Oi, ma mere jälginud kaugeliin, oi, paar mure ja laule löön koot, lai. Kõigile meremeestele ja neile kaasa tundjaile meresaade ahoi läheb veeteede ameti ja Eesti merelaevanduse eestkostel. Esmakordselt on merejuttude vestja x kaks daami, kes nii nagu ma mõistan, on meresse armunud. Nende soovil laulab meile vana purjelaevamees Konstantin Mooser. Malle käi nuud palju maid ja oo ei nuud ai näiduule torne maru. Aga jaa. Meresaade Hoi on esmakordselt Estonia puiestee alguses Vabaduse väljaku ääres neljandal korrusel, väikeses toas siin üleval, kus asub praegu ajalehe meremees toimetus. See maja, mis kunagi oli tütarlaste gümnaasium, siis on siin sees õppinud meremehed siin majas õpivad ka praegu, need oli Tallinna merekooli pool, nüüd väga peene nimega merehariduse keskus. Ja kaks daami meremeeste majaskaks tarami toonitan veel kord. Ajalehe meremees toimetaja proua Madli, vitismann ja laevaomanike liidu sekretär proua Reet, naaber mõlemad, te olete mereasjandusega juba kursis, sellega kaua tegelenud. Kuidas teie niisugusesse meheliku seltskonda sattusite? Küllalt juhuslikult minu eelkäija, kes oli välja andnud kolm numbrit ajalehte nimega Eesti meremees, sööbi tuntud ajakirjanike mürk. Soovi selle töö katki jätta ja otsis endale järglast, sest muidu tal ei sobinud lahuta. Ja pani lehte kuulutuse. Mulle tundus küll kentsakas kuulutusega otsitakse pehele toimetajate muide proovinudki üldse toimetajaks. Tema veenis mind selleks hakkama. Lootus, et ta toetab siis kõrvalt esialgu. Ja algul oli see kavandatud tõlki lehena, tähendab eriti Eesti merelaevanduses käis tööelu vene keeles, oli see niisugune perestroika aeg, kui arvati, et nad peavad saama neid samu merele. On uudiseid lugeda eesti keeles, ainult et kokku panin need uudised, ajalehe marjak Estonia toimetus ja see ajaleht, Eesti meremees oli siis ettenähtud vali mujal tõlkima sealt sobivat või, või ütleme nii, et Eesti meremehele vajaliku 89. aasta lõpupoolel. Ja paraku juhtus niimoodi, et esiteks ei leidnud me ise seda eriti villak olevat. Teiseks hakkas marjakestoni toimetus, kes oli muidu päris kenasti oma tööd teinud, kooperatiivistumise muu ettevõtluse tuhinas laiali jooksma ja see nende endi. Me hea tase hakkas langema ja saamiseks küll oli see, et merendusuudised hakkasid tulema eesti keeles, juhtus juba niimoodi, et pressikonverentsil oli saanud marjak Estonia korrespondent aru, mida räägiti, ja originaal Maal tuli nii-öelda mehe toimetusest. Ja nii me kujundasime tasapisi, aga kindlalt umbes pooleteist aastaga selle lehe paraku küll tõlkija lehe koosseisuga niisuguseks, mis ilmutab ainult originaalmaterjalid mõnda aega kasutas marjakestoni just nimelt meie originaale ja tõlkis vene keelde, aga nüüdseks on nad oma tegevuse hoopistükkis lõpetanud. Merekondil pistmist varem olnud mereterminoloogia ja kõik muu, mis merenduse juurde käib. Meremeheks õpitakse ju väga kaua. Ma olen olnud teismelisena lapsena üldse palju lugenud ja eks ma muidugi lugesin isegi seiklusjutte maalt ja merelt ja maailm ja mõnda ja neid tol ajal minu koolipõlves tuntud sarju, nii et noh, eks ma teadsin ikka, kus Aafrika asub, ütleme nii. Aga muidu Moldovat on seda küsitud, minu ettevalmistust piirdus sellega, et Tallinn asub mere ääres ja kapten on laevas kõige tähtsam mees, keda kõik teised kuulavad. Paraku selgus õige pea. Ma olen küll ka enne olnud küll kirjutanud ja olnud toimetaja ja töötanud tekstiga, ütleme nii. Ja arvasingi, et sellega asi piirdub, et on Vahemeremehi, seda enam, et perestroika oli lõpuks ometi kaamera laevanduses käivitunud, tuleb innustada meremehi kirjutama. Ja sain siis oma suureks üllatuseks teada, et ei, nad on küll head jutumehed. Aga üks esimesi, kelle poole ma pöördusin teategaldist, proua mina ei kirjuta teile küll mitte midagi, sest minu haridus eesti keeles piirdub seitsme klassiga. Tähendab, inimesed on saanud merendushariduse eriala hariduse juba alates keskusest polist vene keeles ja eesti keel kui õppeainet, mis annaks kirjaliku väljendusoskuse eesti keeles, seda neil ei ole üldse õpetatud. Ja nad ei ole ka oma vöös pidanud kirjaliku eesti keelt tarvitama. Tähendab ma veel kord kordan, et nad on head jutumehed. Ja, ja paljudel on maga, nutke ja huvitav. Nii sõna- kui lausekasutus. Aga neist ei ole sedasama juttu, kirja pani, et meil on üks üks tähtsamaid tööriistu, on meil diktofon, millega lindistada seda, mis meile räägitakse ja kirja ta ise panna. Aga need, kes meile kirjutavad, nende neid. Me oleme lohutanud, et pole Vigalt 10 komad vahele panema. Nüüd anname sõna teisele daamile KesKmerega palju tegemist teinud ja meremeestega. Kõik see algus on kusagil hästi kaugel, vist. No võib juba jah, noore inimese puhul kui öelda küll, et jah, et ta on kaugelt sellepärast, et mina olen juhuslikult merega seotud olnud, noh, ütleme 17 aastat, mina sattusin jumala juhuslikult mereasjanduse juurde, kuigi tagantjärele muidugi õigustab ennast. Noh, alati peab mingisugune vabandus olema ja Tartu ülikoolis õppisin ajalugu ja spetsialiseerusin nagu etnograafiale ja pean ütlema, et see oli minu jaoks küllalt nii kerge, kuna ma olen maalt pärit ja meid talus nagu kõik see, mis puudutas maaelu ja mida meil noh, etnograafia, põhiliselt eesti etnograafia õpetati, see oli mul kuidagi vanaisade vanaemade kaudu ja kuidagi hinges ja ei andnud erilist raskust ja, ja näiteks ega merenduse kohta seal ei olnud ka suurt õpetust ja see on niisugune asi, mida ma koolis ei ole õppinud. Järelikult oli see asi ise ära. Aga muidugi ma töötasin kaks aastat koolis ja peab ütlema, et see oli küll huvitav, aga küllaltki ränk amet. Häbi tunnistada. Ega ma ei mõelnud mitte üks raas, kui mul avanes võimalus koolist ära tulla enne suunamise. Ja ma olin isegi valmis minema tööle meremuuseumi absoluutselt ette kujutamata, mida see töö endast kujutab, peen, ei muuseumi töö, rääkimata mereasjandusest, üldajanud ma teda seal olen siis meremuuseumis 17 aastat õppinud suurema või vähema eduga. Ma võiks öelda, et minu ülikooliks merenduse alal on olnud mereterminoloogia komisjon, mida me oleme pidanud väga pikka aega ja, ja kus minu arust on käinud koos meie Eesti merenduse, no võib-olla osa parimatest meestest, need, kes on enda südant valutanud, sellepärast et meregeid oleksime räägil säiluks, et meil oleks Hummeri ajal. Sellised asjad on nende kõrval olema siis vaikselt õppinud seda asja. Ja muidugi ma lohutan ennast, et tänu sellele olen ma nüüd hoopiski enda jaoks avastanud ühe upis uuema maailma, sellepärast et maainimese maailm ja mereinimese maailm on nii küllaltki palju erinevad ja ma olen õnnelik sellepärast et ilmselt on see minu elu rikkamaks teinud. Nii Madis Ligi mulle ettepaneku, et ma kirjutada tahaksin ka lehe jaoks ja, ja muidugi ma olen ise paljudest asjadest vaimustusse sattunud ja seal mulle huvitav olnud ja põnev olnud, siis ma muidugi oma suure selle armastuses olen arvanud, et võib-olla see pakub huvi ka teistele ja võib-olla on ka teistele huvitav ja niimoodi ma siis hakkasin kirjutama, kus ühte kui teist ja kolmandat ja täna just lubasin sadamasse enne kui keegi ütleb, et jäta see rumalus järele, et sa ei oska seda, et siis ma päriselt ei lõpeta kaalsed. Nüüd kui omanike liit loodi, pakuti seal sekretäri kohta, siis ma nagu põhikohaga võtsid selle selle koha vastu, kui palju neid laevaomanikke meil siis on? Meil on praegu ka laevaomaniku ringis. No muidugi on suuremad ja, ja paljon niisukesi laevaomanikke, kellel on näiteks üks laev või kaks laeva ja, ja kellel on üks pisikene laev ja laevaomanike hulka kuuluvad ka sellised omanikud, kes muus maailmas laeva omanikeks ei peeta, näiteks kes tegelikult haldavad laevu, noh, ütleme meie mõistes näiteks meremuuseum, mereinspektsioon või, või kas või merehariduskeskus, aga noh, meil on nad ka laevaomanikud. Võib-olla kõneleme ära ka selle liidu põhimõte. Laevaomanike Liit nüüd kellegi huve kaitsma ja kelle eest? Kaitseb laevaomanike huve, nagu igal kilpkonnal on oma huvid ja hulga kesi on ja koondunult on neid parem kaitsta. Muidugi sugugi mitte unikaalsed selle koha peal, sest laevaomanike liidud on olemas praktiliselt ikka kõikides mereriikides ja kaasa arvatud ka näiteks Ahvenamaal on oma laevaomanikel, omanikel on teatud rida selliseid spetsiifilisi ülesandeid. Muidugi kõige lihtsam on, kas ta nüüd kõige ilusam ütelda, aga ka tegelikult kui on oma tööga tegemist või laevandusega, siis on kaks poolt, on tööandjate ja teised on töövõtjad ja nende vahel on väga palju väga komplitseeritud küsimusi ja, ja kumbki pool püüab oma huve kaitsta. Ettevõtjatel on selle jaoks ametiühingud laias maailmas, eks ole, ja, ja siis ütleme laevnike poolest, tööandjatel on laevaomanike liit, aga muidugi, mis laevaomanikele on vaja, neil on infovahetus ja tegevussuundade, sest väiksematel lihtsalt kogu info ei jõua ja, ja nad ei ole võimelised seda kõike kätte saama, ütleme näiteks jookseb Euroopa info, mis tuleb, see on küllaltki kallis näiteks loits list ta aastatellimus on ikka kahjuks 800 inglise nael, nagu selge see, et see käib üle jõu ja niisugust nõu anda või kasvõi näiteks mingisugust asja ajada. Meil on juba kogemus näiteks olemas sellest, et kui käib üks laevaomanik oma asju samas ametnike juures ja kuidagi ei õnnestu, aga ka siis, kui niimoodi oli juttu, et laevaomanike liit ütleb, et ühel tema liikmel on näete selline, et noh, et kas te siis tõesti ei saa seda ära, teadete usku mitte, aga see asi nihkus vähemalt kaks sammu edasi, ta ei jõudnud küll päris lõpul. Ja, ja noh, seal praegu on ta alguse staadiumis ja näiteks töölepingute juures need ettepanekud, kõik need ikkagi no ei saa eksisteerida laeva omanik ilma meremeesteta ja meremehed ilma laevaomaniku tööandjad, no need peavad olema kuidagi kooskõlas ja ühiselt on kollektiivlepingud ja kõik, need on võimalik ka nagu paremini kooskõlastada, aga siin on pall niukesi pisiasju, mis tuleb juurde. Ma võin veel öelda, et laevaomanike liidu presidendiks on Me kapten Ülo Kollo, kes seda asja siis Peab praegu kovi parte, allumise pausi. Reinu kohvri kallamise pausi võib ikka teha. Purjed peale tõmmatud Bombrata ennata ennata. Laev lendab tunnid veel uus ja igat alamad neiu trummid, viidibamrat, aplad. Abi on noor neiupõlve peal. Jalmar tullakse mingi pomm ratta etnotaali lennata. Jalgrattad andvad käed nüüd on, täidab, ei kuulda. Kohvi on valatud ja need niisugused perenaistetoimingud tehtud. Aga nüüd, daamid, võib-olla see teine pool teie oma meresõidumeremehed ütlevad, et meri mõnda ei kannata, viskab kaldale tagasi, aga tei. Ma pean ütlema, et ma olen siiamaani tänulik kapten Ilmar Veskimäele kes pärast seda, kui ma olin peaaegu pool aastat lehtede elud vastuvaidlematult toolil öelda, kutsus kaasa oma laevale, oli vaja sõita Tallinnast Leningradi, mul oli kole kiire nagu alati lektori trükikojas ja noh, ta ütles, et ta ei ole vikad nädala lõpus reedel lähme välja ja laupäevaks jõuame sinna, pühab hommikuks talongi koju tagasi ja nii ma siis nõustusin. Sõitsime tolleaegse Eesti suurima kaubalaev, aga ta on ka praegu üks kõige suurematest Kristjan Palusaluga. Ja laupäeval hommikul ka siin ümberringi oli jääkaldal, paistis olevat põõsad, olid näha niisugune tunne, et hakka või jala astuma ja nii me sealt ei pääsenud enne teisipäeva ja selle ajaga, siis tahes-tahtmata sai selgeks, kes seal esimene tüürimees ja kes on see teine jäse kõige viimased, mis kellast, mis kellani nad vahis seisavad, mida keegi teeb viskel laevas süüakse, kuidas see kõik seal välja näeb. Saigale läbi ronitud see laev ainult korstna otsa ma ei nõustunud ronima, aga la trummi all sai käidud lõputuid koridore ja kõiksuguseid mehhanisme ja, ja kõike seda sai nähtud ja selleks, et aru saada, vaata, kui vähema kõike veab. Selleks oli see reis ütlemata õpetlik. Ja väga palju seiku tuleb praegugi veel meelde, just nimelt tollest reisist. Nüüd olen ma käinud väiksemate-suuremate laevadega ja viimane sõit oli selline, et järgmisel päeval hakkas alles hirm siis kui kodus olin. Et noh, nii väikse laevaga polegi nagu üle Soome lahe sõidetud veel. Aga see esimene liit, tähendab kapten Veskimäe väga õige liigutus ja ilmsetega tarvilik. Noorelt on vist ammu juba merel käinud. Veegaga jah, ja minu esimene meresõit. Võib öelda, no ma arvan, Saaremaal ma olin enne käinud, aga esimene ja minu elu üks, üks suurimaid tõesti, parimaid mälestusi on sellest värskelt meremuuseumisse tulnud ja purjelaev veega sõitis veel ta oli tulnud just parasjagu remondist Loksalt. Kui ma nüüd õigesti mäletan ja ma olin vist kaks kuud ainult muuseumis tööl olnud, nagu ikka suveaeg, siis tehti filmed veegaga taheti filmida, oli, kas Tallinnfilmi? Jah, Tallinnfilmi ühesõnaga ühe meiepoolse filmistuudio ja Tehva koostööna hakati filmima noort Marxi ja noort Engels'i selleks, et noh, natukene niisugust ajaloolist hõngu saavutada. Muidugi tuldi meremuuseumisse, et oleks vaja mingisuguseid eksponaate laenutada ja muidugi meil oli karm käsk, et ilma kultuuriministri loata mitte midagi välja muidugi ei tohi anda, aga noh, nagu kinomeestel ikka, nendel on hirmus kire ja kohe on ja film jääb tegemata ja kõik nisukene naasukene oma hingega, nagu need muuseumi töötajad on, ikka püüavad aidata ja, ja noh, niimoodi asja eest väljas olla ja siis leppisime niukse kompromissi, et laename neile seal ühe laterna ja siis veel paar niisukest väiksemat asja ka selle tingimuse nagu meie inimene tuleb kaasa ja see meie inimene olin siis minna ja, ja siis me läksime, mäletan, päikeli paistis ilus keskpäevane ilm oli noh, umbes niimoodi nagu sõjale eelnev päev, aga, aga ta oli tõesti niimoodi, sellepärast et mina läksin välja mingi suhteliselt niukse õhukese jopega kui keelt, et tuleme tagasi, kuidas keset suve siis niimoodi hakata paksult riidesse panema. Läksime siis vilja igavene Sammerdamine muidugi enne oli ja, ja vega peal oli kapteniks Ants raud siiamaani tuletama teda hea sõnaga meelde ja tüürimeheks Ants sirgu ja mõlemad mehed sõidavad siiamaani. Paar aastat tagasi on sellest 17 ja siis, kui me läksime merele, siis kõigepealt muidugi laeva nimesilt vahetati ära ja mindi välja, seda ma päris täpselt ei mäleta, mulle ka uus ja, ja noh, niisugune kummaline ja ma ei tundnud inimesi ja kuidagi tundsin ennast ebamugavad. Esimene mälestus, mis mul hakkab tekkima, kui me otsime tuult ei olnud, aga purjed oli vaja üles. Ja me jõudsime sinna kuskile Naissaare alla, siis otsustati, et noh, et ikkagi tuleb teha niisugune nägu, et kinol need saaksid purjetel sõitvat laeva film hüppaja. Ja mul on meeles, kuidas Kapdreseduusk ehk kapteni ja tüürimees seisis seal laevateki peale. Kõigepealt vaidlesid omavahel, et kuule, kas sa mäletad, kuidas selle otsa nimi oli, ma ei tea, mis ots otsa nimi nende meelest läinud, minul ei ütle üldse mitte midagi, aga mul jäi meelde, et ilmselt seal midagi oli valesti. Siis ma ei tea, ma tõesti ei tea, kas circa oli siis esimest korda peal või olnud ta kaua olnudki, sest neil oli vaja poistele käsklused, kursandid olid ja siis teine teine tore mälestus on mul sellest, et kursandid hakkasid purjesid heiskama ja siis tuli üks väike tuulehoog, võib-olla pakivaihkuda teda siis peab nimetama ka järsk olid kõik need oli vähemalt neli või viis tükki seal ühe otsa küljes, järsku saad lahti. Plaati Ma mäletan, see oli nii naljakas siiamaani meelde jäänud ja siis mul tuleb meelde, et, et siis muutus kogu seltskond kuidagi niimoodi vaikseks, kadusid ära ja, ja siis, kui oli söögiaeg, siis oli väga vähe inimesi söömas. Minule ütles Ants raud, et tule siia. Me koos sööma, et siin hästi lähed, pane sinna. Maksakaste oli muide söögiks, pane sinna veel võla juurde, et noh, et siis on kõik hästi, mina ei saanudki õieti aru, mis on, pärast vaatasin, et mõned filmitähed olid natuke roheliste nägudega ja Ants ütleb mulle, et mis sa sinna alla minema ja lähed, et noh, et võid olla siin kapteni kajutis ja siis olin seal natuke aega ja me tulime tagasi, nii et see oli augustiöö, pime oli ja käed olid siis ta andis mulle oma lambanahkse kasuka selga, ma istusin seal laadal kõik see aeg, kui me tulime tagasi, päike hakkas tõusma ja me jõudsime, kellele kuskil viis koma jõudsime tagasi ja seda mängu kuidas tuletornid klingivad, kuidas tähed on taevas, seda ei olnud mina elus ennegi näinud ja, ja siiamaani ja kuidas me ei merel just nimelt muidugi kuidas puus, purjelaev elasse, see on midagi täiesti sõnulseletamatult praegu külmavärinad peale asja peale mõtlen, see on olnud minu jaoks tõesti noh, elu võib-olla, et kõige kõige suurem niisugune elamus ja, ja siiamaani ma tuletan seda meelt ja küll küll see oli ikka tore ja muidugi see oli vahva, siis me tulime Tallinna sadamas ja piirivalve muidugi veegana oli laev välja registreeritud, aga tagasi tulin mingi teise nime all, ma ei tea, no ütleme, Victoria korja või mingisuguse teise nime ja piirivalve hakkab üheks, nad olid vaadanud, aga ei olnud veegata mingisugune võõra nimega, siis karjuvad seal, et noh, et kes tuleb, kes tuleb alammehed naerma ütlevad vale nime, need satuvad, lähme natuke aega väga. See on mul ka öelda ja siis on tükk aega vait ja ütleb, et kuidas nii üks laeva jale kesiselt Petraalide raadio teel jalgne. Ja küll nad siis tükk aega õiendaside laevamehed, no et enda juurde ja läksimegi sadamasse sisse, ma ei tea, kas nad pärast sakkidega said selle eest. Vabandage, aga meile tegi see asi ka iseenesest nalja, et piirivalvurid niimoodi hädas. Muidugi, laste venekeelne jutt ja muidugi teine fantastiline sõit oli mul ikkagi sellel suvel käisin kapten voolentsiga selle ühe reisu kaasas öelda, kattunud voolenson. Olen seal laevavraki nisugune pisikene konteinerit, ta veab kapteni laevakapten, kes, kes mu kaasa võttis, et ega see on õige küll, et mereasjandust hästi tea, et noh, et oleks ikkagi kasulik ajakirjanik merele saata, et ikka tõsiselt näeks ja saksa no mis meresõit tegelikult on ja, ja kuidas see põhja minemise ja kõikide sellega on, tehti mulle seal latsi kajutel sõitsin selle reisu kaas tõesti näitasid mulle kõike, mis seal meresõit on, näitasid mulle. Kuidas saab sõita niimoodi Balti meres, kus noh, võib tõesti öelda, et noh, et mis sellel tüürimehed seal teha seisab oma vahi ära, seisab sillas, vaatab Augusesse, päike paistab, ilm on nii ilus, teisi laevu peaaegu näha ei ole. Siis vaatab mingisuguste aparaatide peale, siis läheb, paneb punktikesi kaardile, alles siis on tal veel seal mingi elektronkaart, mille peal on sama koha peal punkt, kus ta näitab, nagu mitte midagi poleks teha. Ma pean ütlema, et kapten leiti ja esimene tüürimees oli üks ukrainlane Nikolai krintšuk. Natika harisid mind väga kõvasti selle meresõidukoha pealt ja rääkisid ikka väga palju seda, mida ütlevad maa peal ei ole mulle kunagi räägitud. Aga nad ise vabandavad ennast välja. Ma olen ennegi kuulnud meremeeste suust, et te ei ole suuremaid lobanuki kui meremehed ja eriti merelt. Arusaadav muidugi siis ma nägin, kuidas on sadamas ootamine, sellepärast kuigi konteinerid peaksid nagu olema kohal, siis ei Kõppet, Karzavnis lihtsalt ei ole seda rapsiõli kõike jõutud konteinerisse laadida veel, mille järgi mördi muutuma ja siis me ootasime seal siis nad millegipärast näitasid mulle, kuidas on torm ja siis kõigepealt Ta pidi ja teistpidi ja Downi saime me Põhjameres tormi saime Läänemeres ja, ja ma pean, ütleme siis nad näitasid mulle ka see on, tähendab et mis asi on nihukest, laeva tunnetus, nii et selle koha peal. Ma nüüd tõesti kõik need asjad üle, mismoodi väikesed laevaõnnetust, no me lihtsalt kogemata sõitsime. Stockholmis käärides sõitsime randa kinni. Kui oleks võimalik ilma selle kogemuseta, mitte et minul oleks hirm olnud või midagi niisugust, laevameestele on see küllaltki ränk üleelamine. Nagu ei taha koha pealt nii palju, et mis põhjusel põhjusel ideeniline situatsioon, kuna oli muidugi noh, täiesti niisugune klassikaline Me sõitsime hakkasime kääridesse või saarestikku sisse sõitma, tegime pöörde ära ja me oleks pidanud nüüd minema jumalast otse. Meil olid kapten, oli sillas, esimene tüürimees oli sillas, kõige kogenum madrus, no ma olin siis nendega juba 10 päeva merel olnud jäänud. Aga juba õpib nägema, et noh, et madrusena, madrus on vahe ja, ja ka tüürimehena tüürimehel on vahe, siis on meil veel Taavi sillas. Jaa, ja me sõitsime ikkagi otse ära. Sellepärast et rooli seaded lihtsalt kiilus kinni ja mitte midagi ei saanud teha, aga õnneks me tulime sealt ära ja noh, pärast siis mehed mulle ütlesid, et meil läks veel hästi otse läksime, et me oleks, oleks võinud juhtuda ka natuke õnnetumalt, et me oleks võinud sinna põhja minna. Aga seeria äärmiselt tõsine asi ja, ja noh see psüühiline pinge, mis ikkagi on merel, see on tegelikult täiesti ettekujud Berdamatu ja näiteks, mis mul esimene kord jättis väga hea mulje. Üldse käisin esimest kord näiteks laevas masinas harjunud, eks ole, meie ehitusplatsi vaata ükskõik kus koha peal. Nisukene ta on, eks ole. Noh, vabrikus kaltsud, siin, mingisugused need märkmed seal, kolmandas, neljandas kohas, lähed laeva, lähed sinna all, mul just tuleb meelde, kui see oli pilt selle laevameister Konga Tööriista kapist ja jumal, ja ma vaatan, see masinaruum on neil Klandsid, ta on puhas, kõik tööriistad, ma ei olnud elus korralikult, tundub tööriistu näinud, kus on tõesti absoluutselt, iga asi on puhas korras oma koha peal, mitte midagi vedel. Ja masinaruumi pooldavad valgeks ärritud seminud õmmeldes ka esimesel korral. Et kujutlesin, et seal on midagi niisugust ilmtingimata ennast ära määrida ei, seal umbes kuus korrust kõrge nagu tehase tsehh Palusalu peal. Seda oli valgeks värvitud, kõik oli valge ja puhas. Need, daamid, aitäh teile nende toredate juttude eest ja ma usun, et vanad mere mehed, need merekarud, kes alati on merejutte kõnelnud ja oma läbielamusi kirjeldanud nad muutuvad nüüd kadedaks teie peale, sest nad ei usu vist, või ei osanud arvata, et nii kenad konkurendid nendel on. Ei ole ikka kõrvaltvaatajad, see mida ikka üks korralik meremees on läbi elanud ja kui ta ikka tõesti rääkima hakkab, see on, see on lihtsalt sõnulseletamatu, see tohutu elamus. Jutud on lihtsalt niimoodi, ütleme mina ja meri. See on lihtsalt, mis meie merest venelastest arv. Meie ei saagi äre mehe jutte kunagi rääkima, sellepärast et kuigi me oleme ka merel tööl, mehele laeva tööl ja vahel keegi, kellele võib jääda laevas jalgu või pahuralt ka öelda, et pealtvaatajaid pole meile vaja. Me oleme just nimelt taandumas. Ja, ja me ju ei tee laevatööd, aga meremees räägib ikka seda, kuidas tema teeb oma meretöö. Valge maja ei karju laeva kohal valge vaba raha, et katta laevalael. On. Ja. Ja. Ja. Käed on Helgi Erilaid neid teises käes. Päike, poolu lendab meiega kännu. All oli ja ja. Ja. Meie vanakooli täitnud oli tuud, on vaat et ammuli ja kakao ja Ott on all-i peal. Ja kui jõuad ükskord ruut, naabrüllatud kliendi lapsi vahepeal on haige, ei toonud. On. Ja. Ja. Ja. Ja jälle ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.