Tere kõigile kommetelerituaalidele uskumustele pühendatud sarja tänases saates läheme külla iidsetele maiadele inimestele, kes loonud ühe Ameerika vanima kõrgkultuuri. Kõike seda, mis tast alles on veidi imetleda, tänada tavaHondurase ja Guatemala aladel. Maiade võimase arhitektuur, piltkiri ja kalender, need on aegade jooksul tekitanud oma täiuslikkusest nii imetlust kui aru saada raamatust, nende kommetest ja uskumustest rääkimata. Stuudios on teoloogiadoktor Ringo ringvee ja väldi nõmeda. Ringo, arvestades vanade maiade erakorralisust, siis kas nende uurimisel on ilmselt olnud ka suur ahvatlus kalduda müstikasse pidada neid tulnukateks ja milleks kõigeks veel? Jah, nii see kipub sageli olema, sellepärast et tegemist on ju tsivilisatsiooniga, mille niinimetatud aeg või klassikaline aeg jäi esimesse aastatuhandesse ja millest suur osa või võibki öelda, et suur osa sellest tsivilisatsioonist tänapäeval on ju džungli valduses, millest me suhteliselt vähe teada. Ja võttes veel arvesse seda, et kogu selle kultuuri tundmaõppimine on aset leidnud suures osas 20. sajandi teises pooles siis. See Fach, see, need kujutlused, mis majadega seostuvad, need kipuvad olema sageli müstilised, sellepärast et me suurt midagi nendest ei tea, me täpselt ei tea, mis seal on või mis seal oli, neil on selliseid fragmente ja killukesi ja nende peale on võimalik üles ehitada. Nojah, kõikvõimalikke teooriaid annavad nagu mingisugust aimu sellest, mis võinuks olla ja kui veel sinna lisada näiteks püramiidid või need ehitised, mida nimetatakse siis linnadeks või või kultusobjektideks, siis sellega liitub veel omakorda ettekujutus, et tõepoolest äkki oli tegemist tulnukatega, kuidas nad suutsid ehitada selliseid ehitisi arvesse, et nad elasid ju nii-öelda kiviaja tasemel, teisest küljest, et see on üks selline väide, mida sageli tuuakse, et tegemist oli inimestega, kes elasid mingis mõttes kiviaja tasemel, aga teisest küljest millise arhitektuuri nad lõid ja kas nad ise seda ikkagi suutsid teha ja sealt võibki öelda, et läheb juba nii-öelda vaba fantaasialendu ja hakatakse ette kujutava noh, võiks öelda, mida iganes. Ja noh, võib-olla tuleb ka mõelda selle peale, et ega majad ei ole ju välja surnud rahvas, et nad elavad ja tegutsevad oma igapäevast elu kuni tänaseni Öeldakse, et päeval majasid on kuskil seitse miljonit, et see on me võime ka öelda, et tegelikult suhteliselt suur inimhulk millised seosed on nendel muistsete maiade ka noh, ma arvan, et võib-olla kõige lihtsam meie kultuuriruumis on mõelda sellele, et mis seos on meil muistset eestlastega, kes elasid enne seda, kui eestlastest kirjutama hakkad. Et mingi seos seal kindlasti on olemas. Aga aeg on, teine ajalugu on teinud oma töö ja kõik need muud asjad. Mis seos tegelikult on, kas nad on täpselt needsamad, kas neil on need salateadmised, kas nad annavad neid salateadmisi põlvest põlve edasi ja seal me jõuame jälle sellesama afielda mõistifitseerimise juurde. Neil kindlasti on need salateadmised kusagil alles, mida nad on andnud edasi põlvest põlve. Kaska tegelikult vaat seal tuleb jälle see suur küsimärk. Enne kui me läheme saateute tahkudega edasi, siis tänapäeva maiad, kas nad elavad samadel aladel, kus nende kunagised iidsed esivanemad ja elavad ka mujal maailmas? Tõenäoliselt elab ka mujal maailmas, aga siiski majasid seostatakse just nimelt selle Kesk Ameerikaga ja me räägime ju maiadest kui mesoameerika tsivilisatsioonist, et see on ikkagi see tugiala ja päeval, kui mõelda sellele, et inimesed rändavad ühest kohast teise, siis seal tuleb nagu omaette küsimus, et mis on see esmane identiteet, et kas sa oled salva tollane või sa oled majja meelde, et seal tulevad lihtsalt juba nagu sellised identifitseerimisküsimused. Ja Meso-Ameerika tsivilisatsioonide mõistet poleks ka paha siinkohal üle täpsustada. Vesa Ameerika tsivilisatsioonid seda ja seda kasutatakse prinde tsivilisatsioonide kohta, mis Kesk-Ameerikas Kolumbuse-eelsele ajastul siis välja kujunesid, mille hulka siis kuuluvad ka maiad, et see on üks sellistest, noh, me võime rääkida mingis mõttes nagu kõrgtsivilisatsioonidest, et ühelt poolt Egiptus me võime vaadata Egiptusest veel ida poole ja siis me vaatame Kesk-Ameerikasse ja sealsetele kultuuridele ja seal tuleb jälle seesama, et seal on teatud paralleelid olgu need siis püramiidid või pood, rituaal, ehitised ja mõlemal puhul tegemist on kosmiliste asjadega. Kes siis ikkagi olid maiad? Majad noh, kõige lihtsam ongi öelda, et nad on olnud see rahvas ja nad on see rahvas, kes selles piirkonnas on elanud siis Mehhiko lõunaosast, kuni võibki siis öelda praktiliselt Salvadori nii välja, et, et see territoorium pidama tavaliselt siis tunnemegi Kesk-Ameerika Ena vaid nad on selle territooriumi põliselanikud ümbritsetud tulnud siis teistest rahvastest, teistest tsivilisatsioonidest. Neid tsivilisatsioon on olnud enne neid, neid tsivilisatsioon on tulnud peale neid, et see on see rahvas Räägime nüüd siis täpsemalt lahti, et milles siis nende fenomen seisnes? Kahtlemata üks nende fenomeni, sest kui me vaatame nagu kaasaegset või tänapäevast Läänemaailma, siis pükse fenomen peitubki selles, et nad on suhteliselt hiljuti avastatud kõrgkultuur. Et vaadates uskumustele, mis politsei jaotud egiptlaste, egiptuse muistsete traditsioonidega, et see hoog nii-öelda 20. sajandi teiseks pooleks oli juba langenud, see ei olnud enam nii päevakajaline ja huvipakkuv. Ja siis jah, kui me räägime majadest ühelt poolt tõepoolest, et seal on see kõrgkultuuriperiood või klassikaline ajastu, mis langeb siis esimesse aastatuhandesse. Aga tänapäeval ollakse üsna veendunud ka selles, et, et juba mitu 1000 aastat enne meie aja arvamist on seal olnud kõrgelt arenenud tsivilisatsioon. Et nii-öelda eel võiks öelda, siis maiade kõrgkultuurieelne kõrgkultuur, mis kultuur oli, mida need inimesed tegid, mida need inimesed uskusid? No see on väga paljuski selline fragmentidel tuginev teadmine ja sellistel puhkudel me leiame arheoloogiamälestisi ja nende alusel siis püüame konstrueerida seda, milline see võis olla, aga selle juures tuleb siiski säilitada. Noh, mingis mõttes nagu ratsionaalset meelt, et ühest küljest tore fantaseerida, aga teisest küljest on see nagu järgmine küsimus, mis siis tegelikult sellepärast et kui vaadata maiade ajaloole, siis mida on väga pikalt, aga teatud ka palun seesama kultuskohad, on räägitud linnade kultuurist, on räägitud sellest, kuidas inimesed nii-öelda tavainimesed elasid oma väikestes külades ja nendest pealinnadest või suurtes linnades käidi siis ainult usupühade ajal või riiklike tseremooniate ajal. Teisest küljest tänapäeval, kus neid kaevamisi arheoloogilisi kaevamisi on tehtud märgatavalt rohkem öeldu, et tegelikult tõenäoliselt need linnadest on säilinud see kese võiksime ja öelda, et nii nagu Tallinnast on säilinud Tallinna vanalinn, et see on nii-öelda see, mis on alles jäänud ja see tavaliste inimeste elupaigad, need on lihtsalt aja jooksul hävinenud, need on nii-öelda džunglisse mattunud neid. Ah, see nõuaks nagu suuremaid kaevamisi ja kõike muud taolist, et sealt nagu teada saada, kuidas need tavalised inimesed siis elasid, et see on üks nagu fookuse muutus, mis on võib-olla viimase võibki öelda mingi 10 15 aasta jooksul aset leidnud, et kuidas elasid tavalised inimesed. Aga kui palju seda linna keset siis alles on? No linna keset kui vaadata, leidusid siis ja öelda, et seda on palju alles tähendab seda materjali on palju alles needsamad platvormid või püramiidid, kus tõenäoliselt on viidud läbi erinevaid rituaale, mille juures jällegi oleme siin oma selliste noh, ka kultuuriliste võib-olla eelarvamuste juurde, inimohvreid, vereohvreid tähendab, see on väga paljudes kultuurides üldlevinud jumalatele või kõrgematele vägedele tuuakse ohvriks verd ja väidetavalt Tänaste maiade juures on säilitanud oma traditsiooni enam ei tooda loomasid ohvriteks inimesi ohvriteks inimesed ohverdavad natuke enda veered, näiteks selleks, et saada jumalatelt midagi või saada. Ah, nii-öelda head suhet selle teispoolsusega. Aga nendel samadel Kui me räägime maiade kultuskeskustest või linnakeskustest seal on olnud oma koht ka inimohvritel ja mille tõenäoliselt võib olla kuul Blaiemaks tutvustajaks sageli, mis tutvustab kõige laiemalt ühte kultuuri, mõni menufilm. Mel Gibsoni apokalüptiline, eks ole, mis andis ettekujutuse, kuidas maiad võisid elada. Ja siin me jõuame jälle selle juurde, kas see nagu tegelikult kujutab seda elu või see on lihtsalt üks paljudest fantaasiatest nii-öelda etteantud teemal. Et kuigi ka näitlejad kõnelesid seal kaasaegset maia keelt, siis kui see film välja tuli, need reaktsioonid maiade poolt olid väga nii-öelda tõsised, väga kriitiliselt, et meid kujutatakse nüüd selliselt, aga siin me jõuame selle globaliseerunud maailma ja massikultuuri juurde, et kus need andsid, kaovad, et edasi anda midagi, mingit suurt lugu. Ja kõige selle puhul me räägime ikka niisugusest ajavahemikust nagu 250 kuni 850 aastat peale Kristust, kui maiad olid Kesk-Ameerika võimsaim rahvas kui ka, nagu te alguses ütlesite, sellest eelEela ajaloolisest kõrgkultuurist, et kas sellest on leitud, siis nii ühte kui teist. Sellest on ka leitud jah, tänaseks päevaks ühte koma teist see on tuhandeid aastaid vana, see on tuhandeid aastaid vanem, selle puhul öeldakse, et tõenäoliselt see on kusagil paar 1000 aastat enne meie aja arvamist. Et see ulatub nagu märgatavalt kaugemale kui see traditsiooniline klassikaline jaotus, et see on nüüd see klassikaline maja, kultuuri nii-öelda kõrgaeg. Aga jällegi sageli sellistel puhkudel arvestada ka nii-öelda looduslikku keskkonda, et kuivõrd kiiresti võtab üle džungel nii-öelda maaharimiseks kasutatava maa, näiteks kui kiiresti džungel levib, kiiresti ta enese alla matab, on leitud püramiide, mille puhul võib ka öelda, et see on lihtsalt nii-öelda hea silmanägemine, hea intuitsioon. Ja siis avastatakse, et selle see kõrge mägi tegelikult hoopis üks püramiid või nii-öelda rituaalkeskus maalide keskus, mis on mattunud mulla ja kõige muu alla ja sealt edasi tulebki, et kui palju veel tegelikult nagu tõele näkku vaadates, kui palju tegelikult on Kesk-Ameerikas või Lõuna-Ameerikas sellist territooriumi, millest me mitte midagi ei tea. Ja kus meie fantaasia võib ka üsna vabalt lennata, sest midagi ei tea. Püramiidide puhul võib-olla mingi reaalne seos Egiptuse püramiididega. Jah, selliseid paralleele on püütud tõmmata, aga noh, ise küsimus on jälle see, et kas on nagu õigustatud nii suurte nagu paralleelide või sarnasust tegemine sellepärast et noh, inimesed on ju siiski mingis mõttes sarnased ja see, et selles maailma otsas püramiide ehitavad, ei tähenda seda, et teised ei võiks, ei võiks seda teises maailma otsas teha. Ja miks neid on tehtud? Jällegi ühest küljest, äkki ta seal on kuningaid maetud, teisest küljest, et tegemist on selliste kultusobjektidega, kus rituaale läbi viidud. Noh, see on arheoloogiavaldkond, aga just nimelt see probleem on tegelikult selles, et me leiame nii-öelda füüsilisi objekte. Aga me tegelikult ei tea, mida seal on tehtud, kas püramiid oli samaaegselt ka tempel või tempel midagi muud nende püramiidide puhul öeldakse seda, et nii-öelda selle püramiidi tipus oli siis kas siis sümbol, mis sümboliseeris nii-öelda kohaliku valitsejad ja et seal otsas siis viidi läbi ka ohverdamisrituaal, et see on nagu selline tõlgendus sellele. Seda võib templiks pidada, seda võib templiks pidada, et miks neid püramiidide, eks nimetatud, eks üks põhjus on ka seesama egiptuse näide. Ta on midagi sarnast, mida me oleme kusagil varem näinud, järelikult annab midagi samasugust, järelikult on seal mingi seos. Tegelikult me võime sama küsida, et miks majad on neljakandilised ühes kohas või teises kohas nad ümmargused, kas seal on mingid omavahelised seosed, on lihtsalt juhtunud nii sinna püramiidi tippu viisist trepp just nimelt ja prahv jällegi, et kui me räägime püramiidi tipu minevatest treppidest, siis on väga lihtne tõmmata paralleeli Mesopotaamia ka sealsete tsikuraatidega sealsete rituaal objektidega ja siis jõuda jälle selleni, et see on olla mingisugune selline ühendav tsivilisatsioon kogu maailmas üheaegselt ja võib-olla sellel on mingisugune seos mingite müstiliste jõududega või teiste tsivilisatsioonidega ja nii edasi. Kogu maailm on ühel või teisel moel omavahel seotud. Täna räägime kaitsjatest, maiadest, nende kommetest ja uskumustest. Stuudios on teoloogiadoktor Ringo ringvee. Tuleme võib-olla siis täpsemalt muistsete maiade uskumuste, kommete ja rituaalide juurde ja kirjeldame pisut seda, mida on võimalik kirjeldada ja mis on meie päevadeni säilinud. Kui rääkida uskumustest, siis milles ollakse enam-vähem kindlad on see, et on olnud palju jumalaid ja on arvatud, et paljud jumalad on kõik ühe jumala erinevad väljendusvormid, et see on see koht, kus me jõuame selliste spekulatsioonideni. Kindlasti kui rääkida jumalatest, kelle poole on pöördutud, siis ilmselt maisijumal on olnud üks olulisemaid ja sellel on väga lihtsad põhjused. Sellepärast et mais on olnud pea toiduseks tähendab see, mis on nii-öelda kõige toitavam olnud rituaalide juures rääkida andide toomisest, aga see, mis on saanud kõige laialdasemat nii-öelda kajastamist, on arusaamad, siis ohvri toomistest tähendab needsamad, et on toodud hulgaliselt inimohvreid ja nii edasi. Aga jällegi, kui vaadatakse, nagu seda tegelikkust nii-öelda võib öelda massimeedia vahu tagant või sellise pseudoteaduse vahu tagant siis maiade seas see inimohvrite toomine ei olnud ilmselt nagunii levinud, kui see teiste rahvaste seas sealsetes piirkondades olnud on. Et mõnikord on kõneletud juga massi ohverdamisest, aga selliseid teadaoleval tammist leitud ainukest kaks kohta ja need on pikaajalised ohvrite toomise kohad, kus siis sajandite jooksul on neid inimohvreid toodud. Miks inimohvreid tuuakse piiks, üldse ohvreid tuuakse? Kõige lihtsam on tõenäoliselt öelda, et tegemist on sellise vahetuskaubaga. See on üks sellistest lihtsatest seletustest. Tõenäoliselt selles oma iva on, et midagi antakse, midagi saadakse vida veel uskumus maailmadest teatakse seesama viide nii-öelda ilmapuule, mis siis maailmasid ühendab väga paljud asjad, mida maiade seas kohatakse, võiks ka öelda, et on selliseid üldinimlikud nähtused. Tähendab, me saame leida vaid seal on olnud midagi taolist üks eripära, mis võib olla nagu kõige rohkem sellist vastukaja on leidnud, on siis need uskumused, mis on seotud maailma lõpuga ja jällegi Pahv teatud elementide rõhutamine annab võib-olla veidikene ebaõige pildi, sellepärast et kui vaadata Kesk-Ameerikas indiaanlaste öelda religioosset maailmapilti ja siis seal on arusaam sellest, et maailmad järgnevad üksteisele, et üks maailm hukkub ja järgmine maailm sünnib. Ja kalender, millele meil sageli viidatakse, et maiade kalender räägib, et nüüd varsti saab aeg otsa. Selle kohta on väga kena paralleel toodud, et seal midagi samasugust, kui me võtaksime ette kaasaegse kalendri ja vaataksime, et nii 31, detsember, see on aasta viimane kuupäev ja siis on kõik läbi. See on lihtsalt üks selline kalendritsükkel, mis lõpule jõuab. Ah, mis sealt edasi tuleb? Vaidlused on ju ka väga erinevad, ühed inimesed ütlevad, et siis saab maailma otsa, teised ütlevad, siis algab nii-öelda uus ja helge ajastu. Et need on jälle ilmselt omakorda meie, selliste noh, võib öelda ka ajas või õhus olevat ootustega. Ja on tõlgendatud ka nii, et siis 21. detsember jah, 2012, et see tõepoolest ei tähenda absoluutselt mitte maailma lõppu maiade meelest, vaid hoopis uue algus, see tähendab maale saabub maiade jumal. Poloni kotke. Jah, et siin me jõuamegi selle probleemi juurde, et kui meil on ainult nii-öelda see arheoloogiline materjal ja me võime öelda ka, et meil on, eks ole legende nii-öelda nende rahvaste reldulijatelt siis tegelikult kokku panna seda, et mida tollal sellega mõeldi Sessdeegaa, religioossed tekstid või religioossed kujutelmad, nad ei ole ju sageli nii-öelda sõnasõnalised metafoorid millelegi, mida selle all mõeldi. Tähendab, kui selle aasta kalender otsa saab, kas siis ongi kõik ja omakorda miks see 2012 on nii populaarseks saanud. Ühelt poolt on öeldud, et see idee muutus populaarseks või sai populaarseks 1980.-te aastate lõpus. On periood, millele järgnes interneti levik, kus 2012 oli üks sellistest suurtest lugudest, mis, mis levima hakkas ja omakorda, mis sellele 2012. aastal on veel nii-öelda oma sellist kaalukust lisanud, on see eelmine maailmalõpu ennustus aastal 2000? Ei läinud täide, et järelikult siis jagu 12 aasta pärast äkki. Ja millal maailmalõpu ootused praegu erilist vastukaja leiavad ühiskonnas need on ühiskondlikult ebastabiilsed ajad. Ja vaadates kaasaegsed, et peab läänemaailma, siis see on ebastabiilne aeg, on majandusprobleemid, poliitilised probleemid ja inimesed võib öelda, et tekib nagu alateadlik soov oodata midagi, et äkki tuleb mingisugune muutus, olgu siis hea või halb, aga et noh, et äkki midagi muutub. Ja kui väga levinud on siinkohal arvamused maiad teadsid igasuguseid asju ette. Või on see meie ettekujutus sellest, et nad tõenäoliselt teadsid, et sest et jällegi me tuleme siin nagu sellise lääne erilise traditsiooni juurde kunagi muistsetel rahvastel oli eriline tarkus, olgu nad siis egiptlased või kes iganes kunagi on olnud tarkuse, siis on ta hääbunud ja nüüd siis taasavastatakse see see võib olla meie usk sellesse või kaasaegsete inimeste usk sellesse, et maiad on teadnud midagi, see võib-olla räägib palju rohkem nagu meist endist, kui nendest tegelikest maiadest, kes tegid oma kalendri ja nende kalendrisüsteem iseenesest on olnud keeruline erinevat kalendrit, mis nii-öelda koos jooksevad. Ja üks nii-öelda viide on siis sellele, et 5125 aastat kestab see üks tsükkel ja siis maailmaaeg saab otsa, peaks algama midagi uut, mis algab siin, jääb vastuse võlgu. Ja mis maiad muidugi eriliseks teeb, on see, et nende keelt noh, me võime öelda, et nende keelt hakati defifreerima 19. sajandi lõpul 20. sajandi alguses, aga tegelikult see ju leidis siiski alles peale teist maailmasõda nii-öelda reaalselt, kui hakati sellest keelest midagigi aru saama. Ja see on seesama küsimus, kuidas kohe dešifreerida sellist keelt, millest meie teadmised on tagasihoidlikud, et mida me sealt välja loeme. No on üritatud jah, piltide järgi see nende kuulus piltkiri. Just nimelt ja piltkirja puhul see mitme ehk me võime teada, mida see märk tähendab mida ta selles kontekstis tähendab, et kui me mõtleme nagu paralleelidele meile tuntud keeltega siis seal tulevad needsamad tähendusvarjundid ja kõik muu. Ja kui me seda tõlgendame oma teadmistest, mis on fragmentaarsed, no ei saa öelda, et me tunneme maiade kultuuri läbi ja lõhki. Me tunneme kindlasti seda vähem, kui tuntakse Egiptuse kultuuri või nii-öelda muistseid antiikmaailmakultuure, Egiptust, samamoodi Mesopotaamia ja nii edasi. Need on need üksikud killud, millest seda kokku pannakse. Mis sellest tuleb, kas sellel on mingisugune seos? Võib-olla seda osatakse öelda aastasadade pärast, aga et tähendab tema üks fenomeni test on just see, ta on hiljuti võiks öelda suhteliselt hiljuti avastatud suhteliselt hiljuti angeel defifreeritud. Ta on veel selline tihelda avastamisväärt, maa. Millal siis õigupoolest maiade müstilist kultuurikalendrit ja arhitektuuri ja kõike avastama vaikselt hakata? No kui me räägime keelest, siis me räägime, võiks öelda viimasest 50-st 60-st aastast ja kas see siiski on tegelikult suhteliselt lühikene aeg, kui on hakatud aru saama, kuidas see keel on üles ehitatud, mida see on tähendanud mida sealt on võimalik välja lugeda. Et see aeg on suhteliselt lühikene ja seesama, kui me räägime leidudest, arheoloogilistest, leidudest, templitest siis. Me võime rääkida ka sajakonnast aastast, tegelikult, et siinsamas selliseid jah, leidub mitmeid, näiteks see l Miradori kompleks, mis on Kolumbia eelsest ajast, mis avastati alles 1926. aastal fotografeeritud 1930. aastal ja kaevamisi seal hakati läbi viima tegelikult alles 1978. aastal, me räägime tegelikult nagu väga lühikesest ajavahemikust, mida see kompleks endast kujutas, see kompleks kujutab endast võibki öelda sellist kultus keset, mis seal täpselt on, nii palju, kui mina sellest tean ei oska selle kohta suurt midagi öelda, tähendab, on mingisugune keskne koht, ta on suur koht, kas me teame, et jällegi Warheoloogiliselt, et me võime rääkida kuuendasse sajandiks enne meie aja arvamist. Aga noh, mis seal tegelikult toimus, kuidas need inimesed tegelikult elasid? Et noh, ma arvan, et meie, meil on Eesti kontekstis võib-olla see eelis, et me võime vaadata nagu enda ajalugu kokku tõmmata sealt nagu täiesti selliseid mingis mõttes jõhkraid paralleel, et kas me tegelikult ka teame, mis muiste juhtus ja see, mida teatakse võib jällegi öelda Moniumousse kroonikad, mis kirjeldavad maiade ohvritalitusi või midagi muud. Kas pleema Henriku kroonika kirjeldab täpselt selliselt eestlaste eluolu, nagu see siis oli või peegelduvad seal nii-öelda omad kindlad kirjandusliku žanrivormid ja muud sekundaarsed asjad, vaat et see on nagu see koht, kus seda paralleeli võiks vaadata, et see, mida me nii ühte kui teist, täpselt nii ühte kui teist, aga et noh, kas me saame nagu seda kõike tõepähe võtta, mida on võimalik leida, midagi on võimalik aru saada. Aga öelda, et nii see oli ja teisiti ei saa. Tähendab, see annab Liialdus natukene peaksime võib-olla veel aega pühendama ikkagi sellele maiade fenomenaalsele kalendrile, millest on aegade jooksul nii palju juttu olnud. On öeldud, et ta oli vaata täpsem kui meie tänapäeva kalender jahmunult. Poolest öeldud, et tegemist on sellise erakordselt täpse kalendriga, mis selle kalendri eripäraks võib-olla on olnud. Ühelt poolt ta haakub ilmselt teiste piirkonna selliste kalendrisüsteemidega ja eripära. Meie kalendris süsteemi jaoks on olnud see, et see ajaarvestamine on käinud nii-öelda pakub mitut arvepidamist pidi. Ma ei ole kindel, et kas, kas sellist paralleele on võimalik tuua, aga et noh, me räägime sajanditest, me räägime aastatuhandetest midagi analoogset, et on teatud lühemad ja on teatud pikemad ajatsükleid, mida arvestatakse ja selle pika aja arvestamise juurest siis me jõuame nii-öelda maailmalõputöö kõikide muude teoks valijate juurde. Sellepärast et see on nii-öelda majja teadlaste poolt välja arvestatud, et meie ajaarvamise kohaselt siis see maailma ajastu või see praegune periood sai alguse aastal 3113 enne meie aja arvamist. Ja et see kestab see 5125 aastat ja siis nüüd aastal 2012 peaks otsa saama. Lisaks sellele on olnud lühemad aja arvestamis viisid nii-öelda lühikene kalender ja selle järgi räägitakse 260 päevasest pühast aastast. Sealt siis omakorda on inimesed oma nimesid saanud, et on kindel päev, millal sünnitakse, siis saadakse kindel nimi näiteks inimese puhul noh jällegi kas see on midagi maiadele ainuomast? Tõenäoliselt mitte. Et kui vaadata nii-öelda Lääne kultuuriruumi ohandeatud pühakute päevad, eks ole, kui sel päeval inimene sündinud, siis traditsionaalsus Ta kultuuris on see nimi antud. Et selles suhtes see ei ole midagi nagu ainulaadset, aga, aga just nimelt see ta mitu ajaarvamissüsteemi nagu paralleelselt käinud. Kuidas see täpselt on toimunud või kuidas, aga täpselt on arvestatud. Kindlasti teooriaid leiab ühte, teist ja kolmandat, kes kõik ütlevad, et täpselt nii see oli. Aga seal tulevad jälle needsamad tõlgenduslikud küsimused, on arvatud, et seesama lühem rituaal, kalender, see maastamis siis kestis 260 päeva. Solkiniks nimetatakse, et, et need on seotud ennustamistega, et see on nii-öelda rituaal, kalender, Bach, jällegi, me leiame seda rituaal, kalendritüüpi, paljudes erinevates kultuurides teatud aja arvestamine ja siis on teatud püha aja arvestamine, et kuidas nad omavahel suhestunud on. Ma tunnistan ausalt, et need on asjad, mille puhul ma jään suhteliselt skeptiliseks. Et kas me saame seda nii täpselt teada või kas me, kas me saame öelda, et täitsa täpselt niimoodi oli, mis ei vähenda seda, et paljude inimeste jaoks nii see on, et seal tuleb mängu see usu küsimus ja kui inimene usub, siis siis asjad nii on võib-olla veel üks asi, mis seoses ajaga. Et seda öelda, et aegunud on olnud väga noh, just nimelt ajaarvestamine, kalendrid, erinevad kalendrisüsteemid või kalender, süsteemid, et eid, aja arvestamine, aeg on olnud majadele väga-väga oluliseks, et. Me räägime samas astronoomias, taastroloogiast. Tähed on inimeste jaoks olulised. Kaasaegses suures linnas elades me neid tähti ju praktiliselt eneste kogu aeg on ümberringi valge aga selles kontekstis, kus nad on nagu tõepoolest mustas taevas, valged tähed, ka. Need on märgid, mida loetakse. Maiade kohta on ka arvatud, et nende suhted loodusega polnud just suuremad asjad, et muidu tark ja osav rahvas ei osanud oma looduslikke ressursse mõistlikult kasutada teada ja nad läksid liiale oma alepõllundusega ja millega iganes ja sõnaga, tänu sellele olid nad ka üsnagi hääbumisele määratud, et lõpuks jäid nälga ja janusse ja nõnda edasi ja põud tegi neile liiga ja. Aga nad siis ikka ju päris ära ei hääbunud, kui tänapäeval on, nagu te alguses mainisite, pea seitse miljonit, Maiet siin maailmas jah. Tõepoolest, kui räägitakse maiade tsivilisatsioonist, siis sageli pööratakse tähelepanu ka sellele, et noh, mis viis selle selle tsivilisatsiooni hukule. Ja täiesti võimalik, et ka see on üks sellistest valdkondadest, mis meie kaasajaga või ütleme siis meie kaasaegse läänemaailmaga nagu resoneerub, tähendab, kust tulevad need paralleelid? Mis täpselt majadega juhtus? See on ajaloohämaruses, seda ei teata, aga tõepoolest on arvatud üheks stende huku põhjuseks võisid olla näiteks põuad, tähendab järjestikused põuad, mis lihtsalt viisid nii-öelda rahva hävimisele ekstensiivse põllumajandus, see on olnud üks põhjendus. Ja lisaks sellele rahvastiku kasv vähendab selline rahvastiku tohutu kasv, et ühel hetkel oli lihtsalt inimesi liiga palju. Ja seal me jõuame tegelikult selle juurde, kus me oleme tänapäeval. Et maa peal elab rohkem inimesi, kui maa võib-olla suudaks normaalolukorras kanda. See on olnud jällegi neid põhjuseid nagu sellisteks erinevateks spekulatsioonideks, et kas see põuad, kas need olid kuidagi põhjustatud inimeste poolt, kas seal leidis aset tohutu Faw, olgu see siis puude maha raiumine või ka näiteks on öeldud kütiti tähendab, et loomad lihtsalt söödi kõik ära. Et küttimine oli nii Extensiivne. Et Neid põhjusi või seletusi on mitmeid ja mingis mõttes võib-olla müstiliseks või keeruliseks teeb selle seletusega see, et meil ei ole nagu ühtegi tõendit kuskilt tulidki väljast ja oleks nii-öelda toonud kaasa selle tsivilisatsiooni hukku nii-öelda väljastpoolt sissetungijad, et see üldine veendumus on, et sellise papa, see allakäik ja, ja hääbumine ahv leidis aset nii-öelda oma tsivilisatsiooni siseselt, et need olid need sisemised põhjused või siis pahane, klima optilised tingimused, mis muutusid, mis see tõsi on? Võib-olla seda me kunagi saame teada, aga siin me jõuame jällegi arheoloogiliste välja vabamisteni mille puhul võib jällegi öelda, et tegelikult kogu sellest tsivilisatsioonist läbi uuritud on suhteliselt väike osa. Et see, mis me teame, on, on need fragmendid, on teooriad. Aga see käegakatsutav osa äkki kunagi saab see kõik selgeks. Aga needsamad miks meie jaoks tänapäeval maiad nii tähtsad on? Tõenäoliselt, et ilma nende kalendriga seotud ootustega me ei peaks neist midagi, nad oleks üks paljudest muistsetest rahvastest, kellele tähelepanu pöörata, aga see kalender alates visuaalsest küljest, milline kalender välja näeb, kogus arhitekt tuur, mis lisab sellist teatud müstikat ja maagiat sellele, et need on need elemendid, mis seda huvi üleval hoiavad. Kuidas see hukkus? Me ei tea, aga ühel hetkel ta otsa sai. Rääkida sellest, et koliti nii-öelda nendest linnadest ära, koliti maale, elati külades ja nii see tsivilisatsioon mingis mõttes on kandunud edasi, eks ole, et me räägime tänapäeval seitsmest miljonist muistse majja järeltulija eest. Aga see on see muistne minevik, mis meid inspireerib, see on see, mis ligi tõmbab. See, mis paneb ka kaasaegse inimese fantaasia tööle, mis kõik olla võis. Selline oli tänane saade iidsetest maiadest, nende saavutustest, uskumustest, kommetest ja rituaalidest. Stuudios olid teoloogiadoktor Ringo ringvee ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli Maristamba nädala pärast stuudios folklorist Marju Kõivupuu. Kuulmiseni. Ööl.