Eesti sõduritund. Sõduritunni tagasivaade juulikuus toimunule viib meid esmalt kindral. Tondererile kuulunud Viimsi mõisa maadele. 60. mõne aasta eest nähti ühel pärastlõunal Venezuelas soomusmasinaid sõitmas siinsetel teedel. Nüüd julgestasid kindral Laidoneri küüditajaid. Oli 19. juuli 1940 19. juulil 2000 seisab Laidoneri kunagises suvekodu eest tänase Eesti kaitseväe auvahtkond kõnelemas kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonelleitnant Ermus. Ajalugu on selleks, et õppida ja õppinud oled metan hiilgaldust võitudest, vaid ka kiibeludest kaotustest. Täna 60 aastat tagasi algasid Viimsi mõisast eesti ühe nimekaima kaitseväejuhi kindral Johan Laidoneri kolgata tee. 1900 pigem teisel aastal mõisteti süüdi nõukogude riigivastase tegevuse eest ja mõisteti 25-ks aastaks vangi. Tema süü seisnes iseseisva Eesti riigi ülesehitamisele kaasaaitamises ja selles osalemises. Kindral Laidoneri peeneid kaitseväe loomisel ja Eesti riigikaitse arendamisel on raske üle hinnata. Täna ei räägi ma kindral Laidoneri teenetest Eesti riigi ees tegudest, mida ta korda saatis. Selleks on vaevaraamatut. Ei tahaks algatada järjekordsest diskussiooni saatusliku otsuste üle mis langetati 1939. aastal. Võib-olla puudub meil täna veel piisav distants, et neid otsuseid õieti hinnata. Täna tahan ma rääkida kindralile viimasest suurest otsusest ja pärandist, mille daamile jättis Otseselt Eestisse ning jagada koos riigi ja rahvaga ühist saatust. Oli tõenäoliselt üks raskemaid, kuid samas ka väärikamaid otsuseid mis ta oma elu teenistuse ajal pidin langetama. Tal oli pakutud võimalusi maalt põgenemiseks, kui ta loobus oma poliitilises testamendis, mis on kirjutatud Kirovi vanglas 1944. aastal. Kindral Laidoner, selgitada miks mina ei põgenenud Eestis 1940 aasta suvel. Sakslased pakkusid seda. Põgeneb see kes katab vastutust oma tegevuse eest tunneb häbematu tegevuse eest. Või kardad füüsiliselt oma elu eest. Mina olen iseseisva Eesti riigitegelane. Riikeni, Iseseisvus, foniga, kultuuriliselt arenenud rahva suurim ideaal, ilusam paleus. Eestis iseseisvaks riigiks jõudis selle suurima rahvusliku ideaalini. Selles on ka teiste kõrval väikene osa minu teeneid. Suur osa minu elutööst oli pühendatud Eesti riigile. Ja selle töö eest ei karda mina vastutus. Ei, ajaloo ei inimeste ees. Ja veidi hiljem jätkab kolonelleitnant Hermus mõttega. Moraalselt ei näinud ta teist lahendust. Kui jääda kohale ning jagada rahvaga üht saatust võib diskuteerida selle otsese otstarbekuse ratsionaalsusele. Vaieldamatult oli otsus tehtud südametunnistuse järgi vastutustundest rahva ja riigi ees. Julgus otsustada ja vastutada oma otsuste tagajärgede eest iseloomustasid kindralid, kogud oma teenistuse vältel. Võime küsida üks, teisalt palju meist täna oleksid sellelaadseks sammuks valmis millise ja langetame. Kui tuleb valida isikliku heaolu ja julgeoleku ning riigi ja rahva vajaduste vahele. Iseseisvus ei ole ainult vabadus. See on ka terve hulk kohustusi ja suur vastutus iseenda ja teiste ees. Kokkuvõtteks viitas kõneleja veel kord kindral Laidoneri Testamendile. Kindral Laidoner lõpetas oma testamendi saadega. Inimesed surevad, rahvas ei kao, rahvas elab edasi. Kindral Laidoner on kirjutanud ennast ajalukku kõigi oma puuduste ja voorustega. Pidage meeles, et meil on kohustus oma järeltuleva põlvkonna ees kanda edasi meie riiki, meie kultuuri, meie rahvust ja seda, et meil kõigil on selles oma roll täita. Kindral Laidoneri mälestuspäeval Viimsis meenutati teistki Eesti vabadussõjas tähtsat rolli mänginud meest Admiral Pitkast kes lahendaks tema salapärase kadumise taganemisel. Septembris 1944 küsis tema selleaegseid staabimehi Elmar Samosson. NKVD rakendas oma parimat jõud sellise mehe tabamiseks kas elusalt või surnult. Selleks kasutati Eesti korpuse sõjamehi. Punaarmee 921.-lt polgus oli spetsiaalne luureüksus, kelle mehelt varjatult erariidesse riietatuna võisid salaja liituda. Pikalöögiüksusega. Beta surmaks on Eesti entsüklopeedias märgitud 25. september 244. Kuid küsimus on, kelle haardas või valduses oli pitsa terve nädal enne tema surma. Tänaseks on teada mees, kelle sanitaarmasinasse Pitka istus kosel, et Tallinna sõita. Enne sanitaarmasinasse istumist tuli masina juur keegi erariides noormees ja tegi talle ettepaneku. Autojuhile. Kas teie ei sooviks punapartisanidega ühineda? Ettepanek naerdi muidugi seal välja ja pikkaiskus masinasse. Kõrval oli sanitaarauto sanitar ja teisel pool autojuht. Algas kihutamine Tallinna poole ja. Vetka jõudnudki Tallinna ega Kohilasse kuhu staap linnast Masinale järge kihutanud üks kerge sõidumasin mis peatas sanitaarmasina ees kuhu pika ümber istus. Ta ei tulnud Tallinnasse saabunud Tallinnasse ega Kohilasse jäigi kadunuks. Meil ei tulnud mõttessegi, et keegi eestlastest punaarmeelane, kas siis politruk või tavaline kommunist parteilane. Meie organisatsiooni imbub. Arreteerituna ei küsitud minut. Laamanit ega leitnant karotamalt, kellega koos Kohilasse sõitsime. Ei küsitud sõna. Küllap MKV teadis, mis Pitkaga juhtus. Kogu tõe selgitamiseks peaks tõsisemalt uurima arhiive kes medaliordeni pika tabamise või hävitamise eest. See annaks autentse hinnangu pikategevusele ja lõpetaks uute müütide tekke. On ju leid meil Peegi pitsakohta. Tõri kiriku kelgud vanu sõdureid eestiteest vabadusse ja sõdureid ülemajalisele ja ülemaailmsele kokkutulekule. Kuulakem, mida oli neile öelda sõjaajaloolastel? Hannes Walteril Eesti Kaitseministeeriumist Austatud 100 mehel Eesti sõjamehed ja Raimo vennad kes aitasid siin Eesti pinnal kaitsta Eestit. Ja see labi Euroopat. Mul ei ole teile midagi uut öelda. Sellele lisaks, mida ma ütlesin eelmisel aastal Haapsalus. Ma siiralt lootsin, et kui meie, Eesti vabariigi 80. juubeliaastal tunnustasime teie võitlust teiseks Eesti vabadussõjaks ja suure hilinemisega, kuid siiski pidasime meeles tagasihoidliku eesti vabadusvõitleja mälestusmedaliga siis peaks Eesti ühiskonnas üks küsimus olema lõplikult paika pandud. Kes on ja kes ei ole Eesti vabadusvõitleja. Paraku. Paraku olen ma pidanud ka veel äsjastel nädalatel lugema punavanakeste kaebekirju kes tahavad kangesti ka siin täie hulgas vabadusvõitleja nime kandes seista. Kui te vaatate seda medalit endale linnas, siis te näete, et siin on kirjutatud kolu kaitseks. Kodu saab kaitsta ainult ühtemoodi, nii kolu on selja taga, aga mitte nii, et relv on suunatud kodu poole. Viimases sõjas tõsi küll, ei olnud teie põlvkonnal õnne kaitsta kodu Eesti vabariigi vormis, aga see ei muuda tõsiasja, et Eesti kodu oli see, mida teie kaitsesite ja punased olid, need, kes sellele kodule peale tungisid. Meil ei ole mingisugust põhjust külvata viha ja vaenu nende õnnetute, sel ajal noormeeste vastu, kes 41. aastal vägisi punaarmeesse sunniti. Me oleme valmis neile kaasa tundma, aga see on ka kõik. Meie ei ole valmis neid iialgi vabadusvõitlejate hulka laskma, sest nende relv oli suunatud eesti kodueesti pere Eesti laste ja eesti naiste vastu. See on seisukoht, millest me ei tagane ja selleks, et me sellest iialgi ei taganeks, vajame me teie vaimujõudu. Teie relvajõud on oma kõnet kõnelnud nüüd, Me vajame teie vaimujõudu. Aitäh teile. Täna. Tori kokkutulekul sai tutvuda Eesti kaitseväe relvadega, kuid sõduri tunni toimetajale tundus huvitavam jälgida relvi uudistama tulnud vanu sõdureid. Ma ei sellega, ma ei ole lasknud tagasi. MG tähendab 34 oli minu, Rein Raua vahetus käis ikka samamoodi maseeris. 42-ga ma ei ole juustu 30 42. EKA tootesse tegelikult ka olnud alles ära lambuke kinnas kätte nagu kõigepealt kas välja lükkas tuua sisse? Aga see Saksa keeli käsklus käisid MG laevadel lauk rail Palpanssiberyačeoreek. Kõik peas sakslasel käsklust, ma võin teile kui tahate, ma võin teile rivid ja saksa keeles olla. Kuule, aga need on liiga suure karkudega, muidu kullakallis mees ei saa kurat korraliku revisi hirmsat kuradi vaeva näha. Ja hauka rahu siis kas viis vaid 10 rind enda baraki, kurat, aga paraku on suur, annabki jooksta kurat ja lumega, talvel jooksjad seal väljas ja seda ma olen kõik läbi elanud. Ehk et. Ei valeta teile üks täna. Praegu on lood vähe teistmoodi, vist. Paksud oli, kurat, nii kiire, tulevad minule õnnest, laskuri sinule õpetteliseltemaat ühte pauku teha, nagu vajutasid kakskolm juhuks ikka välja, kurat tead. Seal oli. Ei olnud võimalik. Vajutasid ühte pauku, ühte pauku ei saanud mina ta kordagi kohtunud. Mitu laskuda minut? Selle Peevanaks välja kurat, laod, raud loksus sees muuseas, kolmas number, kes vedas, raske küll, aga hästi sihukesed tulivad ja ta ütles, et kurat, ma olen nüüdne koorangut andad või nad tapavad, söövad, pole vaja. Kurat, kumata. Oli jube jube, jube relvade tankitõrjerelv ongi, et seda on ikka. On teil pool ja see vist Rootsi päritolu siin õnneks on? See on viis, oli valmistatud ja see on hiina maha venelaste järgi Venerpegi seitsmeni tehtud koopia. Mis neist kõige võimsam on? No see on ikka raske. Kargost. Tähelepanu kesid endistele metsavendadele. Teie järgmine kokkutulek toimub kaotlas esimesest kolmanda augustini siis Erna retke aegu. Kautla asub Harju ja Järvamaa piiril ära pööratud Tallinn-Tartu maanteelt. Algus kell 16. Täpsem info Tartu telefonil suunanumbriga 27 telefon. Neli, seitse, üks, kaheksa, neli, neli. Kuuldi. Kui vutitormi Leiad. Tuul, voodi ammu. Hiilgas mu Seenastunud. Aga riigil on ühine eesmärk ja de l. Seekord. Kui vastandeid tapeti? Kui on etnoRoston luuleva kui muu kõrvaldama Nad ei käi siis rõõmsarivi. Meie kodu Eestis, kuhu nutta ja. Nii võrra USAs ei vastandu. Teostus, sebin. Kõik tuum abi olnud või muuseas ka jaamati Rinnutsi. Lennuväes teeninud meestel on tavaks juuli keskpaiku käia lendurite mälestuskivi juures. Teatavasti valisid jagalas olnud eesti lendurid 41. sõjasuvel Venemaale viimise asemel vabaduse ja pöörist metsa. Paraku nõudis metsavenna elu NKVD vägede haarangul ka ohvreid. Nii meenutati siis neid ja siin aset leidnud tänavugi. Juulis. Seal kivi peal see plaat, mis oli originaalplaat, üks mees võttis Pealt musele põlguse ja peitis ära kusagil alla metsa. Ja siiamaani leidnud sellele miiniotsija pärast kivimi. Võtab sa tead sisse taas sute argise Blaid taastati, mis on raiutud siis langenud metsa vendadena. Lendur-kapten Oskar Aksel, lendur-kapten, Juhan kalded, Alo Streimann, siin pannud eksikombel kapten, tegeleda partintertsuri tegevad nooremleitnandid ja siis Herman tumba põlisahju mudelist, kes ÕISis Kui see esimene avamine oli siin, tähendab 42. aastal 41. aasta mahalaskmine, kõik oli nii, aga siin elame teisel aastal, avati siin juba saksa aeg oli saaksid selle ja siis Avatisi kivi, kes 41. aastal nende meeste matja tulid, kohalik rahvas ja eks see kohalik oli ja siin ja prouaga selle kivi juures rääkis tema lapsena oli siin nende arengutes ees see roosas kampsunis, kes seisab paremal pool must auto tagas, arvate moraalile sellepärast, et need kohalikud inimesed siin ja ja, ja siis need siis muidugi matsid ära. Mulle öeldi, et teie olete 41. aastal lapsena siinkandis. Me oleme köide kolmede, kõik selle ja sellega nüüd on laval ja kõik ja Hääde ka vanemal meelde jääma, on mul meelde jäänud kalmeti surnukeha, saapad olid tal jalast ära võetud, venet polkat ja sääresidemed olid laiba kõrval oma silmaga oma silmaga nägin jah, 12 aastane. Meil oli, isa võeti siis, isa võeti kinni, lapsed pandi ühte tuppa, emaga öeldi isaks, tema ennem ei lase endaga midagi teha. Kui Ugake perekond, seoste isa pandi kavade põlvili. Venelased ümberringi rivis, näidati ühte ruumi Ainanud isale, tunnista, tunnista, tunnista, kogu aeg toodi isa siia kivi juurde lõbuks. Ja siit veidikeseks minema, veidi kehva ja seal oli mitu ööd ja päeva lõpuks sai sealt tulema ikkagi. Et ma olin viieteistaastane pühapäevane päev ja ta oli paljajalu pelgujärve ära viidi ja, ja kui ta tuli tagasi, ta ei võinud kaua aega kõndida ja alandite, ta tuli metsast otsesed jalapõhjad olid tal nii haiged ikka katki, kõik niimoodi mida tema käest nõuti, siis temagi lõhuti, tunnista üles, palju oli metsas inimesi, kes toitis paljusid, nad hoidsid. Meil oli niimoodi. Kelder oli maja, olmemaja on seal keldriauk, olles sealt leiti või kastmisisa eelmine päev meiereis tõi Tõivad sealt selle välja. Vaat see on toiduks. Aga nad nii rumalad isa ütles, et see on normi võimistes. Jälle pääsed, sellega visati see või kas kõrvale? Veel kaks hobust olid ja siin olid talu, taluhooned olid siin ja ema ütles, et ega hobused jumal kogu aeg last, et kus hobused on, hobune olid nooruke tiine, kaotatu maha lastud ja siis noh, mina olin nagu julge plika, et lähen vaatan, ma siiski ei julenud tulla siis naabrimees oli ka seekord meil ja see ütles mulle, et lähme siit järve kallast mööda sealt niimoodi, et seal on üks laip maas, mina jään seisma, hakkasin nutma, kisa maha lastud ja ütles, et ei, see ei ole isa, tema tuli ees ja mina tulin järgi ja mina nägin seda laipa, noh, natuke lähemal. Kui see auto niimoodi siis nägin, et oli seal kummuli. Jah, jah, ja ta oli kummuli kummuli maas, oli seal ja tal ei olnud saapaid jalas, olid Vene poolsaapad ja sääresideme, et seal muidugi jah, Kalmet Johannes kalmeti. Meil oli muidugi isa käest otsiti, kõik toodeti mitu korda läbi maja kolm korda otsiti katsuda, relvi, leiti, eesti lipp, tõmmati puruks otseteed. Et ikka relvad, relvad antud relvad oli, aga ma olin ikka nii palju targem, et teine sai loa välja, kus oli isa jahipüssi äraviimise luba, jahipiss tuli ju ära viia. Ja siis, kui jälle jäeti natuke rahule, läbi otsinud ja pinninud, need olid vene, vene kõik olid venelased, hiljem ahvannete Loksa piirivalve ja, ja NKVD ja nii edasi teha tulid niisuguse ahelikuga, meeter maad oli mehe vahet, Need olid majale peale. Aga te osa, see rääkis Remi Milk vaiksest lenduritel Lendolitest ja nemad olid niimoodi, et see areng oli, oli kaevatud, et üks osa tuli sealt Aegviidu poolt Aegviidu poolt ja, ja teine. Ja teine teine ahelik tuli saates argnes, saad aru vaadates algas niimoodi, nendel oli siis niimoodi, et see, mis arvuti poolt tuleb, et see arvest siit kaheksa ja siis seal ka kaheksa, et teevad rõngasse. Aga millegipärast hilines nii, et lendurid pääsesid, kaheksa meest kuubis, pääsesid siit suures suures suure soo peale, jah, nad olid aga, aga siis kalmed muidugi paha ja, ja siis Streimann tema pojaga ma rääkisin siin ja siis see Tertsolisi on kilomeeter maad eemal meil edasi, jah, seda oli veel nädalapäevad metsas vaevles seal kuskil naabruberet, kuulsid, mingid appi ei julenud ligi minna, mets pandi põlema, panid metsa põlema, ümberringi kõik ja nende laager, järve, nende laager, otse siit peksa, see oli nagu meie maa piiris veel seal oja kaldas, sellepärast nad küsivad seda ja vetsu oli, teisel päeval jagati siinsamas siit järve kaldale, lets toas sulas ikka pinnisite, noh, iga püssi ja püssi ja siis õde lõpuks oli, vennal oli ta niisugune, tahtis ka laste mängukristlikud, lased korka otsad niimoodi, selleks panin selle politruk etesse, rohkem püsse meil majas ei ole, mäletad, jahivad ja sihuke. Aga see oli jah küll niimoodi hommiku suur pere oli ja ema pani hommikuleivaahju ja ta unustas sellega niimoodi õhtu, kuidas sõdurid tahtsid, tahtsid süüa saada, siis ema ütles, et püha jumal, mul on leiva, Tahjused, terve pühavuse päevases õhtuseid, leivad. Eks see oli üks jah niisugune hirmus hirmus päev küll seisuga ära keemia häbiga käisid meil triibasemal leivad, kui tehti tegu leiba, siis leiba meilt, jah, nagu see raske nii üht-teist klassist sai suitsu ja jah, niisugused asjad, mis jõudsime kuskilt tuua püksisäärte sees sai naabru veresse viidud dressipüksid, tollal treeninud püksidki suitsupakid meeles täiti mängiksi ja säärte ümber naabru peresse, siis jälle, kus oli teine päev sai viidud. Jagad ja kes veel kuskile soo äärde jahivad, jah, aga nad käisid meil meil seal raadiot kuulamas, raadio tarvis ära viia. Isa võttis riista radio selle kasti, panid Telliskivi sisse, viis ära, aga aparaadi järgi ja seda mäletan, ema sundisid neid magama, aga, aga uudishimu oli nii suured, siis nende välja tulid, istusid seal suures toas ja kõik kuulasid seda uudised. Kui kaugel on rinne? See jääb jääb eluks ajaks meelde lõpu eskaiot kohale. Ma ei taha pikalt teie tähelepanu kinni pidada, ma mõtlen ka, et ei ole mõtet, magan selle ajalugu uuesti ümber jutustama, mis siin toimub ja kõik teame, et mehed hüppasid metsalahingud. Kuid peab ütlema, et minu arvates on kõige olulisem see, et see näitas, et Eestis ei olnud mitte kurdetud seda, mis juhtus, vaid oiga küllalt mehi, kes julgesid võtta, kui vaja relva ja hakata võitlevad. Ja olgugi, et teine maailmasõda lõppes meiesuguste meestele kaotusega oli see siiski võib-olla selleks, mis andis nii-öelda aluse ja selle kindluse, et Eesti rahvas on siiamaani, vaatamata kõigele, mina olen, säilib just see teadmine, et me julgesime vastu hakata, sest ma hakkasin vastu. See oli see, mis aitas püsima jääda. On palju aega, kui olin vabama nüüd vennanaa peale elama mind kurvaks, kevade ja lõbudes loobuma. Nii et ja Oskajaid tunni. Me ümber hulgume meil vabadust. Mu neiuke way kuuluda minule. Ja hoidku tiga loor kõrgel trikoloor ja kalevisse maa saabas. Langema mu isamaa ausalt võitluses või relvata. Tasub muu elu. Voodiriigile või ei tasu elu ees. Vaikne, hommikul puhub tuul. Aga tohib, ta kutsub meil. Aga plane sula, Undo riigi, olen siis metsast välja tulla, tahame. Tulla. Lennuväelastega samal juulipäeval tulid kaheksandat korda Elva mändide varjus kokku pataljon Narva veteranid. Klubi Viking Narva on endiselt elujõuliste meeste teotahteline ühendus. Nad on trükki toimetanud kolm köidet mälestusi ja kaasa aidanud nüüd neljandale viimase komandöri Hando Ruusi eluloo ilmumisele. Nende meeste mälestusi on jätkunud mitmesse sõduritundi ja jätkuks veelgi, kuid täna tülitama vaid üht neist ühe küsimusega. Kas miskit on sõjaaegsest väljaõppest tänaseni harjumuseks. Ilmar Mõttus keset kokkutuleku suminat. Kõige esmalt aja tunne tähendab ühesõnaga kellaaeg. Mul on absoluutselt vastu matuur, kui inimesed ei tunne kellaaega. Sa mulle absoluutselt vastuvõtt ja ma ise pigem nii kuidas vähegi võimalik hoida, kinni hoida kinni, tähendab sellest nii-öelda kellaajast täpsust. Teine asi, mis on korrarvast, ma ei saa magama heita, niiet tuhvlid on üks pikemalt voodi vaiba peal, kui teeme sellest Zetampeti kasarmus sisse. No ja võib-olla kolmas, kõige ebameeldivam asi, mis üldse on, et ma kipun hästi kiiresti sööma, tähendab mitte nii nautima nagu prantslane, vaid, vaid nii-öelda hästi kiirelt söömadest sõjaväe ei olnud aega. Veel on põhilised asjad, mis segada, lisanduks ka näiteks sõna- pidamine, vaieldamatu ma võin isegi tuua väga huvitavat näitud. Ühte sõjavangide eželoni mis viidi, mis viidi Venemaale. Ja seal oli eraldi, oli ohvitser kõvagun. Selles kowitzeriga vagunis oli määratud siis vaguni vanemaks üks kolonel või hoones. Ja tema oli siis vangi langenud koos enda noore adjutankiga. See. Samas vagunis. Et kui nad saavad ütleme seal mingil moel need lauad, põrandad lahti, et kas nad võivad põgeneda, sest oli öeldud eelnevalt, kui keegi vagunist põgeneb, lastaks seda kohapeal, ma tähendab see vaguni eest vastutav ohvitser lastakse kohapeal ilva kohtlema. Ooberst oli öelnud, et aga näete, mina olen juba vana. Teie olete noored, noored ohvitserid kui saate kõige mina enda elu karedusteguriks. Poisid olid kangutanud põrandalauad lahti ja läksid kasvama, Nad jõudsid kuu või nad ei jõua seda ei tea. Sest sel ajal olid ju vagunitel olid taganed kohutavat reha kiskusid inimese tükkideks, kes sealt välja. Ja nüüd tuli siis üks vahejaam, kus viidi kõik mehed välja. Rivistusime. Hakati üle lugema, aga nüüd sadulaga oli öelnud teiste ohvitseridega. Et kui küsitakse, kes on paguri vanem hoice seda ooberstit kinni. Ja mina olen tema eest. Miks, aga sellepärast, et ma andsin ooberst abikaasale kunagi sõna, mis oli nii low pooleldi nagu naljaga pooleks, et ooberst abikaasaga öelnud, et hoidke minu selle meest ka ikka temal kangesti keevaline. Hoidke tal silma peal ja et mina vastasin selle abikaasale kas või oma elu hinnaga. Ja kui siis küsiti, tähendab, loeti üle loet üle ikka puudu puudu mehi, kes vaguni vanem. Ja meid unustas ta. Ja pealuud Tourey pai viilu. Aga ei? Välisõigusabi advokaadibüroo palub avaldada järgmise teate. Otsime andmeid nende Rebase pataljoni võitlejate kohta, kes teenisid 1944. aasta suvel Narva rindel 47. rügemendi üheksandas kompaniis Aksel Ohaka kompaniis. Koos Voldemar Riirdnaga. 1908. aastal sündinud Voldemar viirna oli pärit Vändrast. Jätkame juttu välisõigusabi advokaadibüroos. Kas me võiksime selgitada lähemalt, härra Mahhov miks te otsite Voldemar viirna sõjakaaslasi? Põhjus on selles, et Saksa sõjaväes langenud võitlejate sugulastel eelkõige leskedele, on õigus teatud juhtudel pensionile Saksamaalt ning antud juhul ongi tegemist ühe lesepensionitaotlusega. Aga selleks, et lesk pensioni Saksamaalt saax, tuleb tõendada. Nii see, et abikaasa langes kui ka see, et ta tõepoolest Saksa sõjaväes teenis. Antud juhul Woldemar Vienna osas on teada ja on tõendatud, et ta langes Porkuni lahingus. Aga tõendamata on see, millises konkreetses saksa väeüksuses ta teenis. On teada, et ta teenis Rebase pataljonis ja hiljuti jõudsime nii kaugele, et enam-vähem kindel peaks olema ka tema kompanii number üheksas kompanii. Ja kui nüüd meil õnnestuks leida veel keegi, kes tema teenimist selles kompaniis mäletab siis võib see lahendada antud juhul siis lese taotluse pensioni määramiseks kui sõjaohvrile. Mis väärtus on sellise mehe seletusel tõendina. Ja selle võib olla väga oluline otsustav tähtsus sest väga paljudel juhtudel dokumente alles jäänud ei ole. Ja eriti nende viimaste lahingute ajal keegi noh, nii-öelda surmaakti koostanud ega mingit tõsist arhiivi ei pidanud ja paljud dokumendid üksuste dokumendid hävisid lihtsalt selle tõttu ka nendes pensioniasjades. Kui tõendida nuusutavad ja veenvad on arvestatud ka tunnistajate seletustega. Oletagem, et meil seekord on õnne ja keegi Voldemar viirna omaaegsetest sõjakaaslastest annab endast märku. Kas see toob temale kaasa mingeid tülikaid, kohustusi või kirjatööd või ei, seda mitte sellistel puhkudel tavaliselt saadame inimesele kirja, kus me küsime neid andmeid, mida tema teada võiks. Ja kui sõjakaaslane siis meile vastab lihtkirjalikult siis üldjuhul sellest isegi piisab. Hea oleks muidugi, kui oleks lisada ka dokumenti, mis tõendab selle kohta, et see teade või avaldajaga ise sõjaväes teenis. Ja kas vajadusel Tootsitega selle inimese üles kohtute, temaga on ka seda ette tulnud, kuigi üldjuhul seda selleks vajadust ei olegi, nii nii väga täpselt selles asjas ei olda. Aga, aga noh, me räägime siin praegu sellest, et õnnestuks ehk leida sajakaaslasi tegelikult seda on isegi palju tahta. Ell piisab isegi sellest, kui keegi teab neid nimesid kes selles konkreetses kompaniis rebase neljade seitsmenda rügemendi, üheksandas kompaniis, mille ülem oli siis aktsia lohaka teab neid nimesid, kellega ta koos võitles, sest nagu me oleme varem saadetes rääkinud on väga tihti nende sõjakaaslaste julgeoleku toimikutes ära toodud Kasaja kaaslaste nimed. Ning kui me teame nii-öelda kompanii võitlejate üldist nimekirja, kuigi need võitlejad võivad ammu surnud olla siis võib see lahendada ka selle pensioniasja, nii et me ootame mitte ainult sõjakaaslaste mälestusi aga ka nende omaste teateid, kelle lähedased võtsid samas kompaniis siis Aktsialoa kompaniis, üheksandas kompaniis, 40 seitsmendas rügemendis, Rebase pataljonis, tähendab kasulik oleks teada lihtsalt nende meeste nimesid, kes kuulusid sellesse kompaniisse, kui ma õieti aru sain. Just nimelt. Meil on teada praeguseks selle kompaniiülem aktsia lohaka aga teadaolevalt on tema surnud Brasiilias ja me ei tea, kas tal on olemas lähedasi sugulasi kes tema võitlustest minagi teada võiksid. Nii et isegi kui keegi teab midagi akse lohakas ja tema omastest, siis me oleksime tänulikud isegi selle informatsiooni eest. See tundub olevat täiesti detektiivitöö ja neid on, neid on tihti edukas. Üldiselt teame plane paljusid asju, õnnestunud on õnnestunud ära lahendada ka selliste otsingute tagajärjel, kuigi see vahel võtab üsna palju aega. See võtab aega, aga, aga ei tohi kunagi lootust kaotada. Niisiis ootame teateid Voldemar viirna kohta, aga ka 47. rügemendi üheksandas ohakakompaniis võidelnud meeste nimesid kirjutage Eesti raadio aadressil. Gonsiori 21, sihtnumber 150 20 Tallinn Eesti sõduritunnile.