Eesti sõduritund. Sõjameeste suur kokkutulek on tänavu kaheksandal juulil toriks. Kaheksandal juulil möödub 10 aastat ajast, mil kavatseti Toris korraldada esimene ülemaailmne vabadusvõitlejate kokkutulek. Samas oli kavas õnnistada taastatav Tori kirik ja avada mälestustahvel teise maailmasõjaohvritele. Paraku tollal too kaunis kavatsus luhtus, kuna Nõukogude Liidu okupatsiooniarmee saatis tori ruumi dessantvägede üksused ja seal sõelus ringi vene soomusmasinaid. Kuid tori sündmustest sai alguse vabadusvõitlejate koondumine Eestis. Tänaseks ühendab Eesti vabadusvõitlejate liit neli pool 1000 endist relvavenda. Tänavune Eesti sõjameeste kokkutulek on pühendatud teise maailmasõjaohvrite mälestusele ja Tori kiriku taastamisele millega tegid algust vanad sõjamehed ja tori muinsuskaitse selts 1989. aastal. Kirik, mis on ka ise sõja ohver, otsustati taastada mälestusmärgina kõigile teise maailmasõjaohvritele. Niisiis, sõjameeste kokkutulek algabki kaheksandal juulil kell 11 jumalateenistusega Tori kirikus. Tund hiljem mälestatakse vabadussõjasangareid Tori kalmistul. Kell 12 30 on rivistus ja rongkäik kell 13 kokkutuleku lipu heiskamine. Ja seejärel on aeg kuulata tervitusi, istutada tammepuid, jälgida eeskava ja süüa sõdurieinet, nagu alati, kajavad muidugi ka vanad sõdurilaulud. Hiljuneni rööv tundub, neil on korvi. Ja Ukrainasse MBWA. Singel on põis, Nõmme teooria. Ei ole meil kodu ei paika. Kordi jälle. Kovi viga olla Meiu nõder, avada konkroomeid, heliga. Neiu tänaval. Ei. Mul isu jääma. Kõik röövery, kuula, kuu maa jäi ära. Me ei saa nii kui loojo päid ta liigas. Oota mind neiuke, vaid peaks saabuma. Et see oli vast määri kuu aegu kui päikene unega ja pilvepaar ta Meil, mis? Tuleb jaanipäev, siis on, aga ju saan penn. Me ei, Krimm, tulp kadu, maa metsad, kus oota mind. Lõi. Pärnumaal olles tasuks käia Pärnu muuseumis, et vaadata Eesti leegioni relvade vormide varustuse näitust. Seda aega mäletavad inimesele on selge, miks näitus avati eestlaste suurküüditamise aastapäeval 14. juunil. Väljapandu on suures osas pärnaka Leo Tammiksaare erakogust, millest tulevikus kujuneb leegioni muuseum. Nüüd oli aga rahvast murdu juba enne näituse avasõnu. Ma enda omadest oled proovinud, lastekaitse ei olnud talle siis nii. Ainsalu, kogu kogumit. Ma ei ole üldse mingi meelitada, siis tegelikult ja ma ei pea ainult sugugi ränne, on puit ikkagi mundritega orja. Ainult deklaratsiooniks tuleb panna kogu varustus ja relv on lihtsalt üks nähistada. Olen kaugel sellest. Aga tollel ajal seal midagi tuttavat ka siin selle traattõkke taga on see suur toru seal seal 80. miinipilduja. Viimati sinimägedes 29. juulil. Ja myydimenda jaoga. Räkkadetavad MG 42 kandilise jahutustorud on seal ja algul tähelegi tankirusikas paistab ka olevat seal tankirusikas, aga ma ei näe talt sihikut peol, kas ta on. Ja see on nüüd küll roostes ja. Organaga seinaga kujutasama tuli küllap ta on ikka ehtne Anky, teine tankitõrje miin siin ees ja ja see on siis, see on see Storm keder sellesse, mille järgi siis kalašnikovi tehti. See oli jah, juba 43.-te sügisel liikumas. Eesti diviisi tuli ikka Eesti diviisides näitlejana ja need olid juba siis, kui tulime kõrvadest, siis me saime teinud juba teinud. Väga Arist saksa vindi asemele veel rivis teil hõivari ja eks, aga jah, ta padrun on vaiksem ja ta kergemat enda kanda ja. Üksikkasutada ja rida tuli ja nii et on täiustatud ist püssiga võrreldes. Kas mehed hindasid seda? Noh, need, kes seda said, ega sinna jalgsi jagatud, et kes tahtis, et seal sai ikka hanitatud mehed, kes kuidagi silma passidele. Nendele eraldati muidugi ohvitserid ja, ja, ja need rabasid endale ka. Ime küll, et need asjad kõik alles on ja tänaseni nii säilib. Ja, ja see on ikka hästi hoitud asjana vaatan miinipilduja näeb täitsa uus väljumine. Kusagil kuivas kohas, kast last hästi antanniks, ära tohutu töö teinud. Palju nii kringli ringi liikuvad ja palju asju välja kookinud. Ma sain temaga. Oma Company nimekirja, mis oli koostatud koostatud neljandal augustil 44 siis olid sinimägede lahingud põhiliselt kõik möödas, ka reakoosseis ja reakoosseis ja, ja seal oli mitte ühtegi ohvitser ei olnud ja siis olid kompanii ülemaks oli velt veebel Jaak Luik. Ja ta on allohvitseri ka ja kokku 27 meest oli terve kompanii koos. Ka nii, nii suured kaotused. Nii et minu enda jaostkümne läksime igatahes 29.-le Siis oli kohe noh, miinimumjagu kaks miinipildujate 12 meest ja ende sinimägedeni jõudmist šrapnelli tule Kadiis, mees kannatama, väldib kohe Viismess kohanismi metroo korraga välja kaasaegse tuli oli kogu aeg peale. Ja enne positsioonile jõudma sinnajõudmist ja, ja nii, et teise miinipilduja jätsime surnu juurde maha sinimägedes. Ja siis ühe ainsa kaevasime surnuaeda sisse. Siiski hakkasid anda jah, ja siis seal oli meil siis istuks, oli siis lastekodurünnakuks, läks lastega mägi lastekodudesse mäe alla, see oli seal peasihiks mööda lagedat mägede kõrval. Ja siis meile anti, tuli vabaks. Aga seal ja üle kahekilone, et ja siis seal lihtsalt aega last. Nii et ma ei tea, kui palju neid õhus oli, aga esimene lõhkes. Olge hulga. Ja lõppes see asi niimoodi, et. Lastekodu kohe nad ei vallutanud. Tuli täna on Eesti vabariigis rahvuslik leina ja ka on seotud otseselt ka selle näituse teema. Paljud mehed, kes kandsid hiljem selliseid mundreid nende sugulaste või väga lähedaste sugulaste suhtes on see ka ülekohtuaastapäev. Eesti leegion ja kõik siin idapataljonid ja piirikaitse rügemendis. Need on siin esindatud mitte oma sisu, vaid kahjuks ainult vorminata. Ümberringi on muidugi näha ka igasuguseid plakateid, mis on võib-olla mõnele inimesele huvitavad selle seisukoha pealt, et miks mindi sinna teenima. Pärnu muuseum on seda näitust üles pannes muidugi mõelnud mitmetele asjadele nii poliitilistele kui ideoloogilistele bakteritele ja seetõttu on see näitus ikkagi puhtalt ajaloo näitus. Palume seda võtta sellisena, nagu ta siin väljas on. Meil jäi enne avamist jutt ühel kindlal teemal pooleli, mulle tundub, nüüd rääkisite suurtest kaotustest, rääkisite oma miinipildujajaost. See jutt jäi nagu minu meelest lõppedes, seal on ta veel. Nojah, ja siis, kui mess rünnak lastekodumäele nagu lahenes siis või tähendab Gennadil mägi oli siis juba meie käes. Ja siis me läksime oma viie mehe ja, ja siis pildujad riistadega teek üles, mäe otsa. Kaevasime sealsesse, sealt ülevalt tuli alla kohe lastekodu varemed, näha. Nii et sealt lastekodusid. Rünnaku toetamine oli lihtsam, nagu nägid, kus miin kukkus. Ja teise 30. hommikuks oli neid. Seal said veel kaks meest pihta. Kes ära? Kui ära läksid, sealt haavatuna. Ja, ja siis võtsime kahe meiega käru, mis oli kaasas miinide vedamiseks. Et lähme toome sealt need miinid, mis meil oli pandud selle mahajäetud miinipilduja juurde sõnal turna najal. Ja panime selle käru sisse liine täis plekk-kastid ja see, nagu sinna lähevad. Ja peamine sinimägedes vana surnuaianurgas paekivimüüritis on, oli kanis, praegu taastatakse samal moel. Ja seal sain mina kõigepealt pihta selles surnuaianurgas ja see paarimees, kellega me miini läksime tooma, sai väga raskelt haidele kämbla pealt vilistlane puruks. Ja nii oligi meie jaost järgi ainult üksainuke mees, kes jäi mäe otsa meid ootama. Sellises mälestussõnast Sinimäed, senine senine Leo Tammiksaar selle muljetavaldava seejuures relvad, vormid, varustus, dokumendid, kõik mahuvad seekord ühte ruumi. Kas te võite öelda, kui suurelt territooriumilt on kogutud ja korjan, kus on käidud nende siia toomiseks aastate jooksul? Eesti suhtes on käidud absoluutselt igal pool kuigi saagid on tavaliselt väga-väga kesised. Aga mitmed esemed on ka Meie aktiivset Antiik kaupmeeste poolt, kes mööda maad eriti ringi käivad, maha müüdud, lääneriikidesse mõnedele esemele tasemetel olema järgi sõitnud näiteks Helsingi ja Stockholmi antiigikauplustesse. Et nad seal siis kodumaale tagasi tuua. Et üks näide siinsamas kõrval kohe on SS ohvitseril, jalas saapad ja vöö, peal ö. Mis müüdi siitsamast Pärnust ühele noorele antik antiikärimehele ja need ma ostsin tagasi Helsingist juba mitusada korda kallima hinnaga. Muidugi. Mitusada korda 100 veel. Ja kui pikka aega, kaua te olete tegelenud sellega ma olen tegelenud juba üsna koolipoisi päevilt. Aga võib-olla kõige aktiivsem töö on siin need viimane 15 aastat. Siiski imestamisväärt, kui palju ja kui huvitavaid esemeid ja ka relvi on säilinud. Et need üldse olemas on, sest mõned head aastad tagasi teatud aastakümnetel nende väärtust hinnati vangilaagri aastatega. Ma ei imesta selle üle, et neid on nii palju säilinud, vastupidi, ma imestan ainult selle üle, et neid on siiski nii vähe säilinud, sest eestlased on nii üllatavalt ala alalhoidlik rahvas ja väga leidlikke asjade täitmisel. Et ma ei imesta millegi üle. Eestimaa nii põhjatu auk kindlasti neid asju välja veel ka mitmekümne aasta pärast. Missugused on kõige põnevamad leiud ja missugune on kõige haruldasem ese, sein? Haruldasem ese ei oska vastata, aga üks väga põnev leid tuleb tõrva lähedal, maal õnnestus mul leida üks, üks veteran. Ta elas üksinda talumajas, seal ei olnud elektrit ja tuli liikumisvõimetu, ei käinud ka poes ja sõi ainult metallid, endal mesilased. Ja temal oli siis säilinud terve vorm, püksid, saapad, puu ja veel sine. Ja need olid kõik kasutamata, sest kui ta 44. sügisel tuli Kloogalt jalgsi koju, siis ta võttis laost täiesti uued, et ehk läheb kunagi vaja. See on üks hea näide selle kohta, et kui alalhoidlik ikkagi eestlane on ja ta kinkis nad hea meelega mulle. Ja kurb on see, et ta ütles, et tule tagasi, et tal on peidetud ka relvi. Aga ma ei läinud tagasi niipea ja lugesin paari nädala pärast ajalehest poolpimeda talumees mõrklast, seal on põlenud ära koos oma majapidamisega ja ma läksin seda kohta vaatama ja tõepoolest järele mitte midagi, kõik oli põlenud, maatasa olin rääkisid, noh, metsas ei ole nüüd päris naabreid, aga kõige vähem taluma käisin seal küsimus, mis siis õieti juhtus? Need rääkisid terve öö läbi paukus hirmsasti, nii et jutt relvadest ja laskemoonast vastas järelikult tõele. Vaadake fotosid siin õige palju fotosid. Portreefotosid vormis mehi, ohvitsere, väiksemaid vendi. Juures on teade, kes on fotol olevad eesti leegioni ohvitserid, kast, kui teate, palun öelge muuseumi töötajatele, need on teile tundmatud. Näod, need on kõik mulle tundmatud näod. Mul on väga suur fotokogu, ligi 1000 fotot on mul leegioni teemal pluss veel ka politseipataljoni täidab ütelnud. Meie Luftwaffe meestest ja. Ja muudest. Aga siin ma olen välja otsinud, jah, ainult need eestlastest SS ohvitserid, kelle nime ma ei tea. Siin on igal fotol vähemalt tõks mõnel terve grupp kohvik. Tere. Ma tean mõne foto kohta küll kosta on võetud ja umbes millal, aga ei tea kahjuks ühtegi nime. Võib-olla üks salapärasemaid juhtumeid on kohe meie ees olev, vaatasin, on kujutatud üks poobers, turban, füürer. Nagu vaka näitab, On ta eestlane ja tasku peale veel kõrgema sõjakooli lõpetamise märk. Ja ma olen mitmeid aastaid püüdnud seda näidata kõikvõimalikele inimestele, kellest ma loodan, et nad võiks seda teada. Ei, mitte keegi ei tea. Ta nägu on päris hästi äratuntav ja teada on, et foto on tehtud Kasari külas aastal 1944. Raske uskuda, nii kõrge aukraadiga, mees jääbki kindlaks, tegemata, aga, aga pikk möödunud aeg näitab Sa pead, see on ikkagi võimalik, et me ei saa iial teada, kes ta on. Ehk juhtub ime, et keegi näituse külastajatest tunneb ära selle mehe või ka mõned teised ohvitserid välja pandud fotodel kuhu ta peaks jätma oma sõnumi. Muuseumitöötajate kätte samuti on siin välja pandud silt, et et inimesed ehk annetaksid värskele muuseumile sõjapäevi säilinud esemeid, fotosid ja dokumente samamoodi ka selles suhtes tuleb ühendust võtta muuseumi töötajatega. Läbi nende saab siis juba kontakti minuga. Juulikuu. Võrra. Kui. Tormituul moodustamsera. Muhu Seenastunud ja riigil on ühine eesmärk ja de l. Silmi külgi. Kord. Kui vastandeid tapeti? Kui on etnoTartu Rattal luuleva kui muu kõrval. Nad ei käi ees rõõmsa Patrjevi. Jäägu udu. Ent meistrilt kuulnud tütre ja Nii rauas ei vastandu julge reostus. Mistõttu tuul, Abim, või kas laulu muuseas ka jaamasti? Son rinudki. Neid mehi, kellele see laul omal ajal loodi, ootavad jälle Sinimäed. Nüüd on laotud viimane kivi. Sinimägede mälestusmüüri ja müüriõnnistamine on ületuleval pühapäeval, teisel juulil kell 11 Vaivara vanal kalmistul. Kutse sinimägedele palus lahendada Vaivara vallavalitsus, Vaivara sinimägede sihtasutus ja Eesti vabadusvõitlejate Ida-Virumaaühenduspataljon. Narva veteranid avavad aga mälestuskivi oma viimasele komandörile kapten Hando roosile metsakalmistul juba tuleval kolmapäeval, 28. juunil. Relvavendi oodatakse kohale kella 14-ks. Hando Ruus viimne puhkepaik on tegelikult meile teadmata. Tema lahingutee lõpp kui ka maise teekonna lõpp tänaseni paljus selgusetu. Midagi teavad vaid mehed, kel tuli koos temaga relvad maha panna. Arvo Saarepera meenutab. 18. septembril hakkasime taganema, me ei tea, et terve selle terve diviisi taandumist katma ja siis me tulime, tulime ja siis, kui segunes meie hulka juba juba piirikaitseväeosas ja kes need sealt kõik rindelt taganesid. Ja siis vedasime Porkuni lahingu ja, ja, ja siis me tulime sealt, see oli ka ühel hommikul, saime siis Soosaare peale niimoodi. Jaa, Ruus ütleb mulle, et kuule, et vaat see oli juba üks kella, no kuskil võib-olla 10 11 paiku, kui kõik mehed sellest lahingust olid juba kogunenud, sinna, tulid üle või üle selle tee ja, ja saivad sinna Soosaare peal ja Ruus ütleb mulle, et seal talu paistis. Mine sinna talu juurde. Ja vaata, see andis mulle ühe mehe kaasa veel, et mine vaata, mis seal talus toimub. Läksime tasakesi sinna talu juurde, talu seina küljes, segaseina külge oli seotud kaks hobust, üks oli valge hobune, teine oli kõrb ja sadulat seljas. Ja piilusime aknast selle teise poisiga piilume aknast sisse istuvad kaks, kaks niisugust põld, seda kuna need olid niux, mitte niukses tera sallis, nagu meil oli, vaid olid vene vormis. Ja kaks meest istuvad laua taga ja peremees või see me üks mees erariides mees, istub teine pool lauda ja söövad parasjagu. Perenaine toob meile piima ja võrk ja mina kargasin sinna sisse. Ütlesin, et kuradi poisid olid eestlased ja kavandasid nad püsti kõige enne ja pange oma püstolid laua otsa peale ja ja nad olid kuulelikud, poisid, jaburad ja tegid kõike seda ja nad olid parasjagu purjus. Puskaripuder oli ka laua peal ja. Ja siis nad hakkasid siis rääkima meile, mismoodi see asjaolukord on ja et siis oli kell juba kuskil kell oli seal oli ühe paiku veni. Ja olime siis noh, perenaine tõi meile ka siis teine poiss jäi välja, mina minule tõi siis seda jama, vahetasin poisi välja, andsin poisile ka, et me olime söömata olnud ja poisile ka leiba, tükkija, piimakülma piima ja kuradi hea maik oli seal leival ja piimal ja ja need mehed siis ütlesid, et, et teil ei ole mitte mingit pääsunam, te kuskil ei pääse kella kaheksa ajal hommikul. Tallinn langenud ja praegu on kell kaks juba, teil ei ole kuskile pääsu ja vene vägi, venelased on tankidega neid tanke on mustmiljon ja ja see Ambla-d ja kõik terved, olime me seda mäe osasi täis ja teil ei ole kuhugi mõtet siit enam minna. Läksin tagasi, rääkisin Ruusilise jutu maha ja ja roos tuli, tuli siis jahu poistega veel. Ja need tulid ka siis välja. Ja need melonid püsti olnud enam ei pannud nagu tähelegi, need olid talle kuradi tasku pannud või tuuri pannud. Ja see nende meeste nimed olid, üks oli matsi. Ja teine mehe nimi oli maripuu. Jaan Ruus oli Ruus oli selle Maripuga ühe tänava ristiku tänavapoiss, nad olid ühes koolis käinud. Ja, ja kui need 11 nägid, need kukkusid, kurat, kust sa siia said, kust sa siia said ja kukkusid siis siis kallistame 11. Kurat, kuidas me elus olema sedapidi ja teistpidi ja pidasime seal plaanil tükk aega ja need peod olid, kas juures ikka? Jaa, Ruus ütles, et ega meil pole mõtet, pole mõtet palastajandid, et ega me sellel asjal ei ole mingisugust mingisugust pilti, et me nüüd suudame neid pidurdada ja, ja hoida. Ja mis me siis teeme, et lähme siis? Ta võttis meid rivisse ja siis need ütlesid muidugi, et sakslased on teid kurat alt vedanud ja ja kuskil Saaremaale on, on vaja niuksed, kuradi niukseid poisse, kurat. Jäetaks relvad, värgid alles ja Lähete kuradi sakslastele veel tagant otsasõidu sisse. Läksime siis seda teed pidi võttis selle rohus võttis sellega, vaatan rivisse, olimegi hambuni relvastatud ja kui me saime sinna Ambla tee äärde siis oli juba signaaliga, öeldi, venelased olid Maximid, maksime sadist, maksime selle teekaldas üles, kahele poole kummagile poole vähemalt üks olid ja, ja siis tuli üks, üks niisugune lõhe, ohvitser tuli nende kuradi üks meie, see, ma ei mäleta, mõtlesin maripuu, kumb see läks tee äärde ja siis tuli sealt üks vene ohvitser tuli sinna ja vaatas seda lugu üle ja võttis, pani meie selle teadnud, kumba just, mõtlesin maripuu panin sinna seina äärde ja lasin seda seal künniääres, seal siis sihiti teda ja ja süüdistati selles, et on toodud nii niuke hambuni relvastatud, vajada toodud üksusi, kuradi venelaste. Noh, rindeväeosa sisse, kohe südamesse. Nojaa, aga siis rahunes kõik see asi ja need olid väga suured propagandamehed, kannadaldik ikka viin aitab k ike kord, teinekord nad olid jutumehed ja ja siis tulime tee äärde sõlmitud ära ei võeta, käest. Tulime siis tee peale kõik. Ruus ütles, et mingit vastupanu ei ole, keegi ei tohi korraldada ja, ja seal ja seal ei ole mõtet meid lihtsalt, me oleme nii palju ümber piiratud, et meid tehakse kohe süldiks ja tulime seda peale, siis hakkasime, lasime teed pidi, umbes kilomeeter kõigi relvadega, marssisime venelased, siis olid tervega terve kuradi hari kari vene väeosa mehi rääkisid vene keelt. Olid juba meie selle väeosa ümber või sellele rivi ümber üks kilomeeter maad tulime edasi, siis lasti. Ruus oli ka meie hulgas ja siis lasti relvad maha panna. Servad maha panna ja, ja siis võeti edasi, sai mõnisada meetrit edasi, siis otsiti meid läbi. Kellel veel midagi, kuradi parem paat oli kell või kel või paremad saapad, siis võeti need ära, vahetati omade vastu välja ja siis tulid, tulid sinna. Üks Fildistuli vildist tuli ja, ja ja minu arusaamised, kassar oli pärn või korpuse meestest pärn või, või, või, või aru või keegi kuradi 10.-st korpus kõrgetest ohvitseridest. Igatahes tulid, tulid sinna ja võtsid selle kruusi sealt peale. Võtsid roosi peale ja võtsid selle Ruusi ja viisid selle Ruusi ära. Ja meil hakkas siis jalamarss jalamarss Tallinnas olime siis Amblase seal õlad ühes küünis kõik küüni ei mahtunud. Ja siis tuli medalisse, olime pilla, palus, siis olime Jägala laagris, sealt tulid mingid vangidelt enne välja viidud, seal oli kapsasupp ja hallitanud, kord oli peal, nii et oli juba paar päevasel seisnud, tegime tule alla ja võtsime kartuleid sealt vastast põllu pealt veel üles ja valvurid olid juures ja siis järgmine päev toodi Maardu laagrisse. Maardu laagris oli, oli enne ka mingisugused sõjavangid olnud, seal oli seenesupid, olid katlatäis ja siis õppisime seda seenesupp sooja suppi, sealt tuli alla, sai tehtud ja sviidi sitsi. Ja siit siis, kui me siit siis olime, siis toodi, toodi Ruus sitsilaagrisse järgi. See on Kopli poolsaarel Kopli poolsaarel, jah, toodi sinna järgi ja siis ta jäigi meie juurde. Teda sealt enam ära ei viidud. Ja, ja siis tulime. Kas temaga sitsilaagris ka kokku saite mõne sõna vahetada või me ei nägid eemalt ainult? Ei, kus ma nägin, ma olin taga ühes barakis kõrvuti magasime Ruusiga ja ajasime juttu ja vandusime seda seda värki, et kuradi ameeriklased ja inglased on meid nii palju alt vedanud ja arutasime tervet seda maailma poliitikat värke, seda ma nii mäletan veel surad. Ta oli eriti pahane selle peale, et meid on nii kuradi helmeste alt veetud. Ja no siis olime seal paar nädalat olime seltsis, siis toodi Juhkentali, Juhkentali laagrist, Kogajali Ruusmäe juures. Ja Rootsis rääkis mulle seda lugu veel, et teda mitmed ohvitserid olid, tal oli antud siis muidugi väeosa tegevväeosad, seal ei antud talle siis mingisugust julgestus kaasa ja oli toodud. Ma olen selle naisega vestlejad Salmega Stalinit toodud kosele ja ta oli veel kaevust vett joonud ja siis ja ütlesin, tead, läbi on kõik see lugu, et midagi ei ole enam peale hakata. Ja siis sealt viidisest toodi Tallinnasse sitsilaagris ja siis oli, kui seltsis toodi Juhkentali Juhkentalist sihukantalist veidi üks öösse kuradi kella kolme ajal välja kõik rivisse ja viidi balti jaama Balti jaamas, siis pandi liiklus seisma ja ainult voorimehed lasti läbi ja rahvast oli siis toompea kõlvkoni nii paksu rahvas teinud nagu laulupeo aja ja venelased kõik see konvoi, mis seal ümber meil olid, need pärsutasid neid. Kõnesid, või mis, need olid Kunesi taeva poole surinat, surinat. Ja kella viieni olime seal seal ja ei lasknud üldse mingeid süüa ega värki anda. Ja aga voorimehed olid siis naised olid nii taiplikud, et foorimeestele siis oli tehtud putroska alla auk sisse ja siis voorimees naiste läbi sõita sellest sellest rivist. Ja siis need pätsid, leivapätsid, kukkusid sealt voorimehe sealt alt august välja ja kella viie ajal pandi rongi vagunitesse muidugi jaa. Ja siis naised karjusid ikka, Vorkuutav Orkuutab Orkuuta. Ja Rakveres rong peatus, laeti Rakveres vet rongi pealt maha ja Rakverest üks paar-kolm kilomeetrit siia ja siia Narva maantee poole. Seal oli ka mingisugused kaks või kolm barakki, kus olid ka mingid sõjavangid olnud. Siis ühe olime seal, järgmine päev anti meile ka. Hommiku lõuna paiku anti meile rukkijahukört. Niuke kulbitäis päris suur kolbide saidi ja, ja siis võeti uuesti rivisse ja, ja siis tipp tipppool jooksu Kohtla-Järvele, seda oli 63 kilomeetrit ja kui me Kohtla-Järvel saime, siis oli igal mehel teine mees seljas ja kogu Ruus meiega kaasas. Ja Kohtla-Järvel löödi laagrisse seal laagris, enne pool laagrit olid sakslased ja siis poole laagrisse löödi eestlased siis meelad. Elasime Ruusiga selles esimeses barakis, mis oli kõige vasakpoolne, kui laagri värava poolt vaata vasakpoolne barakk. Esimeses esimeses toas kõik need arva pataljoni, poisid olime ühes toas seal 40 poissi, seal oli libe ja Rodi ja ja, ja kõik need tara pataljoni poisid olid seal ühes toas ja jaa, aga Ruus oli nii paljaks tehtud, tal ei olnud muud, kui ta oli olnud särkides edasi. Friends ja püksid ja kummikud olid jalga, kuradi külm oli juba novembrikuu ja aga aga siis seda peldikut vedasime, lasti siis need vangid hädasid pelglikult välja suure Aamiga ja seal oli üks 20 meest, pandi ette nööridega ja siis vedasime seda välja ja naisi oli muidugi aiatagune täis ja mul tuli ema tuli Viljandimaalt hobusega ja ta tõi, tõi maailma palju seda värki ja siis sai sinna pakitud pingisuste kaltsuda ja presentide sisse ja selle peldiku Aabiga sai siis laagrisse sisse toodud. Ja siis sealt, enne kui uus peldiku täis sisse sai pandud, enne tassiti siis laagrisse sisse peidetud lae peale. Ja sain Ma mäletan, ma sain isegi say say puskarit, ühe võib-olla viis liidrit. Ja see oli lahe peal, poisi kuradid jahivad purju ja, ja tuli pahandus sellest selle laagrivalvurile või üks venelane, kes oli selle komandant, löödi laagri peldikus hambad sisse ja taheti maha lüüa, aga siis tuli pahandust sellega. Ja siis oli roosiga oli niisugune lugu, et tema oli puhta Pallas ja mina ostsin temale. Mul üks nihuke, kaheliitrine manner, koli, emal lõigatud. No need oli baarman, nõrgudeetik jumalaga üks manner, kui täis oli lõigatud sealiha praetud kõige rasvaga segamini ja küüslauguga ja otsin selle manner, kui ja siis üks saksa saksa mingi lendur või organite tüse mees oli päris, aga väga sõbralik mees oli ja ja tahtis ikka süüa saada ja siis ja tõi mulle Tõi sineli nihukese posti, sineli, lennuväepostist, posti siin üldse tumeda, mitte terase nagu jalaväel, vaid ta oli sinakashall ja paksu voodriga. Ja ma ostsin selle selle käest selle kilu purgitäie, sest selle lihaga ostsin selle ja selle sai Ruus endale selga ja ta oli nii palju külmetanud, et Alex nädal aega oli meiega koos seal laagris. Siis ta jäi kopsupõletikku, ta viidi sinna viidi sinna ambulantsi jaabulantsis, ta oli paar nädalat ja kui sealt koostati uus ešelon ja need pandud poisid, siis täitsin ešeloni ka tema ja siis ta oli katsena laagris olnud viimati. Ilvese Elvesariks ja ta oli sellega koos olnud siis selles selles Gatšino laagris võeti katsina laagrist, oli välja viidud ja viidi oli viidud siis Leningradi, eks kuulata seal üle ja sama salme käest. Salme käest pärast olen kuulnud tema abikaasa käest. Et ta kohe kas oli 31. märts või 45 või. Plastima. Praad Ma ta, ta suur Siis ta õbrahu sõber. Lugu ju. Sa jäel. Vaate sti oo, ma ka. Kem, kuhu oodatakse lähiajal endise rindemehi. 28. juunil avatakse mälestuskivi Narva pataljoni viimasele komandörile Hando Ruusile. See leiab aset metsakalmistul neljandas kvartalis kell 14. Teisel juulil oodatakse relvavendi sinimägedele Vaivara vanale kalmistule mälestusmüüri juurde. Ja kaheksandal juulil ontoris sõjameeste suur kokkutulek. Osavõtjate registreerimine algab kell 10 hommikul, et jõuda 11-ks jumalateenistusele Tori kirikus. Relvavendade rivistus rongkäiguks on kell 12 30. Kohtumiseni Toris.