Uudis pluss külaline. Uudis pluss jätkab 13 läbi 20 minutit kell ja Eesti panga ajaloos on saabumas järjekordne aja, loetab Rein otsassoni. Siim Kallase, Vahur Krafti, Andres Lipstoki järel on taasiseseisvunud Eestis Eesti Pangalt ka presidendi koha üle võtmas. Ardo Hansson. Tere tulemast, Ardo Hansson stuudiosse ja palju õnne uue ameti ja esimese tööpäeva puhul aitäh. Kuigi ametlikult hakkab teil palk jooksma tänasest, siis tähelepanelikud inimesed märkasid teid juba eilsel Euroopa keskpanga nõukogu koosolekule, et usina inimesena te tegite varem algust. Tahtsin lihtsalt minna ja et võimalikult natuke tutvuda selle olukorraga. Ega ma sinna nõukogu istungile päris ei pääsenud, aga mõnedele teistele üritustele pääsesin ja see andis nagu selge pildi natuke seal Frankfurdi poole hakkab toimima. No milline see riitus eile oli, et mis teile eile keskpangas osaks sai, et andsite vaikimisvande, saite maailma ühe turvalisema mu mobiiltelefoni ja muud töö tegemise vahendid, et osaleda keskpanga töös või päris nii palju asju osaks ei saanud. Ma võib-olla neid teeme järgmisel järgmisel korral, see oli ikka mitte mitteametlik, aga lihtsalt sai natuke kuulata, kuidas need vestlused, vestlused käivad ja väga oluliste küsimustega seal tegeletakse väga kõrgel tasemel. On teid tänaseks juba kurssi viidud, et millised kitsendused teie elus saabuvad, et ei saa ju nüüd igale ajahetkel tulevikus intervjuusid anda, sest seal on omad reeglid, mida ja millal te rääkida, tohid, nagu ma aru saan, ei tohi näiteks öelda isiklikku arvamust, et kas Euribori peaks tõstma või langetama, et need on väga sensitiivsed ja tundlikud teemad. Jah, seal mingid reeglid on, et, kuid kes räägib mingil hetkel ja mis teemadel, nii et see on loomulikult väga-väga arusaadav, et teatud distsipliin peab olema ja et kui igasugused inimesed räägivad, et see ei ole hea, nii et aga õpib seda asja ära küll. Kui sageli te peate hakkama nüüd Frankfurdis käima, Euroopa keskpanga nõukogu liikmena? Kaks korda kuus, nii et kokku mingi 23 kord aastas. Te, olete Harvardi doktorikraadiga, töötanud pikalt maailmapangas, kas Frankfurdis on tuttavaid ka ees, kellega Saviba sõbralikult tervitada? Jah, mõned on mõnedega, oleme juba varem varem kohtunud ka maailmapanga päevilt, on mõned inimesed ja ja vanad. Üleeile nägin mingeid banaan Harvardis, et nüüd on Iiripanga asepresident nõndaks, aga asume nüüd siis majanduse teema kallale konkreetsemalt ja täpsemalt, et ei saa kuidagi minna mööda Ta võlakriisist ja selle lahenduste otsimisest. Ja nüüd täna öösel lahvatanud vastasseisust Nobeli preemia laureaadi Paul Krugmani ja Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese vahel, kes on siis internetis vastakaid seisukohti ja lähenemisi avaldanud kruugman on siis kritiseerinud seda lähenemist, kuidas Eesti on kriisis käitunud. Ta küsis, kas Eestit, et ikka tasub vaadata kui kokkuhoiupoliitika edukuse näidisriiki ja seejuures on ka graafik, mis näitab, et Eesti majandusolud on küll oluliselt paranenud aga mitte täielikult ja ta leiab, et oleks väär Eestit eeskujuks tuua. Ja Eesti president Toomas Hendrik Ilves vastas kirjutisele read twitteri sõnumitega, kus ta ja siis kritiseeris kruugmanid. Kuidas teie kommenteeriksite reageeriksite Krugmani sõnumitele. No mul see väga ei meeldi ja ma ei ole, ma olen üldiselt olnud teisel arvamusel kogu selle kriisi kriisi suhtes ja ma arvan, et on, ei ole päris õige võrrelda Eestit aastal 2007, mis oli ja ei olnud jätkusuutlik periood tänasega, mis on selgesti päris jätkusuutlik. Nii et loomulikult on, me ei ole veel võib-olla SKT ei ole veel samale tasemele jõudnud, aga eksport on meil juba palju kõrgem, kui ta oli tol ajal. See tööstustoodang on meil tõusnud üle sellise taseme ja ütleme, kogu see välis, tasakaalud ja nii edasi on palju paremas seisus, nii et ma ütleks, et meil on ja võib-olla tegele üldse kriisiga see meist tänapäeval räägita ja võib-olla paar aastat tagasi oli juttu, et ma ei tea Läti Baltikumi, kas nad suudavad hakkama saada? See on ikka parem olukord, ma arvan, kui olla niukses. Pidevas kriisis Krugmani üldine ideoloogiline lähenemine on, need kärped on valed ja need ei vii meid kriisist välja. Ei, ma usun, et see ei ole jälle. Tähendab, kui sa oled mingi riik, millel on hästi väike riigivõlg siis. Tegelikult majandust stimuleerida või mitte, aga aga jaa, paljudel riikidel tänapäeval sisuliselt seda valikut ei ole nüüd sellises olukorras, kus riigivõlg on juba juba nii suur ja sul on suured raskused üldse selle, selle finantseerib inimesega, siis pakkuda välja, et et peab veelgi majandust stimuleerima, ma arvan, et see on vastutustundetu ja lihtsalt seda raha keegi anna nendele niikuinii need praegu peab, ma arvan, see on niisugune, kasinuspoliitika on ikka õigustatud ja võib-olla ma arvan, Eesti kogemus näitab ka, et kui sa tegutsed resoluutselt saad kriisist ette juhid protsessi, siis on palju parem ja jõuad siis selle põhjani välja ja, ja siis põhjast hakkad järsku tõusma, siis tekib mingi optimism, kui sa pidevalt, nagu ma olen praegu teema on see, et kui sa oled riigis, kus neli vastad, pidevalt majandus langeb, et siis tõesti inimestel inimesed ei näegi seda tõusu võimalusena. Lahendus, mida Krikmann ja ja mitmed teised teoreetikud on pakkunud, on see, et ikkagi raha juurde pakkumise läbi sellest kriisist välja tulla ja nii-öelda välja infleerida, läbi inflatsiooni kustutada need võlad ja lihtsalt raha juurde trükkida see loomulikult Euroopa keskpangapoliitikaga. Aga milline oleks teie vastu kriitika Krugmani teooria suhtes? No lihtsalt, et ajalugu on näidanud, et kui sa lähed sellele teele, see on väga libe tee ja ja kuidagi, kui inflatsioon peaks nagu, nagu kasvama ja, ja siis seda jälle nagu alandada on väga, väga keeruline, et sa lihtsalt lükkad seda asja edasi. Kõrge inflatsioon ei ole, mitte ei soodusta majanduskasvu ja ja ma lihtsalt ei näe, et selline selline asi oleks mingi tõeline lahendus. No Euroopa võlakriis, finantskriis ausalt öeldes väga vanad teemad ja eks ta sellel teemal olete üht-teist ka jõudnud Eesti Panga presidendikandidaatide debatis öelda, aga kui te nüüd eile Frankfurdis käisite, siis kuivõrd aktuaalne teema on praegu Kreeka või pigem ikkagi muretsetakse hispaaniapärast? No jälle ma seal istungil ei, ei osalenud selles ametlikus osas, nii et ma ei oska seal seal kommenteerida ja muretsetakse nende asjade üle. Ma arvan, et väga õigustatult, kõikide see plaan on jätkata seda praegust liini, et teatud kõikidele parem, kui kui ütleme, see eurotsooni liikmelisus säiluks ja kõige parem on viia ellu seda, seda olemasolevat majandusprogrammi. Need ütleme rääkides Kreekast, majandus on väljaspool, ei ole tasakaalus praegu, seal on vaja struktuurseid reforme läbi viia ja seda on vaja ilmtingimata teha ükskõik millises olukorras. No kui siin mõjukad analüütikud eesotsas suurusega on öelnud, et eurol on jäänud veel kolm kuud ja kui selleks ajaks midagi otsustavat pole tehtud, siis ma eeldan, et Frankfurdis nii-öelda viimsepäeva meeleolusid veel ei valitseja. Ma arvan, niukseid väljaütlemisi, ennustusi on olnud paljude üle, isegi viimaste aastate paljud on öeldud, et nüüd on nii palju aega järgi jäänud, siis peab midagi toimuma ju ja ma ei usu, et see päris nii päris nii annetena. Neid asju saab kuidagi lahendada. Jupphaaval olles valvas ja olles olles valmis majanduspoliitikat muutma, kui selleks tekib vajadus, aga aga Niukest mingit x päeva stsenaariume ma küll ei näe. Hispaanias vaieldamatult on järjest raskem ka valitsus on ise tunnistanud, et on raskustes raha laenamisel turgudelt, et oma pankasid päästa. Ja, ja Euroopa komisjon on neile teinud ettepaneku, mille järgi peaksite edaspidi panga omanikud ja võlausaldajad katma makseraskustes pankade restruktureerimise kulud mitte maksumaksjad, nagu, nagu seni. Ja komisjoni ettepanek on kutsunud üles ka panku ja rahvusvahelise järelevalve asutusi üles koostama finantsasutuste saneerimis ja kriisilahenduskavad. Kuidas teie Euroopa Komisjoni ettepanekutesse suhtute? Ma ei ole selle ettepanekuga veel tutvunud, konkreetse ettepanekuga tutvunud, aga ma arvan, et üldine põhimõte, et et võlausaldajad võiksid siis kanda teatud teatud vastutuste teatud koormust, see üldiselt mulle selline asi meeldib, see ei ole lihtne lahendus ja seal on ka võimalik nagu pakkuda vastu päid. Ja samal ajal ma toetan seda mõtet, et nagu, et see juba ette on vähemalt suurte süsteemsete Lähed tähtsusega pankadele. Et nad ise mõtlevad ja pakuvad välja, et mis nendega siis, kuidas edasi toimida, et teda kui Nelbennad peaksid sattuma raskustesse, et on eeltöö, on nagu tehtud ja on mingi arusaam selles suhtes. Kuidas ikkagi lahendada see probleem, kus pangad on Euroopas kasvanud nii suureks kogu maailmas kasvanud nii suureks, et panga asukohariik ei suuda neid enam ühelt poolt piisavalt kontrollida ja kui häda on, siis ei suuda vajadusel päästa? Nojah, see on jälle probleem, millega peab tegelema ja praegu on mingil määral see vastuolu, et pangad on, et seejärelvalve on riigi tasandil, aga need pangad tegutsevad palju palju laiemalt ja ma arvan, et see on ka teistes riikides selline probleem. Ma arvan, et siin muudatusi läbi viia on võib-olla Vajalik mingis selles suunas hakata liikuma, aga ei saa oodata, et tulevad mingid väga kiired lahendused, kuna selliste muudatuste läbiviimine, uute institutsioonide loomine, juhul kui peaks sellele teele minema, see võtab ikka aastaid, nii et need ei aita. See, see aita selles mõttes praegust olukorda. Analüütik Wolfgang München lugu on arutlenud äsja ajalehes Financial Times. Et pangandusliit peaks tekkima, siis peaks koosnema neljast elemendist. Esiteks üleeuroopaline pankade rekapitaliseerimiseks fond. Teiseks ühine hoiuste tagamise skeem. Kolmandaks keskne Euroopa tasemel pangandusregulaator ja siis ka keskne järelevalve asutusi. Ja loomulikult peaks rekapitaliseerimisega fond ja hoiuste tagamise süsteem sisaldama ka arvestatavaid rahasummasid ja München leiab ka, et viimase puhul võiks Euroopa keskpank olla lõpp tagajaks. Teesisemad. Ma sain jälle, tundub niisugune, et võiks teoreetiliselt võiks sellist võimalust arutada, aga lihtsalt need, need muudatused, mida te just kirjeldasid, need on kõik nii ka väga suured ja sinnani jõuda. Ma arvan, et et ikka peab väga palju arutama, et kes siis ikka vastutab ja tähtis on see, et võib-olla kui see on väga niisugune ühiskassa põhimõte, siis võib-olla see see leevendab teatud mõne, mõni võib-olla on siis valmis võtma, mõni riik on valmis võtma suuremaid suuremaid riske, nii et ma arvan, et huvitav, et neid ideid pakutakse välja, aga aga ma ei oska nagu seisukohta välja kujundada, et kas võrreldes teiste variantidega, et see oleks parem, aga see on pikaajaline teemana. Siia kompotti võiks lisada veel ka ju ühisvõlakirjad, et millisel positsioonil teie olete Euroopa ühisvõlakirjade osas. Kui eelmisel aastal ametisse sai uus keskpanga president traagi, siis tema oli pikka aega saksa koolkonna või saksa seisukohal, et ühiseid võlakirju pole tarvis, aga see paradigma on ka seal muutumas, et milline see teie positsioon on. No ma kaldun arvama, et see ei ole hea mõte ja noh, loomulikult on vastuargumente, nendega ma tahaks tutvuda, võib-olla kellelgi on mingeid veenvad veenvaid argumente, aga lihtsalt mulle tundub praegu, et see on, et see on jälle niisugune asi, mis tegelikult tähendab iga osapoole vastutust ja jagab seda leiate kuidagi lõppude lõpuks need vähem tublimad siis või tublimad siis kannavad seda, seda vastutust ja ma arvan, et kui sellele teele minna, siis peaks olema, kui ütled, et anname Euroopa liidule või mingisuguse oma maksebaasi, mis siis mille alusel ta siis hakkab seda võlga tagasi maksma, kui inimesed on valmistatud loovutama, siis võib, võib tekkida kulutused, mis võivad siis, kui seda tahetakse, võivad olla intresside maksmiseks, aga lihtsalt ilma niuksed kuidagi nagu neid kohustusi võtma ilma selle otsese rahalise tagatiseta. Ma arvan, et see ei ole hea. Jah, neid muutujaid on seal liiga palju, see eeldaks ka märksa ühisemat eelarve kontrolli. Aga kui tulla nende finantsinstrumentide juurde, mis üldse Euroopa keskpanga arsenalis on, millega majandust kontrolli all hoida, siis üheks instrumendiks on ka ju baasintresside troll. Et siin viimastel nädalatel on kuulda olnud, et kuigi need on ajalooliselt kõige madalamal tasemel, siis prantsuse uus president arvab, et neid võiks veel langetada, et kui realistlikuks peate seda, et veel allapoole. Tulla seda teemat ma ei tahaks kommenteerida, sest see on niisugune ei taha või ei tohi. Ma arvan, et mõlemad, nii et see on lihtsalt see iga kord, kui sellesse otsus tehakse, siis vaadatakse seda hetkeolukorda. Praegu on väga, riskid, on suured, olukord muutub ja et et ei saa nagu prognooside pole selles mõttes ei kohane ega ka nagu otstarbekas. Aga kas te tunnetate poliitikute survet, kas keskpanga ruumides räägitakse poliitikute survest just nimelt kas sellel või teisel teemal ja kuidas te suudate sellele vastu seista? No kuna ma ei ole jälle seal nendes nendes Brüssel oli või Frankfurdi ruumides väga-väga palju olnud, võib-olla paar tundi, siis siis jälle ei seda tunnetust ei ole veel tekkinud, Eestis on vähemalt selles mõttes väljaspool meie. Seega nagu meie nagu ei küsi või neid, meie avaldab praegu survet, sest meil ei ole selleks vajadust ja, ja seetõttu noh, see ei ole nagu teema, millest need Tallinnas räägime, aga kui lähed sinna, siis võib-olla võib-olla tunnetad seda, ma ei tea. Aga praeguse kriisilahendused kas võti või, või lahendus seisab ikkagi poliitiliste otsuste taga või selliste paragrahve mõtteliste rahanduslike otsuste taga mille taga sellele lahenduse leidmine ikkagi põhiliselt on. Lühiajaliselt võib, see võivad need Praktilised rahanduslik, rahapoliitilised meetmed või aidata, et lihtsalt säilitada stabiilsust ja rahaturu toimimist, aga põhiliselt teemad on ikka seotud fiskaalpoliitikaga ja struktuursete reformidega, et seal, kus see tähendab see mitte jätkusuutlikkuse aluseks ja selles mõttes on rohkem poliitiline küsimus ja igas riigis Sand riik riigiti, kui ta peab lahendama ka ette, et jälle et võib-olla põhilised takistused on liikmesriikide siseriiklikus majanduspoliitikas sealhulgas võtmeküsimus, et kas meil on vaja siis tööturgu liberaliseerida, kas on vaja ettevõtluskeskkonda parandada, kas on vaja, ma ei tea, mingisuguseid kulutusi kärpida ja nii edasi, nii et see põhirõhk peab olema liikmesriikidel ja siis ka need üleeuroopalised lahendused võivad natuke aidata, aga. Euroopa keskpank on viimastel kuudel andnud pankadele triljoni euro eest odavat laenu ja, ja ikka selleks, et jõulustada pank, ostma valitsuste võlakirju ja et hoida panku likviidsed täna. Kui kaua selline praktika saab jätkuda? On üles ehitatud, et ta on selles mõttes ajutise programmina ja ja mingi kavatsus on sellest varem või hiljem loobuda, aga praegu ma arvan, et need rahaturud ei ole veel, ei toimi veel päris päris efektiivselt ilma mingisuguse sellise toetajaga ja selles mõttes ma arvan, otsus on tehtud, et vähemalt lühiajaliselt nendega jätkatakse. No suurte teemade lõpetuseks Euroopa stabiilsusmehhanismist võiks veel natukene rääkida, kuigi te olete tänase raadiouudiste tarvis sellel teemal juba intervjuu andnud, aga Eesti liitumine ESM-iga selline hetkel suure küsimärgi all, kas on mõeldav, et Eesti ei liitu sellega, sest meil puudub sõnaõigus kiirmenetluse korral? No põhimõtteliselt võib, võib nii minna, aga ma arvan, et see oleks see oleks väga halb lahendus ja ma arvan, me peame nagu võtma või no olema võrdväärsed partnerid Euroopas. Me oleme Euroopast hästi palju raha saanud. Me tahame olla niuksed täisõiguslikud, selle selle veeringu liikmed ja kui me siis ka vastutust ei võta ja loor selliseid selliseid institutsioone, siis ma arvan, et tekib kohe küsimus, et Eesti nagu maine kannatab selle all. Loomulikult me peame kaitsma oma oma neid huvisid ja vaatama, et need võiksid, need kohustused on kõik kontrolli all. Aga ehk tagab Eesti huvid Eesti pank, kelle esindajana teie olete alati Euroopa keskpanga nõukogu istungitel kohal ja nagu ma aru saan, siis ESM-i kiirmenetluses on oma koht ka Euroopa keskpanga arvamusel ja Euroopa keskpanga arvamus on konsensus. See ei tarvitse olla, ma ei tea, ma arvan, et see päris nii konsensuslik ei, ei pea olema, aga lihtsalt see aitab kindlasti, see on jälle üks üks võimalus asjade käekäiku mõjutada, aga see ESM on ikka valitsuste tasavalitsuste vahel ja ütleme kriisi võrreldes seisukohast on need on need valitsuse meetmed, on kõige tähtsamad. Kuidas te oma tööaega, et üldse lähinädalatel lähikuudel jagada, millele rohkem kulukas Euroopa tasandi teemadega tegelemiseks, Euroopa kriisi lahendamiseks, Euroopa keskpanga nõukogu liikmena ja kui palju üldse jääb aega Eesti pangas Eesti probleemidega tegelemiseks? No ma arvan, et see Frankfurdi või kogu Euroopas opositsioon on praegu väga tähtis ka isiklikult, et ma pean ennast kurssi viima ja mida kiiremini seda teed, seda, seda efektiivsem sa saad olla nõukogu liikmena. Janet teemad on praegu väga aktuaalsed, nii et samal ajal ma arvan, Mul on lihtsalt vaja tutvuda olukorraga ka Eesti pangas ja paljude inimestega rääkida, see on siiski asutus, kus töötab 240 inimest ja väga paljude erinevate valdkondadega töötab ja see nõuab omajagu aega. Ja kolmandaks on lihtsalt vaja oma igapäevast selle institutsiooni igapäevast tööd juhtida ja see nõuab aega. No Eesti teemadega võiks ju kontrollida, kui hästi te kursis olete, Euroopa asjadega olite väga hästi kursis, aga Eesti Panga, Maardu mõis ja Saaremaa suvila tuleb need maha müüa. See ei ole lühiajaline küsimus, ma arvan, et ma tahaks loomulikult, et kui ütleme esitatakse andmeid, et vaatab, paneme ühele paberile lihtsalt, mis nende plussid ja miinused on, mis erinevad variandid on ja siis teeme mõne otsuse nagu faktipõhiselt, aga ma arvan, et praegu hakata kohe sellel teema kallale oleks natuke kohatu, jälle arvestades, mis mujal maailmas toimub. Nõndaks, aga lõpetuseks küsiks mõne küsimuse teie enda kohta ka, kirjeldage, kui kerge või keeruline oli üle aastate taas Eestisse kolida ja kui kerge või keeruline on taas Eestis elada ja kas olmes näiteks on probleeme? Me ju kogu aeg kutsume teiesuguseid talente, et koju. Aga samas mitmed inimesed on kurtnud, et tagasi tulijatel on raske keeruline näiteks lastele lasteaiakohta leida või lastele lapsi kooli saada, heasse kooli saada. Kuidas teil on läinud? No ma ei saa väga kurta ja loonud, kuidagi õnnestus leida mõned lasteaiakohad otsima mingit elamist siin ja nüüd, kas see praktiline pool on, on, ma arvan, paika loksunud. Et üldiselt, ma arvan, on vastuvõtt olnud väga positiivne ka oma kolleegide poolt ja ja iga selline ümberlülitumine on, on keeruline selles mõttes, et sa oled harjunud, inimene harjub mingi rutiiniga ära, järsku rebitakse sind välja, visatakse ükskõik kui või kergesse olukorda, aga sa pead ikka natukene ümber õppima, aga ei ole hullu. Veel üks isiklik küsimus, aga vist hästi oluline küsimus. Kas teie kõik säästud on eurodes või olete neid jaotanud ka teiste valuutade vahel? Olles Ameerikas nüüd elan, mul olid üksvahesäästud, olid ikka pigem rohkem palk, palk ikka tiksus dollaritena need. Aga nüüd jälle, kui peab siin maja ostma, siis võib-olla need säästud lõpuks jõuavad hoopis Eesti kinnisvara turule ja mitte isegi eurodesse. No ma lõpetaks klassikalise küsimusega, mis oli see kiri, mis oli see sõnum, mille Andres Lipstok teile lauasahtlisse jättis, või eile siis lennujaamas, kui te Frankfurdist tagasi saabusite Ütles ma ei arvanud, et sellist ühte sõnumit sõnumit oli, aga lihtsalt tema, ta ütles eile, et ta annab Eesti panga minu juhtimisel üle rahul rahulikus rahuliku südamega ja ma sellega olen, ma saan aru, mida ta mõtleb selle all, et tegelikult on siin väga raske praegu olnud ja väga suuri asju ära tehtud nagu eurol eurole käibele võtmine ja selles mõttes peab nagu jätkama, aga lihtsalt vaikselt hakkame aga mõnda asja muutma. Ardo Hanson, suur tänu saatesse tulemast ja jõudu jaksu teile järgmiseks seitsmeks aastaks, aitäh.