Ah, või kõigile, kes merest lugu peavad, kes teda austavad? Eks elu läheb edasi. Täna sõidab Stockholmi vahet juba uus laev. Meri saade ahoi läheb Eesti veeteede ameti ja Eesti merelaevanduse eestkostel. Merelaulud on ramm ühelt ansamblilt grill ja Tarmo Pihlap pilt. Atlandil on. Halvustada purje kõrgena. Neeloori viirastus. Nathaniel. Meresaade ahoi läheb täna üsna rahulikus miljöös. Nii palju, kui ma tean, on meremees üldse väga rahulik mees. Kuidas iseloomustate iseennast? Kapten härra Erich Mike, kuidas seda on? Väga raske, seda peavad ütlema teised nagu ütleb naine kodus. Et kodus ma olen närviline laevas, rahulik tema isa aru. Ju siis paistab, et laevas peab olema lihtsalt rahulik, keegi. Et ma arvan, et põhimõtteliselt ka töökohal, me oleme kõik rahulikud. Teie olite see mees, kes tõi uue laeva õieti päevaga, kui ta selle uues kuues ja ristiti ümber. Ja nimi Mare Baltikum. Jah, saatus, kord juba niimoodi. Viis. Ma olin siin pikka aega kaks aastat, ma olin Tallinna Helsingi liinil, olin Saint Patricku peal kapteniks ja selline otsabel vahetasin kapten, et viimane oli vana Tallinn, mille ma ka tõin samuti Rootsist ära. Maarja baltlikumegi. Ja siis endised Estonia kaptenihärra Pihli Andresson rääkisid mulle augu pähe, et tuleks Estline'i tööle. No selles see asi alguse sai ja siis kevadel kohtusin eestlane Rootsi-poolse juhtkonnaga. Põhimõtteliselt nad aktsepteerisid, uue laeva pole kapteniks. No nii see asi alguse sai. Mis laev see Mare Baltikum siis on? Praegu sel ajal, kui meil see meresaade eetrisse läheb, on Mare Baltikum Stockholmis. Laev on ehitatud 1979. aastal vahetult enne tooniad samalt pappenburgi tehases Saksamaal. Meyeri tehased ja ehitajal tuli ta sel ajal ja kohta väga moderne laev. See oli aeg, kus kohal klassikalisest reisilaevast pikka vööriga ja madalat laevad, valged laevad hakkasid muutma. Läksid kõrgustesse, läksid laiemaks, läksid võimsamataks. Kaptenisild toodi üles ja see oli üheksas tekkiva see oli küllaltki kõrgelt ülevalt vaadata üheksanda korruse maja üheksandalt korruselt nunny rääkida. Nii et üldiselt see oli 79. aastas oli põhimõtteliselt laeva arhitektuurirevolutsioon. Ja tänapäeval me võime neid laevu tegelikult näha. Kõik, mis siin Tallinnas käivad, on need Isabella, on see sind järela? Need on ikka midagi sarnasust, on järgmine generatsioon, see tuli juba, olid nagu Silja Euroopa ümber ehitatud Sally albatross, kus kohal kaptenisild viidi nagu tagasi madalamale. Aga ikkagi ta oli päris laeva vööris. Ja siis natukene muutus sellega, et lihtsalt nii palju kõrgelt nagu Silja Symphony Silja serenaad ülevalt vaadata lihtsalt inimese silmi, taju, laeva liikumist, laeva liikumiskiirust, kuidas seda kannab ja ma arvan, et see oli see põhjus, miks pärast need sillad tulid uuesti tagasi madalamale, aga 79. aasta oli siis, kui mindi kõrgustesse veel. Ja see laev oli ehitatud arvestusega kuni 1900 reisijat. Meeskond oli arvestatud ringis ja enam, sest kõik meeskonna kajutid olid ehitatud kahekohalised. Oli aeg, kus kohal ametiühingud olid küllaltki tugevad ja hakati vaatama ka meeskonna elamistingimustele. Tähendab, kõik meeskonna kajutid on vaatega välja eluminaatoritega kajutid allpool veeliini ei ole ühtegi meeskonna kajutid. Nad kõik neljas tekkija ülespoole oma võimsuse poolest on muidugi Mare, Baltikum on väga võimas laev. Kui me räägime nüüd tagasi tulles Estoniat Maarja Baltikumi, siis põhimõtteliselt võimsuselt on nad ühesugused, aga Estonia oli 18 meetrit pikem, ta oli pikendatud laev. Nii et kes natukenegi jagab välja, see võib ette kujutada, millised võimud seal all on. 24000 hobujõudu masinad, see ei ole sugugi vähe. See on praktiliselt ideaal haalsemanööverdamisega laev sellega vaid põhimõtteliselt täiesti manööverdada igasugus kitsas olukorras ja igasuguste tuultega, tal on ikkagi küllaltki palju teda peab õppima tundma, see on selle asja põhituum ja selleks on vaja lihtsalt aega. Praegu ma ei saa isegi öelda, et ma tunne, eks ole, ma lihtsalt olen proovinud, aga et ma tunneks seda, ma väli seal laeval tuli, see on loomulik, et ei olegi selle peale õieti sõita saanudki. Nojah, need kolm edasi-tagasi Stockholmi reisimis rohkem pole olnud ja siis Saksamaalt Saksamaalt, Nantalisenaattalist Tallinnaga lisamine, et juurde nii, et nii palju nagu praktikad ja aga noh, esimene ülesõit oli aega natukene proovida, meil küllaldaselt aega oli aeg proovida ta manööverdusomadusi meresõidu ajal ja mina jäin igal juhul väga rahul selle laevaga. Ma olen väga rahul, sest me oleme viimasel ajal väga hellad ja kõneleme mereohutusest. Kuid siiski, missugune on see Mare Baltikum enne, kui rääkida Maarja Baltikumist, kui ma olin noor poisike, kui esimesed kosmonaudid käisid kosmoses? See oli 61. Ma ei mäleta, kes neist ütles minu meelest, ütles Titov seda, ütles et niikaua, kuni kosmoselennud ei ole muutunud regulaarseks loed tema kõige ohtlikumaks elukutseks meremehe elukutset ja tänapäeval ma pean seda ütlema, et ta tegelikult niimoodi on. Tähendab, meri on meri, merel on tagajõud. Need jõud on vägagi suured merega pead olema väga ettevaatlik, sellega mängida ei saa, ei saa. Ja kunagisi öeldu mere kohta, et sajaprotsendiliselt ohutu sama nagu lennuki kohta sama nagu auto kohta, vaatame, mis juhtub, toimub igal pool, kõik, mis liigub, igal pool, on oht olemas, aga muidugi mereohutusest, kui me räägime nüüd Maarja Baltikumis äsjases eks ehitamise veadmis olid tehtud omal ajal, kui ehitati neid laevatüüpe. Nendega nendest on nüüd juba palju räägitud ja ütleme, mis puudutab vööri kinni keevitamisest Maria Balticul ümberehitamisest, nagu tavaliseks laevaks vööri poolt. Sellega juba on saavutatud see, et põhimõtteliselt seda korduda, mis juhtus, Estoniaga seal ei saa. Muidugi, ta tegi meeskonnatöö tükk maad raskemaks, sellega tuleb laadida laeva läbi ahtriramp, keda see on küllaltki pingerikas töö, aga noh, see on kõik võimalik teha ja kuna ma olin TransEstonia peal kapten peaaegu kolm aastat, kus me ainult kasutasime ahtriramp, jaga laev oli poole kitsam, saime ka hakkama, nii et ma ei näe erilisi probleeme, et me siin ei peaks hakkama saama. Aga noh, eks võib-olla tõesti mees alati laeva niimoodi täis ajada, et enam mitte midagi mahus siis kusagile kindlasti jäävad siis tänu sellele mõningad vabad kohad, mõni auto, võib-olla me ei suuda ta peale võtta, aga no põhimõtteliselt ma ei näe erilisi probleeme. Mis veel sai Mare Baltikum ohutusega tehtud remondi ajal vastavalt tollase nõuetele avarii püsivuse kohta. Kui ta oli Diana kaks, ta ei vastanud nendele tingimustele, siis sai ehitatud ümber terve tema ahtriosa, see tõstis tema avarii püsivust, see tähendab seda, et kui nüüd juhtub tõesti mõni õnnetus sõidab kivide otsa või midagi võib juhtuda, siis ta püsivus garanteerib kahe ruumi uppumise korral praktiliselt sajaprotsendiliselt, et seal laevaga midagi edasi ei juhtu. See on väga tähtis asi, aga tema garantii oli kusagil alla 70 protsendi, mis teda ei lubanud üldse kasutada. Peale esimest oktoobrit 1994 see aasta, nii et tänu sellele me olime naatoris remondis ja remont oli planeeritud juba ausalt öeldes maikuu sees sai tehtud ei seoses Estonia uppumise käi seoses nende sündmustega, mis on juhtunud, see oli planeeritud juba algselt, kui osteti seda laeva, tähendab seda mindi ostma teadlikult sellises seisukohast muidugi vastavad oli ka levinud selline, siis see on nüüd tehtud. Järgmine, mis me tegime ära, vot see oli seotud juba Estoniaga, vahetati välja kõik laeva päästevestid, mis oleksid hõlpsalt kasutada reisijatel, mida ei ole vaja eriliselt õppida. Ei ole sul vaja sõlmi siduda, see nagu auto, turvavöö võtad kätte, fikseerita, ära tõmmata pingule on ta seal ümber, tähendab minimaalse ajakaoga, sa saad selle vesti endale ümber, sa saatokorda, kõik vestid, mis me tellisime, on panustatud tuledega, tal on akumulaator, mis, kui vesi satub sinna sisse, siis ta tuli hakkab põlema ja kaheksa tundise tuli. Et oleks kergem leida, kui midagi on juhtunud. Pluss peale selle vahetasime välja osa päästeparvesid. Ja tellitud on laevale ka liugtee tähendab see tee, mis omal ajal kasutati Sally albatross sil, kui sellel juhtus õnnetus inimesi evakueerida laeva peal ja seal liugteed, mis kinnitatakse laeva seitsmendale tekile, mida mööda avarii korral saab lasta inimesi mööda teed alla v vette ja seal kummagis pardas on ootamas kaheksa päästeparve, iga arv on tõusnud 50 inimest, nii et 800 inimest saab mõlemalt pardalt liugteed kaudu lasta päästeparvedesse. Munad satuvad kuivalt, ilma et satuksid vette, tähendab, see on nüüd põhimõtteliselt põhimõtteliselt sama teemisel lennukitel lennukitel on ka ju need liugteed olemas, kui nad peavad hädamaandumist tegema, et seda ei ole praegusel hetkel ühegi Eesti reisilaeval. Aga nii palju kui ma tean, peaks olema need suured reisilaevad Silja Euroopa sümfoonia varustatud samade teedega reisijate evakueerimise probleem nendel laevadel on tõsine probleem ja sellega on tegeletud ja on ka soolase poolt heaks kiidetud. Loota on, et ikkagi reisijate ohutus on praktiliselt sajaprotsendiliselt tagatud, 100 protsenti ei julge mina küll lubada kellelegi seal sellepärast, et sinult tulla selliseid asju ette, mida võib-olla isegi võimatu ette näha. Aga ütleme, 99,9 protsenti on kohe, on raudselt avatud praegusel hetkel Marie Baltikumi reisijate ohutus, tundub, justkui oleks keegi midagi ära sõnanud, sellepärast et alles Mare, Baltikum tuli ju sadamasse, aga siit meil välja minema. Ja tegi kohe väikese avarii, kuigi avarii ei olnud suur. Nii et ootamatus võib ikka tulla. Ootamatus on, neid asju võib juhtuda igaühega, siin ei ole, olenemata sellest, kes on kapten peal, milline meeskond. Põhimõte oli see, et oli võetud vastu siiski õige otsus, et mitte jätkata reisi, sellepärast reisi jätkamine oleks võinud olla reisijatele ohtlik. See on minu meelest kõige tähtsam asi ja teine asi oli see, et see, mis juhtus, on tehniline. Vaat seda ei saa me ette näha Üheski mehhanismis üheski asjas. Aga muidugi ta juhtus sellise mehhanismiga, mida kasutatakse ainult sadamasse saabumisel sadamast väljumisel, nii et siin ütleme nagu meresõiduohutusega, siin ei ole absoluutselt tegemist tõesti nagu saatuse poolt äraneetud või midagi taolist. Et pidi see just nüüd juhtuma. Laev on praegu Stockholmis, nii nagu juttu oli, teie olete praegu siin kodus maas, praegu on laevas siis kapteniks praegu laevas, kapteniks teine kapten, kapten Alar, kas koos oma meeskonnaga järgmine meeskonna vahetus toimub meil esimesel detsembril ja esimesel detsembril olen ma koos oma meeskonna, kelle tööle graafik nagu meil on nüüd uus, mis on tulnud lääne poolt. Et kaks nädalat tööl, kaks nädalat vaba? Me olime praegu, mitte kõik meist, aga mul endal tuli niimoodi, et ma tulin, teisel septembril läksin Vana-Tallinna peale. Olin Vana-Tallinna peal oma kaks nädalat ära, siis ma lõpetasin seal töö ära. Neli-viis päeva oli mul aega meeskonnaga lõplikuks komplekteerimiseks Tallinnas. Ja kui see lõppes, ära istusime Palanga, kõnni peale, läksime juba Rostocki uut vastu võtma ja sellega selle vastuvõtu, kui ma olin seotud alates 24.-st septembrist, kuni lõpetasin ma seitsmeteistkümnendal novembril, nii et see oli kõik jutti ilma ühegi laupäevad, ilma ühegi pühapäevata. Ja põhimõtteliselt nagu Kapnydeon töödi nagu justkui ei olekski, aga vastutus on kõik 24 tundi, nii et see oli küllaltki pingerikas ja püsis ära. Lõppes siis ikka esimesed päevad. Lihtsalt tuli ennast välja puhata, välja magada, ütleme niimoodi. Ja muidugi, eks need esimesed reisid Stockholmi olid ka omaette uus liin ULL päeval uute inimestega tööpõld on oli küllaltki suur ja seda on veel siin veel palju tööd teha, enne kui see asi hakkab kõik nii normaalsesse rütmi minema. Nii et siin saavad olema veel üks paar-kolm kuud sellist küllaltki pingerikast ja rasket kuud. Stockholmi lähete sisse ilma Rootsi lootsid? Ei, meil ei ole veel seda õigust, selleks tuleb anda ära rootsi keeles, tuleb anda ära lootsite sõidueksami. Aga enne tuleb muidugi rootsi keel selgeks õppida, mina pole seda veel endale eesmärgiks praegu seadnud, lihtsalt sel põhjusel, et kõigepealt tuleb ikkagi põhjalikult õppida tundma. Laev tuleb õppida tundma inimesi, kellega sa töötad, tuleb panna kõik lülid tööle ja siis hakata tegelema juba nende asjadega, kui üks märtsis aprillis saab hakata keelt õppima, see on paremal juhul mitte ennem ja siis ka muidugi vaikselt iseseisvalt sõitma. Kui kiiresti see kõik õnnestub, eks see näitab elu, aga praegu käime loosiga ainult Tallinnas on meil tooside sõitmise õigus põhimõtteliselt. Te kuulete meresaadet, ahoi kõnelebest Line'i uue laeva Mare Baltikum kapten Erich Mike. Kui kavad ise merd sõitnud olete, astusime merekooli 63. aastal. Esimene merereis oli 64. aastal purjelaeval capella. Seal kolm kuud kestev reis Balti merel siin sai, sai seilatud. 65. ma käisin juba natukene suuremalt päästelaev Hermes oli selline. Käisin sellega läbi Vahemere mustale merele ja siis tagasi, see oli ka kolmekuune praktika aeg. Siis 66 67, see oli aastane praktika. 67 oli veel, lõpus oli tüürimehe praktika, 68, saime diplomid kätte veebruaris, need 68, märtsist. Ma olen põhimõtteliselt Eesti merelaevanduses olnud tööl kuni tänase päevani välja arvatud kaks aastat, mis ma olin Nigeerias tööl kui Nõukogude Liidu merelaevanduse esindaja. See oli väike seik, mis ei olnud merega otseselt seotud meresõiduga, seal töömaal. Aga ülejäänud aja ma olen kogu aeg sõitnud, nii et ütleme, 64.-st aastast esimesest reisist, aga raske töö läks ikka õige töö läks lahti 68.-st aastast, kui ma lõpetasin Tallinna merekooli oma läbi käinud kõik astmed, alates nõude pesijast kuni kapteni välja, nii et midagi pole Pääle veel jäänud. Ja 68, ma olin veel üheksateistaastane, kui ma sain juba tüürimeheks, mis teid merele sundis? Siin on mitu asjaolu, olid koos Tallinna merekool oli täielikul riiklikul ülalpidamisel, meil oli neli last, peres ma olin kõige vanem ema üksinda kasvatas vanaema suri 63 ära. Ja selle aja kohta 100 rublaga toitev nelja last ja iseennast ka viit inimest, see on küllaltki raske. Oli üks ajend, muidugi näide oli mul ees ka teisest küljest oli mul üks tuttav oli, kes läks ka merekooli lõpetas ära, oli selle aja peale, oli Johannes Varese peal, oli teine mehaanik, hiljem ta sai vanemmehaanikuks. See oli nagu väike näide oli ees. Isa. Midagi võib-olla külge jäänud, nii et kõik kokkuvõttes, aga noh, põhiline probleem oli ikkagi, oli vaja ära minna kellelgi peres, see oli saatus, nii et ma olin kõige vanem, pidin minema, ega ma kavatsen merele jääda, mõtlesin hullema rel kavaar, kolmas peale kooli lõpetamist ja ja siis ära tulla. Siis ma ei olnud hingega selle asja juures, see on nagu soosse minek pidada päev edasi seda sügavamale vajud sisse, seda raskem on sealt välja tulla ja nii ta on läinud ka, eks siis hakkas juba kaptenisild paistma. Kui see hakkas paistma, siis enam ei tahtnud ära tulla ja nüüd enam ei oska ka midagi muud teha. Ausalt öeldes elu on antud ja 15 aastat kaptenina sõidetud, pole sugugi väike aeg jätnud oma jälje täielikult. Te juba korra ütlesite, et kaptenil on väga suur vastutus, ta justkui peaks kõik teadma, mis hetkel laevas sünnib. Tegelikult ta ju ei tea, ta peab ju usaldama ka oma kõige lähemaid abilisi. Kapten vastutab täielikult kõigi eest. Ma ei oska öelda, kuidas teised kaplanid oma asjad ülesehitus on, ma olen oma lähemad alluvad valinud alati isemal nende peale toetanud. Need on nagu mul ütleme, toetuspunktid, mille peale toetudes ma võin rahulikult olla ja mul ei ole vaja olla pidevalt pinge all. Et mis nüüd juhtub, mis võib tulla, milline üllatus, tulles eeskätt oma inimesi väga hästi. Ja näiteks praegugi Marie Baltikumi peale ma võtsin omale teise tüürimehe vanemtüürimeheks, see on küllaltki vastutusrikas koht, et ta ei olnud päevagi sõitnud selle koha peal. Aga ma ei kahetse. Mul oli valik, oli, aga kõik oli ideaalne, ütleme niimoodi. Ja praegusel hetkel vähemalt ma olen täielikult rahulik, ma tean, et kõik, mis on vaja, kõik on mul tehtud, mul on kõik asjad korras hoitud ja kui neil tekivad küsimused, siis nad pöörduvad minu poole. See oli täpselt samuti, nagu me andsime rootslastele selle ohutuseksami ära. Ja Kaasa silla organiseerimine nende jaoks olid nagu natukene uus, tähendab rootsi laevades oli nii need kõik käsud, kõik, mis lähevad, lähevad algul kapteni kätte ja kapten siis nagu jagab neid laiali. Tähendab kõik, mis toimub laevas, et kõik nagu tema kontrolli all, üks inimene ei suuda jälgida, seal on kolm eri suunda, on päästevahendid, on tuletõrjerühmad. On olemas ka evakuatsioon, need on kolm asja. Neid üks inimene ei suuda opereerida ja neid juhtida, tähendab selleks peavad olema head alluvad, kes neid juhivad ja kui temal tekkivad probleemid, vot sellisel juhul ta pöördub kapteni poole, kes siis võtab vastu konkreetse otsuse või näitab konkreetse suuna kätte, kuhu minna, mida teha, kuidas olla. Ja kui niimoodi minu meelest üles ehitada seda struktuuri, siis ka tunnevad alluvad vajalikud, et ei ole ainult üks inimene, kes kamandab paraadi, nemad on lihtsalt kõrvaltvaatajad, ei nad vastutavad, nad asustavad samuti nagu vastu. Ainult lihtsalt lõppvastutus on Kapniga. Ma ei tea. Ta ei tunneta nisust rasket koormust endale peale, et et see 24 tundi vastutus, et see on väga raske. Ei see on siis raske, kui sa usaldad alluvaid, kui sa usaldad, siis asi pole midagi, see nagu jaguneb laiali kõigi peale ja toetuspind on palju suurem. Te olete õppinud selle aja jooksul kameerd armastama, tundub nii, kus teema puhkus tavaliselt veedate mere ääres või mitte. Noh, kui me räägime kusjuures üldse siis kuna ma hakkasin tegelema ehitustega asjadega siin ja olen andnud nagu öelda, vanakuradile näpu ära. Muidugi see võtab kõik maja ära. Ega siin erilist nagu puhkust ei ole, aga et see töö on teine, tähendab, meil on, vajab füüsilist koormust ka meil ei ole füüsilist koormust laevas meil on moraalne koormus ja nüüd on vaja nii füüsiliselt kui moraalselt mõlemad ja mõlemad koormused ja ma ei saaks öelda, et ma veedan mere ääres kõikuma, kus see tulgu, pere tahaks seda kogu aeg. Aga ma ei saa ka öelda, et merd nagu kardaks. Seda ka ei julge öelda. Töökohta ei oskagi sellele niisugust otsest seletust anda, aga puhkuse aeg ma siiski rohkem tahaks olla kodus, kodus nagu pere juures on see, millest ma olen aastatega puud olnud viimased neli aastat, need on olnud nii, et ma olen väga palju kodus. Aga enne seda oli ikka nii, et sa läksid ära, olid kaks kuud, reisis ära, tulid koju, olid kolm-neli päeva kodus, läksid jälle paariks kuuks ära. Kui ei vedanud, olid üle aasta niimoodi ilma puhkuseta. Vedas, olite seitse kaheksakutsest puhata, läksid jälle uuesti. Eks see on jätnud oma pitseri ja selle võrra tahad veel nagu rohkem kodus ja nagu pühendada perele seda aega. Eks lastel võib-olla ka isast mingil määral puudu, aga noh, üldiselt peab ütlema, las sellega läheb siiski väga hästi vanem tüdruk praegu viimases klassis. Ja mõtlesin, et kuhu edasi minna õppima peale keskkooli lõpetamist nooremana inglise keele kallakuga 40 neljandas keskkoolis mustamäel. Ja ta on viiendas klassis, nii et temaga on veel aega, ta on veel noor laps, 11 aastane. Aga mu vanem aga on juba nii kaugele. See asi on läinud niikaua, kui peab hakkama mõtlema elukutse peale ja korra ta isegi rääkis ta merele tulla, aga noh, ega ma ei tahaks eriti seda, sest see ei ole naiste töö ja võib-olla mõnda mereeriala jah, aga mitte laevajuhiks ega mitte perspedi kapteniks selle pärast. See töö ei ole minu meelest mõistetav. Miks asi Külliv, energilisi naisi ja ma olen ka kohanud naiskaptenit, jah, tõsi ma olen ka kohanud neid ausalt öeldes ainult ühte siiamaani ma olen kuulnud nendest. Aga kunagi, kui ma olin noor tüürimees, oli meil üks radist, kes sõitis Kolomna peal, ta rääkis sellise juhuse Kunil vanemtüürimees oli naisterahvas ja nad sõitsid Leningradist Londoni peale Kiili kanalit öösel udus juhtus avarii. Juhtus avarii just selle naisterahvavahis. Ja pärast seda avariid ta oli pool tundi oli šokiseisundis, ta ei suutnud ei kamandada, ei häiret anda, kuulutada välja, mitte midagi teha, ta oli teovõimetu. Tähendab, ma tahangi öelda, miks. Ma ei ole põhimõtteliselt naiste vastu, aga ma kardan seda, et kui on kriitiline situatsioon kui asi muutub kriitiliseks, siis naisterahvaste šokk on kergem tulema kui meesterahvast oma. Ma ei taha öelda, et minuga juhtuda sama jumala pärast, ärge saage sellest aru, aga niisugune on mul tekkinud arvamus siiski kahjuks ja teine asi on see, et ikkagi naised on emad, emad peavad olema kodus laste juures, aga mitu merehulgus, et see on ikkagi hulkurielu, ei ole normaalne perekonnaelu. Ei, ta ei ole normaalne laste kasvatamise jaoks tähele kusagilt, ta on ikkagi niisugune hulkuv, hulkuv elulaad, hulkuv eluviis seal nagu väikselt hulkur kogu selles oma elus. Muidugi kui saaks kohe tulla Tallinna, Helsingi või Tallinn-Stockholmi liinile, olla siin niimoodi, et kaks nädalat tööl, kaks vaba nagu praegu on, siis võib-olla paljud isegi võiksid tulla, aga noh, see on tegelikult selle nüüd ütleme karjääri tipp. Tuleme nüüd jälle teie laeva juurde tagasi, Marie Baltikumi juurde tagasi, mis nüüd siis juba liinil sõidab, kannab sõita ja nii nagu näitasid, need paar torn sai üle elatud, sai et tema kannab valida, kursse annab valida on küllaltki merekindel laev ja võib täielikult ära hoida selle külgkõikumisega muidugi garantiid, et ta õigel ajal sellisel juhul sadamas seda ei ole, aga noh, selleks on olemas informatsioon, kes annab infot edasi ja ja teadvustab ka reisijatele, kui on näha ikkagi eelnevalt, et see asi läheb niimoodi hulluks, et nad kohe arvestaks sellega, et nad jäävad võib-olla sealpool tundi või tund aega hiljaks. Ja võib-olla nii mõnigi helistab koju ja ütleb, et ära nüüd kallis, tule mul vastu selleks kellaajaks, tule tund aega hiljem, et me jääme hiljaks, juba siin teatati laevas kõik ja kõik on rahul. Ei ole traumeeritud, ei kalda pool ei ole traumeeritud. Laeva pool on teil mõni soov, nüüd lõppeks minu ausalt öeldes kõige suurem soov üks, et kes inimesed, kes kuulavad seda saadet ja kes on nagu meie potentsiaalsed kliendid ja kes tahavad tulla merele, ärge kartke merd, meri pole selline asi, mida peab kartma, merd peab austama. Kõigile ja jälle Kuulmiseni nädala pärast.