Kell on kuus õhtul, Päevakaja võtab kokku kaheksanda juuli. Olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Parlament kutsub oma raportist siduma Nord Streami gaasijuhtme ehitamist keskkonnamõjude hinnanguga. Nord Stream kinnitab, et tänane otsus nende plaan ei mõjuta. Ungari välisminister kingagenš ütles täna Tallinnas, et Ungari toetab aktiivselt energiaühenduste mitmekesistamist. Tema sõnul vajavad Kesk-Euroopa ja Balti riigid ka põhja-lõunasuunalisi ühendusi. Välisminister Condoleezza Rice ja Tšehhi välisminister Collins wartzenberg kirjutasid Prahas alla lepingule USA raketitõrjesüsteemi radari paigutamiseks Tšehhi territooriumile Euroopa Liidu välispoliitikajuht Javier Solana hoiatused. Pinged Gruusia separatistlike piirkondades on kerkinud ohtlikule tasemele. Solana teatas, et saadab eriesindaja appi konflikti lahendama. Hollandi parlament kiitis heaks Lissaboni leppe Isabel üksnes kuninganna allkirja. Kui järgmisest vastast suletakse 11 kodakondsus- ja migratsiooniameti bürood on Eesti Post valmis võtma osa nende kohustusi üle. Eesti annab mõne tunni pärast Londonis Püha Pauli kirikus üle muusikalise kingituse Suurbritannial Urmas Sisaski missa veni kreatas piiritus viib kohale ETV tütarlaste kool koor Aarne Saluveri juhatusel. See on viies ja üsna üldja üksnes viimane kingitus muusikaline kingitus Eesti ajaloos olulist rolli mänginud riikidele. Ilm püsib meil muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Sooja on öösel kaheksa kuni 14 kraadi, homme päeval 17 kuni 22 kraadi. Alustame Strasbourgist ja europarlamendist Euroopa parlament kiitis täna heaks Nord Streami gaasijuhet puudutava raporti, mis seob selle ehitamise keskkonnamõjude hindamisega ja kutsub arvestama kõigi liikmesriikide arvamusega. Tõnu Karjatse palus kommentaari Eestist valitud europarlamendisaadikult Tunne Kelamist. Raport valmis Euroopa Parlamendi petitsiooni komisjonis, aluseks oli 30000 allkirjaga Leedu ja Poola kodanike pöördumine. Samadele järeldustele jõudsid varem ka Europarlamendivälise tööstuskomisjon. Petitsioonikomisjoni raport kiideti parlamendis heaks 542 poolthäälega 60 vastu. Vähemusse jäid Saksa ja Hollandi saadikud Tunne Kelam kinnitavat raporti vastuvõtmine on eelkõige suur võit Euroopa Liidu kodanikele, kelle huve ka parlament otseselt esindab. Parlamendi otsuste juures on väga oluline häälte vahekord, kas on enam-vähem tasakaalus, kas on palju vastu väädi ja praegu võib öelda, et parlament täiesti selge häälteenamusega üle fraktsioonide piiride toetas. Sellist lähenemist. Sellist raportit ignoreerida kindlasti ei ole võimalik. Parlamendi osatähtsus kasvab. Mis sellest raportist nüüd edasi saab, et läheb arutlusele siis Euroopa komisjon? Kindlasti ta läheb Euroopa komisjonile seisukoha võtmiseks, aga ma arvan, kõige olulisem on liikmesmaade seisukoht. Eriti muidugi see puudutab Läänemere ümbruse maade valitsusi. Nagu üks minu Soome kolleeg, endine siseminister Ville idele pakkus on praegu tegelikult väga hea võimalus valitsuste tasandil nõuda Venemaalt ühte tingimust on üks selle ettevõtmise kõige olulisem osapool, kui Venemaa on nõus järgima täpselt kõike keskkonnaohutuse nõudeid. See puudutab mitte ainult gaasijuhet, et vaid ka igasuguseid muid projekte, ainult siis on võimalik kaaluda, kas selle gaasijuhtmega edasi minna. Ja see oleks minu meelest Läänemere ümbruse maade valitsuste väga tugev positsioon tegelikult praegu kui nad sellega välja tuleks, et Eesti võiks siin võtta juhtiva osa. Need on küsimused, mis puudutavad meie kõigi ohutust. Arutlusel võttis sõna ka teine Eesti poolt valitud europarlamendi saadik Andres Tarand, kes ütles, et ainsad mõjusad argumendid, mis on jäänud Läänemere gaasijuhtme ehitamisel lahtiseks, on keskkonnakaitse argumendid ja Nord Stream ei suutnud lubatud tähtajaks esitada keskkonnamõjude hindamise ettekannet. Kõige olulisem puudujääk selles vallas oli lahingumoonaga koos uputatud kümned sõjalaevad Soome lahte 41. aasta augusti merelahingus. Millise tõsiasja tunnustamine leidis aset, olles vene duumasaadiku Andrei kliimovi poolt 10 päeva tagasi eelmisel aastal, aga raport eriti trass on täiesti puhas. Erilist tähelepanu tuleb Andres Tarandi sõnul pöörata põhjasetete läbi segamisel neist setetest eralduvale fosforile mis keskkonnahinnangu koostaja meelest ei mõjuta eutrofeerumist teise teadlaste rühma järgiaga mõjus. Samuti on karta dioksiini ja raskete metallide vabanemist. Viimaste puhul on tegemist inimeste mürgitamisega söögiks kasutatavate kalade kaudu ja nagu teada, on niinimetatud ainete kui ka radioaktiivsuse tase Läänemeres kõige kõrgemad nagunii. Ja oma arvamuse on jõudnud öelda ka välja juba Nord Streami esindus, kes kinnitab Europarlamendi nõue uurida põhjalikult projekti keskkonnamõju ei peatu tang plaani ja ei mõju ei projektikiirusele ega maksumusele. Vahetame teemat. Tallinnas on esmakordselt visiidil Ungari välisminister kingakents, kes kohtus ennelõunal välisminister Urmas Paetiga ja Indrek Kiisler teeb ülevaate Eesti Ungari kultuurisidemed on olnud tihedad, kuid kahe riigi majandussuhted on endiselt tagasihoidlikud. Ka turism võiks olla palju hoogsam. Näiteks siiani puudub Tallinna ja Budapesti vahel otse lennuliin. Kaks riiki teevad tihedat koostööd Euroopa Liidus ja NATOs. Mõlemat riiki ühendab ka ühesugune mure oma energiavarustuse pärast. Ungari välisminister kinga könts. Ungari välisminister tunnistas, et mõlemad riigid on tegelikkuses ühele ja samale Vene gaasitorule allutatud. Ungaris on enamik majapidamisi tema sõnul intega ning Ukraina-Vene gaasitülid on jätnud neid maju talvel kütteta. Seetõttu üritab Ungari mitmekesistada gaasi transportimise teid. Ühinetud on näiteks niinimetatud South Streami projektiga, kus Vene gaas voolab Ukrainast mööda Lõuna-Euroopasse. Lisaks toetatakse Nabucco nimelise torujuhtme rajamist, mis tooks turkmenistani gaasi otse Euroopasse. Samas on Ungari ja Eesti arusaamad ühes küsimuses erinevad. Kui Eesti toetab seisukohta, et gaasi tuleks transportida mitmest erinevast riigist, et mitte lasta minema saada monopoli siis Ungari on pigem huvitatud transpordikanalite mitmekesistamise eest. Et Vene gaas saabuks lihtsalt erinevaid teid pidi. Välisminister Urmas Paet. Noh, arusaadav, et Venemaale ilmselt meeldiks see, et võimalikult suur osa Euroopas tarbitavast gaasist näiteks tulekski Venemaalt. Aga jälle, kui vaadata nüüd Euroopa Liidu positsiooni, siis kindlasti oleks meie seisu kohalt parem see, kui, kui need riskid on hajutatud ehk Venemaa kõrval oleks ka teisi riike ja piirkondi, kus tuleb näiteks gaas, mida Euroopa liidus kasutatakse. NATO laienemise osas eriarvamusi kahel riigil sisuliselt ei ole. Urmas Paet aga nentis, et Ukrainas viimastel kuudel valitsenud sisepoliitiline segadus ja võimuvõitlus on vähendanud Ukraina väljavaateid saada selle aasta lõpus NATO välisministritelt kutse liituda NATO liikmelisuse tegevuskavaga. Ebastabiilsus igasugune reformide aeglustumine ka poliitilise võitluse tulemusel kindlasti tugevdab nende riikide argumente, kes ütlevad, et üks või teine riik ei ole liikmelisuse tegevuskava saamiseks valmis. Kokku on see on see tõesti nii, et kui ühes või teises riigis on poliitilist võimuvõitlust liiga pikalt, mis pärsib ka reformide kiirust, siis see aitab kaasa, pigem siis neile ja nendele argumentidele, kes on kiire liikmelisuse tegevuskava andmise suhtes skeptilisem seisuga. Ungari välisminister kohtus täna ka parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja komisjoni liikmed, et ega kõne all oli Lissaboni lepingu edasine käekäik, energiapoliitika, Euroopa Liidu naabruspoliitika ja suhted Venemaaga. Marko Mihkelson tõstatas kõige olulisema küsimusena Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi. Mõlemad pooled avaldasid lootust, et Prantsusmaa eesistumise ajal leitakse lahendus, mis aitab protsessiga edasi liikuda energiajulgeoleku osas. Tas Ungari välisminister Euroopa riikide energia solidaarsust, vajadust 11 selles küsimuses toetada ja otsida lahendusi, kuidas ühendada infrastruktuur, luure nüüd aga muud välisuudised ja neile meikar. USA välisminister Condoleezza Rice ja Tšehhi välisminister Karel Schwartz. Anberg kirjutasid Prahas alla lepingule USA raketitõrjesüsteemi radari paigutamiseks. Tšehhi territooriumile. Paigaldatakse polügoonile, mis asub rahvast 90 kilomeetrit ida pool. Sama süsteemi püüdurrakettide paigaldamiseks on USA pidanud läbirääkimisi Poolaga, kuid kokkuleppele pole seni veel jõutud. Poole on siiski teatanud, et lepingu sõlmimiseni võidakse jõuda veel enne juuli lõppu. PuuVenemaa on nimetanud raketikilpi ohuks oma julgeolekule ning ähvardanud suunata oma raketid Poola ning Tšehhi kavandatavate baaside vastu. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Javier Solana väljendas muret gruusia separatistlike piirkondade Soogustuva vägivalla üle, hoiatades, et pinged on kerkinud ohtlikule tasemele. Ta kutsus pooli ilmutama vaoshoitust ning astuma samme usalduse vastamiseks. Solana teatas ka, et saadab eriesindaja appi konfliktile lahendust leidma. USA välisminister Condoleezza Rice ütles täna, et Venemaa käitumine Gruusia suhtes on süvendanud pingeid ja manitses mõlemat poolt provokatsioonidest hoiduma. Viimastel laevadel on Musta mere rannikul asuvas Abhaasias aset leidnud mitu rünnakut. Pühapäeva õhtul sai kaali rajooni kohvikus toimunud plahvatuses surma neli inimest. Hollandi senat kiitis heaks Euroopa Liidu Lissaboni leppe, avades teisele lõplikule ratifitseerimisele. 2005. aastal koos Prantsusmaaga Euroopa põhiseaduslepingu referendumil läbi kukutanud Hollandis on poliitilised jõud kokku leppinud seda asendavat Lissaboni lepet toetada. Parlamendi alamkoda ratifitseeris rehv vormileppe juba viiendal juunil. Nüüd peab selle veel allkirjastama kuninganna Beatrix. Hollandist saab 21. riik, mis leppe ratifitseerib. G8 riigid võtsid Jaapanis toimuval tippkohtumisel vastu ühisavalduse, milles seadsid eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist 2050.-ks aastaks 50 protsendi võrra. Jaapani peaminister Jasuva Fukuda ütles vaste taseme baasaastaks võetakse tuleva aasta. Euroopa liit, nagu ka keskkonnaaktivistid, on varem olnud seisukohal. Võrdlusaastaks peaks jääma aasta 1990. USA keeldus ka seadmast CO2 õhkupaiskamise vaheeesmärk ning keskkonnakaitsjate sõnul on kokkulepe vilets. Ka viis maailma arenevat majandust. Hiina, India, Mehhiko, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika, kes ühinevad kõnelustega homme teatasid, et juhtivad tööstusriigid peaksid seadma eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaase vähemalt 80 protsenti. Saksa kantsler Angela Merkel kiitis siiski lepet kui olulist sammu, sest möödunud aasta tippkohtumisel Saksamaal oli G8 lubanud üksnes kärpeid tõsiselt kaaluda. Välismaalt ka jätkama ka kultuurivallast Eesti annab mõne tunni pärast algaval kontserdil Londoni Püha Pauli kirikusele muusikalise kingituse Suurbritanniale. Tegemist on viimasega muusikalistest kingitustest Euroopa riikidele, kelle Eesti riigi iseseisvumisel ja taasiseseisvumisel tähtis roll. Aga Londonist on meile saatnud materjali Marta Grauberg. Kokku teeb Eesti oma 90. sünnipäeva puhul muusikalise kingituse viiele riigile filharmoonia kammerkoor, ramm, Tallinna kammerorkester ja ERSO on eesti heliloojate uudisteosed juba kohale viinud Islandile Taani, Soome ja Rootsi. Urmas Sisaski missa veini Kriaator spiritas kannavad esmakordselt ette ETV tütarlastekoor ja Kuningliku muusikakolledži kammerkoor. Peaproovi järel sain mikrofoni juurde autor Urmas Sisaski. See idee tuli päris vahvasti ja isegi päris naljakas oli, et me ükskord istusime seal inglise dirigendi Aarne Salu veriga mõõdukalt restorani terrassi peal ja siis kratsisin kukalt, et võiks ju midagi teha. Ja siis hakkasimegi mõtlemagi sellist asja, et võiks olla mingi ingliskeelne lugu ja võiks olla mingi eestikeelne lugu. Inglise keeles mõtlesime, kohe loobun, sest muidu seda lugu valmis ei saa. Võtsin kätte katoliku palvela raamatu ja kuna ma hästi tunne on ka, siis sai noh, ühesõnaga üsna valguse kiirusega ta ära kirjutatud ja, ja tulemus on nüüd siin, pill täna teie ees, ta on tegelikult hümne ise ja seetõttu need noh, mina leian, et sellise helikeelega peakski nüüd kõlama mitte sellises Atonaalses keeles, et otsin mõned teemad sealt, jõuluoratoorium oli ära tunda provokaatriast leidsin sealt mõned viisid sealt viiulikontserdis, kuskilt sealt üsna sakslastele kirjutasin, niiet viima klopsisin sellise supi kokku võtnud. Et ta niisugusel kujul ka tulede ja dirigent Arne Saluveer, kes täna kahte koori juhatab. Mulle see lugu on meeldinud algusest peale, selles mõttes, et see on selline kaasaegne muusika, küll aga lauldav ja selline huvitav väikeste araabia muude siuke kommunistlike sugemetega pluss korgaan vastab hästi sihukesele, 20 sajandi muusikas standarditele. Ma olen meie kooliga väga rahul ja inglased on ka ütleme, keeleprobleemi päris hästi ära lahendanud. See ruum on küllalt suur ja akustiliselt see kõik kokku ajada polegi teab mis lihtne, aga ma arvan, et tuleb värskenemist. Eesti Päevaleht kirjutas täna kohalike omavalitsus, sest murest seoses kodakondsus- ja migratsiooniametiplaaniga sulgeda järgmisest aastast 11 bürood. Nüüd on Eesti Post teatanud, et on valmis kodakondsus- ja migratsiooniametikohustusi osaliselt üle võtma. Ettevõtte avaldas täna vastavalt valmisolekut regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Seaduse järgi saab inimene täna ID-kaardi või passi kätte isiklikult. Kodakondsus-migratsiooniameti büroodes antud teenuse pakkumise laienemist võiks kaaluda laiaulatusliku postkontorite võrgu baasil, mis ulatub iga inimeseni. Edaspidi oleks võimalik oma ID kaart või pass kätte saada postkontorist, samas on dokumente võimalik koju tellida, ütles Eesti Posti juhatuse liige Tiina liikme. Seal on eesti postil kavas lähemalt tutvustada regionaalministribüroole koostöövõimalusi ka emaga. Täna osutab Eesti Post koostöös sotsiaalkindlustusametiga pensionide ja toetuste väljamaksmist ning Eesti postil on praegu 495 postkontorit üle riigi. Tallinnasse tagasi arheoloogid leidsid Vabaduse väljakul, kus teatavasti juba tükk aega kaevatakse, väljakaevamiste käigus uue leiu, keskaegse linnamüüri väravatorni. Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris tubaviku kommentaar. Tegelikult me plaanide järgi teadsime, et Harjuvärava olid kaks eelväravad ja see on just see välimine eel värava idapoolse torni jäänused, mis on välja kajuvati fragmentaarsed ja seal oli projekteeritud kanalisatsioonitrass ja trassikaev, mis on täna juba prioriteediga ehitajaga kokku lepitud, nihutatakse nii, et ei puuduta üldse seda torni. Aga noh, kõige keerulisem on see Tamfragmentaarsed säilinud ja ei oska praegu öelda, kas meil õnnestub kuidagi teda eksponeerida või noh, loomulikult me fikseerime ja lammutada keegi ei hakka. Küsimus on veel kord rõhutan, et kas õnnestub midagi näidata, parkla ehitus edasi ei lükka? Ei, see on täiesti tehnoloogilised, on kõik kõik võimalik ja mingid sellised suuri ümberprojekteerimise ei ole vahet ja muidu ma vaatame ja, ja täna just linnavalitsuses koosolekul arutasime, et me tahame kõigitad kaevata ka läänepoolse torni veel väravatorni, et siis täpselt määratles seda trassi, see teine torn pidi astuma Mayeri trepi juures. Ja homme juba hakatakse kaevama ja otsima seda teist torniga. Ilm on meil öösel muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma ja mõnel pool on ka udusaju võimalus on suurem, Ida-Eestis puhub läänekaarte tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval püsib muutliku pilvisusega ilm ning kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaare ja loodetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning sooja on homme 17 kuni 22 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.