Eesti sõduritund. Eelmisel pühapäeval oli soomepoiste vendlus päev jätkusõjas käinud Eesti vabatahtlikke ja nende soomlastest relvavendade osavõtul. Kohtuti Paide vallimäel. Tänane saade pakub väikese kokkuvõtte sellest, mis jõudis ringi liikuva üksiku mikrofoni kuuldeulatusse nii rahvahulgast kui kõnepuldist avasõnas, ütles kolonel Matti Lucari. Meie oma siin on mitu korda kutsutud Eestisse soomepoiste organiseeritud pidustele. Oleme kogenud siin suurepärast ja südamlikku külalislahkust meie Eestit vendade poolt. Nüüd on meie kord korraldada koosviibimine. Selleks, et võimalikult mitmetel soomepoistel, Nendel, lähedastel või soomepoistel hetkedel ja lastel oleks võimalus kohale jõuda. Otsustasime korraldada vendlus päeva Kesk-Eestis. Otsides kõige sobivamat peo kohta, sattusime ajaloolise paidesse, kus kindlus ehitati peaaegu 750 aastat tagasi. See on mitmeid kordi läbi elanud eesti karmi ajaloosurve, kuid on täna jälle õige peremehe käes. Eestlaste iseseisvustahte sümbolina. Olete köik nii vederanit lähedal taset kui ka Soome sõbrad ja kohalikud elanikud südamlikult tervelt hullu teretulnud sellele Petrus päevel. Sõjaaegsed paadiretked üle Soome lahe viisid siit Soome armeesse rügemendi jagu noori mehi. Neist moodustati Eesti vabatahtlike jalaväe rügement IR 200. Soome sõjalaevadel oli aga iga 10. mereväelane eestlane. Enne Soome sõjast väljumist ajal, mil lahingud käisid juba Eesti pinnal, tuli ligi 2000 soomepoissi tagasi, et lüüa kaasa koduma viimastes paraku lootusetutes kaitselahingutes, aga Soomel läks paremini. Vaata, see missiküla nimi oli, kus me olime seal pikale Tartu all. Tort oleme, tulime ju. Soomes olime, käisime ka. See oli meie esimene saun, Jäppilland. 10. 10. ja, ja väga kehvasti läks meie kompaniist. Tähendab kolmas jõudmist ja see oli nii, et läksime jal, saime venelastega pidi vastamisi kuu ja siis noh, kiiruga Arneti ja kolmas jõukarnes vasakul, kus tagune jäi lagedaks. Ja esimene teine jõuk, siis kui tankid kõik läbi olid läinud siit ära tulema ja kolmandas jõuk, oh kes seal täpselt teab. 70 protsenti Eidult tagasi jõuks, tähendab rühm ja ja meil on veel ikka need mõeldud sees. Esimesel rühmal me olime sina esimeses, mina olin seal teises. See mina hakkame röövjõuku või rühm oli ja kui kokamägi sai plahvatuses surma, siis tuli meie joguni Ohtajaks tuli. Juhkam. Jõukam. Ja. Kuidas Tartu all oli? Kassa nõela küla, jõhvi küla ja seal ei ole meeles. Ja siis oli teine ja esimene ja nõela oli siis kolmandal päeval. Seal oli kiire minek, teil kiire. Teisel päeval ei olnud teisel päeval praktiliselt midagi edasi ei jaksanud liikuda. Me läksime sealt alt omadega läksime haarama ja, ja info oli ees, meil oli niisuke. See oli kogu selle sõjatee, mis ma olen, 45 mais lõpetasin ainus kord, kus sai jalavägi, säärap Nelly tuld. Snaiperid olid pandud nii palju välja, et järjest mehed tutvusid. Mul oli niisugune juhus, esimene rünnak vandus maha. Läksime tagasi, et no lähme uuesti. Ja siis Kompanii ülem onla ütles, et katsume joosta nii kiiresti, et jõuaks metsa nende juure siis on asi, siis nad ei saa meid nokkida ja no vaatad siis hirmsa hooga jooksma, küll, aga ikka silmanurgast piilunud, mis teised teevad, üks kukub, teine no võib-olla sai pihta. Aga kui ikka teiselt poolt juba terve rivi heitis pikali, heitsin ka hing kinni, nina, natuse, siis tõstsin pea üles. Ma nüüd vaatan, mis on. Ja see hetk, kui ma pea tõstsin, käis nii Ellekas niuke plaks, et kõrvad valutasid ja siis ma vaatasin, et ei saanud aru, mis see siis nüüd on. Ja siis kurgu alt mulla seest tuli suitsu, need mulle siidi pähe, aga see murdosa sekund, minul pea tõusis, et kuul tuli nõukogust läbi. Sõduri õnn, õnn ja mul on mitu korda nisukest õnne olnud. Nii et midagi pere, näe, siin on jälle üks kompanime. Meie kompanii on kohal, kõik neid on ja ega mõnda ma otsin, ei ole, Lene mehele, keda ma siin nägin. See. Tema vanadus teeb kõrvade vahel oma töö. Ja temaga on niukene asi, meil oli selline kuku, satun Tartu all ja me läksime kolme mehega, mina, tema ja kolmas mees oli veel leksime soomustegema siis, kui venelased panid pagema seal Emajõe ääres. Nad jätsid voori Mahazenovi küla alla ära, eks me lollid leid sinna. Vaatame, mis seal on, aga joome liiga palju, häälte krõbistasid venelast vaid Katjuša, tule peale, raisk meile ja kes sai varju, aga mina sain õnneks õnnetuseks pihta. Panin pikali. Nii et poisid viskasid mu auto kasti, arvasid need, on mees küpse sellega asi lõppenud. Ja sedasama mani võldiga saime selis kokku, ütled kurat, sina elad. Me mõtlesime su ammugi maha. Ja seda oli sellega läbi või? Ei minul oli sellega sõda läbi ja sellepärast mind, kui ma autokastis meelemärkusele tulin, siis viidi Virumaale aastal välihaiglasse, sakslastel välihaigla, seal aaspere mõisas, seal siis nopiti selg puhtaks kildudest aga täiesti puhtaks ei saadud, neid tuli veel kodu pärast välja ja nüüd mõni neli aastat tagasi kauni alas olin uuringutel ja leiti, et neli kyll on praegu seljas seesel. Nojah, see selleks, aga siis aastane välihaigla sakslastel, venelanna oli juba Rakvere all ja need oma haigla vaeva Gerda Saksamaale. Seal oli leegioni poisse ka välja. Kurat plaan, et Saksamaa, raisk küljele saamessaa riided olid meil käes kõigil midagi kõrt. Ja ja oligi nii, et õhtal tuli Saksa autokolonn sisse, et hommikul kõik autodesse sadamasse. Kurat, jõesel lähme, Venemaa ei lähe kuskile. Saksamaale panime minema me kuue või seitsmepoisil, mis mul lehte mul oli. Õde elas seal neli-viis kilomeetrit eemal ja sealt sai näha kodu poole ja kõik. Ja vaata, õnneks oli seesama laev, mis evakueeris need haiglad ja oi sellest venelasest põhja. Võõra koera, jah, ja sellest pääsesime ära. Ehk et see umbrohi ei hävine. Ja rootseensiga olime siin koos ja arutasime, aga eks need teise poole mehed need samasugused juba. Palju neidki enam eluga. Näe siin pantheri tooriunda, terve. Kõnelema tuleb Soome vabariigi kaitseminister Jan Erik ennestam. Lugu peenun sõjaveterani Arvo Saal, sadadel nende plaanid. Lugupeetud daamid ja härrad, Arvo Pärt, naised, hero'd on suur heameel. Anna erasi Suomi vabariigi. Tervedusin tänase pidupäeva. Peale Eesti taasiseseisvumist on suomen ühiskondade vahele sündinu läbi ulatuv nugade võrkmidavoiks võrrelda selle ühistööga, mis meie maarjavahel oli maailmasõdadevahelisel ajal. Minule tota suudab valita tähendile suude suomen, valdio valland terveks. Viron saadava vabaudel sa tagasi on suomen Vironalile sündinud läbi kogu ühteiskundianud ulatuva suhteid Bergus. Soome kaitseminister märkis veel, et lennul Tallinna elavat laevaliiklust vaadeldes oli põhjust meenutada Soome silla ehitamise mõtteid 30.-te aastate Eestis. See sild on nüüd tegelikkus. Viis miljonit üle lahe sõitjat aastas midagi vastavat ei leia rahvaarvuga võrreldes maailmaski ja son poistel olevat sillatalade asetajana oma roll. Eesti soomepoiste panus Soome iseseisvuse kaitsmisel on meelespidamist väärt. Edasi tõi Soome kaitseminister näiteid Soome ja Eesti kaitsealasest koostööst Eesti taasiseseisvumise järel ning lõpetas oma tervituskõne sõnadega. Jätkas odan angarinaboosina tihenenud tulnuk sena. Kui Eesti vabalulikul vaid sellel meie korva Soome jätkusõja rasketel aastatel oli nende deviisiks Soome vabaduse ja Eesti au eest sellest hoolimata, et elame nüüd hoopis teistsugust aega võime pöörata selle lause kirjeldamaks meie tänase päeva koostööd Eesti vabadusel ja soomi au eest. Mis kõneleb Eesti kaitseminister Jüri Luik? Austatud kohalviibijad sellel üritusel sellel vennaspäeval siin on väga suur sümboolne ka Soome-Eesti kaitsealane koostöö 20. sajandil ulatub väga sügavale ja sellel on väga palju nurgakive, mis on saanud Soome ja Eesti ajaloos väga tähtsa rolli. Meenutame siin kas või Soome vabatahtlike Eesti vabadussõjas. Meenutame siin Eesti ja Soome kaitsejõudude koostööd enne 1900 neljakümnendat aastat merekindluste vahelist koostööd. Meenutame Erna luurerühma moodustamist Soomes, kes tegi kangelastegusid okupeeritud Eestis. Ja meenutame muidugi neid inimesi, kes hukkusid jätkusõjas ja meenutame ja mul on hea meel, et koos teiega saame meenutada neid kauneid aegu ja neid raskeid aegu, mis olid siis, kui võitles jalaväe rügement 200 ja Soome mereväe koosseisus võitlesid Eesti mereväelased. Ja kui me vaatame edasi raskesse okupatsiooniaega, siis ka seal võideldi. Eesti sees püüti alal hoida meie iseseisva saadet ja meie Soome sõbrad aitasid meid. Tollel ajal ei olnud mõeldav sõjaline abi kuid see aastakümnete läbi meile vaikselt sisse filtreerunud toetus kultuuri alal sotsiaalalal, poliitika ja majanduse alal. See on väga oluline ja ka seda ei saa meie ühises võitluses unustada. Ja nüüd oleme jälle mõlemad vabad riigid ja saame suhelda nagu vabadreid. Nagu ütles Soome kaitseminister Janergeenestam, minu hea sõber Soome ja Eesti kaitsejõudude kooslus on erakordselt tihe. See haarab praktiliselt kõik tasandid alates kõige tähtsamast strateegilisest tasandist. Peastaabid tegutsevad omavahel kuni kõige väiksemate tasandite nii jalaväerühmade taktika ning see hõlmab abi. Nagu ütles Soome kaitseminister Suurtüki alal sideküsimustesse strateegilise planeerimise küsimustes. Väga suurt abi on Soome kaitsejõud andnud meile oma mereväe ülesehitamisel. Mitmed Eesti kaitseväe Eesti mereväe laevad on Soome mereväest tulnud. See abi on olnud tohutult suur. See abi on olnud ka finantsiliselt väga suur. Ja mul on tõesti hea meel kogu Eesti rahva nimel kõigi eestlaste nimel tänada meie Soome sõpru, selle tohutu abi. Suur aitäh teile. Üks huvitav lause jõudis Eesti raadio kõrvu et nii nagu liha seisab värskena külmkapis kauem ja nii eesti Soomerboiga, tähendab Siberis seisab kauem tähendab soomepoiss jah, just, ja see, ma kuulen oma pinginaabri käest, olime Elva algkoolis, viidi laagrid. Ja eluaeg on ta mulle, seda me saame tema praeguses talle ütlesin, et kuidas on see, et sa nii noor need välja ja te saite näppasite selle ära. Kui võib küsida, siis mis Eesti raadiosõduri sund, aasia sõdurid on? Meeldiv? Me oleme sõdurid olnud, kunagi näed siin siis oleme praegu ja igavesed toredas poisis. Küll on tore, et nii noor ja neljakordne maailmameister kahekordne maailmameister, Euroopa meister kuulitõukes oma vanuseklassis veteranide. Sel suvel olime hüves, külas oli Euroopa meistrivõistlused. Seal oli mu selg, oli viletsavõitu, aga sain pronksi, ainult, aga Neist tuleval aastal on Brisbane'is, Austraalias, aga kas kuul on ikka selline nagu ei võistlejatel vastav kergem, natuke kergem, ikkagi? Nelja neljakilone kuul on praegu 70, algab neljakilone kuul, aga kui kaugele paned, siis praegu seitsmekümneste 70-st kuni 75 vanusegrupis on maailmarekord veel minu nimel praegu. Sest 58 räägu teil on minu nimel rootslane Torsten fon vahenfeld ja üritab nüüd lüüa ära silla rekordi, aga seni veel ei ole löönud, aga korvpalli mängimas ei mängi. Mängi siiamaani korvpallipoega, minust peaaegu pikem, igal hommikul Tallinnas. Head hoiab, hoiab vormis hoiufarmis jah, ega ei lähe ja ei hakka. Vaevalt neil väljaõppe ajal oli aega sellist sellega kuuli pihku võtta. Harry mängida? Ei, kindlasti ei ole. Soomes küll ei olnud higi siberisse, malasin sepal valada, kooli. Vilets olin, tervis oli vilets, paistes ma olin, nelja paistis. Aga ma ikkagi proovisin tõugata ja tegin mõneti tõukeid, tegin selle malmkuuliga, tegin, on meeles see jutt, et meil millekski muuks aega ei ole, see klapi. Praegu soomlasi, meie relvavendi on palju. Nad olid rindel, meile tehti trenni, õhtu tulid vabad, lokas, laulukoor mõjuvad siin seitsme kümneisust, koori sealmail, džässbändid, käisimegi Soomes ja saalid olid raisanud tüdrukuid lotot, lotot Lotad kantiinid ja ei, vot alad ja esinesime nii nagu tead. Väga huvitav oli kuulata seda, et soomlased soomlased ringi käinud esinemas, soomlased mäletavad, kes olid sõjakoolis meiega koos. Koolis, mäletavad, kuidas eestlased laulsid. Ka see slasid rivilaulu, see ei olnudki ühehäälne ja õele ja just. Laul on neid teinud sellisteks, kui me oleme väiksed, muud võimalust ei ole. Ma ütlen paar sõna vahele laulu kohta, ma olin kuus aastat Siberi kaevanduses oli ja seal oli soomlane Hanno rändonenuli talikaevanduses ja kuidas soomlane sattus, ei tea, ainuke soomlane oli Hanno mändonenud ja ta oli temaga, me rääkisime seal juba soome keelt, mina treenisin ja kõik tema laulud, lauljad ja elukutselt kotkast oli estraadilaulja kõik tema laulud, õige mitukümmend, ma õppisin kõik ära ja osa tõlkisin eesti keelde ka muide. Ja autinud laul, siberi vanginegizon, näljase neljani oli, kui oli vastav niisugune punt oli. Me laulsime, kõht oli tühi, jagame, laulsime all, kaevanduses olid suured hallid, olid aku, laadimispunktid ja pumbajaamad. Akustika oli tohutult head ja me laulsime ukraina poistega seal. Kuidas aitas teid, kuidas see laul aitas ja mis sellest, et me päeval üldse ei söönud midagi. Igast toredad poisid, ma olin kapellmeistrina sunnitöölaagris palju aastaid ja mul oli ukraina koor ka. Väga meeldisid ukraina laulud, penderoosate kiusad, õudselt kommunismivastased oli ka ilusa meloodia sõbrad. Ja minu päästis küll vangilaagrisse ja täna elu soolina teiega räägin silma klassivennaga Elva alkoholist, päästis mind ikkagi muusik ja laulus neid samuti neid samuti laul, laul, ühine, ühiseid ettevõtmisi, näiteks diktori koos hüljatud oli siis väga moes, oli, lugesime üksipulgi läbi, sest see on aforismi täis ja ta on saanud elude täis. Šanval šamaan, tema. Ühesõnaga kogu raamatu mõte on selles, et inimene, kes ei valab pisaraid, ei saa kunagi nägijaks. Ühesõnaga kannatuste religioon ja see meile kui vangidele mõjust tohutult hästi mõjus. Ja see tänapäevani mul meeles kogu meie grupile, Meid oli neli meest, kuidas kannatuste kannatuste religioon meile meile seal, ühesõnaga aitas meid meid elus olla, reibas olla ja, ja ühesõnaga üle elada selle lolli ajaperioodist samme. Kuule, anname viimane raamat, kinkisin sulle praegu viimase lausesse sides, ma loen siit bussist kui ta praegu niisuguse pildiga silme ees. Vot nüüd Jüri Saar suupillilugu ja see on siis suupillilugu ja see suvi lõõgonnale, kooria, soomepoiste missioon, kogu maailma tragöödia keskel, kus miljonid inimesed hukkusid, kus etendati, mängiti tragöödiat, kaua. Olime meie soomepoisid nagu väike suupillilugu lühike Suubi lugu vaatuste vahel me päris rolli ei saanudki ja selle kohta on siin võib-olla senisest veel üks vägadel kuulata. Me tulime üle lahe täis karjala kannase kangust, et peatada aegade vahel ma teistkordset häbisse, langust. Me tahtsime olla me ise kui vabadussõjas, isad eks pärinud ju püsimise ja isade jonni. Visa. Me sööstsime surma matma hulljulgusest kuumad meeled ja emake lauda katma jäises rukk ootama teele. Me tulime lahe tagant, tulime surma matma kuid elavad lootust, mis jagand? Me pidime mullaga katma. Ja suvekodus 44 osas hiljem jätkasin kaks väikest salmi peale kaugemal veel terra pöörleva laval tragöödiat, mängiti kaua. Jäid urmad, Meretavad jäid nimetatud lahtised hauad. Me olime vaatuste vahel üks lühike suupillilugu. Ja liikus aegade ahelaegadel polnud sest lugu. Kas te mäletate, millal te kirjutasite esimesed värsid, mida te lugesite Need ja 44. aastal metsavenna punkris-Läänemaal marimetsa rabas? Kolm ja pool aastat metsa läinud. Põnev elu. Ei kahetse. Teeks verd läbi praegu saak, minu kolm. Kolm on mu elu kõige halvemad metsad ja metsad. Piginaabris seda täna santiimi aastat. Talved olid põranda alla, suved olid muidugi lõhnakama tagasi kõige õudsemad, mis üldse minu elus kannatused olnud. Psüühilised seal metsavenna aastat, no ma olin nõus sellega ka põhimõtteliselt ja siis maali kodus põranda all, kui isa-ema küüditati, ära kujuta ette, mis tunne sul on, kui sa, kui venelased tulevad sisse käravad ja kisavad ja annavad nii palju aega ja ja mina olen põranda all ja kuulen seda kõike, ei ole mõtliku, oleks granaat või mingisugune, oleks kõik õhku lasknud. Aga õnneks seda ei olnud selle granaati käes. Aga see oli tohutu tohutu närv pidi olema metsavennal. Õudne närv pidi olema. Ja kõikidest ka minu kannatustest kõige raskem oli see aeg harv riviühingu, seda ma möönan. Aga Uljust oli palju, me oleme, me oleme osanud mõlemad. Me oleme sina spordiga, mina muusikaga oleme osanud mõlemad püsti seista. Ikka tulla läbi sellest, ehkki see oli kõige raskem. Jah, ma olen sinuga nõus. Aga praegu ma vaatan sinna, ei ole häda midagi. Ja kõik need mehed, kes on täna tulnud Paide vallimäele kahe lipu all, täna siin. On augustikuu 20. rongi Kuutma, kus te olite sel päeval aastal 1000 944944 20. augustil mannil männikul, männikul, Harris eelmisel öösel just 12 paiku või veel natuke hiljem, jõudsime sinna. No ma usun, me tulime sellepärast siia, et võidelda Eestimaa eest ja ja küll meil oli tahtmine minna rindele. Mida öelda tänase päeva kokkuvõtteks? Tänane päev on läinud hästi. Ja, ja siin on palju kaasa aidanud selle päeva õnnestumisele. Ma arvan, et soomlaste kava oli väga hea. Need tervitused, mis siia toodi, olid väga kõrgetasemelised ja ma ütleksin isegi meid ülistavad. Meile annetati päris tublisti rahalist toetust ja me oleme selle eest väga tänulikud ja, ja püüame Eesti asja edasi ajada. Kuid miks on lipsanud eelteadetesse sõnake, justkui oleks see viimane? No see ei ole päris lipsanud, ma arvan, et sellest on juttu olnud. Eks aeg on läinud nii kaugele, et lihtsalt meie ei ole suutelised enam sellisel tasemel suuri kokkutulekuid organiseerida, tema ja jaga rahvastesse ja peaks kokku tulema, vananeb kogu aeg, nii et ma kardan, et selline suur kokkutulek on tõesti viimane. Lugupeetud härrad kaitseministrid kuni ütletud härrad Polutsus, ministrid. Lugupeetud härra suursaadik, kui neetud härra suur läheb, milles kallid relvavennad soomepoisid siit Eestimaalt, Soomest, Rootsist, Leedust ja kaugelt, Kanadast ja Austraaliast. Kallis, rahvas, pühad naised ja hellad. Meie pidu hakkab lõppema. Tänane kokkutulek ühendas jällegi meid soomepoisse, nende perekondi ja kõiki soomepoiste liikumise toetajaid. Veetsime siin ajaloolisel Paide lossimäel, ilusa päeva toredas peomeeleolus. See suur ligi 1000 pealinnaosavõtjate arv kinnitas veelkord, et meie nooruses tehtud otsus minna rasketel sõjapäevadel võitlema koos vennasrahvaga oli õige.