Ahoi kõigile, kellele meri on südamelähedane. Meresaade ahoi on täna reisilaeval meloodia. Tere päevast, lugupeetud reisijad ja tere tulemast reisiparvlaevale meloodia päive, arvused, matkustajad ja terved Tolo MS meloodiale leidis tšenkomen käpi nõnis andis Ko vist sõbra Khamjombootseeemmes meloodia. Reisilaevaga meloodia Tallinnast Helsingisse teele ja kaptenisillal kapteniga, vein, õnnis, te olete värske kapten sellel laeval laeval jah, võib öelda, tõesti värske, ma tulin siia alles selle aasta maikuus ja jalgu siis stažöörina, sõitsin Stockholmi ja Tallinna vahet, nüüd peale laeva ületulekut hansatee käsutusse olema siis muutnud liini ja nüüd ma olen põhikohaga sinna ametisse peremees. Millal teie meretee alguse sai? Minu merede algas 1980. aastal kolmanda tüürimehena Eesti merele Andruse kaubalaevadel, nagu õllel Eesti merelaevanduse liinid olid, mina sattusin kohe varjutüüpi laevade peale ja meie põhirajoon oli Aafrika läänekallas. Sõitsin põhimõtteliselt Atlandi ookeanis ja noh, vahest sai Vahemerre punasesse merre kallipsatud, siis praegu oleme Tallinna lahes veel Tallinna tornid paistavad ja suund on põhja sellest laevast koodi ja oleme varem ka kõnelenud, siis oli tal teine nimi Mare Baltikum. Kas nüüd on sellel laeval palju ümberehitusi toimunut? Mare Baltikumist meloodiaga üleminekul põhimõttelisi suuri ümberehitusi on toimunut. Kas nüüd me oleme jälle avanud oma vööri aparelli? Tähendab laevale ka autode ja kauba pealelaadimine saab toimuma jälle kahelt poolt, nii vööri kui ahtri kaudu. See on üks suur muutus, mis meil on toimunud ja teine see on, et me avasime jälle reisijatele põhisissekäigu uksed, mis algusest peale asusid tal neljandal tekil. Ja nüüd reisijate laeva tulebki maha minek toimub neljanda, teki kaudu. Need on nüüd sellised suuremad muudatused, mis nendele inimestele, kes seavad Baltikumi ja tema ruumide asetust, on siis nüüd uudiseks viimasel ajal justkui on tegemist olnud nende vööri luukidega barellidega vahepeal oli ta sellel laeval kinni keevitatud täielikult. Nüüd on jälle avatud. Kas üle lahe sõit võimaldab seda täiesti ohutult teha ja see võimaldab täiesti ohutult tehasest selle liini jaoks vööriluugi kinnikeevitamise nõuet? Kunagi olnud Eesti veel ameti nõue oli geograafilise asendiga laevad, kes sõidavad Soome lahest välja Balti merele. Reisilaevad nemad pidid oma vööriluugid kinni keevitama. Need, kes siin sõitsid Tallinna Helsingi vahel seda nõuet ei ole kunagi olnud ka. Ja kuna seda nõuet ei ole kunagi olnud, siis me reisijate silmas pidades avasime uuesti oma vööriluugi jälle, nii nagu ta alguses oli. Mida see tähendab, see tähendab kiirust, lossimisel kui laadimisel. Seda muidugi kiirustada lossimislaadimisel, esiteks teiseks autode juhtidel on mugavam sõita ikkagi ühes suunas laeva sisse ja samas suunas välja, kui siin eriti suurte autodega püüda või laevas ennast ringi keerata või veel hullem tagurpidi sisse tulla või tagurpidi välja sõita. Mõned reisid ka Tallinna Helsingi vahel tehtud. Missugune on siis esimene arvamus või kuidas on tulemus? Tulemus on meie jaoks üle ootuste hea, esimesed reisid olid kohe täis müüdud kruiisireisijate poolt. Tendents näitab seda, et järgmised reisid on ka juba välja müüdud, nii et meile olise meeldivaks üllatuseks, et neid sellel uut laeva uuel liinil võeti hästi vastu, loodame, et see läheb ka edaspidi niiviisi edasi. Mis selle põhjuseks võiks olla teiega kapten, vaid arutleda selle üle esialgu kindlasti siin määrab see, et inimesed tahavad näha uut laeva, tahavad vaadata, mis ta endast kujutab. See on kindlasti esialgu väga suure tähtsusega faktor mis määrab reisijate huvi esialgu meie laeva vastu ja nüüd meie ülesanne on see, et see huvi kestaks ja ei vaibuks, vaid vastupidi, läheks suuremaks järjest kasvanud. Lõpuks ei toimunud siin kaptenisillal, kuigi ma tean, et sellel laeval on navigatsiooniseadmed väga head ja navigatsiooniseadmed siin on algselt Eesti merelaevanduse ajal juba olid seadmed, midagi uut ei ole siin juurde tulnud. Ainuke asi, mis me paigaldasime lähipäevadel just elektronkaardid adveto süsteemi jaoks Tallinna Helsingi liini jaoks spetsiaalselt neid varem nagu ei olnud tarvis, oli Tallinna Stockholmi liinikaardid. Aga nüüd meil on ka terve see rajoon siin Helsingi Tallinna vahel sõitmiseks ka talvede Porkkala kaudu on meil elektronkaardid olemas, paigaldatud sisse, see on siis nüüd noh, võib öelda, et vana hea asja jätk, elektronkaardid paigaldas Rootsi firma Marin konsultabe ja tema esindaja kaugsõidukapten härra, siia tiim oli siin Meiega reisis, tegi meeskonnale türmanitele väikese seminarikaartide kasutamise kohta kaartide sisestamise kohta natuuri hoolduse kohta edaspidi ma loodan, et meie koostöö temaga jätkub, siin võib-olla tulevad sõlmel vajadus teiste kaartide järgi, töö oli tehtud väga heal tasemel ja saime ka sellest seminarist väga palju kasulikku. Kes on see meeskond peal, kes on teie lähemad abilised? Noored mehed paistavad olevat. Noored mehed, siin on nüüd ütleme, merelaevanduses on, meeskond on siia kokku korjatud, igalt poolt, kedagi natukene. Ja meeskond on ennast näidanud, nii alustasime me alguses meeskonnatööd Tallinn-Stockholmi liinil, nüüd oleme olnud neli nädalat renoveerimisel turgu laevatehases ja esimene nädal on ta siin teeninud. Meeskond on näidanud ennast töödahtelisena heast küljest igatepidi ja siiamaale ei ole mul probleeme tekkinud. Süsteemid töötavad, laev sõidab kenasti, mitu sõlme ta teeb, siis kui kõik varud mängu panna, siis ikka vast 20, võib-olla kübekene üle 20 sõlme pigistab veel, nii kiiresti tavaliselt ei lähe. Ei, meil on siin ikka trump, on tagataskus kogu aeg varuks, nii et tavaliselt ekspluateerima kolme peamasinat neli normaalselt, täisvõimsusel arendamiseks, aga selle liini peal kogu aeg täisvõimsusega sõita ei ole vajadust. Helsingis te peatute tegelikult väga lühikest aega ja neil jääb ainult tund aega, aga reisijate maale minekuks ja teiste reisijate pealetulek, mis on tõesti väga lühikene aeg ja siin meie reisijateteenistusel asub küll väga suur töökoormus juustele lühikese perioodi jooksul. Ma tean seda, et sellel laeval on väga head päästevahendit. Need on kõik nii nagu varemgi siin peal on olnud kõik see liugtee ja muud päästeparved asjad, kõik on ju topelt kontrollitud ja need on olnud kõik töös. Sellest ajast peale, kui laev tuli Tallinn-Stockholm liinile tuleb meil veel väike uuendus, nelja kuu jooksul on laeva endine valdaja Estlink lubanud neile panna peale uue kiirpäästepaadi veel lisaks nendele, mis on olemas, nii et see uuendis tuleb veel juurde, aga ma julgen väita, praegune varustus, mis meil on, see on antud momendil vast Balti merel sõitvatel laevadel parim, mis on üldse olemas. Selliseid võimalusi nagu meie laeval igasuguste päästeoperatsioonide läbiviimiseks ei ole ma küll kohanud ühelgi teisel praegu balti merega seilaval reisilaeva. Võib-olla toote mõne näite, et kuulajal oleks asi selgem, võtame kas või need meie liugteed, mis on määratud laevast inimeste evakueerimiseks. Nüüd meil on paigaldatud nende liugteede juurde ka spetsiaalsed tõstukid, mis aitavad ka inimesi vajaduse korral veest välja tõmmata. Sest käsitsi on see kaunis pikk, siia üles paaditekile abi ja head, kes võib-olla iseennast enam aidata ei suuda üles tõsta laeva peale meie kaldteed on või liugteed on varustatud selliste mehhanismidega, mis võimaldavad inimesi laeva tõsta veest tagasi. Siis on meil uuendusena nüüd proovitud ka uued, sellised nimetatakse neid Jasoni hällideks, millega saab inimest, ütleme, pees tõsta päästepaati täiesti abitut inimest, kes olnud olla meelemärkuse kaotanud või saanud seal vigastusi, mingisuguseid kes iseennast absoluutselt enam aidata ei suuda, siis nende inimesed, me saame nüüd ka väga kiiresti ja väga ruttu tõsta päästevahendisse päästepaati või mis siis sel juhul vette lastud või teda abistama läheb. Praegu laev nähtavasti sõidab automaatika peal. Ega siin vist roolis ei ole midagi teha ja käsi rooli me kasutame jah, nüüd võrdlemisi. Kai äärde tulekul ja sadamat väravatesse sisenemisel ja väljumisel. Muidu jah, on lõik automaatrooli peal ja kogu üleminek on, nagu ma juba mainisin, elektronkaartide peal laev iseennast kontrollib. Ja meie ülesanne on siis kontrollida mehhanisme aitäh seitse jalga, vett, kiilu. Tere päevast, lugupeetud reisijad ja tere tulemast reisiparvlaevale meloodia meiereis Helsingist Tallinnasse kestab umbes kolm ja pool tundi. Juhime teie tähelepanu sellele, et reisi ajal on autod räiva arvusele matkustajad ja tervetuna MS meloodiale meri, matkame Helsingist Catalina kesta. Raivo intraalinis, et enne floppi wood, osu, laeturimandiu väetritist, riiklite profiibit, ühendkaart, Nii alustab meloodia huvireisijuht Annely Heinla laeva tutvustamist. Parvlaev meloodia on oma koha sisse võtnud liinil Tallinn-Helsingi-Tallinn või Helsingi Tallinn, ükskõik kuidas me seda ka ei võtaks, aktsiaseltsi hansatee turundusosakonna juhataja härra Hannes Saarsoo, see on nüüd üks väga suur tõuge, et Eesti meremehed ikka seda Tallinna Helsingi liini paremini hoida saab. Ja jumala õige lause teatavasti töötab praegu Tallinna Helsingi liinil neli laevafirmat. Tallink, Silja Line, Viking Line ja Eestil Liinat. Nende hulgas olevat loomulikult praegused olema küll esimesel kohal 50 protsenti reisijate Whoos kuulub meile aga samal ajal muidugi konkurentide nii-öelda kuklasse hingamise tunne. Ja see tingib vajaduse, tuleb leida mingeid muid variante. Selleks ongi praegune meloodia, mis on kõige uuem laev mis on meie käsutuses ja ta on kõige suurem laev. Selle meloodia viiel tulek annab mitmeid võimalusi selleks, et konkureerida. Sellega näeme, et laevaliinidel tulek suurendab päris palju meie turuosa. See oht, mis on mõnikordki laialdaselt läbi vilksatanud. Et Eesti laevandus on nagu suhteliselt, nagu võib öelda, kaduv nähtus, see Ohtaks nagu vähenema. Ja ma arvan isiklikult, et meloodia tõestus selle kohta, et Eesti laevandus niisuguse sugusel kujul kindlasti sellele vahele jääb. Ja. Ta sellele, et Eesti laevad ju päris südalinna, ei lähe siin nagu konkurentide laevad, nad on viidud kuidagi Helsingist natuke kaugemale teise sadamasse. Helsingis viilinud ei sadamasse ja ka Tallingile kahjuks pakuti välja või kuidas nüüd öelda, üks pakuti välja suviti välja minema teise sadamasse D-terminali. Nii et me tunneme ennast nii Helsingis kui ka Tallinnas samamoodi hästi selles mõttes, et igapäevasem nagu võõrad ei ole päris omad. Kuidas sellest aru saada, et Tallink meie oma laevandusfirma tunneb kodus ennast võõrana? Kui ma olen küll, aga nii tulebki, just aru saavad sellest Tallinna sadam, kahjuks on sõlminud sellised lepingud silla Vaidiga nooti Soome firmaga Eesti Liinat. Mis sadamat seob? Neid ei ole võimalust anda rohkem kaikohti ja nad on sunnitud täitma oma lepinguid võõramaiste firmadega. Ja kuigi praeguses väidavad, et nad ei näinud ette, et reisijatevool võiks olla nii suur laevaliiklus võiks olla nii suurt, siis siiski ma päris hästi aru ei saa, mismoodi üks riiklik aktsiaselts võis niimoodi käituda. Suomessa käituti selgemalt ja tal lingile, kui ta liik muutus silla konkurendiks selgelt paik kätte viidi ta kuskil viis kuni 10 kilomeetrit kesklinnast välja vahetama. Mida sellele Tallink on kindlalt praegu sellel liinil ja ei kavatsegi sealt ära minna? Tähendab, eesti jonn peab olema? Täiesti õnne peab olema üks asi, teine asi on muidugi, et ega tühja õnniga muidugi siin elab kogu tegevus siiski tähendab ja Tallinki äritegevus on viimasel ajal olnud päris hea ja nii nagu enne siin mainisin, 50 protsenti turg ostab meie käest, aga see ei ole mitte väike ja see tähendab seda, et käesoleval aastal meenustab endale ette kuskil 1,6 miljonit reisijat, mis on päris suur arv. Samuti prognoosime tänavu, et selle aasta käive Tallinkil tuleb tsirka üks miljard mis tähendab seda, et firma on Eesti nelja-viie suurema firma hulgast, nii et tegemist on tegelikult suurte rahadega ja suure businessiga. Siin ei ole mitte tegemist ainult eestyonniga, vaid me oleme õigel ajal ja õiges kohas. Kuidas te meloodia käitumist nüüd ära seletate? Ta sõidab päeval samal ajal väljuvad ka ju konkurentide laevad. Nii ei olegi laeva rahvategemise juures suurem ära lähtuma sellest mida te konkurendid ja konkurendid lähtuvalt, aga samal ajal sellest, mis meie lõpptulemus samas ühte kohta, et ongi nii, et kõik laevad väljuvad ühest sadamast ühel ajal ja saabuvad teise äärmusse, samal ajal nii-öelda pooletunniste vahedega ja nüüd ongi küsimus, keda helistab neilt. Siin jääbki meie jaoks see ülesanne, et leida endale parimat teenindust, leida paremat, täks riid, parimat restorani, parimat toidumenüüd, sellega me laeva kleit ja Marran, meloodia riiev tulek andis meile kaks niisugust positiivset momenti. Esiteks on uus laev, me tõime siia päevade peale üle kõik. Ja mis oli meil selle seitsme aasta jooksul, mis tal ikka tegutsenud. Teeme siia parima köögi, tõime siia Parema mõtted, ideed ja ka praktika, mis on nähtud teeninduse valdkonnas ja samuti sai väga suure autoteki tautodeka siiamaani küllaltki problemaatiline. Helsingis õhtul sõit valijasse oli väga raske, kunagi ei olnud autokohti ja Raamat, sellega me suudame küllaltki palju segada, võib nii öelda Silja ja teiste laevafirmade plaane. Kui palju nüüd on siis laeval kohti, autokohti ja palju muud meloodiates meile reisijate kandi pealt väga palju juurde poolteist 1000 tekki osta üle 800 ajuti koha. Kui siiamaani tõesti tõsiseid probleeme sellega, et vana pärimine pidevalt välja müüdud ja ei olnud võimalik Soomasse pakkuda nõudluse tüpa suurem taheti tulla Tallinnasse kruiisile, siis nüüd need 800 kajuti kohta annavad tõelise võimaluse osa meile konkureerida Silja Line'iga. Arvan, et me oskame seda võimalust ära kasutada. Ja meie turuosa kindlasti peaks kasvama. Hirmu järgi on terve hulk teisi firmasid, kelle edust sõltub kogu süsteemi toimimine. Näiteks on minu arvamus see, et circa 10000 inimest Eestis tegutseb palka tänu sellele, et Eestiski tuliste ja turiste just eelkõige soomlast, sinu hotellid, siin on taksojuhid sinna bussijuhid ja siin on kõikvõimalikke muid eluala esindajad see summa kokku liita ei ole niisama lihtne ja kui meil on mõnikord tekib tunne, et noh, et miks meil on vaja neid soomlasi siin ja neil on ka viimasel ajal ajakirjanduses avaldatud nii-öelda lugeja mõtteid tegelikult emotsioonidega see turist on taganud selle, et meil on olemas näiteks niisugune on Tallinna Kaubamaja, ta on, meil on olemas niisugune City, Sokos, Viru keskus, nagu täna on Stockmanni kaubamaja, palju veel muid asju, mida vastab eestlane, aga mitte kunagi poleks neid tehtud, viis, kui meil poleks olnud turiste sky, suhtuma turistisse. Hoopis teistmoodi me siiamaani oleme suhtunud. Ja loomulikult on turistide hulgas väga palju emotsionaalselt mitte meeldivas kujusi sõja nagu paratamatus, samamoodi eestlaste hulgas väga palju inimesi, kellega ei taha mina ega taha siin mingi raadiokuulaja lävida, aga ta on olemas ja see käib ka turistide kohta. Ja lõpuks Kuulajal võib-olla on veel arusaamatu aktsiaseltsi hansatee olemus temast. Ja õnneks või halduses pole seda eriti reklaaminud ja põhjus on olnud selleks, et, et mitte tekitada kuulajas segadust, keskmega kuulajaks, potentsiaalset klienti ja meie klient on see, kes tahab sõita taliniga. Tallink on firmamärk ja Tallink on täpselt firmamärk ja sellega mitu aastat turul oleme sellega edasi turul. See on konkreetselt juriidiline isik, aktsiaselts ja kellele omanikud festivalil majandusaktsiaseltsile ka vajavad ja Eesti ühispank ja nemad on moodustatud aktsiaseltsi, kes siis opereerib neid laevu, mida Eesti merelaevandus ja Inreko laevad on siis firmale andnud. Aga kuna see üldjuhul tavareisijat ei huvita, siis me kasutamegi alates telefoni igatahes kui lõpetas igasuguse reklaamiga, ainult märki Tallink. Kuna sellel on traditsioonid, kuna sellel on piisavalt kuum nimi selles lahesajas meloodia tuli ju ka üle. See meloodia on praegu päris teie laev, liisingu no praktiliselt kõik enam-vähem liisingu ja, ja me lauda juures on see eripära, et kui eelmised laevad üle kõik Georg Ots, siis Tallink kannavad kostma peal märki, mis tunnistab, et omanik on Eesti merelaevandus valada vein kannab korstna peal märki, et nende omanik on Inreko laevad, siis esimene laev ka meil nüüd mille korstna peale uus märk, mida pole Läänemerre enam olnud, see on Teeelli niisugune kunstiline koos ja see tähendab seda, et Tallink omab nüüd esimest laeva. Ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.