praktiliselt kaks korda aastas käisid inspekteerimas teeistandusi ja vaatamas, kuidas selle aasta saak on ja selle ajajärgul võiks öelda, on siis tekkinud päris palju erinevaid teeliike. Kui algselt oli kõik üks roheline tee, siis nüüd siin juba tekivad erinevad teeliigid ja ka osa tee valmistamise tehnoloogiat. Ta liikus ka siis munkadega Jaapanisse. Et seal on veel üks sideme Hiina-Jaapani vahel. Nii et siis seal tsingi ajal põhimõtteliselt hakkas tee nii-öelda hargnema rohelisele lisandus must ja ja mis veel? Oli Ulong, tee ehk musta draakoni tee, hiinlased ise ütlevad, siniroheline idee on siis fermenditud roheline tee, tehnoloogia loetakse alguseks kusagil 1730. Et see tehnoloogia just oli praeguse futsiani provintsist pärit ja sealt liikus ta edasi Jaapanisse. Ja need Jaapani nii-öelda Feremenditud kuulsat Formoza Ulang teed on, on siis põhimõtteliselt tehnoloogia valmis, tehnoloogia on pärit siis Hiinast. Ja ka valged kollased teed väga eksklusiivset teed, mida tavainimene. Kas ta isegi kuulis seda, et ka tänapäeval on suhteliselt vähe piiratud arv valgete kollaste liikvel Hiinas? Niimoodi poodidest saab, kuigi neid on seal tunduvalt rohkem. Sing ongi praktiliselt viimane kuni sinna tänapäevani välja, et tänapäeval on Hiinas, kui ütlen tsink, dünastia aeg oli väga palju, väga kuulsaid teemajasid just ütleme teema ja kui sellise teejoomise ja kokkusaamise Mõnusa ajaviitmise koht siis tänapäeval teemajad on Hiinas natuke läinud selliseks populaarseks kiirelt teejoomise kohaks, et iseenesest. Samas võib ka seal muidugi leida endale vaikse nurgakese, istuda vaikselt omaette ja keskenduda teejoomisele, et need võimalused on muidugi olemas, aga valdavalt on jah. Länts sellise mingil määral nagu söögikohtadeks. Räägime natukene teest endast, ehk siis tee teetaimest teest kui joogist, et sa juba mainisid siin erinevaid teesid, must, roheline, valge, kollane, Oolonga, mis on siis fermenteeritud tee, lisaks on veel mate Puerr loomulikult igasugused taimede punased, neid teesid on väga-väga palju. Et täna, kui me räägime hiina teest, siis me räägime ikkagi sellest rohelisest mustast valgest kollasest hoolongist ehk teepuulehtedest saadud teest. Jah, hiinlased ise ütlevad, et see kõik on üks roheline teeleht ehk ka meile siin endis teepõõsas või teepuu Lõuna-Hiinas ja ka hilisemalt on ta Indiasse läinud siin kaks, kolm sajandit tagasi. Teepuu India põhjaosas, teelehed on seal suuremad sellel puul ja, ja seda nimetatakse ka meel ja saamika, ehk siis põhiliselt sellest valmistatakse musta teed. Siit võib nii öelda ja mingi lahenduse ju öelda, et on olnud üks ema teepuu ja see on siis arnenud Indiasse ja mujale Jaapanisse, tseilonis, Vietnami, Kambodžas, päris Indo-Hiinas päris paljudesse kohtadesse. Ja Hiinas ise loetakse kuus erinevat teed, on, ütleme roheline, mis on praktilised töötlemata selles tähenduses, et ei ole mingit fermentatsiooni astet siis valge, kollane tee on vähesel Sermenteerunute kusagil 10 protsenti siis Kuulong ehk musta draakoni tee, see on siis kolme 30 kuni 60 protsendi ulatuses fermenteerunud, ehk ta on roheline teeleht, hoitaks kõige tavalisemalt on ta lihtsalt päikese ja õhu käes, toimub see närbutamine või kui võtta tavaline mingi rohulible noppida, siis on näha, ta hakkab tasakesi tõmbuma mustaks ja et see on seesama protsess. Punane tee on juba 100 protsenti fermenteerunud roheline teeleht ütlemini ehk punane selle tõttu, et see on meie mõistes must tee, hiinlased nimetada mustaks teeks. Kuna selle musta tee tõmmise värvus on punane, väikene selline koht, kus tekib päris palju arusaamatust siis on järgmine suurem alaliik on puu, err, see on täiesti omaette perekond, teesid, mis on siis ütleme 100 protsenti fermenteerunud teeleht ja järel laagerdunud lisaks aastaid laagerdunud tee. Need on põhilisemad liigid, nüüd veel lisaks võib siia lisada arvamatiseeritud, teeks seal, noh, meile tuntud jasmiinitee, mis on iseenesest roheline, teeleht on siis rikastatud jasmiiniõitega või jasmiini ruumiga siis ženšenni juure või nii-öelda pulbriga juba tehnoloogilised liidetud kokku ja need oleksid enam-vähem niisugused Hiina teed kõik, et mate on mujalt regioonist pärit, et sa ei ole Hiina teed ja hiinlased ise ütlevad, et üks terve teelehest algab kvaliteeti peale. Et kui ei ole tegemist jahvatatud teiega. Hiinlased kasutad ise päris vähe sellist, ikkagi hind on suhteliselt kõrge, kui on just terve teeleht. Räägi ka tee kasulikkusest, et tee on täis igasugu kasulikke aineid ka, et antioksüdandid yin erguta võiks, ma ei teagi, sina täpselt, mis seal veel on. Ma olen kuulnud ka, et ikka iga päev tuleb teed juua, siis on kõrge iga ja hea tervis, et räägi natuke sellest tee terviklikkusest. Teie tervisliku sellest rääkida siis kõigepealt peaks ütlema, tuleks juua just elusat teed, niinimetatud elusat teed, ehk roheline teeleht on 12 18 kuud õige toimega. Ehk mis on õige toime, see võiks lahti seletada. Tal on kolesterooli vähendav toime, seedimist parandav, siis rohelises teelehes on väga palju kolm korda rohkem antioksüdante kui mustas tees, ehk eelkõige selliseid ensüüme, mis on nahavähivastase toimega. Ja jaapani arstid, teadlased on uurinud südame-veresoonkonna haigusi, aga vähi haigestumisjuhtumeid on just tänu rohelisele teejoomisele jaapanis tunduvalt vähem. Ja nad joovad jah, praktiliselt iga päev ja ka hiinlased joovad rohelist teed iga päev, et seal selles osas ei ole mingit piirangut. Aga just on, tuleks juua sellist värsket, elavat rohelist teed. Ma ise olen täheldanud just rohelise tee joomise juures sellist seedimist soodustavat toimet eelkõige. Mõnikord olen käinud kolesteroolimõõtmelised, ei ole sellega mingeid probleeme kunagi tekkinud. Kuidas aru saada, et tee on elus, et ma oletan, sina, sellist nii-öelda teekotikese teed üldse ju, aga, aga kui ka räägime helistest lahtisest teest, mida võib osta spetsiaalsetes kohtades, aga mida müüakse ka igal pool supermarketitest, et kuidas inimene aru saab, et see tee on elus. Elustee on selline tee, mis võimaldab teha minimaalselt viis, kuus tõmmist. Ta ütleme, selline lihtne valem on kolm grammi teelehti ja 150 milligrammi vett. Ja seda selliselt las ta tõmmist teha. Viis-kuus korda peaks andma välja. Ma olen saanud ka selliseid teesid maitsta, mis võimaldavad kaks Kendamist. Need on muidugi ääretult tugeva toimega ja täiesti väga kõrge kvaliteediga Teed. Surnud tee ehk siis mil, mis kaotanud oma õige toime salsa Maxima ühe või kaks tõmmist ja lisaks sellele, nagu hiinlased ütlevad, et toit peab olema tervislik või ühesõnaga hea, tuleb õieti toituda. Et ehk see, mis viis on oluline siin tee joomise juures on ka nüüd teejoomise viis on oluline pluss et nüüd elava tee iga tõmmis on täiesti erineva isearoomi ja järelmaitsega. Et teeleht läheb lahti ja ta annab teile sellist väga meeldivat emotsiooni just iga erinev tõmmis. Kas teie joomisel on ka mingeid soovitatavad ja mittesoovitatavad kogused, et kas on võimalik ennast nii-öelda teest üle juua, et noh, nii et tõesti kahjulikult mõjuma ei räägi põie koormamisest, et näiteks soovitatakse juua kaks liitrit vedelikku päevas, et kas selle võiks kõik teega asendada, kui ta nii tervislik on? Jah, võib küll ka, kui me räägime ilusast elusast teest jah, et asi on muidugi või tähendab ühelt poolt piirab sellist teejoomist ka selline asi, et kui nüüd juua elusat teed, siis need maitseretsept autorid saavad üleküllastatud ja teil tekib selline lihtsalt assotsiatsioon, et enam ei, ei ei mahu kuidagi ükski tee. Ja muidugi pika teejoomise peale läheb ikka kõht tühjaks ka. Et ma ise olen ühe Hiina reisil, kus eesmärgiks oli põhiliselt teedega tutvumine, praktilised, joonud 20 päeva järjest iga päev viis-kuus tundi, et see oli päris hea kogemus ja, ja selle aja jooksul näiteks piisavalt hea söömise juures võtsid neli kilo alla, et seal on nagu selge näide, et seedimist parandab. Hiina teetseremoonia on aastasadadega välja töötatud rituaal, kus igal tegevusel on oma aeg ja mõte, et raadios me kahjuks seda näidata ei saa. Küll saab inimene tulla sinu juurde, tee maie koos sinuga seda teetseremooniat kogeda, aga palun siiski kirjelda meile ühte tõelist teetseremooniat, kuidas see käib? Hiinlased ise ütlevad ka, et ega tee tegemine on väga lihtne. Ja tseremoonia võib ka väga lihtsaks teha, et kõigepealt tuleb ikkagi võtta kann veega, panna tulele valmis panna nõud, tee, maitsmise joomise nõud. Ja nüüd on siin selline järjekord, et kõigepealt tuleks need nõud kuumaks teha. Ja seejärel, kui on teekann kuu lisada sinna teelehed toitu olenevalt tee liigist, kas kasutatakse siis klaaskannu veis, savist kannu ja rohelisel teel näiteks kallatakse kuum vesi peale teelehtedele või on ka osa teesid, vastupidi, et vesi pannakse kannu ja teelehed, lisatakse et nüüd Savikannus valmistatud näiteks Uulong teel, esimene selline vesi, mis kallatakse peale, see kallatakse ka ära, et teelehed, mis on keerata rulli, saaksid natukene lahti minna ja teha teile nüüd järgmine kord, kui kallata uuesti vesi peale, siis saab korraliku teetõmmise sealt. Et see on nagu ühelt poolt teelehtede avamiseks, nende elustamiseks või ülesäratamiseks mõeldud. Aga klaas ja savi, kas on mingi selline üldine reegel, mida nendest kannudest juuakse? No klaaskannus tavalised võib suures piirdes öelda rohelised valged ja siis ka maitsestatud teed Uulongi ehk fermenteeritud teed ja need oleks hea teha issini mäe savist tehtud kannudes, mis on meil muidugi päris raske kätte saada korralikkuses kannaga, tavalises Savikannus võetud selliseks tavaks, et ausalt öeldes ei oskagi isegi öelda, miks peaks just olema, aga võib ka klaaskannus teha, need nihukeste kategoorilist sellist nõuet ei ole, et suhteliselt neutraalne suhtumine valitseb, et mina ka see on nagu levinud ja musta puu, ERR-i või punast ja puur-i teed, tehakse ka Savikannus. Nüüd on väga oluline tõmmise tegemise aeg, mis tavaliselt on headel teedel hakkab seal 20 30 sekundit, 40 sekundit, esimene tõmmis või natukene kauem ka ja, ja see on niisugune, noh, ütleme täiesti lihtne selline valem ja siis järgmised tõmmised võib juba natukene 50 sekundiga pikendada, et see on ikkagi nii, et iga teemeister või teetegija ise peaks tunnetama, et see on niisugune tunnetuslik protsess, rohkemgi keegi nii-öelda aega ei mõõda seal. Aga et see on oluline just, et nüüd osad teed, eriti Uulong teed, mis ei tohiks väga kaua olla, sest et nad lähevad väga tugevaks ja see tugev maitse tapab selle teelehe õrna aroomi, ära lase sel välja tulla, et see on üks selline, aga igaüks, kes teeb teed või valmistab teed, siis ta väikse harjutamise järel juba leiab endale sobiva aja või õigemini, sellise tõmmise tegemise aja eest. Kui on viimased kaks viimast, ütleme viies kuues tõmmis on tavalised, on juba tunda, et järelmaitse on väga lühike ja ei ole ka aroomi nii palju tunda, siis need võivad olla seal juba paar minutit kuni kolm minutit ja täiesti et midagi hullu ei tohiks juhtuda. Siin on vist oluline ka veetemperatuur, eks, et mitte nii et lasedaga vee keema ja siis nüüd kui valad peale, et räägi natuke sellest, kuidas, mis, Ja on üldse tee tegemisel ääretult oluline ja soovitakse kasutada mitte päris kraanivett, kui nüüd ei ole muud, siis kraaniveesoovituseks oleks veel selline asi, et üks päev enne nii-öelda välja lasta, et siis ta need veepuhastuse kemikaalid, need lõhnad, maitsed natukene vähenevad ja saab ehk sama efekti nagu kas siis filtreeritud vesi või siis pudelivesi või allikavesi on ütleme, teele sellise elusa teele valmistamiseks kõige parem. Kuigi pärisgurmaanid ütlevad, et mägedes hommikukaste on siis kõige parem tee, aga seda peab seal taimede lehtede pealt korjama, et see on päris pikk protsess. Allikavesi on selles mõttes justkui kraanivett, et võib lasta keema ja mõningaid soovitavad just lasta keema ja siis jahutada vajaliku temperatuurini alla siis allikavett ma ei soovitaks keema lasta, et tal on maa põuesügavusest maale tulemise vägi jõud sees ja nüüd keemisega. Kahjuks kaob ära, et kui on teil kusagil otse allikast võtta vesi, siis oleks muidugi kõige ideaalsem. Vesi nüüd ratuur, ütleme, valge tee nõuab ehk võib-olla kõige väiksemat temperatuuri 70 kuni 80 osa valget teed, natuke rohkem, isegi 85, aga kollased Teed võiks olla 75 85. Roheline tee on siin 80 85 ja Uulong on juba siis 80 55 kraadi. Must tee on siis punane tee, vabandust, on praktset seal keema minemas. Temperatuuri saab määrata selliselt. Head teemeistrid juba ütlevad teekannu kohina järgi, et missugune õige temperatuur ja ka ütleme, kui on klaasist või need teekeetjad meil siis, kui ilmuvad sellised väikesed krabi silmasuurused, mullide read, siis see on niisugune paras roheline, valge ja kollase tee tegemiseks. Veetemperatuur ja suure kala silmasuurused, mullid, read näitavad juba nihukest tuulangi. Ei pea ilmtingimata kraadiklaasiga seal mõõtma. Kui ma käisin sinu juures teed tseremoonial, siis seal sellisel teel lauakesel hästi huvitav, ma ei teagi, kuidas kuulajale kirjeldades on nagu selline puidust kastikene, kuhu siis, kui sa kallad teed, teed seal nende väikseid tassikesid tee veega soojaks, siis vesi koguneb sinna alla sellesse kasti, selle kastikese peal keskel oli sul ka üks d vanake. Räägi natuke seda legendiga, kes on. Selle ma tõin nüüd viimase Hiina reisilt kaasa, see oli Tammo ehk see body darma, kes ühelt poolt võib lugeda selliseks võitluskunstide isaks ja k t isa. Üks legend räägib, et ühel perioodil Hiinas, kui ta õpetas budismi, kas koopasse ja mediteeris seal üheksa aastat, nüüd ühel Päeval ta jäi mediteerimisel magama ja ta üles ärkas, siis ta oli nii ärritunud või endast väljas, et ta mõtles, et ilmselt on silmalaod või kulmud on need süüdi kes panita magama jääda ja nii-öelda rebis siis need kulmud endal endast ja, ja viskas nüüd kõrval oleva maapinna peale. Hiljem kasvasid sellest mingid põõsad ja, ja bodytarmavaid amo õpilased arvasid, et see peaks olema Ma väga kasulik klient nendest teha selliste kuumaveetõmmist noppisid sellest põõsast lehti ja ja tegid sellise leiutise ja siis avastasid, et see põõsas hoiab neid ärkvel ja siis nad pidasid seda teepõõsaks. Et sellest võib öelda, et ta nagu mingil määral teepõõsa selline aluspanija ka, kuigi ajalooliselt võttes siis Hiinas palju varem juba enne seda on olemas raamatuid, mis väidavad, et tee on juba olemas ja kasutatakse aga ühe legendi järgi loetakse teda siis võid teda pidada ka teeisaks. Nii et põhimõtteliselt me siis selle legendi järgi joomed homo ehk body darma kulmuleotist. Jah, võib ka niivõrd. Teetseremooniaid kestavad kaua, tunde tunde, vahest isegi, et rääkisid, kuidas sa isegi hiinas mitmeid tunde seal veetsid mida sel ajal tehakse, kuidas siis ollakse, mille peale mõeldakse, millest räägitakse? Teetseremoonia Hiina mõistes on kõigepealt omandakse teekunst ehk tee valmistamise oskused ja siis saab võib-olla, kas nüüd hiinlased ise ka ei nimeta seda nii väga tseremooniaks, kui ta eesti keeles on isegi raske seda tõlkida, et ta on selline seisund või selline olekus. Inimesed, kes võtavad sellest osa, peavad olema selle tee tegemise protsessis sees ja seal kaasas, et kõik annavad oma osa, et see on just suurim erinevus jaapani ja hiina teetseremooniatel ehk ta on selline meditatiivne tegevus, et iseenesest seal palju ei mõelda või mõtlemine võib-olla tulekski võimalikult väheseks viia ja ja rohkem keskenduda tee nautimise ja, ja sellise vastuvõtmise peale, et mida tee teile annab, mis ta räägib, mida ta teile toob? Tähendab, tuleb olla avatud samuti nüüd, kui nüüd vaadata ajalooliselt, siis teemajades toimuv teetseremooniatel seal ka mängiti, taustaks muusikat, vesteldi, poisest, kirjandusest räägiti sellist meeldivatele teemadel. Ja ka hiljem oli teemajadel väga tähtis funktsioon, justkui kas ametnikud, kaupmehed leidsid, et teed juues on mõtted, muutuvad selgeks, et sõlmisid igasuguseid tähtsaid otsuseid, lepinguid? Teemaja oli siis selline lepingute sõlmimise koht? Mille poolest erines jaapani teetseremooniast? Jaapani teetseremoonias kasutatakse pulbristatud teed ja vahustatud tee meetodeid. Teemeister valmistab selle tee täiesti ette määratud kindlate protseduurireeglite järgi ja ülejäänud osavõtjad siis saavad oma tassi ja joovad selle hiina teetseremoonias. On just erinevus see, et kõik inimesed võtavad osa selle tee valmistamisest ja kõik on selles protsessis sees. See ongi nagu võib-olla kõige suurem vahe ja erinevus. Ja ütleme, Hiina teetseremoonia ei ole nii täpselt piiritletud paika pandud liigutused, kuigi seal on jah, ütleme selline nõue, et kõik liigutused peaksid olema kaarjad, sujuvad, voolavad. Aga need on niisugused soovitusliku tähendusega, nad ei ole väga kategoorilist. Kui nüüd paar praktilist nõuannet anda inimesele, et kust saada ilusat teed, kuidas seda juba poes ära tunda, et noh, muidugi tore, kui saab palju tõmmiseid teha, aga kui ma olen seal poes need erinevad pakid, kas ma nuusutan ja kuidas seda siis säilitada, nii et aga säiliks pikalt elus. Poest tuleks kõigepealt küsida, kui ei ole, tee pakendil märgistust, mis aasta tee on, siis tuleks küsida poemüüja käest seda ja on hea, kui ta teab, millal annuse korjatud, kas on sügisel kevadel, suvel, siis saab juba määratleda. Ja teine on muidugi kõigepealt välise vaatluse teel. Hea roheline, värske tee on tõesti ilus, helerohelist värvi. Ja loom on selline nii-öelda värske, ta ei ole tunda sellist tolmu või seisnud kuiva heina lõhna, ütleb et see, see on kõige lihtsam, aga kõige kindlam meetod on ikkagi, kui te saate teed maitsta ja kui te saate sellest teha ja seal kohapeal mingis on Hiinas näiteks teepoodides on maitsmine, ei maksa midagi ja võib istuda ja maitsta seal erinevaid teesid tunde ja saad teha viis, kuus tõmmist või kaks koldamistki ja siis on juba tunda, kuidas see CD on. Et see on muidugi jah, selles mõttes problemaatiline põhiliselt meie teepoed müüvad suurtest roopa hulgiladudest ostetud teed ja seal on igasugust teed ja ja nad ei tea täpselt, kust regioonist, mis ajal ja mis aastal on ostetud vete korjatud tee, aga kuidas säilitada, säilitada nüüd teed, tavaliselt peaks hoidma kuivas, kinnises plekkpurgist, soovitavad parem või siis tumeda värvi klaaspurgis paberkoti, aga jah, mitte paberkotis. Palju sul endal kodus erinevaid teesid on? Me väga palju ei ole aga 25 30 erinevat. Mis kõige unikaalsem on? Seda on raske öelda, aga minu lemmik on Lonsin ehk draakoniallika tee. Tee number üks, rohelistest teedest. Meie saade on jõudnud lõpusirgele ja tahaks sinu kui ikkagi karateõpetaja käest teada sellist asja, et kuidas arendada enesedistsipliini Kõige lihtsam ikkagi on harjutada harjutamise teel, üks selline ja soovitusena on enda soovide piiramine. Võib-olla võiks öelda? Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma siis igalt küsimuselt küsin viis standardküsimust ja ootan vastuseid ka sinult järgnevatele küsimustele, millest esimene on, mis on? Aitäh pakuks välja, et elu mõte on kulgemises. Varem oli küsimus, et mis juhtub aastal 2012, mis nüüd juba täie hooga käimas on? Varsti jõuabki poole peale, et mind hoopis huvitab sinu arvamus selle kohta üldisemalt, et räägitakse palju inimkonna teekonnast uude ajastusse, uue paradigma saabumisest, et mis arvad, kuidas ja kuhu edasi. Ma arvan, et mingisugune suurem huvi sellise vaimse poole peale on tunda küll. Et kas ta nüüd on uue ajastu algus just, võib-olla on see lihtsalt selline elus sinu soid, mis liigub parasjagu ülespoole Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Võib-olla fanczung ehk lõdvestuda tanksung Hiinas sellise tähendusega mitte füüsiline lõdvestus, vaid just vaimne lõdvestus ehk mitte nii krampis olla ja lasta loodusel kulgeda ja minna. Ilmselt ka mitte klammerduda, mitte klammerduda. Jah. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Huaniin ehk tere tulemast vanim Huannin. Seda öeldakse igal pool hiinas, kui kuhugi sisened. Haning. Mida sa soovitad inimesel veel lisaks uurida, et me oleme täna rääkinud teest, taost, karateest ja tai džist, et kas on äkki mingeid soovitusi? Minu meelest saab teadmisi igast asjast, kui pühendunult sellega tegeleda, et selles mõttes ei ole suurt vahet, mida jah just konkreetselt peaks tegema tuleks nii-öelda keskenduda ja pühenduda ühe asja tegemisele. Et see annab võib-olla ka sellise rahulolu ja enesega rahulolu ja ka õnnetunne. Ja keda huvitab täpsemalt teetseremoonia, siis sinuga saab kohtuda ja seda teetseremooniat siis ise kogeda, sel ajal ka võib-olla juttu puhuda Tallinnas asuvas hiina teemajas Cha Dao. Et kuidas sulle meeldib seal oled ennast mõnusalt sisse seadnud. Kas sa tunned, et saad oma teadmisi ja kogemusi, mis sa teega tegeledes oled õppinud rakendada? Jah, kuigi ütleb nii suurt huvi veel, ei ole selle teetseremoonia vastu olnud, aga ka lihtsa tee joomisega saab mõningaid asju viia paremaks ja, ja enda jaoks saada head kogemust. Aga põhimõtteliselt mulle meeldib seal ja ma olen rahul. Suur tänu Edgari Jõeleht, et meiega oma mõtteid ja elukogemust jagasid ja tänu teile, kallid kuulajad, et meiega ühel lainel püsisite saate tänast ja kõiki eelmisi saateid mõnusalt järelkuulata internetist raadio kahe kodulehelt R2 poee kaldkriips, hallo, kosmos. Seal asub saadete arhiiv, kus idamaade teemal veel ka näiteks vestlused Hiina meditsiini, arsti, Renee Bürklandi, Tiibeti meditsiini arsti Anu Ruut taluga. Virtuaalväljadel Cap vaadates olete alati oodatud külla kosmonautide klubisse aadressil Facebook, punkt com, kaldkriips hallo, kosmos ja uudistama ka portaali alkeemia poee, kus kosmosele väike pesa on. Kohtume taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks ja raadio kaks. Hetkel. Kuidas on hiina keeles head teed teile? Siin võiks ikkagi Mansour Mansour ehk aeglased, mine või. Kulge aitäh, seniks, aga kallid, kuuled, Mansour.