Maja ebatavaline maja, mis ei vasta akadeemilise arhitektuuriklišeede leia normidele. Maalikunstniku loodud maja seiklus tänases maailmas, rännak tundmatule maale loova arhitektuurimaale. Maja, kus akendel on oma õigused, kus puud on üürnikeks, kus põrandad on ebatasased ning mets kasvab katusel ja see on rännak maale, kus loodus ja inimene ühises loomingus kohtunud, on. Tulemuseks esimene tõeliselt vaba maja maalikunstniku unistus, mis täide on läinud. Allkiri Undertvasser. Austria kunstniku Friedenthal Ralph Undertwašeri unistustest sündis sääraseid ebatavalisi maju ja praegu seisab neid mitmel pool maailmas. Tavaliselt mõeldakse aga hunderdvasseri maja, mainides üht kindlat maja, seda, mis seisab Viinis. Ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid jääda, see on alanud. Aja jälg kivis. Kummaline küll, et selline maja seisab keset vägevate baroksete kirikute ja losside öini keset keiserliku saladustest tulvil viini, mis sulle esmapilgul uskumatult keerulise suurlinnana tundub linnaplaani uurides aga pikapeale taipama, et linnatänavaterägastikus püüavad üksteise sisse mahtu vaid korrapäratu kujuga ringe moodustada ümberkeskuse, milleks on Püha Stefani katedraal ajaloolise Viini südames restaadis siin asub ka suur osa ehtsast keiserliku striinist mida selle linna elanikud läbivad Ajaloo katsumuste. Alles on suutnud hoida. Siseringi võid astuda mööda laia jalakäijate tänavat. Kärtner Strasset nurgal seisab vägev Viini ooperimaja, mille valmimisega on mõndagi traagilist seotud. See ehitati 1862 ja arhitektid August von sikad sburg ning Eduard vander nõli projekteerisid hoone prantsuse renessansi stiilis, mille eest nad kõva kriitikalaviini kaela said. Vander nülgegi seepeale enesetapu ja fon. Šikkalzburg sai südameataki. Niisiis olid mõlemad arhitektid siit ilmast juba lahkunud. Kui avatud kolanaadide ja Pegasuse seljas ratsutavad puusadega ehitud massiivne ooperis ja 1869. aastal Mozarti Don Giovanni etendusega avati. Muidugi mootsalt üks maailma kohal säranud Viini muusikute surematust seitsmik tähest lükk Hayden, Mozart, Beethoven, Schubert, Brahms ja Johann Strauss. Ooperijuurest mööda siseringi edasi ja sa oled jõudnud keiserliku hoov purgi voorimehed muidugi, need olevat keiserliku veinis alati olnud tohutu lossiõu keiser Ferdinand esimese ratsakujuga. Tema oli Franz Joseph esimese no viimane asus Austrias ronile 1848 ja on ajalukku jäänud eredamalt kui mõnigi teine valitseja. Tema ajal sai Austria impeeriumist Austria-Ungari impeerium. 1854 peeti Viinis uhked pulmad. Noor keiser Franz Joseph võttis naiseks oma täditütre Baierimaa printsessi Elizabethi, keda austerlased sissiks hakkasid kutsuma keisrid talveresidentsis ning ametlikus palees Hosburgis asuvad uhked ja luksuslikud apartemendid, keisserlikud eluruumid, vallija banketisaalid, salajaste nõupidamiste ruum ja suur vastuvõtuhall. Vägev puhv burg oma siseõuede ja kuulsa Hispaania ratsakooliga. Selline on siis Viini barokne süda. Klasserhous jääb siseringist väljaspoole ja seda pole lihtne leida. Sa kõnnid ja kõnnid mööda tänavate rägastikku rajal linna plaani peal näpuga järge, keegelgasse keegel kasse, muidu oleks lihtne, aga mitte kõiki tänavaid pole linnaplaanile kantud. Nii seal siseksled ja üritad vähemasti õiget suunda hoida. Ja kui sa lõpuks ometi kord vajaliku tänava nurga avastad paugupealt selge, et sellest majast poleks sa mitte mingil juhul kogemata mööda saanud kõndida. Sest sellist maja ei ole seal mitte kunagi varem oma elus näinud. Ja tahes-tahtmata mõtled sa esmalt, et mis võis küll sellise kummalise maja välja mõelnud mehe meeltosematajates mõlkuda. Austria kunstnik Friedrich reegentactunkelbunud Underdavasser sündis 1928. aastal Viinis ja tema sünninimi oli Friedrich Stovasser isa Ernst Sto vasser. Surime nagu pärast poja sündi ja teine maailmasõda kujunes perekonnale päris paine vajalikuks. Sest Friedrichi ema Elsa tytar, kes tagakiusamisest pääsemiseks kristlast pidi teesklema. Samal põhjusel astus Friedrich ka hitlerjuugend ridadesse. Juba päris varakult selgus, et Friedrich on väga andekas nooruk. Pärast seda astus ta Viini kunstiakadeemiasse ja signatuurid. Maalidel muutusid Stovasserist kondertvasseriks. Slaavi sõnast Sto 100 sai saksa Undert nimel. Friedenthal on kaks tähendust. Rahuma või rahulik, teistel nimedel, mis ta endale valis. Olete kindel tähendus. Reegendaak vihmane päev, tunkel punkt, tumedavärviline niisiis tähendab tema nimi Friedenthal rihmandertvasser otsetõlkes rahu Kuningriik 100 vesi, mis näitab, et endale sellise nime konstrueerinud mehe mõttemaailm ei saa päris tavapärane olla. Mundertvasseri nooruse ajal valitses Austrias impeeriuminostalgia, natsirežiimi ajal olid tema hirmud seotud väljakutel marssivate vägede ja diktaatori raiuvate kõnedega. Võib-olla kujunes nendel aegadel välja kunstniku äge vastasseis igasuguse geomeetriseerimise vastu, nagu ta seda nimetas. Ta on kirjeldanud väljakuid kui geomeetrilisi nelinurki, kuhu täis niuksed marssivad kolonnid kokku olid pressitud. Underdvasse oli juba algusest peale väga mitmekülgne kunstnik. Lisaks maalidele kujundas ta lippe, postmarke münte ja postreid. 1952. aastal avati Viinis tema esimene väga värviline ja edukas näitas seda siis ajal, mil Austria hakkas Euroopat laastanud sõjatulekahjust vähehaaval toibuma. Rõõm ja lootus suutsid jälle pead tõsta ning nostalgia kadunud aegade järele andis jõudu kunagist õnneliku maailma taas üles hakata ehitama. Küllap oliga kaunitest kunstidest abi. MVP liiga ei tee ja veemäed ja need tavareet nagu Nonii erida epi. See lava on suu peas. Rehvelsre Under trasseri, kunstniku nägemused avaldusid eriti säravates värvides loodust matkivades, vormides, inimesena, looduse lepitamis püüdes ning igasuguste sirgete joonte hülgamises sirgeid, jooni, kutsuste saatana tööriistadeks. Teda vaimustasid spiraalid, mis sümboliseeris idioot elu kasvamist ja jõudu. 1950.-te alguses astus kunstnik arhitektuuri põnevasse maailma mõttesse soov luua inimeste ja keskkonnasõbralikke ehitisi. Undetavasseri jaoks algas kõik manifestidesse esseede ja demonstreerimistega oma manifestis, mis suunatud ratsionalismi vastu arhitektuuris ründas ta sirgeid krooni ja funktsionaalset siis vaid igati otstarbekate arhitektuuri ning kaitses niinimetatud akende õigusi. Mis imeasjad need võiksid olla, see selgub ka pikapeale. Kassari jaoks oli kogu inimlikum prantsuse ja ebaõnne süüratsanik. Naalses steriilsejaamana on ses arhitektuuris, mille eest seisis muuhulgas Austria arhitekt Adolf loos. Underdvasser kuulutas sellisele arhitektuurile boikoti, tema nõudis arhitektile ilmingu, vabaduste ning õigust luua omapäraseid, täiesti individuaalseid hooneid. Puude istutamine linnakeskkonda pidi lausa kohustuslikuks saama. Sest nagu ütles Underdvasser. Kui inimene liigub looduse keskel, siis on ta looduse külaline ja peab käituma vastavalt looduse seadustele. Kunstnikastas oma manifestidesse välja looduse kaitseks ja tuumaenergia vastu. Ta tahtis päästa ookeane ja vaalu ja vihmametsi. 1900 seitsmekümnendatel valmisid esimesed hunderdvasseri arhitektuurimudelid, näidati versiooni teleshows München tiiruvas soovi, et nii olekski, võiks ehk tõlkida. Ja üllatunud vaatajad nägid katustel kasvavat metsa korteris kasvavaid puid ja salapäraseid akende õigusi. Äkki olid olemas täiesti uued nägematud arhitektuurivormid, spiraalne maja, terrass, maja rohuga katusega maja või siis silmi pilutav maja. 1977. aasta novembris Lätis Viini linnapea Leopold krats tollasele riigi kantslerile Bruno kraiskile kirja ettepanekuga, et Underdvasserile võiks anda võimaluse tema arhitektuurilisi ideid ka tegelikkuses ellu viia. Kirja vastus pidi jaatav olema, sest linnapea krats tegi hunderdvasterile ette kui ehitada viini kortermaja, mis vastaks kunstnikuks arhitektuuriliste le ideedele ja veendumustele. Mitu aastat otsiti hoone jaoks sobivat paika ning kuna Underdavas seal oli ju kunstnik, mitte arhitekt palustaviini linnal leida professionaalne arhitekt, kes jagaks tema enese vaateid ja põhimõtteid. Koostaks ehituse plaanid talle määrategi appi arhitekt Joseph gravina, kes 1979. aasta varasügisel esitas hundertvasserile oma esialgsed joonised ja hoone mudeli. Šokeeritud kunstnik lükkas need tagasi, sest säärane tasandatud sirgete servadega modulaar võrestik oli küll kõike, muudkui tema kujutlustes elav hoone undetvasse protesteeris ning plaanide tegemise võttis üle arhitekt Peeter pelikan, kellest sai hunderdavasseri pikaaegne partner. Mitmete teiste ehitusprojektide puhul. Hunderdascheri maja asuti ehitama aastal 1983 ja ehk oleks huvitav teada ka seda, millised olid tol ajal kunstniku poliitilised sümpaatiad ja tõekspidamised. Euroopa ühenduse veendunud vastasena kirjutas ta siis 1983. Austria peaks keskenduma alalistele ja kestvatele väärtustele sellistele, millest keegi enam õieti rääkidagi ei julge nagu Iluhkul tuur, hingerahulootus ja südamlikus. Austriale on vaja keisrit, kes aitab oma rahvast ja keda kõik usaldavad. Selle sajandi ratsionaalne mõtlemine on meile Ameerika eeskujul kõrgema elustandardi andnud ja seda looduse kulul. Kuid kadumas on südameväärtused, milleta austria elada ei taha. On ülekohtune ja solvav, et Austrial on keiser, kes kellelegi halba pole teinud, kuid keda ikka koheldakse nagu pidalitõbist. Austria On vaja krooni. Elagu Austria. Elagu konstitutsiooniline monarhia. Elagu Ottofon, Haabsburg. Selline oli siis kunstnik Friedenthal Raich Underdavasteri avalduse põhiidee kirja pandud märtsist 1983 Uus-Meremaal. Kunstnik reisis palju jaga loodud ehitisi seisab mitmel pool maailmas Šveitsis, Saksamaal, Ühendriikides, Jaapanis, Uus-Meremaal ning Hollandis. Kuid esimest ja seetõttu ka ehk tähtsaimat hundertvasseri maja hakati ehitama siis Riinis keegelgasse ja lööveni kasse nurgal, 1983. Millesarnast maailmas teist ei ole. Tõenäoliselt avastad seal tänavanurgal kõigepealt hulga erikujulisi ümaraid sambaid, mis koosnevad üksteise kohale paigute, tõderi suuruses ja erineva värviga osadest. Need sambad kannavad erikujulisi värvilisi terrasse. Suurim neist on toreda lainelise kiviäärega ja sellel asub kohvik. Terrassidel kasvavad puud. Maja ümber kasvavad puud erinevate kõrgustega katustel ja katus, terrassidel need lausa mets kasvavat. Need puud kasvavad rõdudelt ja akendest välja. Kogu selle roheluse keskel kõrgub kirjeldamatult värvilise fassaadiga absoluutselt ebasümmeetriline hoone. Fassaadisein on tugevate looklevate ning kordumatute vertikaal ja horisontaaljoontega rõhutudeks jaotatud. Kõik ruudud on säravalt eri värvi valged, mitmes toonis sinised, roosad, punased, veoletsed, kollased, oranžid. Korruseid on kord kaheksa, kord viis, kord kuus, kord neli, sest katus võib astmete tõusta ja langeda. Räki madalat pilvelõhkujat meenutav kõrge klaasfassaadiga torn, mille ebasümmeetrilisel helehallil taustal säravad väikesed ebakorrapäraselt paigutatud valgetest mustadest kollastest ja rohelistest kahhelkividest ruudud torni fassaadid poolne ülaäär on kaheksanurkne. Selle keskel kasvab puu tagumine osa nelinurkne ning selle katust ehib tume sibulakujuline kuppel. Tervitades Kulitsed sibulakujulist kuplit maja õue pool seisva vastastorni katusel. On vast fassaad, kirjeldaja sõnad kipuvad otsa saama. Siin on kõrgeid ümaraid, kaari, veenduvaid, alkojoove, väljaulatuvaid, trepi soklaid, erikujulisi, musti sepis, rõdusid valgeid antiik, raidkujusid ning sõõri raid, valgeid palle, mis kaunistavad astmetele kulgevaid, katuseääri, mitte midagi monotoonsete tavaliste leidu selle suure nurgamaja fassaadil. Ja kõik need lugematud värvitoonid, Antoni kaudiid meenutavat dekoratiivset kahhelkivid, erineva kujuga aknad enam mitmekesisem ei saagi. Üks maja olla. Iga tumeda pehme lookleva äärisega eritooniline ruutmaja fassaadil tähistab üht korterit ja neid on hunderdvasseri majas 52 lisaks neli kontorit, 16 privaatset ja kolm kõigile avatud terrassi ja 205 jäänud puud ja põõsast. Ondekvasseri maja sai valmis 1985 idee ja kogu kontseptsioon oli kunstnikkonderdvasseri oma. Arhitekt oli Joseph gravina plaanitegi arhitekt Peeter pelikan. Õnnetavasser loobus honorari eest, mis talle maja disaini eest pakuti öeldes, et asi oli seda väärt ja et muidu oleks sellele tänava nurgale ilmselt mingi inetu hoone püsti pandud. Kunstnik ei teinud oma maja lihtsalt maja tegemise rõõmust nagu kaudi uskumatud hoone Barcelonas. Nii on ka Underdasseri maja inimestele elamiseks loodud. Selle elanikud on loodusega ühenduses turvaliselt kaitstud ning ilust ümbritsetud. Siin alalõpmata saalivad ja kõike uudistavad turistid majaelanikke häirida ei saa, noh, nemad jäävad väljaspoole maja. Hoone ühiste ruumide, koridoride, trepikodade, talveaialaste mänguruumide kujunduses avastasid majja kolinud elanikud toredaid üllatusi. Terrassidel kasvavate puude all avastasid nad looduse vaikse võlu ning pea kohal avaneva taevarahu. Anderdvasseri maja õu, see on järjekordne üllatus siledest kivimosaiigi ist vormitud õuepind on kõike muud kui tasane ja sellele on igas suuruses künkaid ja mügarik ja kühm. Nii et hunderdvassari nägemuse järgi ei peaks see metsa aluspinda meenutama. Keset õue seisab elegantne antiik oma eeskujul modelleeritud klassikaline purskkaev, mille alusbasseini ääred on ta ase ebakorrapäraselt looklevastki viima säigist. Samasuguste looklevad ääristega trepid viivad kohviku terrassile ja ei maksa arvata, et hunderdavasseri elanikud astuvad oma korteritesse mingist tavalisest tänavalt avanevast uksest. Otse purskkaevu tagant paistab avar majaalune võlvitud tunnel, kahel pool tugevad tumedad nelinurksed sambad, mida elavdavad ebakorrapärased säravatest kahhelkividest triibud kahele poole sambaid jääb veel Marat nii-öelda maja alust ruumi, mida piiravate seintest avanevad siis juba korteritesse viivad uksed kaunilt Taarja tunneli kohale tõusval hailil. Fassaadiruudul on hulk põhiliselt valgetest kahhelkivikildudest mosaiiki ilustusi, leeduka, musti ja värvilisi kilde. Ja muidugi on nende paigutus täiesti juhuslik kujund siia ja tükike sinna. Samuti on kaunistatud kadunud Taneli võlvitud lagi ja selgub, et selles halliks värvitud majaosas asuvad laste mängutoad. Seepärast tundubki, nagu oleksid laste käed seina ja tunnelit kaunistanud tükike siia ja teine sinna. Ja sa kõnnid läbi selle kaunilt kaarja Maialused ja leiad väikese aia, see on üks imelik aed otsekui majaseinte vahele surutud aed. Ja seda vaadates tundub, et sellesse aeda pole küll üpris ammu mitte keegi astunud või vähemasti pole seda koristatud põõsaid ja puid pügatudega niidetud. Niimoodi igatahes tundub. Ja võib-olla on siin järgitud konderdvasseri põhimõtet, et loodusel tuleb lasta vabalt kasvada. Sa kõnnid tagasi võlvitud tunne sealt läbi, su ees on taas hoone vapustav lõpmata värviline fassaad. Aknad Underdvasseri väljenduse kohaselt, nii nagu silmad on hinge peeglid, nii peegeldavad maja aknad nende taga elavate inimeste vaimsest. Ja nüüd tuleb lõpuks välja, mida kujutavad enesest need salapärased akende õigused Underdvas seal leidis, et majaelanikel peab olema õigus kaugelt, kui käed ulatavad aknaid ümbritsev krohvikiht maha kraapida ning aknad raami ümbritsev sein oma tahtmise ja maitse kohaselt uuesti üle värvida, siis nii kaugele kui käed aknast ulatuvad. Ja kui nüüd undetvasseri maja fassaadi vaadelda, siis paljud siinsetest elanikest ongi nii. Nad ei teinud. Siniste, valgete ja kollaste seinaosade aknaid ümbritsevad roosad, kollased, valged ja violett, dekoratiivsed tamistused. Undetvasseli taotlust on mõistetud vaimsusest aru saadud, et meelelisus viib tundeeriksuseni eneseteadlikkus kosmiliste ühendusteni ja et tema maja kõrgemaid punkte kaunistavad pühamute tunnused. Sibulakujulised kuplid viitavad jumala lähedusele, igas selle maja kodus. Munderdvasseri majaelanike võib küll lausa mitmel põhjusel kadestada juba seepärast, et nii palju kui vähegi võimalik on kõik selle maja horisontaalset tasapinnad taimestikuga kaetud. Kunstnik oli nimelt veendunud, et kõik tasased alad taeval peavad looduse päralt olema ja inimene peab ehitusteks looduselt röövitud alad talle kuidagi tagastama. Vaba loodus peab kasvama seal, kus vihm ja lumi talle ligi pääsevad. Niisiis ongi hunderdavasseri maja põhjalikult tiheda taimestikuga kaetud, mis vastavalt aastaaegadele muutub. Kevadel ja suvel valitseb siin lugematu hulk rohelisi hoone. Sügis muudab puulehed, särav kollasteks ronitaimed ja põõsad sügav punasteks pikkadeks talvedeks astuvad lehed kaotanud taimed tahaplaanile ja arhitektuur saab täies ilus ja uhkuses võidud. Seda. Munderdvasseri maja järjekordse eripära moodustavad niinimetatud puudest üürnikud. Sellised puud ei kasva katustel terrassidel, vaid lausa maja sees ja akendest välja. Elanike kaasüürilised, kellel on koht, kus kasvada ja õitseda. Nad maksavad ka jõukohast. Üüri puhastavad õhku, toodavad hapnikku ja ilustavad hoone fassaadi. Suur pilt enam-vähem üle vaadatud, siis võiks ka Underdvasseri maja väiksematele detailidele tähelepanu pöörata. Kaunistuslike kujundeid on siin lausa igal pool, nii peab vaid leida oskama mitmevärvilised, keraamilised reeglid ja valged raidkivist lõvid. Hoone seisab jo keegel kasse ja leevengasse nurgal ja sambad, nendel on muidugi kindel otstarve ehitust toetada. Samas annad võrratult dekoratiivsed oma rõõmsate värvidega vahelduvalt ümara kujuga katuseterrasse piiravat seinaosad on laotud vanadest tellistest. Paljud neist on leitud lammutatud ehitiste varemetest ja kannavad impeeriumi aegseid vappe mosaiigid laotud keraamiliste plaate, maatide tükikestest, mis jälle Antoni Gaudi meelde toob. Lisaks hulk antiiksed, marmorkujude koopiaid terrassidel ja katuseäärtel eile otsida ja leida, see on ilmatu põnev. Hunderdavasseri oli kombeks öelda, et inimeste kodu pole midagi muud kui nende kolmas nahk. Kõigepealt pärisnahk, siis riided jaama kolmanda näha, kodu peavad inimesed kujundama vastavalt oma vajadustele ning see tasemele Tim muuta nii, et hundertvasseri maja elanikud võivad oma kodusid sisustada just nii, nagu see neile meeldib. Kuid maja ühised ruumid, trepid ja trepikojad, koridorid, talveaed, see on juba ahmundertvasse Rima aim. Talve ja seinad on eri toonides ja keraamiliste, plaatide kildudest laotud joontega liigendatud sepis rauast käsipuuga. Väike keerdtrepp viib väikesele galeriile. Loomulik valgus jõuab ruumi läbi kahe klaasseina koridoride treppide terrakute värvilised kivimosaiikpõrandad sobivad puust trepi, käsipuude ning keraamilistel plaatidest mosaiik sete seinakaunistustega. Neid on kõikjal lendavaid linde, vähemalt kirjaid, liblikaid, lilli ja loomi see või tema teel mööda koridore ja treppe toredaid saatjaid leida seenistub kollase nokaga pelikan. Seal öökull. Lukas must luik on tiival laiali ajanud, malbe valge luik ujub graatsiliselt, sinisel veel. Seinad on heledad, valged või kollased, kaunistused aga väga värvilised ning täiesti erisugused, sest mosaiigimeistritel paluti need ise välja mõelda. Ka siin leidub kergelt ennetavaid põrandaid ja seinu, kuid korterites on kõik seinad sirged ja põrandad siledad. Et elanikud saaksid siin oma soovi järgi talitada. Selline on siis üks kunstnik Friedenthal Undertvasseri ideede järgi rajatud majadest kõige esimene. Mõeldud leidub neid õige mitmel pool maailmas. Kunstimuuseum, Lasteaed, restoran, turuhoone, ka kirik ja veinibaar on nende hulgas kõik need on hunderdvasseri stiilis erilised, nagu oli eriline Nende looja kes viibis sageli Uus-Meremaal, kus on avatud suur hunderdvasseri kunstigalerii ning võtab ka terrakotaplaatide manufaktuur, kus toodetakse nii-öelda Underdvasseri stiilis plaate. Kunstnik rändas tihti mööda maailma ringi ning lahkus siit ilmast oma 72. eluaastal Realis 2000. Luksusliinilaeva Queen Elizabeth teine paaridel Friedenthal undetvasser on maetud tema Uus-Mere oma valdusse paika, millele on nimeks antud õnnelike surnute aed. Kunstniku soovi kohaselt maeti tema linadesse mähitud keha vaid 60 sentimeetri sügavusse. Hauale istutati puu, mis tema veendumuse kohaselt tähendab elu jätkumist pärast surma. Ja nad ei saa. Vastu vildist mölthnedki küla au. Eriti uued Eestis. Keptuubiti.