Eesti sõduritund. Septembri eelmisel laupäeval peatati Keila lähistel ühe mälestuskivi juures ajaloolane Mati Mandel. Lugupeetud omaaegsed sõjamehed ja kõik kokkutulnud. Täna 56 aastat tagasi oli siia ju kogunenud, olite kogunenud, kui ta hoopis nooremad mehed, kes selle Kumla tee äärde sinna, kes kivi lähedale, kes selle suure puu taha. Selleks, et pidada siin viimane suurem lahing mandril eesti mandril. Ja see oli omalaadne lahing selle poolest, et siin ei põrganud kokku mitte punaarmee ja veermaht vaid siin põrkas juba kokku punaarmee ja Eesti lipu all sõdivad mehed, need mehed, kes olid otsustanud proovida veel midagi ära teha, selleks et vabariik taastada. Muidugi oli see üsna lootusetu ettevõtmine, see, mis toimus siin kummnassemist natuke hiljem Keilas, mis veidi varem pääskülas ja Tõdva jõe ääres ning ning Hüürus ja, ja haruteel see kõik ei saanud lõppeda kuidagi Eesti vabariigi taastamisega. Ometi näidati sellega veelkord, et eesti mees ei ole nõus vabadust ka niisama ära andma ja näidati ka seda, et eesti mees tahab Eesti Vabariiki taastada. Auväärt veteranid tervitan teid kõiki kaitseväe juhataja peastaabi ülema ja peastaabi poolt. Täie peaks olema täna need kes räägivad sellest, mis siin oli. Mina vain peastaabid. Poolt öelda, et me püüame üles ehitada uuesti, näid jõude. Kellel on ka see vaimsus, mis teil oli? Tähista samade väärtuste eest mille eest täiesin seisite. Ohver on selle nimi Send millel püsib rahvas ja riik. Täie täitsid seda kohust. Ütleme oma kohusele, mida me täna peame täitma ja mida peavad täitma Ma järgnevad talved kui nad tahavad siin püsida ja seda maad oma isamaana endale säilitada. Me täname teid selle ohvrimeelsuse eest. Langetame pea Nende langenute mälestuseks. Ütleme edasi hoida seda püha üritust. Oregon kinnitatud. Soovin, et see meelsuse vaimsus mida te kannate oleks ka edasi antud. Meie noortele põlvkondadele kelle puhul on hädaoht, et nad võõrduvad oma maast, oma rahvast, oma ajaloost. Et nad saaks aru nende oma püsida. Soovin teile jätkuvat hindu selles töös. Mida te nüüd teete? Selle mälestuse säilitamisel ja edasiandmisel. Üks Keila lahingu kaasa teinutest. On aeg olnud küllalt pikk, et analüüsida ja läbi mõelda, seda mikspärast meie siiski siia tulime ja siin võitlesime. Meenutame veidi neid päevi, 21. kuupäeval oli nendel sõduritel kolm võimalust. Kes siit läbisid, kas minna ette nähtud laevadele evakueerimiseks Saksamaale või deserteeruda üldse rivist? Või Ta jääda Jes tema pinnale võidelda edasi. Miks siis, kui nii loogiliselt mõelda oli võrdlemisi lootusetu, kui juba rinne taganes, kui raskerelvad olid kõik ära viidud, miks meie siis kergerelvastusega jäime veel püsima ja säilitasime sõduri hoiaku? See oli sellepärast pärast, et Eesti ajal meid oli niisuguses Isamaa vaimus kasvatatud, et meie ei kõhelnud üldse 100 otsust tehes. Sõjas käinud meestele ei lõpe sõda kunagi. Võtame selle tõetera sellest lähtuvalt teema täna arutada kahe arstiga Eesti represseeritute arstiabikeskuses Tartus need on doktor Heino noor ja doktor Hanslaja. Kuidas on sõja läbi teinud mehed tulnud toime sõja paratamatu pärandi või lahingute, jäetud jälje ja iseendaga? Doktor noor. Valdav osa meie patsientidest on ju tegelikult sõjas olnud, sõja läbi teinud ja peale selle veel pärast sõda olnud siis kas vangilaagris või sundasumisel või muul viisil ahistatud realiseeritud ja võib ütelda, et mitte ainult sellepärast, et nad peale sõda on olnud. Saatuse tahtel. Või saatuse nöögina oli nõukogude võimu nöögina on olnud vangis vaid ka sõda jätab kindlasti oma jälje, tead kord sõjas olnud surmaohus olnud surmahirmu ületanud inimesel jäävad kindlasti oma jäljed hingeellu kui ka väga sageli ka kehalises tervises. Muide, Saksamaal on olemas mõiste niisugune Šbeet Haim keeles, Grankaitse tähendab hilinenud koju tulija haigused, need on need Saksa sõjamehed, kes pärast olid sõjavangidena Venemaal pikemat aega ja, või nendest tehti seal Venemaal koguniga kriminaalkurjategijad, nagu see oli vastupidi, igasugusel, rahvusvahelisele õigusele, seal oli tuhandeteni ulatuvas praktikaks ja nendel on olemas erihaigused, kõrgvererõhu, haigus, alajäsemete ateroskleroos, ärme laskume meditsiinilise ternidesse, spetsiifilised sõjas käinute haigused, sama tähendavad ja näiteks need ameeriklased, kes on käinud, kes on olnud Vietnami Korea sõjas nende terviseseisundit on kirjutatud terveid teositele raamatuid ja mitte ainult kirjutatud raamatuid uurima, siis on vaid ka need ravid. Muuseas on ka väga suur vahega, kellena, kelle, mis poolel, kus keegi sõdis kas võitja või kaotaja poolel, selles mõttes täpselt nii, kas võitja või kaotaja gold ja muide, on olemas käitumises, jaga vaimsest tervisest üsna oluline vahe või hoiakute sinna suur vahe, kas Eesti meestest keegi võitles Eesti korpuses sundmobilisatsiooni korras või ka vähe, küll vabatahtlikult punaarmee koosseisus sinna läinud ja tagasi tulles, tehes karjääri, saavutades edu osades tunnustuse osaliseks või olles kaotaja niinimetatud kaotaja poolel sõdinud ja siis tagasi tulles on, seal on üsna suured vahed väga omapärased aed, mida ei saa mitte võtta üheselt, et ühed on tublid ja teised mitte tublid, et ühed sõdiseid valel poolel ja teised õige poole, nagu me vahepeal oli kombeks Eestis rääkida, vaid seal on oma muutunud, et kas keegi läks sõtta vabatahtlikult isamaalisust või mõni muu idee pärast nimel või läks ta sinna nagu nõukogude armeesse, mobiliseeriti suur osa näiteks kutsealuseid ja tuli tagasi võitjana, aga muidu on olemas eriline termin niisugune võitjate alkoholis. Selles võidujoovastuses oli ju kombeks serval Bostogramm, võtkem seda rodina ja nii edasi ja see läks siis kõik kanda sedasi elulaadi, mis see oleks võib-olla lühidalt Lukkades, kas sõda veel kestab, kestab kindlasti kõigi oma tagajärgedega. Teie tahaksite teinud õhtunu? Laagris olnud del ja sõjas olnutel tekivad ka sellest läbielatust niuksed, psüühika, erilised sündroomid. Seda paljudel meie patsientidest esineb ka nendel mendatud traumajärgne stressi sündroom, milles, mis avaldub siis mitmesugustes nips sümptomides, esiteks, neil tekivad unehäired. Neil tikib kergesti ehmatamine, nad ei taha uuesti läbi elada, seda ei taha meenutada seda, mis on olnud. Ja peale selle esindaja neilka keriliselt painajat unenäod, millest nad ei saa lahti ka kümnete ja mitmekümnendat aasta järgi need, need jälitavad neid ka sõjajärgselt. Meil on ka neid selliseid patsiente olemas ja me oleme püüdnud neid aidata. Just niisugused sõjajärgset või sõja tagajärve sõjalahingus pideva ohu all oleku tagajärjel kestavad, nii, nagu ta nimetas. Sest õudusunenäod, košmaarid ja ka päevased niuksed, vilksatused sähvatavad niuksed nägemused päeva ajal. Muuseas, need unenäod ja niuksed, õuduselamused või hirmuelamused, mis päeva ajal teadvusel olles on tõrjutud alateadvusse, aga öösel näiteks öö ajal tulevad alateadlaselt esile. Ja nii nad on. Muide, niisuguseid unehäirete puhul võib saada ravimeid uinud, tõid paljud põgenevad nende eest võivad põgeneda, niukses mingisugusesse kaifi. Muuseas meie patsiendi hulgas, nende hulgas vähemalt, kes on olnud ütleme, eesti poolel niinimetatud kaotaja siis poolel sõja käigus. Nende käitumine on Mäksa välja peetum ja selles suhtes vaoshoitum, kui seda on olnud samasuguste traumajärgse stressihäirejalgadel teisel poolel. Ja mis puutub nüüd unehäiretest, siis võib tarvitada uinud, et aga need ei pruugi alati aidata, nad aitavad sama vähe või sama palju kui taskurätt nohu puhul, mis on küll väga vajalik, nina pühiti puhtaks selleks korraks väga vajalik, aga nohu, sellest ei möödu. Nii kaua unetabletid, mitut uinutit, mis on tänapäeval väga-väga levinud ja mille valik on väga suur, aga, aga nendest üle võib saada pigemini muul viisil tähendab saada hingeravi psühhoteraapia, mis peaasi enda elamuste väljarääkimise hinge pealt ärarääkimise teel. Kas see on siis koduses keskkonnas, kui ta on mõistev, mida alati kahjuks ei ole lihtsalt aga see traumeeriv, muuseas ka kõikumised uneelamused ja niuksed sellele järgnev siis ärkveloleku omapärane hingeseisund võib mõjuda ka ümbrusele, võib mõelda ka teisesse, perekonda, naisesse, lastesse või koguni teise-kolmandasse põlvkonda. Sellepärast on meil õigus ja põhjus ja vajadus praegu rääkida Eestis üldse sellest traumajärgse stressiseisundid, mis on tabanud kogu ühiskonda. Seepärast sõda kestnud veel 50 aastat. Ajalooline trauma, mis seisnes kõigepealt selles mõttes terroris, tähendab inimene, inimesed kõik pidid mõtlema, ühtmoodi, rääkima, teist, tegema kolmandat, nii et seal on kaks sõjaga kaugtagajärg. Nii et on täiesti põhjust arvata, et niisugune psühholoogiline kaugtaga kestab siiamaani psühholoogiline sõda õigema ajupesuga mis, nagu ta toimus, nagu ta toimub ka praegu veel selja taga, on siiamaani ja selles mõttes on väga hea tervitada seda sedasamast saadet nendele püünele saateid. Muuseas, olgu öeldud niimoodi, ma tean inimesi ja ma olen ise ka vähemalt ühe korra seda sõduritundi kuulates laupäeval pealetungi kuulates pannud küünla põlema, see on ka ravi. Vot sellel sõduritunnil ma väidan, et ma ei liialda, praegu on teatud ravitoime ja leevendav toime, missugused elamused seal kajastuks, aga seal andma oma nisugune kaasaelamise ülejäänud veel kord üleelamise hingepuhastuse toimet. Mina siinkohal kasutaks juhust, et rääkida oma vangikaaslased Eesti ohvitseridest. Ma pean ütlema, et eesti ohvitserid, nii palju kui mina nendega gootsid, olid kõik väga mehised, väga väljapeetud ning toredad, toredad inimesed. Esimene kokkupuude oli mul Patarei vanglas Komintodi üksikkongist üle Seitsmemehe kongi. Siis toodi sinna ka üks Eestil leitnant, kes toodi üle surmamõistetute kambrist ja selle surma mõõtsetute kambrisse jäi edasi 24 eesti ohvitseri. See võib-olla eksin, aga selle mehe nimi oli leitnant Luik ja ta oli kinni sellepärast, et ta talvel sõjal viis soome relvi edasi. Lasnamäe vanglas olin ma ühes kambris. Mul on ainult kindral jaaksoniga, kes oli ka seal. Ja, ja siis major Browniga endise Eesti lennuväe väljaõppeülemaga. Major Braun oli seal sellepärast, et tema aastati samas kohas, kus mindki selle Eesti avaldus 100 õpilaste mälestussamba juures reaalkooli reaalkooli juures ja ja major Brown'ist, mina õppisin seal vanglas ära pokkerimängu. Aga kindral Jaakson õpetas meile saksa keelt ja huvitav oli see, et tal oli väga palju peas saksakeelseid luuletusi. Mulle on jäänud veel sellest ajast meelde Schilleri kella laulu esimesed, saad Austria kohver, wird, tas klopperkki foorum, aga edasi ma ei mäleta enam. Edasi. Kirovi vanglas kohtasin ma kolonel Kippelliga koleni väelane lennuväelane, lennukooli ülem, lennukooli ülem ja temaga oli samuti Dali seal kambris tunnustatud autoriteet. Kuid tekkis niisugune juhtum, et teda süüdistati põgenemiskatses. Kuna keegi oli seal niisugune pealekaebaja oli kaebantetama, organiseerib massilist põgenemist vanglast ja sellepärast sai peksa üks eestiaegne endine kommunistlik poliitvang Ewald brit. Aga tegelikult tema vist selles süüdindon ei olnud keegi, teine oli pealekaebaja. Ja siis ma kohtasin veel kindral tõrvandid temaga olime seal samuti Kirovi vanglas. Ka tema oli seal kambris, see oli suur kamber, seal oli üle 100 inimese ja tema oli ka seal tunnustatud autoriteet ja aitas seal organiseerida mitmesuguseid. Muidugi ma mõistan teid nii, et need eesti mehed jäid ka vangilaagris kindralil teks ja ohvitseri Täpselt nii, täpselt nii ta oligi. Ja kahjuks need edasi viidi meid laagrisse. Mina sattusin Ulf laagris, aga need eesti ohvitserid sattusid kõik kätt laagrisse. Ja seal nad lasti kõik maha. Ütleksime võib-olla seda, et missugused on praegu Eesti poolel sõdinute praegused ideaalid, missugused nende praegused ütleksime niimoodi sentimendist, mida nemad tahaksid. Nende meeste sentimentaalseks ei ole mitte uus auto, raha ja eurokorter, uus armuke või midagi muud taolist, niipalju kui võimed lubavad muidugi vaid on hoopiski ikkagi veel, seda võib pidada sentimendiks, seda võib pidada praegu isegi pisut moes, tähendab muigama panevaks mingisuguseks, niisuguseks hoiakuks. Aga see on, see on isamaalised tähtpäevad, see on õiglustunne, mis praegu meie praeguses tegelikkus kipub sageli olema riivatud, salatud see on võib-olla sageli ka niisugune pahameel Meie Eesti asja väärastamise või vääriti kujunemise pärast. Vaat see on nende niisugune ideaal, nende mõttemaailm mitte, aga mitte rahajaht või heaolu ja ka mitte Kaipimine näiteks ma ei tea, meie patsiendid hulgas ei ole mitte ühtegi alkoholismi all kannatavat mitte ühtegi niisugust kaifi, et ei ole nende hulgas. Ja ma võin, väidan täie vastutustundega, et üldse selles sõja kaotanute poolel olnutest. Kui üldse, siis on väga üksikud need, kes ainult alkoholi selle vastu, aga ma kordan veelkord vanas mõistev võitjate alkoholism ja see, see kestab siiamaani. See on, torkab silma igal poole. Muide, näiteks mul oli võimalus Soomes alles siis, kui oli, oli kuuendal detsembril, sama aasta puhul oli eks Soome sõjas olnud Soome sõjaveteranide kokkutulek, seal viina ei võetud. Aga me mäletame väga hästi. Punaarmee veteranid või kardad, sa räägid Viljandi folgil, vot niisugused anded, eluhoiakud või, või ideaalid ja võib-olla siit võiks kui rääkida üldse sõjast ja sõjamõjus sõjamehelikult ja sellest eluhoiakust. Võib-olla läheb pisut kaugele teemast, aga praegune sõda on ju niisugune kus ei ole ju mees mehega kokkupuudet, kus ei ole ka kus hävituslendur ei pea mitte ennast ületama oma hirmu ületama, vaid toime matemaatiliste kompuuterite abil, see on nagu kombeks virtuaalsete vahendite abil ja see selles mõttes sõja moraal, mis kõlab näiteks Ühes väga väga meeleolukas, toredas sõdurilaulus, kastab leekidest kurradi, naer ja niisugune see on iseenda ületamine, hirmu ületamine. Vaat niisuguseid asju ju praegu ei ole. Niuksed heroismi praeguses sõjas, nagu ta on olnud, annaks kõigevägevam, et teda ei tuleksin totaalset sõda, seal on tegemist ju niisuguste hukkunute või hukkujate hulgaga, mis ei ole mitte strateegiliselt üldsegi vajalikud. Ja see on omapärase hirmu neuroosi tekitav ja see tekitab ühe päeva meeleolusid täna siin ja praegu. Tõde ei pruugi olla mingisugust muud, ka ei ole kõik see, mis on praegu siin, mida me täna siin ja praegu naudime seda naudimegi, selle vastu aga tolle sõjaaegse põlvkonna kombeks pidada. Vana maaliliseks ja Maalehes on eetilised hoiakud märksa teistsugused. Lõhn. Maal kaugel tsooni. Ungari. Ja ta on ta ja lubjaluu suureid, vaim, iilutu. Nagu see, et ta ei ole Et me ei lood on, kui me räägime ka Laetuppa. Ma ei tahaks eksida, aga sageli näib, et Eesti sõdur teises maailmasõjas Eesti teise vabadus, sõdur nagu ka võib öelda, on jäänud ilma ühiskonna tähelepanust ja väärikast tunnustusest ja, ja ka kaotajatena represseeritud tagasi tulles ei saanud ju mingisuguse tunnustuse, ei mingisuguse hüvituse. Vastupidi, uued repressioonid, apartheidi vahetegemine jätkus kogu aeg selle vastu võitjate poolt tagasi tulnud ja nende järglased said ju algusest peale suurt tunnustust. Ja see on jätnud suure jälje kibestumus ja nii edasi, kus, kus poegi-tütreid kristalle jälitati kiusati taga, piirati sellepärast, et nende isa või vanaisa oli olnud näiteks Eesti nimel Eesti eest niinimetatud Saksa sõjaväes, nii et see tunnustus on ära jäänud ja igas mõttes ära ja kuna ka teisel poolel olnud näiteks ka holokausti ohvrid said ju algusest peale suurte moraalsete juriidiliste aineliste rahaliste tunnustuse dollareid, nii et selles on Sulev puudus. Muuseas, Me võime oma juures mäe otsas, kas sa oled nõus sellega, et siis, kui meie patsientide kaotajate poolel olnud patsienti hakati enam tunnustama muuseas isegi nii asi kui hakati neid autasustama. Väikesed asjad pealtnäha ordeni andmine või aumärgi andmine, mälestusmedali andmine, medali andmine, lausi tehti meeste seisund, süüdistaja seisund muutus väga oluliselt palju olulisemalt kui mistahes pilli või pulbri või psühhoteraapia. Niisugune tunnustus nende tegelikult läbi tehtud elude ja sõjamehe tee ja kannatustest. Ja see on õige küll. Pärast seda kohe kui vaadata neid meie ambulatoorsed kaarte, siis on seal kohe näha, et nende seisund paranes. Ja nii, et sellest võiks teha järelduse, et niisugune tunnustus neile, kes on olnud tõrjutud on omaette suure tähendusega võte puht psühholoogiliselt isegi ravisid. Ja siin võib-olla see ulatub sõduri tunni raamidest kaugemale, aga vot niisugused tõrjutud kihtide ka nende, kes praegu tunnevad ennast tõrjutud olevat. Meil ei ole ju need, kes peaksid nälgima, kes peaksid olema söömata, joomata objektiivseid põhjusi selleks praegu siiski ei ole, aga küll on, aga need terved kihid, kes tunnevad ennast olevat ülekohtuselt tõrjutud. No räägime lihtsalt, ülearu rikaste poolt ülal edukate poolt tõrjutud. Nende teiste vähemalt tunnustamine võiks olla seda väärt, et sellest silmas pidada, ütleb, kasutame siis vanathemendivat rahvustervikluse huvides seda millegipärast praegu ei kasuta, aga rahvustervikluse oleks seda väärt, et neid erinevaid ühiskonnakihte siiski panna, käima ja kutsuda, üles käima ja võimaldada käia ühte jalga mis kujundas selle põlvkonna eluhoiakuid kuhu kuulusid mehed, kes käisid sõjas, kes kihti sõtta ja kuhu ilmselt kuulutega teie, doktor lajaja, doktor, noor ja. Ma tahaks ütelda, et mõnevõrra erinevalt paljudest raadiosaadetest algavad ja mööduvad sõduritunnid ikka nagu igaviku pilgu all. Juba ainese poolest. Minu seekord saatesse kutsutu nimi on noor. Minu elutraagika on selles ja selle põlvkonna paljudes selle põlvkonda kuuluvate traagika on selles, et mina oma sõjamehe aastatel ei saanud olla siis seal, kus oleksin tahtnud olla, pidanud olema ja võinud olla. See oleks pidanud olema idast valguva bolševismi vastu relvaga käes võideldes kas Eesti leegioni või kindlasti Narva pataljoni ridades ei saanud seal olla sel lihtsal põhjusel, et olin selleks ajaks aastateks vangistatuna Siberisse viidud. Sealhulgas olin kuid Sverdlovski sisevanglas 10 päeva sealses surmamõistetute kambris niinimetatud venekoodeksi paragrahvid 58 punkt 10 11. Nõukogudevastane organisatsioon. See kõik sai tegelikult alguse juba 1939. 40. aastail Haapsalus praegusest Wiedemanni gümnaasiumist. Aga see on vist üks omaette luu. Minu ema Salme noore hukkasid segistid Sosva surmalaagris 24. aprillil 1902 oma poja Heino sünnipäeval. Minu isa kannu mõrvati samas kuu aega varem. Doktor Laja. No eluhoiakut meie koolinoorte seas kujundas kindlasti eelnev kasvatus kaasa arvatud riigikaitsetunnid ja samuti ka kirjandus, kus räägiti vabadussõjast, samuti noorteorganisatsioonide isamaaline kasvatus, eriti noorkotkaste oma ja selleks ajaks, kui oli saabunud Nõukogude okupatsioon olid Eesti koolinoored ja ma mõtlen sajaprotsendiliselt üheksa kuni viie protsendilise meelestatud oma kodumaad kaitsma. Öeldakse sõjas käinud meestele ei lõppes sõda kunagi. Et see nii on, teavad kinnitada arstid, aga tõenäoliselt ka juristid vähemalt välisõiguse advokaadibüroos, kus osa teie abi küsijatest? Härra Ivo Makarov, on ju endised sõjamehed, teisest maailmasõjast tulnud mehed. Ja need on mehed, kes said haavata või järgnenud vangilaagris ja selle tõttu kaotanud vähemalt 25 protsenti oma tervisest ja pensioneid taotlust taotluste juures. Saksamaalt tuleb ka meie bürool kokku puutuda väga paljude meditsiiniliste küsimustega. Nii et teinekord teeme väga tihedat koostööd arstidega töötajate käsikäes ja sest kindlaks teha, milline terviserike ja mida ta siis endast kujutab reaalset ning on seal põhjustatud sellest sõjaväeteenistusest või mitte vangistusest. See on teinekord päris keeruline küsimus. Kui võrra saate teie aidata selliseid mehi, kui palju peavad need mehed aitama end ise? See sõltub muidugi igast konkreetsest juhusest. Juhul kui tegemist on nüüd meditsiiniliste probleemidega terviserikkega ja selle alusele pensioni taotlemisega siis see on vajalik istuda, põhjalikud Varstikud, materjalid ja paratamatult see taotleja peab arstide vahet jooksma ise. Me võime küll anda konsultatsiooni ja võime tuua võrdluseks juurde analoogilised juhtumid, millised juhused võivad olla reaalsed pensioni saamiseks, sest jutt käib saksa normidest, mitte eestinormidest. Tõendite kogumine kuulub aga teie ülesannete hulka ja te teete seda. Küsi mõtlemisselt esialgu sentigi, seda küll, et me tasu alguses ei nõua ning juhul, kui asi laheneb positiivselt, ise räägime tasust. Aga tõendite kogumine on tõepoolest tavaliselt meie probleem. Just arhiivitõendite kogumine ja nendega oleme tegelenud tõesti juba aastaid. Kui võrra kehtib omaaegne relvavendlus, kuivõrd abivalmid on rindekaaslased 11 abistama tõendite muretsemisel või tõendite kinnitamisel ollakse väga abivalmid, probleemid on rohkem selles, et palju aastaid on mööda läinud ja kui teinekord ongi vaja tunnistate seletust, siis paratamatult iga asi ei ole meeles. Aga juhtudel, kus ütleme, väikene piisk tõendite peres on otsustav, siis on, tunnistad, sa sööd seal väga suur kaal ja Neil juhtudel on tõesti olnud juhuseid, kus nende relvavenna abi asja lahenenud positiivselt. Neid hulga eriti puudutab neid neid just neid lahinguid mis olid siin ütleme septembris 44, viimased, kus haavatasaamised ei tarvitse olla dokumenteeritud, kus mees pärast viimast lahingut jäi metsa ning hiilise läbi metsade hiljem koju. Ja loomulikult ei ole ta kirjas kusagil laatsaretis ega, ega, ega välilaatsaret, et ise ka haiglas ning raviti teda salaja. Võib-olla arst oma eluga riskides pärast sõda aitas ja siine tõstsid, juht on juhtumeid, kus ei saagi teistmoodi, kui ainult tunnistajate abiga neid asju tõendada. Meelsasti küsiksin veel. Milline klient on kunagine sõjamees tavaliselt meie käime läbi nende taotlejate sugulastega, kuna tegemist on tõesti eakate inimestega. Ja me ei pea vajalikuks, et nad iga paberi pärast ise kohale jookseksid. Tõsi küll, ütleme üks põhjalik kohtumine meil tavaliselt, kus mine kogu kogu probleemistiku läbi, räägime ja arutame. Meil on ja selle alusel ma võin küll öelda, et tegemist on väga-väga keerulist elukäikudega inimestega ja ja väga huvitavate inimestega. Te olete neid mehi abistanud aastaid, kas teie töös aastate jooksul on midagi muutunud? Jah, võib öelda, et alusaastatel 10 aastat tagasi, kui me nende asjadega tegelema hakkasime oli taotlemine mõnevõrra lihtsam. Praegu ollakse Saksamaal rangemad nii tõendite osas kui ka arstike materjalide hindamise osas. Et praegu on pensioni saada raskem. Oletan, et see võib olla põhjustatud, ütleme pingelises Saksamaa eelarvest. Nii et selles mõttes on, on võib-olla väikene vahe tunda. Kas te arvate, et Eestis siiski võiks leiduda mehi, kellel tasuks teie büroost läbi tulla või vähemalt siia helistada, kellel oleks lootusi? Helistada tasub alati ja me oleme ka telefoni teel vastanud alati nii palju, kui on võimalik suuliselt neid asju läbi vaadata, arutada ja kui reaalne see asi selgub teinekord juba paariminutilise vestluse alusel. Ja telefon Tallinnas on kuus, 44 44 11 kuus, 44 44 11. Me vaatasime oma büroo internetilehekülje nende kaaslaste kohta, kus on olnud probleeme just tõendamisküsimustega kus ei ole ei arhiivimaterjale ega pole ka tunnistajaid leidunud ühtede või teiste faktide tõendamiseks. Me oleme aastate jooksul avaldanud ka nende neid nimesid, kelle vastu me nii-öelda huvi tunneme ja kelle kohta informatsiooni vaja oleks. Aga nüüd me koondasime kõik need probleemistikud ka oma internetileheküljele ja avasime seal eraldi otsimiskuulutuse, millega saab tutvuda aadressil www, punkt ATV-e-kordan-www punkt ATV-punkt.