Ahoi kõigile keskkonna nüüd, sügise hakul seda rahutut merdamaks peavad. Meresaade läheb Eesti merelaevanduse eestkostel ja nüüdsest siis ikka üle nädala. Täna oleme Eesti mereinspektsioonis ET kõnelda rahvusvahelisest õlireostustõrjeõppusest palex delta 97 mis seekord meie vetes peeti. Mereinspektsiooni tehnikaosakonna juhataja asetäitja härra Tiit tuhkla. Need on ju rahvusvahelised alalised õppused, millest meie eriti osa võtnud ju pole. Osa võtnud oleme ühe korra möödunud aastal Rootsis, enne seda oleme käinud vaatlejatena. Õppuseid Rantab Helsingi komisjon, see on rahvusvaheline organisatsioon, on Läänemere looduskeskkonnakaitse komisjon. Kes siis reguleerib selliseid küsimusi selle komisjoni esiühinenud kõik Läänemere äärsed riigid üheksa riike siis praktiliselt selline õppuste korraldamise järjekord jõuab siis kätte iga kaheksa aasta tagant. Meil oli ta muidugi esmakord sellises suures rahvusvahelises mahus osavõtvate riikide laevade kõigi tehniliste vahendite poolt. Hakatuseks päris keeruline asi. Mida nendel õppustel tehti, kõneleme, võib olla lahti. Osad õppustest stsenaarium nägi ette tanker Viimsi peale Muuga sadamast väljumist jooksis madalikule karbimadala piirkonnas tekkis siis madalike jooksmise tagaajale leke, kus hakkas välja voolama vigastatud tankist masuuti tankeris vastavalt kehtivale korrale informeeris kõiki instantse siis eesmärgiks oli väljavoolava nafta leviku võimalik maksimaalne liigne piiramine välja voolanud naftavälja korjamine merest ja vigastatud tankerit siis igast tankist, selle nafta ümberpumpamine, teisele tankelile, tankeri veealuse osa ülevaatus, muidugi naftat ega midagi merre voolanud, seda imiteeriti turbaga ja siis muidugi operatsiooni käigus, et vaadata, kus kohal see naftalevik, kuidas ta areneb, selles kasutasime helikopterit, väikesi laevu ja kuna meil on olemas arvutis sees naftareostuse programmeerimise programm modelleerimine, siis tegime selle arvuti peal ka vastavalt siis sellel momendil olnud ilmastikutingimustele tuule suunale kiirusele modelleerisime siis sellele nafta võimaliku levikupiirkonna. Meie dispetšer siis kutsus välja kõik vajalikud spetsialistid hakkas tööle siis operatsiooni juhtimisel papp, kõigepealt saadeti välja seda kohale meil siin käsutuses olevad laevad, mereinspektsiooni laevad siis Eesti veeteede ameti laeva Eva 316 millel heaks on meil olemas spetsiaalsed ka ülikooliseadmed, saatsin välja avariipartii Muuga sadamast tähendab meie mehed vajalikud seadmed, pumbad, õlikorjamise vahendis, Kimmerid. Tuukrid läksid välja, et vaadata, kuidas siis selle tankeri veealuse osa vigastuse, kas saab seda tekki sulgeda v, kuidas olukord on. Ja kuna tinglik reostuse levik oli nii suur, siis vastavalt kehtestas tallaks informeerisime oma siis siin naaberriike. Et selline asi juhtus, ja hiljem, kui selgus, et see tinglik leke on ikka küllaltki suur ja välja voolama Kantensiivne siis jälle vastavat, palusime nendelt riikidelt tehnilist abi. No see antud juhul vastavalt stsenaariumile, kellelt mingit laeva asja teatud aja möödudes ja katsusime kõike seda siiski võimalikult reaalsuse piirides teha, mitte nii, et kõik on stardivalmis, hüppavad mitu tundi hiljem, siis tulid kohale jõudma vaevalt Soomest, Rootsist, Venemaalt, Lätti laev, Taani laev ja vastavalt selle reostuse levikule. Asusime siis tegutsema kokku, korjama, välja voolavat tinglikku. Mäletad, kui me olime selles siis lõpuks jagu saanud, on nad siis sai lugeda, et õppus on lõppenud. Saavutatud küllaltki maksimaalne edu muidugi edu saavutamine selliste tingimuste juures võib lugeda täiesti 90 viieprotsendiliseks rohkemaks võimalik, sest tegelikult oli vaikne ilm, tuul ei olnud kuigi tugev, lainetust ei olnud. Isegi praktiliselt, kui oleksid sellistes tingimustes reostus, siis oleks seda olnud võimalik küllaltki lihtsalt kokku korjata. Põhikoordinaator ja korraldaja oli Eesti. Selliste õppuste ja samuti ka praktilises elus juhtuvate avariide eeltingimuseks, kus võtavad osa mitmete riikide laevadel, alati korraldab ja vastutab pool see riik, kelle mere Apatooriumil selline asi juhtub. Ja sellise rahvusvahelise praktika kohaselt loetakse, et kuni 500 tonnise reostus nii peab iga riik siiski ise hakkama saama. Aga kui juba reostus selgelt on juba üle 500 tonni võim tulla, siis võib juba Abivad enne seda justkui ei loeta heaks tooniks, näitab riigi enda saamatust, aga abi võib ka muidugi koodist ja juba sellepärast, et kuigi see reostus oli nii suur, aga ta võib teatavalt tugeva tuule ja hoovuste mõjul väga kiiresti Soome randa jõuda jääga soomlasi jälle sugugi huvitatud, et neile kasvõi seal 50 tonniga jõuaks, siis sellisel juhul nad juba ise on huvitatud sellest, et siis Soomest oli meil abiks on spetsiaalselt reostuskorjelaeva Rootsist kaks Taanist, üks Venemaalt, Lätist olid sellised laevad, kes paigaldasid ujuvaid pool tõkkeid selle reostuse leviku piiramiseks. Samasugune laev oli Tallinnast Paljassaare sadamast. Siis oli teinud tanker, kes siis kellele, et ikka ääreni voolikuid ja kõik peale ja pumbad tööle, fetka ikka pumpasin metallist aha, lahetikaid, pumpamine käib ühesõnaga selle madaliku visatud tankeri vigastatud tanki tühjaks pumbata. Helikopter siis Eesti piirivalve lennusalga oma lendasid ringi ja siis vastavalt tegi, andis lubagi informatsiooni operatiivselt kuhu see reostus on levinud ja kus poolte niimoodi tegutseda, arvestades seda, et siiski selline operatsioon ehkki ta oli õppusega ikkagi esimest korda korraldada ja see ettevalmistamine ja eks ta on ikka seal päris suur tegemine ja peab ütlema, et pärast järgmisel päeval oli see õppuse arutelu oli kõikide rahvusvaheliste vaatlejate ja siis laevade kaptenite osavõtul siis üldiselt kui just mitte väga ja ka siis väga sinopoli kippus olema see hinnang. Kahtlemata oli seal väikesi märkusi, mis ikka tulevad ette, aga hinnang oli, läks kohe süda kergemaks peale tähed, ehk saame ikka millegagi hakkama kaadis. Jutt oli sellest, et 500 tonni lise õlireostuse puhul peab iga riik ise hakkama saama. Kas Eesti riik saab Seda on raske öelda, sest see kõik oleneb täiesti ilmastikutingimustest, sellisel juhul näiteks kui oli see, kus oli vaikne meri võib isegi lugeda, et kui see kõik see reostus ilusti kiiresti poom tõketega ümber piiratleta küllaltki väikesel alal on ja siis välja korjata puiduga, ta võtab aega, see oleneb korjeseadmetes Kimmerit, kõikide seadmete võimsusest, pumpadest, aga seda on raske öelda, aga tänase ilmaga, kus juba tuule kiirus suur, ta väga kiiresti levib lainetuse ja kuskil koguneb väga paks kiht hakkab alla vanduma, siis aga ausalt öeldes tahaks proovida ka parem, kui sellist juhust ei tuleks, peaks saama hakkama sellepärast et nõuete järgi ja see tehniline varustus, mis meil nüüd on olemas, on kõik väga kaasaegne. Nii et selles suhtes ei tule meil mitte kellegi ees häbeneta. Muidugi ei ole meil tervel Eesti rannikualal sellist laaside ladude hulka nagu näiteks Taanis on siiski kõik siin praktiliselt Tallinnas need asjad, mis on võimaluse korral siis saame kohale transportida ja teha, eks tulevikus oleks muidugi ideaalne või Pärnus siis ka Saaremaal ja põhjarannikul kusagil. Baasikus oleks suurem hulk seda varustust, et see teeb selle koha peal tegutsemise alustamise tunduvalt kiiremaks. Aga noh, see on tulevikumuusika selja taga on nagu ikka meie riigis see õnnetu vaesuse, rahapuudus ja. Kui mitu organisatsiooni õlireostusega tegeleb? Kui mõelda seda teha võivad, siis neid jagub siin küllaga puhtalt reostuse korje, mis levib juba merele, see on siis mereinspektsiooni osa täielikult. Aga kui sadamas midagi juhtub, siis sadama territooriumi või akvatooriumi, õigemini reostuse lokaliseerimine likvideerimine on iga sadama enda kohus. Selleks peavad olema temal siiski sellised vahendid, et näiteks pooltõketega kiiresti sadamast väljapääs tõkestada, sadama siiski ikkagi kiviseinte vahele, seal teda aega koristada, seal peatähtis on see, ta ei levi kusagile välja. Toome välja, see on puhtalt ikka ainult mereinspektsiooni kohustus, teisi paralleelseid organisatsioon ei ole. Kas on Eesti rannikul olnud ka niisuguseid reostuskoldeid, millega olete hädas olnud? Tegelikus elus juhtus 12. veebruaril. Õppe-treeninglaeval samas sai seal lainetusega vastu kaid korpuse vigastuse ja tegelikult siis voolas merre üle 32 tonni masuuti, mis oli muidugi väga raske külm jäämeres. Aga õnneks oli ta isegi sadama batooriumil issand laiali, aga levita sai kõik see laevi seal poom tõketega ümbritsetud jahvassis 12-ni. Päeval alustasime 15-l päeval lõpetasime, aga saime seal 32 tonni kätte, nii et see oli kohe näide, et ikka millegagi saame hakkama. Kui palju on meil inimesi Eestis, kes oskavad neid vahendeid kasutada ja kes üldse teavad, mis asi on õlireostuse likvideerimine või? Kõrvaldamine inimesi ikka on, sellepärast et juba igal sadamal on olemas ikke tööjõud, kes seda tööd hästi tunnevad. Ma võiksin isegi siin nimetada näiteks Eestimaa ühe suurema fanaatiku, see on Paljassaare sadama pommide paigaldamise, laeva kaptenihärra, Kreitzbergi, kes on seda tööd väga pika aasta teinud tõesti tundunud, suhtuks sellesse. Siis on olemas aktsiaselts ökoloog, kes paikneb Vene-Balti tehase territooriumil, kelle juht härra Tammert on, kus on samasugune selle ala fanaatik ja väga suur spetsialist, kelle peale võib alati loota. Eks teistes kohtades ka inspektsioonis. Võtame kas või selle, kes on siin Rootsis õppinud kuuajalistel kursustel, Rootsi rannavalve juures on meil neli inimest. Augustis algul viidi läbi rahvusvahelise mereorganisatsiooni vaatleja juuresolekul ja linde tuttuue programmi järgi. Õppus nii hästi teoreetiline tüüpiline, kus siis meil mereinspektsioonist võttis osa 16 inimest. Kõigile väljastati, käis vastu rahvusvahelise mereorganisatsiooni sertifikaat siinses praktiliste õppuste käigus meie laevade meeskonnad, kes tegelevad nende õlide probleemide, kõiki neid seadmeid, mis nende laevade oskavad käsitleda. Tööle ja seesama rahvusvahelise mereorganisatsiooni programm näeb ette nippel teise astme õppuse ja siis praktilisel teoreetilise praktilise, kus siis selle lõpetajad saavad juba sellise õiguse, et nad võivad olla, siis ütleme seal õlireostusega õnnetus avariipaigas, päästetööde juhtidena ja siis kolmas aste on veel siis kus need asjadele juhid saavad juba sellise ettevalmistusega võivad siis juhtida eed operatsioone rahvusvaheliste ühistööde käigus, noh, selline analoogianites, nagu meil oli praeguse õppuse ajal, kui see praktikas juhtub, et siis on ta täiesti rahvusvahelise mereorganisatsiooni sertifikaat kraadiga spetsialist kes siis saab mitme riigi erinevaid üksusi jõude kasutada, aineid saega arukalt juhtida. Härra rohkleda, te nimetasite, et teil on programm arvutis kuidas tegelikult käib siis see läbimäng. Mine, kuidas arvutit kasutate, lähteandmetena pannakse siis siis ütleme, tuulaja hoovuse suund ja kiirus siis on selle asukoha kaart on nagu merekaarti sinna siis selle reostusallika põhjustaja siis palju seal seda õli välja voolab. Ja siis edasi arvestades Tuulaja hoovuse suunda, kasvanud siis nende koosmõju või eraldiirideks hullemaks ühele proos teisele poole ja siis annab juba nii pikaks ajas või siis teha, vajalik on kas kaheks tunniks või 10-ks tunniks päevaks või kaheks ööpäevaks annatlega vilgi, kuhu see reostus levib ja siis, kui suur on selle teostuse pindala, see annab siis juba ettekujutusega tema hulgast rendib siis sellepärast arvutist välja kaardi peal ja pilt on juba silma Santodopos jaoks tegime programmi neljas erinevas variandis arvestusega seitsme tonni Bear. Küllaltki efektiivne asi ja Soome reostuskorje la hallis on väga noh, selline moodne ja hästi varastades spetsiaalehitusega laev, nemad tegid arvuti peal samasuguse modelleerisid, selle prognoosi ja tulemused olid. Ma ütleks, et peaaegu punkti pead sarnased. Aga muidugi, kui arvutit ei ole, siis saab seda modelleerida lihtsalt graafiliselt kassist, ainult tuule suundliku tuul voogusid erinevas suunas, siis lihtsalt nagu vektoritena ja tuleb sama tulemus välja. Ma võin tuua näiteks võrdluseks, kui siin 1993. aasta jaanuaris Kopli poolsaare otsas jooksis madalikule tanker Kihnu siis kui Eesti päästeameti spetsialistid tegid selle modelleerimise graafiliselt ja pärast sama võrdlesime siis Soome reostuskorjelaevahalli arvutil tehtud prognoosika olid kael analoogsed, siis seal tekkis tõesti küsimus, et kui see nafta, kõik, mis seal peal oli, oleks merre voolanud, siis selle tuule suunaga oleks väga ruttu ja Donald terve Tallinna lahti ja nii edasi kõik kaetud õlikihiga. See õnneks niimoodi juhtunud. Et see tulemus on täitsa ühesugune praktiliselt siis lähteandmeid ja põhimõte on nikeks arvestada ikke ühtesid samasid tegureid. Ja kui mingi õnnetus juhtub õli merre, satub siis põhikoordineerija selle reostuse likvideerimisel on ikkagi merega. Inspektsioon mereinspektsioon igal juhul ja siis tema juba vastavad siis sellest reostuse hulgast olenevalt olukorras siis kasutab oma andmebaasi ajusid, keda on vaja appikutse, kus kohal, sellepärast et sellised andmed on meil ikkagi kõik olemas, millisel organisatsioonil, kellel midagi on olemas ja mis olukorras saab neid kasutada ja nii et kõigest sellest lähtudes siis fantaasiata nuputamiste kiiret tegutsemist ja mida kiiremini see asi kõik liigub, käib seda kindlasti efektiivsem ja on tulemas. Väikesi reostusi, juhtu köika, aga need on niivõrd kohaliku tähtsusega, et võib-olla teie Ei ole vaja või kuidas kolla juhtub kusagil sadamas naftaterminalis ja kui seal siis midagi läheb vette, siis seal on juba ise oma vahenditega likvideerib selle häda neid õli, likat tegelikult täiesti teadmatus kohast ja kusagilt tulevad ikka, neil on siin hästi Tallinna lahes kui mujal. Kas siis juhtub niisugune väike näpuviga või, või on ka, käisid kuskil keset Läänemerd, kui mõni nii-öelda jutumärkides kavalpea harva pakkuda seal õlise, kus pilsivett pumpab väljad? See jääb märkamata, aga kui rootslaste anna valvetalituse luurelennuk lendab üle jääva infrapunas foto teeb, siis on nii kenasti näha, kuidas laev läheb. Foto peal on kohe koordinaadid ja kella ja kui pikk see must lont taga on ja kui seda kindlasti Hamilineväärset läbida, eks see on juba nii-öelda väga lihtne asi. Vastutustunne ikka inimestel ja arusaamine, et see meri, mille kaldal me elame ja millal me sõidame, et see on ikkagi meie kodumeri, see on meie kõigi jaoks ja kui me teda teostame, siis ainult palvendame juba oma elukeskkond. Kas meremehed on muutunud hoolsamaks või on see lohakus ikkagi vereselt umbes mõisa köis, las lohiseb. Run reeglina tõesti muutunud hoolsamaks ja võib-olla mitte just ma ei taha nüüd tõesti kellegi kohta halvasti öelda, palun juba ette vabandust, aga eks ikka need suured rahalised trahvid ja nii hästi halduskorras, mis tehakse otsese süüdlasele trahvi, kui ka keskkonna tekitatud kahju eest. Summonnerlika panevad kõvasti mõtlema, kui suur sõbrafon, mära inspektsioon, inspektor saab teha kuni sadanud keskmist päevapalka, mis praegu kehtib siin siis konkreetsele inimesele. Ta ütles, et inimesed ei süüdlasele ja 2800 krooni maksimaalne merereostuse ees. Kui sattus juba naftaprodukt vette, siis keskkonnale tekitatud kahju eest mul ei ole seal tabelesin laevu pärast, seal on ikka jah. No ütleme näiteks selle eest, mis läks 32 tonni masuuti selle õppe-treeninglaevalt, also vas vete, ehkki ta korjati ära, see maksaks Arsamassile uskuma. Kaks, 6,3 miljonit loodusele tekitatud kahju. Vot sellised on suurusjärgud, tahaks loota, et neid õnnetusi ei juhtu õnnetustega muidugi nad ei hüüa tulles. Ja nüüd ka veel väike ülevaade ajalehest meremees. Sellised. Septembrikuu numbris on palju juttu suvekuudel toimunust. Põhjalikult on kõne all Eesti korraldada olnud reostustõrje, õppus ja Kuressaare esimesed merepäevad. Veel istutakse ka kaptenite ka Saaremaa pääl linnas kapteni kõrtsis. Veel käiakse kokkusaamisel suurel põllul, kus aurulaeva avitamiseks viipidest sümboolne meeskond moodustati. Jälgitakse ka suure Tõllu regatti, millest needsamad tähtsad tegelased, osa võtsid. Merendus suve olulisi sündmusi oli teisigi. Balti laevaremonditehas andis piirivalvele üle jääklassiga kordoni kaatri. Kundas avati mereklass ja merekooli õppelaev tormilind, käis suurte purjekate regatil. Khatisaak. Veel käiakse Eesti noorte mereklubi suur lahega Vormsel reisilaevaga Stefani Ruhnul piirivalvelaeval kõhu vaadati meeste igapäevast tööd. Juttu ja pilte on ka kaitsenäitusest. Lehenumbris on veel suvine Pärnu päevik ja mitme kandiverelisi välisuudiseid. Niisugune oli väike ülevaade ajalehest meremees. Ahoi kõigile jälle kuulmiseni kahe nädala pärast.