Ahoi kõigile. Täna tõrvitan. Kes saarlasi sest ükskord jõudis suure mereriigi meretagune asi kirjanik Jüri Tuuliku ütlemist mööda ka meresaatesse ahoi. Paar nädalat tagasi oli suur väin veel üleni jääs ja jäälõhkuja Koguva vedas end vaevaga sisse sõidetud faarvaatrit mööda tiheda jääsupi sees ning jäätükkide vahel Kuivastu sadama poole. Meri saade ahoi läheb Eesti veeteede ameti ja Eesti mereagentuuri Estma eestkostel. Saare laulud on aga Raimond Valgre ja Gustav Ernesaksa loodud. Vaiko. Lehto Tallinna haarab Maailmas suusa. Praegu me oleme üleval kaptenisillal siit, kus juhitakse laevu. Läheme suure väinale ja teie peategi Kuivastu ja Virtsu vahet, siis inimesi, kaupa ja pikem, mis teile siia peale tuuakse, Jäälõhkuja praami, kapten härra Ants raud. Soodusele maad sõitnud olete Verso. Kuivastu Brave liinil saab nüüd eeloleval suvel täis 15 aastat. Kas see maa vanale meremehele väikeseks ei jää, siin õieti mörd polegi? Väike pole, minu käest on küsitud, et noh, et kas ei ole igav ja üksluine nagu Kopli tramm käia edasi tagasi. Aga iga reisimine omanäoline, uued autod, uued inimesed, pesud ei ole ühtemoodi, et minul isiklikult küll ei ole kunagi iga kord, kui on pahad ilmade tormilised ilmad, siis on muidugi omad probleemid ja pluss veel muud asjad ja siis sügini pole jäänud jooksnud kinnijäämisi on küll olnud, igasuguste olukordi on tulnud, et kauad, ise merd sõitnud olete, ise sõidan verd alates 59.-st aastast, see annab siis veebruaris 35 aastat täis viiskend, kaheksa detsember lõpetasin Tallinna merekoolitöö diplomist jäi kolm kuud sõidustaaži puudu, mis oli vaja madrusena ära sõita, määrati mind Tõravere kooli, Eesti Merelaevandus. Ja kus ma seal kolm kuud teised on, see oli ükskõik, millise laeva peal sattusin Tallinna merekooli mootorpurjelaeva veegole siis 59. aasta navigatsioon, sõitsin seal madrusena ainult diplomi kätte ja aasta pärast edutati sabast laeva kolmandaks tüürimeheks oma teada nagu ei läinudki sealsesse laeva pikemaks ajaks, aga jäin 10-ks aastaks selle laevaga nagu võib-olla need elu parimad aastad ja võib-olla isegi sõiduaastat raid sealgi veedetud. Kurbus laheneb aga igatahes iitlitest välja ei leidnud. Ei, kuna põhiline selle laeva eesmärk oli üks, las ta merekoolis õppinud kurssantide praktika ja neile loomulikult viisat lahti ei tehtud, nii-öelda siin meie Läänemeres meiepoolne tolleaegne liidu poolne kallas, siis see oli siis nagu meie käsutuses, kuna minul ei ole ka praktilised eluaeg välissõiduviisat lahti tehtud süsteemi ohvrina nii-öelda olnud, mul olid kõik, olid meremehed ja kes jäi kus, kuhu ja nähtavasti siin on asi ja ja võib-olla ka midagi muud, mida ma ise ei tea, sest nemad ju teadsid juhud ja teavad kah mõistu palju rohkem kui me ise. Teabe. Ma ütleksin niimoodi, kuigi nüüd kaks aastat tagasi, siis kui meie koguva praam käis Virtsu ja Hanko vahel Soomes, kes oli siis esimene, see siis merealane tööviisa, siis üle hulga aastate nooli kena sõitsime suvel ja nii et on ka see olnud. Kas suurele merele mõtlen kaugemale, kui Läänemeri ei kipu? Omal ajal südamlik sõiduviisat lahti ei tehtud. Ja nüüd ma loen, et natuke aastaid liiga palju, et katta kaugemale minema kipume, no põhimõtteliselt võimalik oleks, aga püüan ennetada teie küsimust, et kas on mingisugune elu unistus eesmärk olnud? Jah, tõepoolest selles mõttes, et kena oleks olnud nii-öelda vaikse ookeani saartel kunagi ära käia, aga noh, see nii-öelda jääbki, sealt jääb vähemalt on olnud kena mõelda. Nüüd olete ise mitte Saaremaa mees või hoopis suurelt mandrilt? Täpselt niimoodi sündinud, olen Tallinnas kassisaba poiss, koolid, ma käisin Pärnus. Praegu veel on muidugi Tallinnas. Aga siin siin te olete ka, justkui merel kodust ei ole. Kui sageli te koju jõuate? Meie töö on niimoodi teist aastat, et kaks nädalat tööl ja kaks kodus, aga meeskond on siin suur koguval, tähendab, siin on niimoodi, et kõikidel raamidel on kaks meeskonda mõlemast meeskonnas 13 inimest ja muidugi igal meeskonnal oma kapten, kapteni vanemabi, oma vanemmehaanik ja nii edasi, nii et nagu kaks meeskonda Kuigi sellel talvel on olnud väga tugevad külmad ja Läänemeri ja Soome laht väga kaugelt kinni suur väin loomulikult ainult teie laevatee on sees. Kas nende külmade pärast on mõni sõit ära jäänud? Ei, päris ära ei ole jäänud, võib-olla üksikud reis on jäänud ilma tõttu tuulte tõttu vahele või on lihtsalt pikemaks, on võib-olla reisijad veninud, aga üldiselt ikka ei ole, vähemalt ütleme need vaheliselt, kui ma siin olen olnud, ei ole küll, et nii-ütelda, et lausa ikka mingisugune liikumine on ikka toimunud siis kui see viimane suur külm oli, see ju Riia lahe pani täielikult jäässe, see oli muidugi üldiselt meile kasuks, sest et mida rohkem Riia laht või Liivi laht nagu nüüd on, mida rohkem seal kinni, seda rahulikum on neil siinses siis nende lõuna ja edelatuultega, see jäi laseni liikuma ja kui seisab paigal, siis on ju kena, ainult et enne seda ta jõudis rüsi ja mis isegi ülevalt pole eriti näha jõulis siin ära teha, nii et meil siin uute reede tegevusega on olnud tööd küll, noh näiteks 200 tagasi Tehumardi tegi suure töö ära. Me pidasime harilaiuga, siin vedasime kaupa ja temas ühtegi uut teed, mis praegu põhja pool on. Kaks teed peab olema. Sest siis on nagu katteligina, kui paks jää siin on, on jää, on need rasked kohadel isegi kude. Hummardasin just nüüd ütles, vaatas, kuidas seda teetegi meetri paksused kohad on täiesti olemas. Aga no alla neljakümnesid siit vaevalt on siin isegi kui siin lähed ja pool ja, ja, ja, ja kui ka mõni suurtükiga satub ikka vindi alla, siis võtab nagu jutumärkides masinal hinge kinni ja pöörded kohe langevad kellad, värgid ja juhtub ka niimoodi. Kõrval on siin ju talvetee ka, kust autod üle sõidavad. Pisut maatsin põhja pool. Talvetee juba eile ei töötanud, sest vesi lõuna ja edelatuultega on, et vesi on tõusnud, jää peal on vesi, eile juba oli siinse jäätrassi autodele kinni. Kas teil siin on need navigatsiooniseadmed moodsad või mitte, ma olen võhik, sellepärast mõni küsin ma küll. Lokaator on teil kinni, õppisin. Ja noh, praegu pole vaja, meil on kaks radarit, see on välismaa pill, väga hea pill, lõikaltteka. See on nüüd, meil on nagu moodne ja teine on Neus endine leiduva, tõotab staarid on, noh, te olete ise ka, nad ei ole nii-öelda pimedas sõitmiseks, vaid udus sõitmiseks, eks ole, mõrvan järved, noh, et nagu pimedas pimedas on väga hea sõita, kui on hea nähtavus. Majakad. No ma ei räägi siin, siin on meil nagu öeldakse, pimesi sõidab, aga ütleme, merel on jõudnud, noh, kuidas sa seal pimedas sõidad, olevat pinnasel hea sõita, kui on selge nähtavast kõika, majakad nähabelid ära, aga noh, praegu on oma navigatsiooni, sellised asjad automaatselt paneb sulle kohale kaardi peale pole mingeid probleeme, siis ei olegi kaptenil siin õieti midagi teha ju? Jah, ülesõidu ajal, nagu näete, eks ole, annab teiega lobiseda ja kohvi juua. Meie siin põhitöö tulebki välja, et just sadamasse või õigemini sadama punkti Virtsu ja Kuivastu kaitsetulemine on see pai momentusse haaramine kaitset igasuguse ilmaga põhimõtteliselt kui ei lähe juba üle teatud kriitilise piiri, et võid seada nii-öelda mingil määral ohtu praami ja sadamakai ja nii edasi. Meresaade ahoi on esimest korda Saaremaal Kuressaare linnuses, kus on Kuressaare muuseum ja saarlaste meresõidud on ju tuntud, algasid nad nähtavasti ikkagi laevaehitusest merele muidu ei lähe, kui laeva ei ole ja oleme just siinsele ka juures, mis kõneleb saarlaste, no võib ka öelda meresõidu algusest. Muuseumi direktor, härra Endel, püüa me ka kõike, muidugi siia kokku ei saa panna, sest saarlaste meresõidu ajalugu on ju väga pikk tegelikult olema. Nagu teada, on üks suuremaid mere riike maailmas ja tema meresõidu ajalugu vääriks hoopis paremat kajastamist kui siin Saaremaa Muuseumis. Muuseumeid kummitab ruumiprobleem ja seepärast ei saa meiegi oma temaatiliseks positsioonis meresõidule eriliselt suurt ja väärilist tähelepanu osutada. Et tegelikult võib-olla tulekski Saaremaale luua täitsa iseseisev selline merendus käsitlev muuseum. Omal ajal oli isegi väikene perspektiiv selles olemas, sest kalurikolhoos Saare kalur üksvahe intensiivselt hakkas omale muuseumit tegema. Aga see kõik jooksis liiva. Ma kujutan ette, et kunagi võiks Saaremaale rajada midagi sellise kalanduse muuseumi. Vaatasin, et rohkem selliseid vabaõhumuuseumina tähendab, kus oleks esindatud nii kalapüügivahendeid, ma mõtlen siin mõrrad, võrgud, õnged, aga samuti ka igat tüüpi paadid ja laevad. Sest tegelikult sellist suurt kalanduse ekspositsiooni ju kuskil ei ole ja see sobiks täitsa Saaremaale tegelikult saarlaste meresõidu ajalugu koosneb kahest osast, üks on see kalandusrannaäärne elu rannapüük ja teine on need kauged maad, kuhu saarlased siis ikka päris ammust ajast juba hüüdnud minna on. Muidugi me teame ajaloost, et saarlaste tugevus muinasajast juba alates seisnes nende tugevas laevastikus, laevaehitus käis ammustest aegadest peale saarlaste ulgumere laevastik hävines, ütleme siin seoses võõrvallutajate tulekuga ja nende võimu kindlustamisega siin Saaremaal pärast mitmete ülestõusude mahasurumist siin 13. sajandi keskpaigas ja teisel poolel. Ja edasi muidugi talupojad ju tegelesid ikka ka merendusega, Need olid lihtsalt sellised rannasõidupaadid, laevad, kergemad alused kuni 20 tonnise kandejõuga ja alles siis siin, kui hakkasid rahalist kaubanduslikud, suhted, realistlikud suhted arenema siin 1800 kuuekümnendatel aastatel pärast Krimmi sõda läks siis lahti päris suureks massiliseks ulgumerelaeva ehituseks ja alates sellest siis kuni siin Eesti vabariigi esimese perioodi lõpuni on siis Saaremaal olnud küllaltki määrav laevastik Eesti oludes. Ma tahaksin tähelepanu juhtida ühele vägeva ilusale sõnale, mida meil kasutatud ei ole. Mida teie mitu korda kasutasite, see on ulgumere laevastik, seda sõna tuleks uuesti kasutama hakata ka teiste aluste ja laevade kohta, kes tõepoolest ulgumerele oma tööd teevad. Mis te arvate, miks see niisugune ilus ühesõnaga kadunud on? Seoses tehnilise progressiga ja kogu mereelu nii-öelda insustavaliseerimised tehniseerumisega saavad ka sellised ilusad vanad sõnad, see on, võib olla üks põhjus ja teine põhjus on ilmselt ka selles, et eestlastest merekaader on ju tegelikult noh, vähenenud ja vähenenud, loodame, et ta muidugi nüüd hakkab jälle suurenema ja merekeel on ju ainult venekeelseks tähendab eesti merekeel ma usun, et seoses nüüd jälle uute tuultega tulevad ka sellised vanad sõnadele tarvitusele. Me seisame nüüd nende ekspositsiooni juures siin lossis, kus on välja pandud detailid laevadest ja ka pildid laevaehitusest. Kui nüüd täpsemaks minna igal esemel on siin ju tegelikult oma lugu või oma legend. Jah, me oleme püüdnud ka siin temaatilises merenduslõigus välja panna neid esemeid, mis puudutavad siis laevandust selle algastmest peale, kuni laeva kasutuselevõtt, uni ja tema merele minekuni ekspositsioon siis algabki laeva ehitamise ja selle tarbeks mõeldud riistadega. Kui me vaatame siin seda kaarti, siis näeme valgega viirutatud ala sisse eelmise sajandi teisest poolest, kuni käesoleva sajandi neljakümned taastateni käis laevaehitus ju pea kõigis Saaremaa randades üle kogu Saaremaa, seda põhja rannikul rohkem, mõnel pool ka siis Saaremaa lõuna ja idarannikul laevaehituseks ka mitmesuguseid materjale. Raud oli väga kallis ja üheks huvitavaks eksponaadid ongi võib-olla siin merepõhja kiiker, nagu teda kohapeal nimetatakse, see kujutab endast puust ütlemisest või Pärnu. Aga tal on klaasist põhi ja tal on kaks sellist käepidet küljes. Ja mees siis võttistad käepidemetega käte, piilus selle või Kirnu suust või merepõhja kiikri suust sisse ja põhjaalusest klaasist nägi ta läbi siis merepõhja ja vaatas, mis seal merepõhjas siis huvitavat leida on. Ja rõõm oli muidugi suur, kui seal oli siis hukkunud laevade kohas leida rauda ja sööt ja olid ju erilised nori paadid, kus kuskil ütleme kuueliikmeline meeskond peal ja nemad siis käisidki mööda laeva hukkumispaiku ja siis otsisid merepõhjast vajaliku materjali ja samas kõrval on ka sellised pihid, millega siis see vajalik materjal sealt merest siis välja tõsteti. Siis on veel siin näha pika kahe mehe Haagi, millega siis laevalauad lõigati, see käis niimoodi, et saeti siis üks mees oli üleval täpselt palgi peal ja teine siis oli all teine tõmblele taru kallal ja teine tõmbas alt ja ütles, et nooremad ja turskemann mehed olid siis kellel vähem piluvusi, need olid siis alumised mehed ja ülemine mees oli siis vanem ja kogenum kes siis hoidis seda märkjoont, et laudika tuleks paraja paksusega, kas sama saada, aga on siinmail tehtud või see on juba sisse toodud? Häältade kõmisev, ainult ta peaks olema sisse toodud saak, tähendab mitte siinmail tehtud siinmailt ainult oma käepidemed, siinsamas on siis talid. Need on puust, kõik välja arvatud, võib-olla see keskmine osa on tavaliselt purjelaevaplokid ja, ja sellised mehhanismid, need on ju kõik ehtsad laeva nimed või sildid, jah, laeva silte on meil alla 10, enamus nendest on siin väljas. Kui me seda ekspositsiooni tegime, siis me saime meie sildikogule tublisti lisa, nimelt meil olid rada vanad meremeeste majapidamised, kus siis oli aida räästa alla sageli löödud ka laevasilte ja mitmete meestega. Me saime kaubale, muuseumile nad üle, need on nähtavasti uppunud laevade pealt Rannar päeva nihutatud ja see on nagu meresaak ja nad on jah, üles korjatud, siis kohalike meeste poolt ja laevasilte ja, ja muud nikerdatud esemestiku kasutati ju väga sageli oma aitad ja hoonetel kaunistamiseks. Kui vaadata neid fotosid, neid pilte, mis siin on, kuidas laevu ehitati sisse laeva ehitamise töö on üsna suur ja tõsine töö, sellepärast et laev ise oli juba suur ja pildi pealt on näha, et mehi, laevaehitajaid pidi ikka peab olema, palju neid pidi jätkuma. Jah, on ju teada, et Saaremaa laevaehitajad olid üle Eesti tuntud, tegid nad ju ka Pärnumaa randades laevu. Põhjarannikul käisid nad laevatööd juhendamas ja ka lätlastele on nad juhtmeid laevu ehitanud. Huvitav on see, et Saaremaa mehed ei löönud risti ette selliste keeruliste tööde juures ja ma olen kuuldud ka oma vanemate käest, näiteks minu vanaisa on ka ehitanud kaks laeva, Need olid küll väiksemad sellised alused, aga, ja ta ei käinudki eriti kuskilt nõu küsimas, vaid võttis seal paarimehega asja ette ja laev sai valmis ja sõideti alukoormatega põhjarannikult punniku rannast Tallinna alla. Ja nii tehti mitu reisi ja õnnestusid need laevad isegi korraliku raha eest maha müüa. Paistab, et vahel on sellised keerulised asjad, ka kättevõtmise asi. Te ise ei ole mõelnud sellele, et ka hakata vanaisa traditsiooni või juba perekommet edasi viima? Ma arvan, et hilja on võib-olla selle asjaga tegelema hakata, praegu juba muidugi kätt vast ka ei ole, nagu ma ütlesin, et kõik on ettevõtmise asi. Mine sa tea. Mõistagi jõuame murdosagi ära rääkida saarlaste laevaehitusest ja meresõitudest, kuid kes nüüd kuulsamad mehed on, teil on siin üks pildigalerii, mille poolest Nende meeste portreed väärivad tähelepanu muidugi on ju eriti tuntud Saaremaal ja väljaspoolgi tee äärde. Sugupuu algas ju asi peale vanasti ahendate jäärist kes oli suur purjelaevade omanik ja, ja nende ehitaja, tuntud on juba tema poeg Julius Teeäär, kes oli kauaaegne Kuressaare merekooli juhataja ja osaliselt ka hiljem selle merekooli omanik. See suguvõsa väärib esiletõstmist ja jõuluste jääri elu lõpust on ju teada. Fakt on siinsamas Kuressaare linnuse territooriumil 41. aasta hilissuvel mõrvatud nõukogude sõjaväelaste poolt, siis vana loona, laiu tuuker Peeter all on muidugi tuntud mees kui üks esimesi laevaomanikke Saaremaal. Ja kahude suguvõsa on tuntud laevaomanike ja, ja ehitajate sugu võsana ja nõnda edasi muidugi ei jõua ära nimetada kaptenid, keda on Parema andnud, kellest enamus on õppinud siis kohalikus Kuressaare merekoolis, mis asutati 1891. aastal. Praegu merekooli ei ole. No on küll üks õppeklass Orissaare keskkooli juures on olemas, kuid arvete kass. Kuressaare vajaks praegu oma saarlaste noorte meeste jaoks korralikku merekooli, mis kohe otse merekooli nime all ka tegutseks, nii nagu kunagi oli. Ma arvan, et see vajadus on olemas, samas ja mõned aastad tagasi me tegime siin kaks konverentsi, üks oli siis Kuressaare merekooli 100. aastapäeva tähistamise konverents. Ja üks konverents oli meil pühendatud Saaremaa merendusele ja merekooli omaniku Julius kääri sünniaastapäevale ja mõlemal neil konverentsidel võeti üles ka Kuressaare merekooli taasasutamise küsimus. Sellega on ka maavalitsuse liinis tegeldud. Arvatavasti siiski. Praegune aeg on materiaalsete võimaluste poolest niivõrd kitsi, et lähemas tulevikus me peame siiski leppima ainult selle Orissaare merendusklassiga, aga see ei tähenda, et merekool ei peaks Kuressaare selle tööle hakkama. Külla siin nähtava ja nähtu juurde, siis meile pilgutab kenasti silma üksla laeva vööri kuju ja see on puukuju. Kas sellel kujul, mis on inimese suurune, on ka oma legend sellel kujul sellist kuna legend ei ole, et, et kust ta pärineb ja mis ta tähendas sellele kunagisele laevale, aga legendiks on muutunud juba selle kuju sattumine Saaremaa muuseumisse nimelt see oli 1977. seda ma just parajasti asusin augustis tööle Saaremaa muuseumis ja nägin seda asja pealt, nimelt üks hommik helistati papisaare sadamast, et on mehed püüdnud lestanoota ühe kivistunud naise, et äkki muuseum tuleb vaatama, et kellega tegemist on, siis pandi kiiresti bussile hääled sisse ja sõideti vaatama ja kiilassaare kalurid ei olnud mitte kinni püüdnud kivistunud naist, vaid nad olid kinni püüdnud, lestame odaga siis ühe arvatavasti kuskil 18. sajandi lõpu laeva vööri kuju kaluritel kohe tõusis asja vastu huvi. Ahah, et see on selline ajalooline, väärtuslik asi, et selle eest peaks ka mingit hüvitust saama. Ja kaubelda, siis räägiti rahast ja on ju teada, et tol ajal vähemalt olid kalamehed kaunis Lukas rahvas ja nagu vanasõnagi ütleb, et kalurid vett ei joo ja jala ei käi, rahaga kaubale ei saadud ja siis meie töötajad pakkusid välja, et kui teeks äkki seda kangemat kraami teile välja, et võib-olla siis saaks kaubale ja nii ka läks. Nii et see vööri kuju osteti ärakastist tarka viina eest, nii et nüüd on ta siin, aga enne kui me saime ta siia üles panna, tuli teda tugevasti konserveerida. Ja siin peaks tänusõnad ütlema härra Andres läänele, Ajaloo Instituudi arheoloogiasektori konserve, Katarina, kes selle kujuga tüki vaeva nägi ja see suur ja tugev ja raske naine tuli meil vahepeal toimetada isegi bussiga Tallinnasse. Nii et seal teda konserveeriti, aga nüüd on ta siin üleval, kuigi peab ütlema, et tal ei ole eriti hea koht. Natukene kitsas on tal siin, aga noh, nagu ma ütlesin, et äkki kunagi tuleb mingi selline meremuuseum moodi asi Saaremaal, et siis siis saame teda seal paremini eksponeerida. Miks laevadel vöörikujud olid naised, eks ole ju tegelikult laeva nimedki enamasti naise nimed, meeste nimesid hakkasid laevadel vanema rohkem vist kui ma ei eksi kommunistidest kes tahtsid kõik oma niinimetatud kangelased aevadena ajalukku jäädvustada. Ma arvan, et naisekujusid ja nimesid kasutada eriti sellepärast, et see oli noh, nagu selline meremeeste ihalus kodusoojuse järele ja naine on juba elu andja ja elukaitsja ja ses mõttes ta pidi ka ilmselt laeva kaitsma ja ta tuletas meelde ka kogu aeg meremehele oma teist poolt, kes kodus ootamas on. Ju ma siis vastoodi. Areen sügele puudus. Iga aasta nii-öelda Terry. O. Vaata naeru. Diaadis valu, auto humal olla. Ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.