Ahoi kõigile, kes meresõbrad, kellele meritööd ja leiba annab. Versade ahoi, läheb Eesti merelaevanduse eestkostel tänaga kõnelemegi eesti merelaeval. Erastamisest uus omanik on selgunud ja see on aktsiaselts Esko Holding. Teise teemana käsitleme täna Tallinna sadamaid. Meresaare hoiu on täna jälle Eesti merelaevanduses siin selle peakontoris Estonia puies. Ja nüüd on Eesti merelaevandus uues seisus, tal on nüüd omanik, 70 protsendi aktsiate omanik, rahaga makstud, lepingud alla kirjutatud. Nüüd kõneleme juba endise peadirektori ja juhatuse esimehe härra Toivo linnasega. Kordan siis nüüd muutunud ja praegu on olukord on tõesti muutunud väga tugevalt viimase kolme päeva jooksul. Esmaspäeval kell 12 kirjutati alla erastamisleping, mille järgi 70 protsenti aktsiad läksid üle Esko voldingule. Esko Holding koosneb mitmest firmast, ka eraisikutest Eskoldega põhiomanikuks on, on Norra laevandusfirma suudi enda AIDS on seal on samuti ka Stanton Capital. Ja resco tähendab see Eesti firma ja siis peale selle Eesti firmadest veel ühisinvest Eppeks ja ka seitse eraisikutel. Eraisikud on laevanduse endisest juhtkonnast ja praegu meil on siinsamas kõrval laevandus üks põhiomanikke põhiomanike esindada firmad, suudiendajaidzeni direktor džuudi ja võib-olla, et räägi siis oma firmast ja kuidas see asi välja, mida ta kavatseb teha laevandus ja nii edasi. Norra laevanduse kompanii ja nüüd võtavad nad osa Eesti laevanduse erastamisest pisut. Nad on tulnud selleks siia, et ta saanud aru eesti tähtsusest merenduses ja kavatsevad seda arendada. Estonia, nad usuvad Eesti merenduse rolli ja tuleviku Eesti merelaevanduse tulevikku. Tahavad jätkata neid arengusuundi, mis on praegu merelaevanduse veel mõni sõna härra, nii nagu konteinerveod Rootüüpi, laevade veod, Reisiliinid, Tallinn-Stockholm ja ühe uuene tuua sisse naftaveo. Praegu on nad Eesti merelaevanduse arenguga hästi rahul, sest Eesti merelaevandus on heal tänapäeva tasemel. Mõni sõna härra linnas ega ka siia juurde. Praegu on härra linnas siis endine peadirektor. Nii ühe etapi lõpp on ainult teise etapi algus ja praegus, tähendab meil on jõudnud kokkuleppele, et peale puhkust, mis on umbes kuu aega, siis ma hakkan tööle Esku holdingus nõunikuna tähendab Esku holdingfirma, kus ta, kes on nagu oma, istab omanikke ja minu ülesanne on siis omanikele anda nõu, jõudu, jaksu, mäda tähendab, mis puudutab nagu arengust, suhet, et siin Eestis ja ja nii edasi ja Venemaaga ja nii edasi, et ma hakkan tööle sellise nõunikuna ja igapäevases sellisest nagu ärist olen kõrval. Hakkan tegelema ainult selliste küsimustega, mis, mis puudutab nagu omaniku poolt tähendab Mumanik võimule anda ükskõik mis ülesanded, ütleme seal välja selgitada või küsida minu arvamust küsimustes niimoodi. Et selles mõttes tööleping tuleb mul kaks ja pool aastat kuni 60 eluaasta saamiseni. Nagu võiks öelda, pehme üleminek pensionile. Nüüd on uus juhatus Kand otsustati ära ja uus juhatus on olemas, juhatusse kuulub siis esimees on Enn Pant siis juhatuse liikmed on tavakodanikul vaagen ja Indra kaunis, kes on leppika luhaäärejurist. Aga see on juhatus, on nagu tegevjuhtkond, aga mis puutub sellesse nõukogusse sinna Felix stuudionõukogu esimees konna Robrin on üks liiges, on tänu Stanton Capital esindaja füüsi Investi esindaja härra Ain Hanschmidt. Need on nagu pandud selle erastada poolt ja riiki esindavad meil Aadu Luukas väga tuntud bakteri minale juht ja samuti ka Endel sõja tegelenud maksuameti peadirektori asetäitja. Teil on juhatus, koosneb kahest poolest, üks on siis nagu teraste poole, teine on riigi esindaja, otseselt laevandusega hakkab tegelema siis juhatus ja juhatus on nagu täitevorgan on. Ja siin on peale selle laushakkavad tööle ka konsultandid, kes esindavad äriringkondi või välismaa äriringkondi ja Vilans ringkonda. Ja üldiselt muidugi laevanduse juhtimisstiil muutub ja ta läheb rohkem võib-olla õnnelikuks või proopalikus, kui meil siiamaale oli, aga üldiselt nagu kõik on tutvunud meie värkidega, silme süsteemidega. Kõik on avaldanud küllaltki suurt imestust, et me oleme teisel tasemel, et me ei ole mitte sugugi helia puu otsast maha tung või Tõnust üle ei ela juba. Et sellepärast meil kõik läheb nagu läheb nagu normaalselt asi siin midagi tuleks nagu mingeid raskusi, midagi selliseid ei paista olevat nagu ka selle üleminekul, sest uus omanik tahab muidugi teada, mida ta ostis, mis ta tegi ja kuidas see kõik välja näeb. Ja me aitame selleks kaasa. Me kõneleme täna Tallinna sadamatest, need pakuvad mitmekülgselt huvi. Esiteks, need on üllatavalt palju ja teiseks, ega nende sadamatega kõik asjad ka korras ei ole. Kõnelenud Tallinna sadamatest Tallinna sadamate uurija ehk suure raamatu või kogumiku väljaandja koostaja mereturismi assotsiatsiooni presidendi Sulev Roosmaaga. Nii et sadamad on südamelähedased asjad. Tallinlanna sünnibki merega südames ja minu saatus kujunes nii, et siis veel, kui oli niuksed pükste märjaks tegemise ajal võttis lisa kolmekümnendatel aastatel mind sadamasse kaasa, kuna siis puudusid raadioside ja selleks, et töötatöölised saaksid siis neid jahukotte ja, ja, ja suhkur vale kanda, tuli vaadata, millal laeval sisse tulid ja millal siis need kõik need linna tugevad töömehed sadamasse kutsuda, laevu laadima. Need hetked, kui siis hirved tänava poistele tuhka kallasid laevast alla, kes neile keelt näitse kividega pildusid ja saarlased, kes julgeid hüppeid maale tegid ja verd Avetavalt hästi oma laevadega ringi käisid, see on kujundanud meie kaasaegsete mälupilti. Ja ma arvan, et tänavus kohutavad hiiglased tulevad suure osavusega kesklinna sadamasse. Ka on kindlasti seal noori imetlejad, kes näevad merevõimsust ja linna ilu. Selles mõttes. Tallinlane sünnib koos merega koos sadamatega ja kogu selle miljööga tahakski ütelda seda, et kui siin mõned ajad tagasi sai kokku pandud raamat 1500 aastat Tallinna sadamaid siis toovaltki sai mainitud, et nagu kogu Eesti rannik on mitmel korral olnud pea murdjaks mere sõitele oma järjest muutuma rannareljeefiga ka Tallinna sadamat alles 1819. aastal olid sadamates nendele taanlastele, kes tulid siia, mitu päeva pidu pidasid ja Tallinna Polo ürikutesse tuligi esimene sõna, et Tallinnas on sadamat, siis kui peale mitmepäevast pidu toimus kõva kähmlus taanlaste ja kohalike vahel ja ja taanlased oma laevapäevad raamatusse kirjutatud, sain eestlaste käest kere peale, jookseme sadama suunas varem nagu ürikuid jäänud selle kohta, et Tallinnas oleks sadam olnud neeletade tollal. Tal oli sadam seal Viru hotelli läheduses kus nüüd Me Soome vennad omale sisse pumpavad, seda me head Saku õlut. Aga seal oli ennem ikkagi hea meri. Ja Väike-Rannavärava juures oli üks, üks esimesi paiku, kus on leitud nii laeva jäänused ja mida rohkem taganes meri, seda rohkem sadam liikus sügavmere poole ja on seal siis tänavus, mida ta näeme, aga tallinlane kindlasti ja, ja eesti külastajaid võib teadaanne, meri asus ja Viru hotelli läheduses ja kogu see sile pind oli kaetud veega. Aga on Tallinna sadamate joone pikkuse kaldujale pikkus kuskil 36 kilomeetrit ja see on täiesti aukartust äratav arv. Sest et kui mõelda, et, et kogu Vene impeeriumis oli 150 kilomeetrit kaid siis ainuüksi Tallinnas oli selleks ajaks 36 kilomeetrit, siis see oli juba nii-öelda selles endises pöördumiste silmapaistev arv. Aga täna toidab meie rannajoon ikka kümneid tuhandeid meretöötajaid ja ta on meie linna elus olulisel kohal. Lisaks sellele positiivsele, et ta annab väga paljudele inimestele tööd ja leiba, on linna näokujundaja toob ta alati iga rõõm kaasa ka muresid. Ja loomulikult mured on selles, et mida võimsamalt areneb majandus, seda suuremaks lähevad veosed. Aga nendes ilus kopli, mis on läbi läbi sajandeid olnud koloriitne sadamas, vaata rajoon praegust lausa ägab nende raskete metsa ja naftamasinate all. Tänavate kandevõime on alanenud, avaldan auklised, insenervõrgud ei pea vastu, korstnad tulevad kaela, kus vanad ja hooldamata korstnad vibratsioonid viivad neid ära ja nagu me oleme tihtipeale lõõpides öelnud, et et nii mõnigi hea perenaine koplis peab prajast klopkaga kardinad kinni panema, et lasteaiasupi sisse tuule vedules kardinad, kuna autod on kõik selle saepuru, mida vanad balti laevaremonditehase omanikud oma ahnuses tegid, niuksed viletsad maad nendele laevaehitajatele, et need raputatud majad on rajast täitsa, mitte tuul pidavad. Selles mõttes linna areng peab olema harmooniline ja transpordikoormisi peab jagama selliselt, et elaks meremees, elaks linlane. Ja sellepärast tulebki kiita Eesti merendustegelaste püüdu põhiline kaubavoogu vale suunata, mis millegipärast on nüüd muidugi seal on pidurdunud ja tahetakse forsseerida just linnasiseseid sadamaid, kuid kuid selge on see, et, et meie uued linnajuhid ja, ja meie insener meeskond peab ikkagi leidma neid kompromisse linlase koormi, seaks talutavuse piire ja põhiliselt kaubavood suunata ikkagi Muugale suurematesse sadama komplekssed esse. Kui palju Tallinnas, aga üldse sadamaid on siin selle kaardi peal, mis siin ees praegu on, tundub nüüd üsna üsna palju olevat. Nii-öelda hoobilt vaatad seal 21 eri nimetuste sadamaid ja nad oma otstarbel jagunevad noh, peaaegu võib-olla nelja niukseid suuremasse gruppi. Tuleb ütelda, et üks gruppidest kalandus, mis on Eesti kümneid ja kümneid tuhandeid Randlasid hoidnud on praeguste oma madalseisus tänu sellele tootmiskoondis ookeanil on niuksed rasked päevad mitmes mõttes, kuid reisisadam on juba peaaegu viie miljoni reisijani ületab praegust kõiki meie lennu ja transpordiliik, tähendab ta on kõige külaliste rohkem transpordiliik, reisisadamat, kaitseotstarve, sadamat, naftasadamat. Päris huvitav oleks teada kõiki sadamaid, mis Tallinna piirides on olemas. Kui hakkame siit peale ida poolt peale, hakkame kohe lugema merivälja kai, ega see sadama vist ei ole? Nojah, ta on tehtud selleks, et omal ajal, kui olin matu võistluse neri pääl linnainimene, saab kiiresti kesklinna kahjustada. Tiiburlaevad läksid ära ja seda kasutada ei ole, kuid ta siiski merivõlarahval on üks väga koloriitne puhkepaik ja muidugi Eesti fotograafidele unikaalne paik, kust pildistatakse vahutavam laine foonil ilusat Tallinna siluetti põhja poole on siin veel nõelasel jah, tähendab, või on ta Viimsi vallalt, on, on Miidurand, kus need ehitati ka see väga võimas suur naftasadam need, et ta on endine kalasadama, muutunud nii-öelda võimsaks puidu ja naftasadamaks. Ja edasisaare lõpus on ka rohuneeme sadam, kus on jäänudel mõningad kalurid. Nüüd tuleme allapoole uuesti lõuna poole tagasi, on siis Pirita sadam? Ja Pirita loomulikult on koloriitne, ütleme, võiks ütelda Eesti mereturismipärl ja keskus ja ka võib-olla Eesti purjespordi mainet, kus ajalooline keskus, sest et tema kohta anti kõige kõrgemad hinded maailma suurpeadelt, kes olid siin olümpiaregatil. Edasises on siin Tallinna Kesklinna sadam ehk vana sadam, kui teda on ka nimetatud. Pääle selle ristiti Tallinna Linnahalli sadam patarei sadamas, kus väljuvad need tiiburlaevade, kus on nii Rootsi kuningad kui ka Taani kuningannat vastu võetud siis ajalooline, Tallinnale ajalooliselt kuulunud kalasadam, mida nüüd praegust kalurikolhooside liit on kasutanud, remondisadam annab siis eriti ajalooline sadam, mida avas imperaator Nikolai teine oma unikaalsel vesilennukil seal Lennusadam Viljandimaailmakuppelehituste suurim, mis on praegust kindlasti vaja restaureerida, siis edasi on Peetri sadam, mis ehitati samuti esimese maailmasõja tarbeks ja kuskuss ehitati sõjalaevu, allveelaevu ja nii edasi on siis miinisadam, mis oli ajalooline Eesti meresõjajõudude sadam, kust põgenes omal ajal ära ka halvula Orsel. Peale seda on tekkinud juurde hundipea, sadam, mida varem ei olnud, aga seal olin, baseerusime okupatsiooniperioodil hüdro graafia keskusega, nüüd on Eesti veeteede ameti hüdrograafiakeskus. Peale selle siis on olemas muidu Sis, Paljassaare sadam ehk Kopli sadam, nagu rahvas teda tunneb. Ja taga on küll huvitava nimega luteri bassein, kus läbi andite leotati sellel Tallinna mööbli- ja vineerivabrikule vineerib pakke, kui see oli 18 meetri 16, meetri sügavus, hoone basseinse kaevati lahti ja on praegust laevaremondidokis üheks parimaks dokkimiskohaks, kuna Sanasti sügavasti vaikne ja edasi on Koplis on siis Katariina kai, kus pidi tulema Läänemere suurim sõjasadam ja mida siis seesama imperaator Nikolai teine käis ka oma abikaasaga avamas 16. aastal, kuid mis jäi tema viimaseks käiguks ka Tallinnasse ja peale selle, kui sõidetud ümber Paljassaare poolsaare, mis sajandi alguses olid veel kaks saart ja kus Tallinna asub praegus Tallinna puhastus, et kus 350000 seda vett, mida ma ära oskama solkida ära puhastatakse ja merre läheb ja, ja pärast seda Paljassaare lahte algab siis juba Kopli poolsaar, mille otsas on vene balti põhjasadam, kus naftalaadimisvõimalused olemas, siis on Vene-Balti sadama keskbassein, mida kasutab siis praegune balti laevaremondi tehas, mis on üks Eesti aktiivsemaid paremaid suurde tehaseid, kes on säilitanud oma põhikaadri, kes lisaks laevadele hakkab pange remontima ja need, et seal on väga meeldiv ja töökas kollektiiv. Peale seda edasi on siis juba Vene-Balti lõunasadam, kus asuvad meie tublid piirivalvurid oma laevastikuga ja siis kurikuulus Bekkeri sadam, kus, kus siis need naftakuningad tahavad käima panna naftaveod, mille üle on palju poleemikat nii volikogus kui kõikjal. Edasi on veel Meeruse sadam, see oli enne ja Tallinnale väga hästi värsket kalatootesadam majaga kolhoose Meeruse sadam olid need, kes toitsid värske kalaga, võib-olla Tallinnas oleks vajalik sadam ja edasi on muidugi siis me unistuste rand, pelgurand, kus me lapsepõlved ja kõik on möödunud, aga, aga kahjuks tuttavatele tänavu aasta veel käivitada, kuid ilmselt see aeg ei ole mitte kaugel ja Tallinna sadamate galerii lõpebki Kakumäe sadamaga, kus on millised Kiirovi kalurid tegid oma igavest pärast tööd ja kaevust püütakse seal ikkagi kala. On meeldiv, et Eesti vabaõhumuuseum on juba kavandanud ka enda tsooni ühe sellise sildumiskoha rajada mis võimaldaks Eestit külastavatel turistidel kõigepealt tutvuda unikaalse vabaõhumuuseumiga, istuda laeva, vaadata seda 700 aasta vanust naissaart koguma kui väärsuses ja siis ümber ilusad Tallinna silueti maandud juba siis uues moodsas olümpiakeskuses Pirital nende c unistus tallinlasel ja tulevasele turistile on meie eesmärk number üks. Kui öeldu võib ütelda nii Naissaar kui Pirita on suhteliselt valmimisele, vaata selles järgus Pirital juba käivad jälle tänu uuele Pirita halduskogule seest reisilaevad, mis ka pikka aega seal ei käinud, siis on järgi jäänud just Haabersti linnaosale oma niukse sadama loomine, et Haabersti inimene saaks kontakti merega, sest et mõelda nüüd selleks, et pääseda merele, peaks sõitma Piritale või kesklinna ei ole loogiline. Vanasti piirivalve tegi kõik enesest sõltuva, et Kakumäe randa keegi, isegi kajakad tuli ärasvat ajada, aga, aga nüüd on ikkagi vajalik Õismaa lääne- ja ja mustamäele saaks oma kodulahekaldalt järele need, et see eesmärk on püsti pandud ja vot see ongi meie linnulennuline ülevaade nendest Tallinna sadamatest. Tallinna sadamatest räägime siis kuulajale tuleb kohe silmade ette, ainult see Tallinna sadam või kesklinna sadam, võib-olla Pirita sadam ka ja ega rohkem tahagi tulla. Jah, see on tõesti õigus, sellepärast et ülejäänud sadamad on mingil kujul seotud niisuguste tehnoloogiliste eesmärkidega, mis ei ole niivõrd elulised linna linnakodanikule, aga loomulikult murettekitavad meie järjest kasvavad naftaveohulgad, sellepärast et kui näiteks Pirita randa ohustab Miiduranna sadam oma peaaegu miljoni tonnise väljaveo eesmärgiga, siis näiteks Bekkeri sadama üleviimine on eeldaks naftaveole tähendaks sama ohtu Kopli lahele ja Stroomi rannale nii-öelda selles mõttes, et kui mõelda, et meil on ikkagi Muugal välja kujunenud väga tugev naftakompleks ja ta ei ohusta otseselt ütleme Tallinna neid puhke- ja rekreatsioonitsoone siis siin nende objektide toomine on vaieldamatu viga ja järgiandmine kodulinlaste huvidele, kuid noh, tihtipeale nii poliitikas sellest tuleb teha kompromisse, näidata, kuivõrd need uued juhtkonnad neid kompromisse teevad, sest see sõltub neist aga tallinlasena inimesena loomulikult supelda Bakuu miljöös ei paku erilist naudingut. Missugused on mereturismi seisukohalt kõige meeldivamad sadamat? Loomulikult Piritamist. No kindlasti Pirita, aga ma mõtlen ikkagi, et kui Tallinna kesklinna sadam võtab viis miljonit reisijat vastu, on see juba see sissesõit isegi siis, kui sa oled tallinlane, aga kui sa ikka tuled, kaugel on alati ülev, sest et nii romantilist linna fooni kui, kui on seda me iidne Tallinn ei ole. Reades on ja rohkem mitte kuskil näidata, võiks ütelda, on tõeline elamus peale selle ikkagi unistus sellest, et Haabersti ja Mustamäe inimesed saaksid hakata kasutama kasvõi siis seda Kakumäe sadamat või tulevast muuseumi sadamad, need on niuksed, kolm röögib. Pirita kesklinn ja kopli lahkumine tähendab, kus peaks ikkagi väikesele kui suurele Tallinna selle tekkima võimalus olla merega sina peal ja merega kõrvuti Tallinn, meri, Tallinna merele, turism. Merekülalised on vaieldamatult ütleme eesti paraadkäik, sest et mitte ükski linn, mitte ükski tsoon ei saa nii palju külastajaid, kui on Tallinna lahte vidinad, tiiburlaevad katamaraan, vanad reisilaevad, olgu nad siis Silja Line'i Tallinki lipu all. Nad kõik teenindavad seda tohutut suurt kontingendi, mis on seniolematu nihe üldse Eesti reisijateveoajaloost, nii suuri numbreid ei ole Eesti sinimustvalge lipp ega ka siis lipu all iial näinud need, et me elame üle niisugust tähtsat ja silmapaistvat perioodi praegust. Ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.