Ahoi kõigile, kellele meri leiba annab, kes merel kodumaa teenistuses, kes merepiiri, valvamas meresaade. Oi on täna piirivalves, täpsemalt kõneleme merepiirivalvest. Olen siin nii nagu rahvakeeles või meeste keeles öelduna peakontoris tegelikult peastaabis piirivalve ülem, mereväe kapten Tarmo kõutsteeameti. Valesti või eriala poolest oletegi tegelikult ju meremees, nii et merepiirivalve on päris kodune sidee jaoks. Jah, kui jälgida hariduselukäiku, sest tegelikult olen ma puhas meremees, jama, porgand, aastad on ka mereavarusi küntud erinevates ametites viimased aastad kaptenina ja selle jätkuks ka siis pärastena Eesti merehariduse taasloomine ja Eesti mereharidusega kõrgtasemele viimine toimus minu juhtimisel aastal 90 93. Ja sealt ma tulin otse üle siis piirivalvejuhtimise peale, kui algul tundus olevat vaat küllaltki imelik, et kuidas neid meremees ja piirivalve siis tegelikult on see päris omavahel seotud asi, sest suurem kogu Eesti piiri on merepiir. Ja selle tõttu ei olnud siin minu jaoks midagi eriti uut. Eesti piir on tinglikult jagada Need kaheks osaks, maa ja merepiir. Merepiiri juhib meil mereosakond, ülemaks on siis kopter major kapp ja temale alluvad siis need piirkonnad, millised tegelevad merega valvega, see tähendab Pärnu, Saaremaa, Hiiumaa põhjapiirkond piirkonnal on siis omad merevalvekordoneid ja nende kordade koosseisu peale inimese radar, tehnika kuuluvad ka siis ujuvvahendeid, see tähendab kiirkaatrid. Peale selle on meil piirivalve päevade üksikdivisjon, kuhu kuuluvad suuremad laevad, millised antakse siis piirkondade alluvusse operatiivsus alluvustähtajaliselt selle jaoks, et nad oma funktsioone koha peal täidaksid. Selle aja, kui laev on antud piirkonna alluvusse, siis laeva opereerib piirkonna ülemhetkel. Suudame kontrollida Mulle täiesti merepiiri sajaprotsendiliselt ka radaritega hea ilma puhul ja nõndanimetatud laevaklassiulatuvalt, see tähendab, et need radarit, mida me praegu kasutame spetsiaalselt ehitatud piiri valvamiseks, Mäedan navigatsiooniradareid, kuigi mõned nendest on päris head, nagu nüüd hiljuti üles seatud härra Laar näiteks Ruhnu saarel peale seal Eesti piirivalve vastutab ka merepääste eest ja meie rahvusvaheline merepäästejuhtimiskeskus emmersessi asub meie merebaasis süstas. Ja välja selle peale selle veel kolm raadiojaama, üks Saaremaal üks Hiiumaal, üks Narva-Jõesuus ja kõik need neli raadiojaama, siis raadiokeskust võtavad vastu ka merehädasignaale hüva ringselt. Ja neid signaale meil muidugi jätkub, kuna Eesti veed on muutunud väga populaarseks huvipurjetajatele ja suvitasin Eesti randade ümbruses, on sadasid huvialuseid, kellelegi ikka midagi juhtub ja teisest poolt olgu see koosseis on need spetsiaalselt välja õpetatud ja treenitud ka merepäästepuhuks ja ja pidevalt tuleb olla väljas küll kalameeste, küll muude huviliste abistamisel ja päästmisel ja ka piiririkkujate kalal kalapüügieeskirjade rikkujate püüdmisel merel. Kas mujal riikides on ka nii, et piirivalvele on antud päästeülesanne? Üsna paljudes riikides on kõige lähem näide on muidugi Soome piirivalve, kellel on täpselt samad funktsioonid ja kes suurepäraselt saab selle merepäästega hakkama nagu näitas ka Estonia hukk ja Estonia abistamine, mis toimetati siis piirivalve merepiirivalve juhtimisel ja ka suuresti nende jõududega, sest kõige edukamad selles operatsioonis olidki Soome piirivalve merepäästehelikoptereid. Hea on kuulata praegu, et teie piirivalvel rahva ees saladust ei ole, oli ju alles veel kümmekond aastat tagasi, nii et see oli nii kohutavalt salastatud selle suure riigi sees, et me ei saanud mere äärde, ei saartele piirivalvest rääkimata, see oli nagu kuri koer, keda kõik kartsid. Praegu ma kujutan ette, et meie merepiirivalvel ja piirivalvel üldse on vist rahvaga korralik hea läbisaamine. See on üks meie põhilisi töösuundasid et seaduskuulelikud inimesel peab olema vaat võimalus suhelda piirivalvuritega otse oma hädaabivajadust teadvustada, selle jaoks on teadvustatud koha peal kõik kontakttelefonid, samuti on merevalve üles Ranne nüüd kontakteeruda kohalike elanike ja kaluritega selle jaoks, et juba hädaolukorda ette ja hoida selle jaoks saada teada, kes, millal, kuidas merel läheb ja kui keegi jääb järele kauemaks, siis ka vastavalt kohe abi osutada. Inimesed on erinevad, mõnele võib-olla meelde, et piirivalve tunneb huvi, kes merele läheb samal ajal kui häda käes, siis tihtipeale on pärast vastupidi tunnistatud, et kahjuks Jahney teadvustanud, et merele kavatsen minna ja siis on väga raske abi osutada. Kas see laevastik, mis teie käsutuses praegu on, on piisav, et piiri valvata? Hetkel me oleme suutelised muidugi üsna paljukski. Ja võrreldes meie lõunanaabritega me oleme jõudnud väga kaugele ette nendest, kuid jällegi Soomega ennast võrrelda ei suuda. Kuna Eesti riik ei ole nii rikas, et nii võimast masinat, Erki kui seda võib niimoodi öelda muretseda, kuna meie laevad on suuremalt jaolt saadud ikkagi humanitaarabi korras ja nende vanus ületab juba 30 aasta piiri. Ja loomulikult nende aluste korrashoid on kulukas, raske vaevanõudev. Kuid pean meeste kiituseks tunnistama, et pea kõik laevad on meil pidevalt väljas ja kui midagi juhtub, siis remont toimub ka kiiresti ja ilunult läks nende vanade laevadega, tegeleme teiselt poolt ka arendab meid, sunnib rohkem pingutama. Kui rääkida juurde veel muust tehnikast, siis radarite väljavahetamine on meil lähiaastate plaanis. Ja lääne põhja piiriprojekt on juba tegemisel teadupärast idapiir. Praegu ehitus toimub idapiiril ja olekski täiesti loogiline, et idapiirile järgneks ka neid merepiir. Seda enam, et vastad nõudmistele, peab olema Eestis automaat ultralühilainesüsteem juba 99. aastal töös, nii et need kaks asja omavahel on seotud, ei jääks selles süsteemis näiteks Ruhnu radaritorni radar paigaldamine. Ruhnu kordoni sadama rändamine on loomulikult väga tähtis punkt, sest muidu Liivi laht jääb meil väga hõredaks. Kas merepiiri palju ringutaks, tuleb ikka ette ja teha midagi pole, mida aeg edasi, seda vähem ja vähem. Niisugune pidev jälgimine, iili rikkujate püüdmine omab preventiivset jõudu. Ja nii kui näiteks idapiir oli meil esimesed aastad tõsine probleem, kus osa rahvast nagu ei tahtnud tunnistada, et nüüd ei ela enam ühtne, jagamatu ja suur, vaid on ikkagi kaks eri riiki, nii ka siin ütles. Palju toob aeg ikkagi korrektuuri ja arusaamist, et riigil on piir ja piiri peab jälgima, kas need rikkumised on olnud juhuslikud või on kohe täiesti tahtlikud. Suurem osa nendest rikkumistest pigem kipub olema juhuslik. Kuid on ka üksikud tahtlike, kui tegemist on varastatud kaatrite toimetamisega, püütaks läbi viia teistesse riikidesse, kui tegemist on salakauba vedamist, katsetega ja nii edasi, on seda palju piisavalt ja isegi küllalt. Meil on väga palju tööd selles suhtes ja pöörlev, vaata, kui sa tööd tahetakse teha ja kui siia juurde veel vaadata meie passikontroll sadamates, siis võin lihtsalt tuua teatud näitajad. Möödunud aastal läbis Tallinna sadamat näiteks kolm ja pool miljonit reisijat ja sel aastal me ootame nelja miljoni ja isegi üle selle arvu, see tähendab seda. Pinge on järsult kasvanud. Ja me oleme talle sadamale teinud suuri investeeringuid ja kõvasti pingutanud reisijate kontroll seal viia Euroopa tasemele. Võib-olla nagu tundub, et nüüd reisijat kontrollitaks natuke kauem kui varem oli, kuid tahan öelda, et reiside kontroll on läinud lihtsalt asisemaks. Me ei saa lubada, et me ei tea, kes riiki tuleb ja kes riigist lahkuvad. Kui on piir, siis piiri peab lihtsalt valvama, ütleme nii, et kompuutrit ja skannerit sisseviimine on viinud sellel alal Eesti piirivalve Euroopa tasemele. Ja nüüd on meresaate mikrofon. Piirivalve merebaasis siin Kopli poolsaare tipus. Keset kaid seisame, aga laevu eriti näha ei ole, välja arvatud ainult üks piirivalvelaev marru see on väga kiire laev, nii nagu ma juba tean, piirivalve mereosakonna ülema asetäitja kaptenmajor Jüri Kreek. Laevad on kõik merel, meil on kaheksa laeva enam-vähem seda klassi nagu maru ja seitse neist on praegu ülesannete täitmisel mööda Eesti rannikut, kes siis triivis või ankrus ja mõned mõnes väikesadamas kus siis piirini on küllalt väike maa. Laevadel ei ole ju üksi piiri valvamise ülesanne sama palju ja ma ütleks isegi rohkem tööd kui piiriga on meil tegemist inimelude eest hoolitsemisega ja mereotsingutega, nii et see on täiesti loomulik, et meie mehed on ikkagi vägagi merel. Enne kui siia tulime, ütles härraga õudset, no lähete siia baasi, siis näete, et elu läheb edasi, ehitatakse, remonditakse ja tõepoolest ega üsna raske oli teie kabinetti pääseda. Eks me oleme püüdnud hoida ennast tänapäeva tasemel, kui me selle baasi saime ja kaua aega me lihtsalt olime sunnitud kohendama, kuna oli tähtsamaid ülesandeid ja tähtsamaid objekte ja me saime omadega hakkama. Aga nüüd on väga rõõmustav, et, et merebaas piirivalve merebaas hakkab saama juba tänapäevast nägu. Siin merebaasis ei ole üksi meie mereosakond, vaid on ka piirivalve olevide üksikdivisjon ja on ka põhjapiirkonna keskus. Nii et osa ja meie ruume on juba remonditud ja praegu on siis järjekord piirivalvelaevade üksikdivisjoni staabi ja mereosakonna maja käes ja ma arvan, ei lähe väga palju aega, kui me võime ka öelda, et me oleme saavutanud Euroopa taseme aga ees on kai remont, nagu te näete peale arvutusi, analüüse ja paljusid vaidlusi, diskussioone, leidsime suhteliselt odava variandi ja ma loodan, et see kaiots, kus te näete seal killustik on pealt, siin on mõnes mõttes kosmeetiline selline remont, et tänavatalveks saab ka see korda. Meil on mõneti lihtsam, sest meie laevad ei vea poega ei vea kala sellepärast kail ei ole vaja teha tõsteseadmeid Kaian ainult hoolduseks ja Me katame nad ilusti, plaatidega on teatud määral loogilistega, millel me seisame, sadama hakkab vähehaaval juba jumet võtma ja kõige suurem probleem võib-olla ongi selles, et meie laevad on ju sisuliselt ikkagi vaat mis meie head naabrid tunnistasid enda jaoks liiga vanadeks. Meil on nad nüüd mõningaid juba viis aastat käigus olnud. Muidugi on väga meeldiv, et me sel aastal saime selle pikeri. Ja veidi kurb on, et see järgmine pikeri tüüpi laeva ehitamisega on nüüd teatud raskused. Teisest küljest on meeldiv head naabrid, põhjanaabrid, hõimu velled kinkisid meile väikese 16 meetrise laeva projekti. Me nimetame teda Villuks, soomlastel oli ta rauda Willi niukene universaalne mis meie oludes on talvel võimeline jääs sõitma ja päästetöid suvel tegema. Ja praegu on välja kuulutatud konkurss siis laevatehastele sellise ehitamiseks. Nii et me oleme siiamaale jälginud ikkagi seda suunda, et vähehaaval Me oma laevastikku kujundame selliseks, nagu ta eesti oludes vajalik. Meil praegu on ju küllalt kihvt, läks mitmekesine laevastik, laevatüüpe on üksjagu ja meil on ju need laevad, mis lihtsalt naabrid on meile kinkinud peale pikeri ja kiiru, mille me Venemaalt ostsime, teised laevad on ju ikkagi kasutatud laevad. Ja tegelikult laevaehitus on ikka suhteliselt kallis, laevaehitus on kallis, aga teisest küljest, kui vaadata maailma praktikat, siis on huvitav, et kõik need maad, mis tänapäeval on jõudnud kõrgele jõukus tasemele või tehnoloogia tasemele, kui nad vähesed riigid olnud, on alustanud suures osas laevaehitusest. Ja seepärast teeb minule mehele meele kurvaks, et Eestis on midagi nagu kivi taha jäänud. Meeldiv on vaadata, siit näete üle selle basseini balti tehast, Balti tehas, tõesti, me oleme naabrid ja peab ütlema, et on väga edukalt hakanud oma tööd tegema küll meile eriti meeldivaks, öised vahikorrad, aga dokk tihti töötab kolmes vahel, sest see näitab, et meeste tööd hinnatakse ja nad on leidnud oma niši ja siin on väga paljude lippude all alates Vene ja Ukraina lipust ja lõpetades seal Küprose teiste lippudega. Ma olen näinud siin Hollandi lipu ja Norra lippu ja ikkagi ka ära nende Euroopa mere riikide lippe. Nii et nad on teinud omale nime. Seepärast tahaks kangesti, et meie laevaehitus hakkaks ikkagi arenema. Ja seepärast on ka meil ikkagi põhimõte, et tahaks omale tavad eriti riikliku tellimusega tehtud laevad, et need tehtaks Eesti maksumaksjate poolt. Sest iga majandusmees ütleb, et see raha, mille me paneme oma tellitud laeva, tuleb mitme ringiga praktiliselt riigikassasse tagasi. See on nii, kui Lomonossovi Haine jäävusseaduste järgi vaatame häid naabreid, näiteks rootslasi, keda tõesti ei saa süüdistada raiskamisest, siis Rootsi riik abina ei anna välja Rootsi kroone, ta annab materiaalset abi. No näiteks kas või meie juhul Rootsi riik on meile kinkinud nii mõnegi korraliku kaatri, aga nad on need kõik enne ära remontinud, kapitaalselt. Sisuliselt paa jäi Rootsi riiki ja meie saime kõik need kaotasid, nii et siin on majanduslik mõtlemine väga kõrgel tasemel ja saame nagu meil praegu propaganda käib, et läheme koopasse sisust geograafilist, me oleme Euroopas. Mina teeks teise loosungi, et hakkame mõtlema majanduslikult, eurooplaste moodi, minule teeb näiteks väga haiget, otsekui ma loen, et koolile telliti mööbel välismaalt. See on minule mõistmatu. Kuidas on, aga meestega, keda te laevadele panete? Need peavad ikka olema korraliku rühiga meremehed, kes armastavad ka sõjaväedistsipliini, sest piirivad või see ei ole mitte naljaasi ja ilma konkreetse korraliku sõjaväelise distsipliiniga ei ole meie töö mõeldav. Sest küsimus on ikkagi minutites eme laevade valmisolek on väga kõrge. Teisest küljest peab kohe ütlema, et meie mehed, kui meremehed on täiesti arvestatavad, merd sõita oskame ja neid ülesandeid täita me oskame. Mida näitasid ka tänavu suvel läbi viidud rahvusvahelised mereväeõppused. Nii ämbersii kui ka balt tops 96, millest meie laevad osa võtsid vägi ja nagu te ütlesite, rüht ja kõik muu. Ega seda harjutatakse sisse juba varases korruses ja väga raske on nüüd teha, ütleme kuskil 40 aastasest karust Niukest korralik ohvitserid, see ongi meie probleem. Praegu ongi meil tulnud periood, kus sisuliselt kvantiteet peab üleminek kvaliteediks ja meil hiljuti oli nõupidamine, kus piirivalve allüksuste juhid ja ütleme kogu piirivalveladvik jõudis täpselt sarnasele järeldusele, analüüsides meie olukorda, see ei kehti üksi mereosas, vaid ka samad probleemid on meie maa osas ja on võetud vastu otsus kõvasti pöörata tähelepanu rohkem sõjaväelisele küljele ja loodan praegu käivad tugevad ettevalmistus tööd, et meil siiski veel selle aasta sees oleme kaitseministeeriumi algatus näitusel ja kõval toetusel samuti kaitseväe peastaabitoetuselt võimelised alustama mereväelipikute kursustega. Neil on palju diplomeeritud noori tublisid mehi kes peavad saama siis natukene rohkem sõjaväelist ettevalmistust ja nii aste-astmelt. Võib-olla me jõuame nelja-viie aasta jooksul ka selles asjas enam-vähem naabrite tasemele, mis puutub lõunanaabrid siin, meie tase ei ole sugugi halvem, aga praegu mõtlesin just teisi naabreid. Kas teil on mõni soov oma meremeestele, piirivalvuritele, kes praegu, kui meie siin baasis sadamakail oleme, on piiril tugevat närvi ja eht eesti jonni mida, ega me sellest ei pääse, maailm muutub niivõrd kiirelt. Tehnoloogia, laevaseadmed, koha määramise vahendid, seadusandlus, kõik muutub ja me peame olema lihtsalt sellega kursis. Me ei tohi maha jääda ajast. Ahoi kõigile ja jälle Kuulmiseni nädala pärast.