Kaunist hommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Siin madala vihmase ja tuulise taeva all teenivad rahvast Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Sulev Vedler Eesti ekspressist ja mina olen Aarne Rannamäe. Rahvusringhäälingust. No nädal oli tiine poliitikast. Skandaalid kerivad vaikselt üles, kuigi suvi hakkab lähenema, siis seda märki küll ei ole. Kohalikus poliitklaasis hakkaks nagu vesi rahunema. Aga me jõuame kohe ka nende teemadeni. No kõige värskem, mis, mis ilmselt tasub ka meil täna äramainimist, on, on see üle hulga aja, ma ei mäleta, et oleks olnud sellist juhtumit kaua-kaua aega on siis seesama autopomm, mis leiti. Paar päeva tagasi Tartu maanteel Tallinnas Tartu maantee ühe ärihoone ees, nüüd selgus, et pommipanija oli, oli tõsi taga. Et kas, kas tõesti tulevad tagasi siis niisugused 90.-te algusest, kui, kui linnas kõlasid lasud ja kõlasid plahvatused. Et väga-väga huvitav, võib-olla sõna sõna maffia me täna kasutame ka veel mõne korra. Aga, aga see on ikka üks, üks tõsine asi, mille, mida Eesti on suutnud väga kaua aega vältida. Tere, jah, selles mõttes seal on küll täiesti õigus, aga ega need jõulised vaenlane niinimetatud veenmismeetodil meetodid ei ole kuhugi kadunud, et inimröövimisi on küll viimastel aastatel toimunud näiteks on võetud kinni ettevõtjate, kes siis ütleme, lapp Psy näiteks, et mõjutada isa midagi tegema või siis üritasid sinna teisi selliseid asju teha. Tuleb meelde ju, et praegu on kohtu alla Andrus Sukles. Sellepärast et ta olevat tellinud äripartneri tapmise, et noh, et see ei ole kuhugi kadunud, aga õnneks ei ole see meil. Valda. Mõtlesin esialgu väga-väga erand, esialgu küll kohtu all ja mitte mitte süüdi mõistetud, need aga, aga põhimõtteliselt noh, mind paneb imestama, et vabandust väga, aga see ei ole isegi mitte küüniline, et miks see pomm ei plahvatanud, et et kuidas, kuidas niisugune asi nagu, nagu avastatakse, no täna on siin mõned meediaväljaanded pakkunud välja, et, et see pomm oli suunatud siis endise napsivabrik kandi Igozovenkovi vastu. Me ei tea ka, kas, kas nüüd vastab tõele, aga aga igal juhul tema tema kontoris see auto seisis. Noh, see on ikka selline tore inimene kes teatrist läks pankrotti, suured võlad olid tal kaelas, ärid ajab karja, on selline. Suhteliselt kummaline. Sellest on ka vähe teaduda, teeb päris palju pusimist näiteks Ukrainas ja Venemaa liinil. Et veelgi, tal oli omal ajal siin koma turvafirma olemas, et see on veelgi kummalisem selle asja juures. Nojah, ootame ära, kui asjaomased selle selle asja ära lahendavad, kui lahendavad. Ja siis saame juba rohkem teada ja, ja oskame ka rohkem selle kohta arvata. Aga võib-olla läheks edasi? Ma arvan, et Eesti tegelikult kõige suurema julgeoleku riski juurde see kõlab väga, väga võimsalt, aga, aga tegelikult ma arvan siiski, et, et ta on seda nimelt siis rahvaloenduse tulemused, kui meil siin hilistalvel ja varakevadel kahe kuu vältel meid üle loeti, siis neid andmeid nüüd on, on töödeldud kuni mai lõpuni ja siis nüüd paar päeva tagasi tulid siis rahvaloenduse tulemused, mis, mis ei ole küll väidetavalt lõplikud, nende töötlemine veel veel kestab. Aga esimesed, sellised andmed on olemas ja ausalt öelda väga huvitavad. Jah, et nii see on, et neid andmeid ja tõesti suure põnevusega oodatud ja no tõele au andes siis mina tegelikult kartsin isegi natuke veel veel hullemad, et see rahvaarvu vähenemine on viimase 10 aastaga olnud suurem kui ta, kui ta välja tulijat, aga need praegused andmed näitavad, et siis eestlasi napilt alla 1,3 miljoni ja rahvaarv on vähenenud, on kamaalasi ja eestimaalasi. Ja et rahva kahanenud 75000 võrra, mis on muidugi väga suur ja mõtlemapanev arv, aga võib-olla tõesti mitte ikkagi nii nii, nii, nii suur nagu võib-olla siin oli alust karta pärast ta seda kui seal ja kui siin näiteks Leedu ja Läti rahvaloenduse Andmed minu meelest ei ole siin midagi kurta, et kui vähenemisega kurdame, mis me nüüd läheneme, sõltub, millega me võrdlema, et kui me läheme sinna tagasi eelmise Wabariigi juurde, siis sellega võrreldes on rahvaarv kasvanud. Ainult kelle arvelt, aga see on hoopis teine, teine küsimus. Tegelikult professor Rein Veidemann tänases. Ilmselt oli Postimehes, kui mu mälu ei peta. Ütleb, et me oleme tagasi 19 sajandi lõpus. Siis oli meid meid nii vähe. Et 1,29 miljonit ja natukene peale on, on ikka tegelikult pähe, kuigi Me me kartsime hullemat, ma mäletan. See oli vist Marek Strandberg, kes spekuleeris mingid ainult talle teadaolevate valemitega, et farm siis, kui toetus oli toimunud. Aga ei olnud veel mingeid andmeid, et Eesti rahvaarv on kahanenud nii nagu nagu see Lätis ja Leedus on põimunud sadade tuhandete võrra mälu ei peta siis 200000 või või mida, mida Strandberg välja pakkus. Õnneks õnneks nii ei ole. No samas, me ei saa ikkagi olla 100 protsenti kindlad selles, et need andmed nüüd nii väga õiged on, ka selle rahvaloendusel on olnud juba kuulda juhtumitest, kus inimesed, kes enam defactava Eestis ei elavad, elavad kuskil Soomes loendasid ennast elektrooniliselt, et nad kõik on Eesti elanikud. Siis ma arvan, et niisugusi noh, väiksemaid eksimusi oli ilmselt nagu päris palju, et meil ka esmaspäevases päevalehes ilmub üks arvamusartikkel ühelt ühelt naiselt, kes oli olnud 10 aastat Eestist ära stenaalsest siia, oma perekonnaga, mille ta oli juba väljaspool Eestit loonud ja tema ütles, et teda väga imestust tema juurde rahvaloendaja ei tulnudki. Ja siis ta helistas ja uuris, milles asi ja selgus, et keegi oli seal tema korteris juba ennast nagu ära loendanud, ehk siis need inimesed, kes olid talle seda korterit välja üürinud, et ma arvan, et niisugusi nagu väiksemaid-suuremaid segadusi on siin ikka päris palju, et tulenevalt ka sellest, et Eestis need rahvastikuregistrid ei ole korras. Kindlasti on neid, aga noh, minu vanaemagi näiteks, kes on päris vana inimene, üle 90 aasta vanad, teda loendus ära mu õde. Kuna õde tegi seda väga vara hommikul internetis, siis rahvaloendaja leidis, et vana inimene kuskil hommikul kella poole seitsme paiku ei saanud ennast loendada, see on vähetõenäoline ja läks tema juurde koju. Küsis ilusti üled, oma andmed ja siis tehti see asi korda, et täiesti selgelt on neid vigu, aga noh, need ei ole väga massiliselt, et need noh, ütleme mingi protsendi võrra võib siin kõikuda küll see rahvaarv siia või sinnapoole, võib-olla ka natukene rohkem. No üks number, mis alati ju inimesi huvitab, et palju siis on, on noh, nii-öelda eestlasi ja palju on, on muulasi noh, mis ma ütlen nii-öelda eestlasi ja ma ütleksin ka nii-öelda muulasi ses mõttes, et tegelikult inimese enda teha, kellena ta ennast määratleb, kui tema käest küsitakse, et mis rahvusest sa oled, siis sa ütled, et ma olen eestlane. Aga ma võin öelda ka, et ma olengi eestlane näiteks mis iganes, tähendab inimene määratleb ennast ise ja seekord ütleme siis venelaste vabandust, jällegi inimeste määratlesid ennast, venelasena protsent on nagu ühe ühe protsendi võrra kukkunud. Aga tegelikult noh, 68,7 oli siis ennast eestlasena määratlenud inimeste hulk. Et mis väikese arvutustehnika näitab ikkagi seda, et Pealt 400000 on siis neid inimesi, kes ei ole eestlased. Ka mina vaatasin näiteks sellist huvitavat statistikat, mis ei ole otseselt üldse rahvaloendusega seotud, ma vaatasin sündide statistikat seal emad, sünnitus siis märgivad, et näen oma rahvust ja siis sinna juurde ka isa rahvust, et vaatasin, et kui palju siis on see eestlaste osakaal, kes siis praegu sünnib, sünnivad, et nende omaali seal noh, sisuliselt kolm neljandikku. Kusjuures varem, ütleme siin Nõukogude aja lõpus oli kaks kolmandikku, tähendab seda, et tegelikult nad meie muulased sünnitavad tunduvalt vähem kui varem. Ühest küljest on neid siit ära läinud, aga teisest küljest nad tõesti ka ei nende noh, arv ei kasva nad ei, nad ei paljune nii palju nagu varem. No see on niisugune üldine reegel üldiselt terves Euroopas. On rahvastikuteadlased on nagu väitnud, et teatud põlve immigrantide seas nagu sündivus hakkab langema. Kuigi noh, ma arvan, mingi Prantsusmaale, Saksamaa ütleme, teatud riikidest pärit inimeste seas muidugi seda ei saa niimoodi teha. No seal on proportsioonid hoopis teistsugused ja, ja nende nende nii-öelda maaletuleku taust on, on, on hoopis teistsugune. Aga põhimõtteliselt see oli ju teada, et muulaste iive on, on madalal, noh nüüd me oleme saanud lihtsalt mingisuguse arvulise kinnituse sinna taha, et, et, et see tõepoolest nii on ja loomulikult lapsi on vähem. Eesti elanikkond on, on vanem. Siin. Mul on mõned mõned faktid, mis on, mis on tegelikult ikkagi väga noh, ma ei ütleks, huvitavad, aga mõtlevad, lähevad igal juhul, et natukene siin ka enne saadet vahetasime sel teemal mõtted, et need, et olgu siis see ka ära öeldud, et kui kui neljakümnendates aastates elanike hulgas on meil mehe kohta 95 naist siis viiekümnendates aastates naisi 100 mehe kohta juba 16 tükki rohkem, ehk siis 116. Ja mida aasta edasi, seda, seda vähemaks mehi loomulikult jääb ja vanemaealiste seas. Siis on juba 100 mehe kohta 154 naist. Nii et, et ma ei tea, me peaksime Suleviga hakkama tõsiselt selle asja peale mõtlema. Kuidas elada? Aga kogu selle teema juures on üks asi, mida, mida see rahvaloenduse näitajad tõi näite tegelikult riis valitsevat heaolu. Meie rahvuselise mainele siis Eestil on ju ülihea maine majandus majandusnäitajate poolest mõlema suurepärane. Paistame välja ja kui me mõtleme ka muudele elutingimustele, no ei ole siin ühtegi vulkaanimaavärinaid, ei ole Dormegi suhteliselt harva üleujutusi väga harva. Põhimõtteliselt seal oleme, me uskusime, paradiis, lik koht, isegi neli aastaaega on meil olemas. Aga aga ei tule neid inimesi. Pigem nad jooksevad siit minema. Kas neli aastaaega sunnib rohkem sünnitama või, või puhas õhk ja, ja palju metsa või, või kuidas, kuidas sa seda seost nagu näed? Ei, no inimesed peaksid sinna minema elama, kus justkui on kõik head tingimused. Teoreetiliselt sa tahad elada seal, kus on hea, vähemalt mina, küll ta mulle meeldib Eestis elada. Kui Aarne siin eespool mainis seda tohutud tohutud vahed nagu meeste naiste arvus alati, siis umbkaudu nelja-viiekümnendatest aastatest, et siis ma arvan, et seda aitab paljuski selgitada üks teine väga huvitav uuring, mis statistikaametis sellel nädalal välja tuli. Mis puudutab seda, kuivõrd levinud on Eestis ikkagi enda ületöötamine või, või kohati lausa poolsurnuks töötamine, et siin nimelt sellest uuringust selgub, et tervelt 42 protsenti Eesti töötajaid teeb ületunde töötab üle 40 tunni nädalas. Ja iga kuues mees töötab nädalas üle 48 tunni, et seal on siis peaaegu peaaegu kümnetunnised tööpäevad ja. Muidugi. Ja iga, iga kuu ja iga 10. eesti naine töötab siis samuti üle 48 tunni nädalas, et et need on ikka minu arust nagu väga mõtlemapanevad arvud. Samas on meie tootlikkus kaks kolmandikku sellisest ütleme Euroopa Liidu keskmisest, et teeme küll palju tööd, aga vähe villa on, sellest teeme liialt odavaid asju. Liialt vähe teenime. Võib-olla teeme mõttetult asja. Teeme mingid paar nädalat ühte asja, mida saaks võib-olla siin paari päevaga ära teha. Kuulge, äsja ma lugesin, et kreeklased töötavad palju rohkem kui meie vot kui me räägime tundidest, aga küsimus ei ole ju tegelikult tundides, küsimus on nagu, nagu töö intensiivsuses kõigepealt ja loomulikult, kui, kui, kui sa elad, elad tervislike eluviisidega ja, ja pead piiri halbade asjadega ja teed rohkem häid, siis sa võid ju töötada ka põhimõtteliselt nagu hobune. Ega see iseenesest muidugi tööd on väga-väga erinevad, et kui, kui töö töö ise on, ole sa kui tahes terve, kas või nagu mingi traavel. Aga et kui töö ise nagu väga-väga stressirohke, siis loomulikult see sinu sinu organitele. Aga, aga põhimõtteliselt noh, sinna kui sinna juurde panna ikka mingisugused sassis peresuhted või siis alkohol ja, ja kõik muu, siis on selge, et ühe jaoks on 10 tundi nagu ühtemoodi ja teise jaoks 10 tundi teistmoodi. No see paraku tegelikult kipubki olema ju teatud sorti nõiaringe. Et üks Tartu Ülikooli töötervishoiu õppejõud ütles ka neidsamu tööstatistikatöö statistikat kommenteerides, tegelikult tõsteti ületöötamisele, mängi nagu rolli, ainult see, et mitu tundi sa nagu nädalas töötad või kas sa töötad üle 40 tunni või mitte? Noh, väga tähtis on tõesti need suhted töö juures see, kui efektiivselt on töö organiseeritud, et see, kui mugav ja hea on inimestel seal olla näiteks tõi ka näiteks kuidas näiteks niisuguses suures avatud kontoris teralikud inimeste tööviljakus langeb ja stressitase on väga kõrge. Praegu see kipubki olema jamama laadi nõiaring, et kui sa teed tohutult ületunde, siis sa oled väsinud, su efektiivsus langeb, sa ei jõua enam võib-olla tegeleda tervisespordiga, olla koos oma lähedastega ja nii-öelda ka väljaspool tööd hakkavad need asjad siis logisema, mis omakorda mängib siis mängib siis jälle pöördub tagasi nagu bumerangina su tööalasesse efektiivsusesse, et see on päris mõtlemapanev. Minul on küll üks ülemus olnud selline, kes aeg-ajalt hoolitses ikka selle eest, et mitte, et sa teeksid võimalikult palju tööd, et teiega nagu ütles, et võta tempot maha, et ta teadis, et ajakirjanikud, paljud kirjutavad, siis ühel hetkel saab neil mingi piir täis ja nende tulemuslikkus langeb tugevalt. Ta jälgis seda, et liialt palju tööd ei teeks. Hea ülemus käis juures kolm korda päevas suladega. Ta ei pinguta, päris nii ei olnud ja kas need neljad, mis ma sulle siia aknalaua peale tõeliga meeldivad sulle ja kas värsket õhku on ruumis piisavalt ja sa töötasid kuskil teisel planeedil, mulle tundub et enam enamasti asjad asjad on, on, on nagu vastu, aga tegelikult, kui me vaatame tõesti seda naiste ja meeste ja naiste suhete eri vanusegruppides ühte ühte sugu ja palju on, on, on teist sugu, siis minu jaoks oli selles nagu mingisugune üllatus. Sest tavaliselt meil ju ikka räägitakse, mehed tapavad ennast ära. Noh, igasugused õnnetusjuhtumid, avariid, joomised, uppumised, tulekahjud, kõik kõik, et kahe kolmekümnesed, kellel veel, no 30 seal peaks nagu olema, aga, aga ütleme, 20 seal veel nagu täit aru peas ei ole. Et siis siis tapetakse ennast ära. Aga nüüd selgub, et see, see asi ju kahaneb hoopis hoopis nii-öelda küpsemas või, või kuldses keskeas. No ma arvan, et nooremate meeste puhul on, on pigem see, miks nemad hukkuvad niisuguseid nii-öelda nagu autoga kihutamised purjuspäi ujuma minekut, seda tüüpi riskikäitumine. Sa oled nii Neljakümnendates, viiekümnendates aastates hakkab ikkagi nagu meistele hakkab nii-öelda kätte maksma selline kunagine. Või siis noh, jätkuv ületöötamine, need igasugused südame-veresoonkonna haigused ja nii edasi See ongi, tõid vähe sporti, sööd valesti. Tüüpilised asjad, mis löövad välja umbes 50 aastaselt. Aga millal sa jõuad teha sporti, kui su töönädala pikkus on üle 48 tunni nagu igal kuuendal eesti mehel? Nojah, aga kõigil meil on vähemalt kaks vaba päeva, enamasti on, on ju nii, kipub olema täna ja homme, eks ole, ütleme niimoodi, kui, kui mitte midagi muud. Laupäev, laupäev ja pühapäev, hea küll, aga, aga rahvaarv kahaneb ja tõesti ega selles mõttes Rein Veidemanni on õigus, et, et me oleme oma oma arvukuselt ju 19. sajandi lõpus ja kui me oleme ikkagi harjunud nagu endast rääkima ja mõtlema ja see on nagu meie alateadvuses, et me eest meie, eestlased oleme miljonirahvas siis no nüüd on meid ikka juba selgelt alla 900000. Et noh, ma ei tea, aitäh. Kas meil igaühele eraldi või meie valitsejatele või, või ma ei tea, kellel aga, aga, aga häirekelluke peaks ikka ikka peas, aga väga kõvasti lööma, et et muudkui kahaneb ja kahaneb. Ja, ja mis sellest ühiskonnast saab, kas see tähendab siis seda, et, et noh vaikselt kohanemegi kuni kuni jagame lume saatust kevadel või siis hakkame sisse tooma tööjõudu ja ja siis tekivad ka uued pered ja nii edasi. Siin tekib nüüd, teisest küljest on seal suur peavalu ettevõtlusele kustuta töölisi veelgi rohkem kustuta tarbijaid. Et ütleme, et Euroopa Liidu turg on küll sulle avatud aga välismaale müüa ei ole sugugi kerge. Koduturgu sa tead tunduvalt paremini, samas tarbijaskond väheneb. Veelgi hullem on see sotsiaalkulutuste pool, kes tulevikus maksab pensioni inimestele. Kui praegusel neli nelja inimese peale üks pensionär tööl käia peale, siis tulevikus on see proportsionaalne, mingil hetkel läheb üks ühele ajad. Sa ei saa niimoodi jätkuda. Et kui me vaatame neid Eestit, siis Eesti on vist üks, üks kõige immigrantide rohkemaid riike Euroopa liidus üldse. Kui nüüd õieti mäletan, siis see oli vist 16,5 protsenti Eesti elanikest on sündinud välismaal siis põhiliselt need, keda kutsume venelasteks, ehk siis vene vene keelt kõnelevad inimesed. Kas me tahame, et jätkub samasugune siis sissetulek, Nende inimeste sissevoolamine, nagu oli pärast sõda? See on väga suur küsimus. Ühe ühest küljest muidugi, kliima on see, mis minule väga meeldib, eks ainult neli aastaaega. Aga, ja ütleme, et nad on selliseid lõuna poolt pärit inimeste siiatulekut nad ikkagi päris palju takistanud. Teine asi on meie vaeses jällegi, et see on neid eemale peletanud, pigem Lähme, sellist tumeda nahavärviga inimesi, mitte Eestis, vaid Soomes, näiteks kas on veelgi külmem, aga aga sinna tõmbab su neli aastaaega ja ega sinna tõmbab rikkus. Et meid on see, ütleme siis ilme, meie vaesus on meie rahvastiku puhtust päris palju säästnud. Kas see edaspidi enne, ma ei tea? Nojah, siin on sellel tõesti, need, need arvud on huvitavat, neid tuleb veel tõlgendada ja lahti kirjutada ja lahti lahti rääkida. Mina seisab veel ees. Ma vaatasin, Postimees avaldas ühe väga põneva sellise kaardi, kus on peal maakondade kaupa, kust kust on inimesed ära läinud ja kuhu, kuhu siis on juurde tulnud, et Harjumaal on kasvanud ja Tartumaal on elanike arv harjunud linnadega ja noh, Tallinnas on miinusmärgiga, Harjumaal on kasvanud, mina seletan seda sellega, et Tallinna inimesed on lihtsalt läinud linnast välja, maale elama, aga kõik ülejäänud on miinused. Ja seda on kurb vaadata ja minu jaoks väga suur mõistatus, et miks on Järvamaalt just inimesed ärapagenud ära kolinud, et keset keset Eestit Kas need testid nagu ütlevad inglased, Millo Neuer? See ongi probleem, et tegelikult Eesti, Eesti jääb keskelt tühjaks ja liigud, liigutakse äärte poole. Et ma tunnistan, et minu jaoks oli väga suur üllatus see, kui siin rahvastikuteadlane luule Sakaevust teatas nädala algul, et Eestist nii palju välja rännatakse, on nagu täiesti normaalne ja ta ei näe siin nagu midagi negatiivset. Et kui ma nüüd räägin kas või näiteks oma isiklikust elust, siis ma mäletan, et mul oli gümnaasiuma, mul oli kolm, neli nagu kõige paremad sõbrannad ja ja millalgi mõned aastad pärast kooli lõpetama, siis ma pidin tõdema, et nad kõik on Eestist ära läinud ja ei ole keegi peale ühe siiamaani tagasi tulnud, et ja ülikooli. Ja ülikoolist. Ma tean lausa mõnda tervet kursust, kus praktiliselt kõik on Eestist ära läinud, et noh, tegelikult on nagu päris mõtlemapanev. Ja minu arust ka, kui siin on tehtud neid kampaaniaid, et talendid koju ja nii edasi tegelikult oleks hea, kui tegelikult oleks hea, kui kui võtta ette ja analüüsida reaalseid inimesi, kes on tulnud Eestisse tagasi, et mis probleemid neil on. Et et mis neil et mis nende tagasipöördumist siis panevad, kui paistva nende jaoks hea või halva otsusena, et tegelikult siin on nagu väga-väga palju niisuguseid, nagu praktilisi ja mõnele inimesele võib-olla võib tunduda, et need on lausa tühised probleemid, aga siiski, et noh, näiteks lasteaiajärjekorrad, kui sa tuled Eestisse tagasi ja sul on need väiksed lapsed, keda sa ei ole kohe pärast sündi, nagu on saanud panna järjekorda Eestis. Inimesed on, noh, see, see valmistab neile probleemeid, ei lase võib-olla tööellu tagasi pöörduda nii kiiresti. See on jällegi see, et sõltud, millega sa ennast võrdled. Kui sa tahad ennast pessimistlikult tunda, siis palun võrdle heaoluriikide jaoks seda, et ennast hästi tunda, siis mõtle sellega, et me ela, elame me kõik oleme maailma jõukama miljardi seas. Jaa, aga selles mõttes need inimesed, kes pöörduvad Eestisse tagasi, võrdlevad ennast paratamatult selle maaga, kus nad nagu tulevad ja siin pole nagu midagi parata. Kuulge, Jürgen Ligi, meie rahandusminister ja Reformierakonna aseesimees ütles sel nädalal geniaalsed sõnad. Ja selles, et meie rahvaarv väheneb, oleme ise süüdi sellepärast et lapsi sünnib pähe. Ja ma kardan, et Ligist ja kompanii siis me peame ka edasi rääkima. Et aga muidugi mitte ainult neist sina, Sulev kirjutasid Ekspressis viimases oma oma väljaandes selles numbris väga huvitava loo. Spinn doktorlusest ja, ja põhiliselt IRL-ist, eks ole, kes kes on enda enda ridadesse võtnud. Suisa kriminaale sain sellise asjaga hakkama, said sellise asjaga hakkama ja nüüd selgus, et üllatus-üllatus, on see ka üllatus IRL-ile. Ja vähemalt minister Partsi sõnade kaudu me saame teha seda, seda, et, et viskame välja, kui selgub, et, et on pätt, siis viskame välja, sest erakonna alusdokumendid keelavad pätte erakonda võtta. Jah, see oli tegelikult hästi üllatav lugu, me hakkasime seda lugu tegema mitu-mitu kuud tagasi, see on üks selliseid asju, mida meil on üks maailmas on hästi tuntud selline telesari müüdi purustaja, kus võetakse mingi müüti, siis üritatakse teada saada, et kas seal on ka mingi tõepõhi taga. Kogu aeg käis jutt, et IRL-i suurkogu eel värvatakse uusi liikmeid ja siis tuuakse neid sinna kohale bussidega. Nad hääletavad täpselt nii, nagu vaja on. Ja siis mu kolleegid hakkasid pihta sellega, et Nad hakkasid teist suurimat, kes seal suurt kukkudel käivad ja mis enne seda On toimunud ja töötasid meeletu hulga statistikat läbi. Ja siis kuna ta oli teada saanud, kes sinna võetud, kes seal kohapeal on käinud siis hea kolleeg Tarmo Vahteri igaks juhuks uuris järgi, kas nad on ka karistatud. Täiesti juhuslikult tekkis tal selline mõte ja näed välja tuli, et alguses üks, kaks, kolm, neli, viis ja nyyd hakkas kasvama, et neid oli päris palju. Siis palju on päris palju. Minu meelest ta jõudis kuskil seal mingi 15-l ja, aga see oli, see oli konkreetselt juurde võetud inimestest, keda oli mõnisada, et see oli noh, päris päris oluline osa siiski ja need ei olnud mitte sellised oleksid saanud hakkama mingi kiiruse ületamisega või või noh, purjuspäi juhtinud midagi, vaid tegemist oli tõesti paadunud kriminaalid, aga mina võtsin endale selle osa tööst, et ma käisin kohtutes tutvumas nõnda Nende paberitega kohtuasjade paberitega mõnel inimesel olised toimikute hulk, mis tema kohta on koostatud. See oli ikka selline pisikese mäekõrgune üheline, kümmekond toimekad. Ma lugesin neid, noh, need jutud tähendab asjad, mida nad olid korda saatnud, et ma mõtlesin, et nagu teisel planeedil tõesti. Need lood olid nii naljakad ja On nad olid nii hämmastavad, et ma mõtlesin, et neid, neid on raske välja mõelda ja no kui erakond ütleb, et meie ei teadnud, et et me oleme enda enda sekka pätid võtnud, muidu me oleme kõike väga ausalt tublid ja kristallpuhtalt, siis siis on see naeruväärne. Teisest küljest kui inimene esitab avalduse erakonda astumiseks, siis mida erakond nagu, nagu peab tegema, siis või, või, või kas me, kas me eeldame, et siis kõigile, kes tahavad ka lihtliikmetena ja olla jääda Tehakse mingisugune taustakontroll või või nagu, nagu kõrgetele riigiametnikele või või tipp-poliitikutele Ei, me ikkagi eeldame seda, et inimesed on ausad aga pigem on huvitav seed Me oleme heausksed. Me oleme eosed alati eeldame, et me oleme heausksed. Minu meelest seda peabki edasi eeldama. Võib-olla nüüd IRL lakkab kehtestama sellist taustakontrolli. Ma ei, ma ei tea, kas see ka reaalselt hakkab toimima. Aga. Mina olen ikkagi selle selle heausse poolt, et kuidas sa muidu nagu käituda, aga väike guugeldamine kuluks ära. Guugeldamine kuluks ära, aga siin mulle tundub, et siin võis olla mingi organiseeritud tegevus. Seepärast, et varem ei tunginud mitte ühtegi ühtegi erakonda pätid. Ja nüüd järsku. On neil ühes piirkonnast, jääb selline mulje, et keegi inimene on ikkagi seda tegevust sulanud. Tegimegi seal ühe, ühe usutluse. Meil oli seal üks kahtlusalune, kes, kes justkui võinuks seda tegevust organiseerida, jäi mulje, et see võiski olla niimoodi. No aga mis, mis nagu see eesmärk on siis, et kas, kas mingisuguseid valikuid mõjutada ma ei tea kuskil erakonna piirkondades kellelegi valimisel või koguni suurkogul võib, kuigi räägiti bussidega kohaletoomisest, mingid kahtlased tüübid, jõlkusin ringi seal suurkogul. Et kas selleks nagu siis siis toodinud sinna ta jääb mulje küll, selline, et selline asi võis toimuda, osteti lihtsalt inimene üles ja võeti erakonda ja toodi suurkogule ta, ta oletaks õigesti, jutumärkides. No seda me üritasime kontrollida Ja kontrollisite ja nüüd seal asjadest veendun. Ei, ma ei ole selles veendunud, sellepärast seda me ei saanud kõiki neid inimesi kätte kõiki neid pätte, et me ei tea täpselt mis põhjustel nad siin vastased. Minu arust olid need IRL-i reaktsioonid ka sellele artiklile nagu mõnevõrra kummalised, et kas või see, kuidas Juhan Parts nagu ütlesite. Et meie õppetund on see, et, et me enam nagu pätte oma ridadesse võtta, ehkki minu arust ka tegelikult noh, jätame nüüd need konkreetsed mehed nagu kõrvale, kellest siin Ekspressi artiklis on jutt, aga tegelikult ei ole ja niimoodi, et inimene, kes on kunagi karistatud, et ta ei tohiks kunagi enam kuuluda erakonda, et samamoodi nagu et me peaksime olema heausksed, peaksime eeldama, et, et on ikkagi teoorias olemas võimalus, et inimene et inimene saab alustada enda elu valgelt lehelt, et ta võib nagu olla õppinud mineviku vigadest, sest minu arust nagu selle juhtumi puhul on kõige mõtlemapanevam ikkagi justajaid. Et kui survestatakse inimesi mingite kalapüügilubadega parteisse astuma, kui ikkagi soovitakse nii-öelda nagu manipuleerida erakonna sisedemokraatiat. See tegelikult on aga see õppetund, mille IRL peaks sellest juhtumist võtma, mitte aga see, et hakkame igale uuele liikmele tegema niisugust massiivset taustakontrolli. Aga, ega me ei vaadanud ka inimesi, kellel oleks siis koristus lõppenud, täiesti. Need tegelased olid seal, meil oli katseajal, jätkusid nelja otse karistus, täielikult kustunud. No ja tegelikult selle nädala lavastuse pearollis oli loomulikult Reformierakond erakond, siis mis on võimul juhtiv istub kõrgel postamendi otsas. Tundus, et on ümbritsetud tulemüüriga, millest ei tungi läbi ükski kuul, mis on täiesti helikindel ja kuulikindel, nüüd selgub, et ainult helikindlus on alles jäänud, ehk siis seda ka ühtepidi et ülejäänud näevad, mis, mis toimub ja saavad asjadest nagu ühtemoodi aru. Ainult Reformierakonna juhtivtegelased ministrid ja parteikontori kõrged tegelased arvavad, et, et neid on nagu valesti tõlgendatud, neist on valesti aru saadud, nende sõnu on, on moonutatud. Et see, see nii-öelda nii-öelda erakondade rahastamise saaga, see, see on tegelikult juba väljunud ju kaugelt selle, selle skandaali piiridest on siis välja välja toonud, et et ei olegi nii haavamatu, vastupidi, on, on ülimalt haavatav. Loomulikult me ei oska öelda veel nii-öelda reitinguid, asjaomased agentuurid mõõdavad neid ja küll me neist kuuleme vähemalt lähema kuu jooksul. Aga mis, nagu mind paneb kõige rohkem hämmastama, on ikkagi see, kui, kui saamatud ja kui. Sellised kurdid on, on niivõrd kogenud poliitikud et noh, 20 iseseisvusaja jooksul ole sa siis broiler või, või mitte, broiler, kas sa oled kasvanud kuskil erakonna farmis või oled sa olnud enne mingisugune? MUU professiooni esindajad? Aga, aga nüüd on, on kurtus tabanud ikka ikka täiesti ühte erakonda ja ja uskumatuid avaldusi tuleb sealt sealt aadressil. Ja et kasvatada siis just mitte väga originaalsed võrdlused. Et Reformierakond on tõesti nagu, nagu keegi, kes on sattunud mingisse soomülkasse ja üritab sealt meeleheitlikult välja rabelda, et aga, aga vajub nagu järjest sügavamale, et need avaldused, millega on partei selle juhid välja tulnud, on tõesti nagu väga-väga-väga üllatavad ja teinud asja ainult hullemaks, et nad oleks võinud lihtsalt öelda ja tunnistada, et et jah, et, et me uurime neid, neid, neid Silver Meikari püstitatud küsimusi, et me katsume asjast õppida, me enam ei tee, selle asemel on väljaanne on täiesti absurdsete, absurdsete mõtteavaldustega, et kord räägitakse must valgeks, siis jälle valge mustaks. Selles mõttes, et kui tekib mingi selline konfliktisituatsioon, sa tõesti pead ütlema, et, et sa ei saa vait olla ja ei tasu ka tagasi lükatud. Kõige mõistlikum on alati hästi rahulikult öelda. Uurime seda asja ja edasisi avaldusi, teeme siis, kui me oleme saanud sellel kõigel, see selguse, see on kõige mõistlikum lähenemine. Aga poliitikud on teatavasti suhteliselt edevad, inimesed räägivad palju, nende käest küsitakse hästi palju. Nii et selles mõttes, kui, kui Reformierakond on teinud vea, siis tahan seda viga kogu aeg võimendanud sellest on ühe, ühe ühe suuna võtnud, öelnud, et midagi sellist ei ole olnud kogu aeg. Et selle, see on see, mida ma nimetan saamatuseks, et mida edasi, mida ja kusjuures päev päeva haaval iga iga lause, mis sealt kukub, kukub tegelikult valesse kohta täiesti valele pinnasele ja ainult süvendab seda kriisi. Hämmastav tähendab kunagi siin just paar kuud tagasi, kui ETV2 näitama sellist seriaali nagu alpimaja siis toodi seal paralleele veerpalu juhtumil ja nii edasi kuulus üle maailma tuntud eestikeelne ja eestlasest spinn, doktor tuli hakkas lahendama ja sattus ka mingisse mülkasse. Ma nüüd ma olen täiesti veendunud, et, et kuigi sina ka Sulev oma artiklis kirjutasid meie ühes spinn doktorist siis vähemalt ei teeni seda erakonda oma praeguse tegevusega. Aga ma olen, ma olen veendunud, et selliseid tüüpe ei ole olemas, sest et, et see, see on niivõrd selge ja klassikaline juhtum. Et keegi võiks lõpuks öelda, pange oma suud kinni, ärge rääkige rumalusi, te vajute üha rohkem põlvini mülkasse ja, ja lipp hoopis lihtsamad asjad aitavad teid, teid sellest mülkast välja. Ärge rääkige enam neid rumalusi. Noh, IRL-i näide oli selles mõttes tunduvalt lihtsam ja IRL ei saanud midagi muud teha, kui tunnistada meie ridades olid astunud liikmeks olid vastavalt kurjategijad, Me edaspidi seda ei tee, nad tunnistasid vea ülesse. Minu arust oled ikka käid unistanud ülest kogu viga, kuna tegelikult küsimus ei ole see, et, et, et et erakonna liikmed olid nagu mõned olid nagu lihtsalt kriminaalse taustaga, vaid ikkagi see, et kuidas nad sinna saada. Tõsi, et kas ja kuidas erakonna sisedemokraatiat manipuleeriti kuidas inimesi survestati mingisugust naeruväärselt kalapüügilubadega, et see on tegelikult nagu õppetund ja siin ei ole probleem mitte nendes üksikutes pättidest, vaid ikkagi selle, selle erakonda enna erakonna enda aktivistid ei saa minu arust ikkagi ka IRL tunnistanud kogu kogu enda viga. Selles mõttes ma olen sinuga nõus, aga, aga see põhisõnum oli selline, et me oleme siiski teinud vea, vea tegemist, tunnistasid ütleme, et pool rehkendust on ka parem kui mitte midagi. Aga tegelikult ma arvan, et ajakirjanikud ei peaks andma nagu mingile parteile niisugust PR-nõu, aga siiski, et kui nüüd ka Reformierakond praegu ütleks, et me tegime nüüd vea, et praegu on vist ka juba liiga hilja seda nende poolt öelda või kuidas teile tundub? Loomulikult selle väikese aadri oleks tulnud kohe algusest peale välja lasta ja valida, valida õiged sõnastused, aga, aga mitte seista oma peakontori õuel kahe kaks, kaks süüdlast ja, ja panna seljad kokku ja hakata absoluutselt kõike eitama, aga nüüd nüüd on asjad tegelikult läinud veel hullemaks, et et nüüd on siis meikari tehtud. Nagu nagu ütles rahandusminister, et tema tegu ohustab riigi julgeolekut. Ei ole, ei ole vaja olla mingisugune Delfi oraakel, et, et kui, kui, kui Reformierakond ongi meie riik, siis vabandust väga, aga, aga noh, kogu ühiskond tõuseb tagajalgadele, ütleb, et kuulge, sorry, nii, nii see ei ole. Peaminister ütleb, et see, see paranoia rahastamise ümber on läinud, ületanud igasuguse mõõdutunde. No vabandust väga, aga, aga, aga ta ei ole ju seda. Ja nii edasi ja nii edasi, isegi siis, kui Ligi ütleb järgmine päev, et, et ma rääkisin eile liiga krõbedalt, isegi see on, on järjekordne paar sentimeetrit künka poole kui ja kõik kõik lauset, mis mul on, ma tean, et, et näiteks Jürgen Ligi on esiteks on surma ja rahandusminister minu meelest teiseks ajakirjandus suhtub temasse väga soosivalt, isegi siis, kui ta vahel tuld purskab. Siis, siis noh, võetakse seda kuidagi kuidagi mingisuguse, isegi kerge sümpaatiaga vastu. Nüüd on, nüüd on siis vaene, vaene rahandusminister, kes peaks olema rahandusminister ja ainult rahandusminister on vajunud mingisuguse partei partei mülka sisse ja võtnud nii-öelda oma oma ütlemisega, mis, mis tavaliselt ju meeldib ja mis võetakse vastu positiivselt. Nüüd on ta vajunud siis sellisesse sellisesse sopa sisse, et kogu tule enda peale võtnud. Et nüüd nagu väga heauskselt seda Ligit kuulates ma võin temast põhimõtteliselt aru saada, et ta ilmselt mõtleb seda, et meie teadsime, kuskohast see raha tuli, mis meikari kätte sattus ja et me teame, et see ei ole nagu väga suur julgeoleku riskide käit, julgeoleku risk on see, kui need kogu Eesti poliitikale halba varju heidetakse. Tõesti arusaamatu, et, et noh, et Ligi võiks nagu mõista ikkagi, et reeglid kehtivad nagu kõikidele ja seadused, seadused kehtivad, kehtivad kõikidele parteidele ja tegelikult on nagu tohutu risk on ikkagi hoopis see, kui, kui need inimestel nagu tekib mulje, et need, kes meid juhivad, kes meie riiki valitseva nagu vilistavad ise nendele seadustele, mida nad on kehtestanud, järelikult mis legitiimsus on siin üldsegi nüüd riigil nõuda inimestelt, et nemad nagu seadustest kinni peaksid, et see on tegelikult nagu Ja väga, ikka tõeliselt kurb on, on kuulda rahandusministri suust samasugust toberust nagu nagu tema parteikaaslane ehk siis parteikontori kasvandik praegu juhuslikult justiitsministrite ministri kohal olev olev inimene ütleb, et et kuule, sa oled mu sõber, kuidas sa võisid seda niimoodi teha, et see on jah niisugune. No ta ei saanud parlamendivalimistel oma oma kohta, aga, aga Me sakutasime ta Inimõiguste instituuti. No ta saab seal ju tegelikult rohkem palka kui, kui riigikogu liige. No kuulge. Et aga ju nad siis reaalselt sedamoodi mõtlevad, et eks see on omamoodi hea, et niisugune nagu ühe ühe niisugune. No mis iganes, tavaline sa mõtled, sa ei tohi seda niimoodi välja, muidu kõigile kõigile kangastub kohe sobraanades. Sest et see on selline nagu maffialiik lojaalsuse definitsioon Et ainult küsimus on lahtine, et kui, kui Reformierakond on nagu sobraanade perekond, siis kes, kes on ristiisa et seda me veel täpselt ei tea, mis asi see on ikka uskumatu retoorika, mis, mis tuleb praeguseni. No mida see skandaal on näidanud, on see, et nad enam minu meelest ei saa mitte kuidagi väita, et Eesti meedia mingit pidi õukonnameedia. Sellepärast et noh, olen tõesti võiks, võiks ju öelda, et Keskerakond sai kõige rohkem vatti, siis praegu selle nädala jooksul on mõlemad valitsusparteidel on ikka päris vastiku tule all. Nüüd on selle teooria võiks küll ära. Seal on kergendatult, et nii-öelda peavoolu meedia ma küll ei tea, mis, mis see sõna tähendab, aga aga oletame, et me oleme leppinud kokku selles, et mida, mida me enam-vähem ette kujutada, et me, et me saame kergendatult hinnata, et me ei olegi enam pugejad, tallalakkujad ja nii edasi, kus raskel silmis silte me oleme endale külge saanud. Jah, raske on süüdistada, ainult kui me oleme õukonnameediat, missuguse õukonnameedia me siis oleme? Selgelt õukonnameedia on Eestis ainult parteilased väljaanded, nagu kesknädal. Paremad uudised, no võib-olla me ei saa ta kunagi teada, aga, aga ma usun siiski, et, et et keegi neile ju mingisugust nõu annab. Või anna või ikka annavad? Siis tuleks lahti lasta. Ja tõenäoliselt küll. Sest vabandust, aga, aga tarkade kogu, tähendab tulge nüüd, tulge nüüd sealt pimedusest välja, et mis asi see on? Et kui siin isegi Ignar Fjuk ütleb, ei see tarkade kogu ei ole nüüd Keskerakonna tõekomisjon. Mina küll ausalt öeldes ei, ei näe mingit mingisugust vahet. Nüüd Luuakse tarkade kogu loonud, loonud tarkade kogu, siis aastaid tagasi, võib-olla on ta väga vajalik asi. Erakonnast eraldunud, mitte enam aktiivses poliitikas olnud inimesed annavad head nõu. Ma ei tea küll, mis nõu, kas, kuidas raha musta raha rohkem vastu võtta või või, või, või kuvandi nõu, mida praegu hädasti vaja oleks. Aga siis oleks tulnud see, see ju varem luua. Varemeid ilmselt ei uskunud, et sellised asjad üleüldse võimalik, siis ei olnud tarkade kogu vaja siis enter kirjalimise tagada. Muidugi see on ikka see kontseptsioon, et häda häda nõuab, et mingi selline asi tekitatakse, kanna selgelt, on need täpselt samasugune nagu sa tõega, mis, mis vahet seal on? Aga nüüd oleks ikkagi hea, kui, kui, kui kogu sellest skandaalist ikkagi nüüd nagu midagi õpitaks, võib-olla õpitaks ja tehtaks mingeid järeldusi ja muudatusi ka erakondade raha ja selle kasutamise reeglite osas. Et. Kogu selle vabandust pillima segan, aga, aga kogu kogu selle jama sees see erakondade rahastamine enam ei olegi nagu peaküsimus. Küsimus on poliitiline, kuid siin on, siin on hoopis hoopis tõsisemad küsimused ja kui me tuletame ikkagi veel meelde ja neid sõnu mitte kunagi unustada mida peaminister ütles nii-öelda Meikari mustamiseks. Et no olge nüüd erakonnad, peasekretär ei saa ju ometi telefonide musta raha tellida selle pärast alati arvestama, võimalusega teda pealt kuulatakse. No kuulge, see on täpselt see, mida ja jumal tänatud, et president tuli oma avaldusega välja ja ütles, et erakonnad vaadaku peeglisse, vaadake enda sisse, aga aga riigiasutuste, sealhulgas KAPO määrimine on absoluutselt lubamatu. Vot vot kui miski on kuritegelik, siis on see kuritegelik, kui, kui eriteenistus ja ja ministeeriumide tublid ametnikud ja kõik keda Meil on, siis ilmselt puudutas. Määritakse, valatakse sopaga üle vaat et, et see on nagu kõige õudsam. Ja see ei ole enam Reformierakonna küsimus. Sest lõppude lõpuks erakonnad tulevad, tulevad ja lähevad, aga, aga, aga sopaga ülevalamine on, on, on noh, see on isegi võib-olla, et aasta või aastate üks olulisemaid küsimusi, millele kahjuks on meil liiga vähe tähelepanu pööratud, sellepärast et poliitik ütles. Aga see on väga tõsine asi. On küll, mulle on kogu aeg jäänud mulje, et Ansip pidi seda asja öeldes tegema nalja või mingi eriti sarkastiline olema, et nii ei saa olla. No see ei saa nii olla, sest peaminister ei ole mitte kordagi olnud selles leeris, kus ta ütleb, et et kuulatakse liialt palju inimesi pealt, sest ta on kogu aeg nagu rääkinud vastupidist juttu, see langi kogu selle mustriga üldse kokku. Muidugi samas tunnistan ka seda, et Reformierakond on alati rääkinud, et me teeme ka kõik õieti. Et noh, aga, aga see ei saa olla niimoodi. Et peaminister ajas lihtsalt jama Et see pidi olema mingi kummaline kummaline nali või kummaline situatsioon, milles ta seda ütles. Päevad ja siis nagu jama ajas, kas, kui ta ütles, et kõik peavad arvestama sellega, et neid kuulatakse pealt või siis teine päev, kui ta ütles, et et see, et inimeste arvamused neid kogu aeg pealt kuulatakse, paranoia, et. Minu meelest see esimene minu meelest see esimene, nii palju, kui ma olen Ansipiga suhelnud, on mulle jäänud mulje nii. Aga mina ei olnud selle jutuajamise juures, see oli lihtsalt nii kummaline, avaldas seda kasutada, reformima perekonna kaitseks, siis see on äärmiselt nõrk, see on noh, see on nii nõrk argument, et kõiki kuulatakse pealt. Hea küll. Kuulajad ei kõnesid läbi, kuulajate jõuab heina, ta nii ei öelnud, ta ütles, et just täpselt nii nagu ma enne ütlesin, et, et, et erakonna peasekretär ja teised tipp-poliitikud ja tippametnikud aga alati arvestama, et nende kõnesid kuulatakse pealt. Me oleme täpselt selles mõttes Ansipi tsitaadi suhtes. Aga loomulikult tegu on, on paraja Kozmaariga, et kusjuures olles, olles peaminister, on, on tegelikult KAPO nagu antud juhul nagu maaslamaja selles mõttes, et, et ta on küll väga tugev organisatsioon ja räägitakse, et ta, ta tahab ennast laiendada ja ületab vahel oma oma volitusi, mis iganes. Aga ta ei saa avalikult vastata. Ei, ta ei saa rohkemat teha, kui, kui ta on, on teinud läbi oma oma oma pressiesindaja öelnud, et igaks jälitustegevuseks annab loa kohtunik kohus. Et selles mõttes on, see on see nagu, nagu noh, eriti alatu, sest see ei ole ju ka enam siseriiklik küsimus, see on küsimus, mis, mis ulatub meist välja ahhaa Eesti on niisugune riik, kus eriteenistus võib, juhtiva erakonna peasekretär oli pealt kuulata. No vabandust, aga, aga tahtsin jõuda, et kus, kus need piirid siis on. Et me ise ise oma riiki nõrgestame ja laimama. Vot mina ei teagi, ta pealt kuulatakse, aga mulle praegu meenus, et kuulus Rävala tänava või Puiestee korruptsioonijuhtum, et seal ka tegelikult ei kuulatud, isegi ministrit mitte. Pealt kuulati pealt, äi mehi, kuulati pealt advokaati ja tänu sellele tulid tulid siis välja kõnelused, mis pidasid ministriga, aga seal ei kuulatud ka minister pead. Seal on ikka väga-väga erandlik asi, kui näiteks meil Eestis valitsusse liigedki pealt kuulatakse. Ja mina ikkagi ootan neid põnevusega, et kuidas need kogu seda asja ikkagi uuritaks selle praeguse justiitsministri ametisse jäämise puhul. Noh, siin oli üks väga asjalik avaldus, mille tegi advokatuuri esimees Toomas Vaher, kes ütles, et prokuratuur käitunud sellises natukene läbi mõtlema, mis natukene päris palju. Et ta on andnud justkui indulgentsi ette ära, et kõik need inimesed, kes räägivad, kuidas musta rahaga siis annetasid, et nad või võivad seda vabalt teha, nad ei oota karistusega hakata, tuletas meelde, et kõiki selliseid karistusest vabastamist peab ikka väga hoolikalt kaaluma. Noh, kui ilmus sinna praegu välja mingi meeletu rahapesija, hakkab mingit udu ajama või või veelgi hullem, selgub, et ongi mingi suuremat sorti jama toimuvad ja ta saab justkui indulgentsi. See oleks, see on ka ohtlikese Jah, aga samas oleks ka väga kahetsusväärne, kui nüüd nagu ainsa inimestena, kes nüüd milleski vastutusele võetakse, ju selleks inimeseks oleks see, kes on kõik ausalt üles tunnistanud, et. Igal juhul väikeseks verelaskmiseks on aeg pääsmatult juba juba mööda lastud ja, ja, ja võib-olla hea, et, et, et poliitikutel jätkub sellist ülbust ja, ja enesekindlust ikka edasi talitada ja, ja rääkida seda, mis, mis sülg suhu toob, sellepärast et see ainult näitab probleemi sügavust. Ja, ja avalikkus siis osaliselt meie suu läbi, aga, aga, aga laiemalt on, on nagu nagu, nagu takjas küljes või nagu lõukoer selle selle probleemi küljes. Ja, ja kui nemad ka on kehvad, siis me võime täiesti rannateemad ära unustada või, või suvised teemadel, mis, mis tavaliselt on, et täidame, täidame tühja ruumi, sellepärast et ruumi enam ei ole, tühiruumi ruumi täidavad meil poliitikud ja, ja väga-väga olulised teemad. Aga muidugi, eks paistab, mida ka, mida ka parlament hakkab tegema, mingisugune väikene. Kuuldes oli, et hakkavad nii-öelda erakondade rahastamise ma tea kõpitsema natuke seda, seda seadust ja, ja no tore, et nad seda teevad, aga aga mulle tundub küll, et see on rohkem nagu kits Kärneriks praegu, et muudame jälle nüüd nüüd natukene niimoodi, et, et avalikus vait jääks, et äkki saab nagu probleemi kaelast ära. Tegelikult minu arust küsimus ei ole niivõrd, nagu siis erakondade rahastamise seaduses, kuivõrd ikkagi nagu valimisreklaami kui sellise regulatsioonis milleks erakonnad vajavad põhiliselt raha, see on valimiskampaania valimisreklaam ja keskeltläbi näiteks ühe erakonna valimiseelarvest umbkaudu kolmandik läheb näiteks telereklaamiks. Ja kui nüüd näiteks panna telereklaamile piirangud, mis on levinud mitmetes olulistes suurtes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal on ette antud parteidele, kui mitu teleklipp nad võivad üldse eetrisse anda, poliitreklaam on eraldi plokkides on paika pandud fikseeritud ka see hind, mida telekanal võib siis küsida parteilt selle valimisreklaami näitamise minuti eest ja see umbkaudu kolmandik kommertsreklaamitasust. Kui sellised regulatsioonide piirangud oleksid paigas, siis tegelikult automaatselt suureneks läbipaistvus ja väheneks ka erakondade rahavajadus reklaamiks valimiskampaaniaks, et ma arvan, et võiks nagu sellist asja kaaluda, et. Jah, nad saaksid siis öelda, et, et me, meil pole selleks nagu vaja, aga raha on alati vaja ja niikaua, kuni kuni üks inimene, olgu ta siis ärimees või või olgu tema nimi, meikar või ükskõik, mis ta nimi on, annab erakonnale raha siis alati tekib küsimus, mis ta selle eest vastu saab. Ja see, see asi peab olema nagu lahendatud, alati tekib see küsimus. Miks ärimees? Noh, hea küll, on ideelisi vanastel ideelisi kommuniste ka olemas, eks ole, et mulle lihtsalt see maailmavaade meeldib. Aga, aga ärimesi ei loobi raha niisama, tal ei ole seda raha nii palju, et ta peab, ta ju ta loodab sellest mingisugust mingisugust tulu oma oma ärile. Ja, ja miks nad seda ei taha teha oma nime all, miks, miks, miks nad ei taha ja miks Ma ei taha vastu võtta, ei taha öelda, et seal sellelt ärimehelt see on selge, et, et seal ongi see seesama probleem, et et see käsi peseb kätt poliitika, et miks, miks mis, mis selle rahaga siis peale hakatakse, missuguseid teeneid vastu osutatakse? Minu meelest oleks hästi huvitav, see lugu oli selle nädala Postimees, kus toodud näited kolmest seadusest mille vastuvõtmise aega sattusid ka sellised kobar, annetused, keegi oli, just jääb mulje, et keegi oli andnud mingit musta raha erakondadele selleks, et vastu võetaks parajasti sobiv seadus. Ja vot see on selline hästi ohtlik asi, kas seal on võimalik seadust osta või vastupidi. Kui sa ostad midagi sellist seadust ei muudetaks. Ja mis, mis meid paneb siis praeguses nii-öelda skandaali tipphetkel arvama, et, et nii see ei olegi nii, seda ei tehtagi. Paraku see ei ole kuidagi erine muust maailmast. Kahjuks. Kahju küll, õnneks Eesti on natuke läbipaistvam, sest me oleme nii väikesed. Nii, aga tänased rahva teenrid on sellega otsas. Külli-Riin Tigasson Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja ilusat nädalavahetust teile.