Kell on kaheksa, päevakaja räägib veel kord kaheksanda juuli päeva sündmustest, stuudios on Uku Toom. Euroopa parlament kutsub oma raportis siduma Nord Streami gaasijuhtme ehitamist keskkonnamõjude hinnanguga. Nord Stream kinnitab, et tänane otsus nende plaan ei mõjuta. Gruusia nõuab Aasias ja Osseetias paiknevate rahuvalvemissioonide ümberkorraldamist. USA ja Tšehhi allkirjastasid kokkuleppe Ühendriikide raketikilbi radari paigutamiseks Tšehhi territooriumile. Kuigi suur osa Tšehhi elanikest on selle vastu rivis, kirjutati täna alla Eesti ja Iisraeli kultuuri-haridus- ja teadusalase koostöölepe aastateks 2008 2010. Kui järgmisest aastast suletakse 11 kodakondsus- ja migratsiooniameti bürood, on Eesti Post valmis võtma osa nende kohustusi üle. Ilm püsib muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Sooja on öösel kaheksa kuni 14, päeval 17 kuni 22 kraadi. Euroopa parlament kiitis täna heaks Nord Streami gaasijuhet puudutava raporti, mis seob selle ehitamise keskkonnamõjude hindamisega ja kutsub arvestama kõigi liikmesriikide arvamusega. Küsisime kommentaari Eestist valitud europarlamendisaadikult Tunne Kelamist. Parlamendi otsuste juures on väga oluline häälte vahekord, kas on enam-vähem tasakaalus, kas on palju vastuhääli ja praegu võib öelda, et parlament täiesti selge häälteenamusega üle fraktsioonide piiride toetas. Sellist lähenemist selliste raportite ignoreerida kindlasti ei ole võimalik. Parlamendi osatähtsus kasvab kindlasti, ta läheb Euroopa komisjon oksjonil seisukoha võtmiseks. Ma arvan, et kõige olulisem on liikmesmaade seisukoht. Eriti muidugi see puudutab Läänemere ümbruse maade valitsusi. Nagu üks minu Soome kolleeg, endine siseminister Ville idele pakkus on praegu tegelikult väga hea võimalus valitsuste tasandil nõuda Venemaalt ühte tingimust. Venemaa on üks selle ettevõtmise kõige olulisem osapool, kui Venemaa on nõus järgima täpselt kõiki keskkonnaohutuse nõudeid. See puudutab mitte ainult gaasijuhet, vaid ka igasuguseid muid projekte, ainult siis on võimalik kaaluda, kas selle gaasijuhtmega edasi minna. Ja see oleks minu meelest Läänemere ümbruse maade valitsuste väga tugev positsioon tegelikult praegu kui nad sellega välja tuleksid. Eesti võiks siin võtta juhtiva osa. Need on küsimused, mis puudutavad meie kõigi ohutust. Ka teine europarlamendi Eestist valitud saadik Andres Tarand võttis täna sõna selle küsimuse arutamisele juhtis tähelepanu keskkonnakaitse aspektidele. Ta ütles, et kõige olulisem puudujääk selles vallas oli lahingumoonaga koos uputatud kümned sõjalaevad Soome lahte 41. aasta augusti merelahingutes. Millise tõsiasja tunnustada, mine leidis aset vene duumasaadiku Andrei kliimovi poolt, olles 10 päeva tagasi eelmisel aastal. Raporteeritud tross on täiesti puhas. Nord Stream teatas täna, et europarlamendi nõue uurida põhjalikumalt projekti keskkonnamõju ei peataplaani. Plaani ehitada läbi Läänemere Saksamaale ulatuv gaasitoru ja samuti ei mõjutada projekti kiirustega maksumust. Ning samuti on tulnud täna veel üks uudis selle kohta. Ajalehest Helsingin Sanomat, mis kirjutab, et Vene-Saksa gaasijuhtme rajaja Nord Stream sõlmis Itaalia firmaga Saipemm kokkulepiti gaasijuhtme esimese toru ehitamise alustamiseks ja Saipem saaks sellest üle miljardi. Eurolepingu kohaselt tuleb Läänemerre toru ehitamist, et alustada kahe eri laeva abil 2010. aasta alguses. Esimene toru peaks olema valmis 2011. aasta kevadel, teine toru aastatel 2011 2012 ning gaasijuhe peaks olema, kui valmis saab ligi 1220 kilomeetrit pikk välisuudised ja Kai Vare. USA Tšehhi allkirjastasid kokkuleppe Ühendriikide raketikilbi radari paigutamiseks Tšehhi territooriumile Poolaga ei ole veel raketikilbi asjus üksmeelt saavutatud, kui kokkuleppele loodetakse jõuda juulikuu jooksul. Venemaa peab USA raketikilp endale ohuks ja on selle Euroopasse paigaldamise vastu. USA kinnitusel on raketikilpi vaja kaitseks näiteks Iraani vastu, kes püüab endale luua tuumarelva ja suudab hiljemalt 2015.-ks aastaks välja töötada pikamaaraketid, millega võib rünnata USAd territooriumil. Samas on 68 protsenti Tšehhi elanikest raketikilbi vastu. Ka USA-s kritiseeritakse raketikilp b, märkides, et selle tõhusust ei ole tegelikes oludes tõestatud. Gruusia parlamendi esimees David Bakraatse nõuab, et Abhaasias asuva rahuvalvemissiooni vormi tuleb muuta. Interfaxi teatel hoiatas Bakraatse kohtumisel Gruusia-Abhaasia rahuprotsessi ÜRO-poolse juhiga, et kui rahuvalvemissiooni ei muudeta Gruusia sunnitud tegutsema ühepoolselt. Bakraatse rõhutas kohtumisel ka USA välisministri Condoleezza Rice'i homse visiidile tähtsust. Tema sõnul tõendab ka see visiit rahuvalvajate probleemi tõsidust. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Javier Solana väljendas täna muret gruusia separatistlike piirkondade hoogustuva vägivalla pärast ja hoiatas, et pinged on kerkinud ohtlikule tasemele. Ta kutsus pooli ilmutama vaoshoitust ja astuma samme usalduse taastamiseks. Solana lisas, et saadab eriesindaja appi konfliktile lahendust leidma. Juhtivate tööstusriikide ja Venemaa G8 tippkohtumisel otsustati, et Zimbabwe suhtes tuleb sanktsioonid kehtestada. G8 liidrid peavad vajalikuks Zimbabwe valitsuse liikmete suhtes rakendada rahalisi ja muid meetmeid. Diplomaatiliste allikate kinnitusel on ka Venemaa lubanud sanktsioone toetada. Vaatlejad märgivad, et see näitab muutust Venemaa seisukohtades, kes siiani oli sanktsioonide vastu. Ilmselt tehakse ettepanek sanktsioonide kehtestamiseks ÜRO julgeolekunõukogule veel sel nädalal. G8 peab vajalikuks ka ÜRO erisaadikuna määramist, kes Zimbabwe olukorrast ülevaate koostaks ja aitaks lahendusi otsida. G8 liidrite sõnul ei peegelda praegune president Robert Mugabe valitsus Zimbabwe rahva valikut. Opositsiooni kandidaat Morgan Svangi rai loobus valimiste teises voorus osalemisest, kuna tema pooldajate vastu algatati vägivallalaine. Aafrika Liit. Riikide liidrid on sanktsioonide vastu ja peavad vajalikuks rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamist Zimbabwes. Tel Avivis kirjutati täna alla Eesti ja Iisraeli kultuuri-haridus- ja teadusalase koostöölepe aastateks 2008 kuni 2010. Tõnu Karjatse palus Kultuuriministeeriumi esindajal Madis järvel sellest lepingust lähemalt rääkida. Sisaldab teadus- ja haridusalast koostööd, üliõpilaste vahetus samuti siis ka kultuurivallas näeme, etasin võimalusi vahetada inimesi vastavatel erialadel ja hariduse poolelt sisaldab veel ka õpetajate koolitust. Praegu just viibib Iisraelis 20 liikmeline Eesti õpetajate rühm. Kes siin siis selle headvassemi keskuse muuseumi baasil läbivad seda koolitust, samal ajal paralleelselt toimub siin ka suur rahvusvaheline konverents teemal holokausti haridusvõitluses sallimatuse, rassismi vastu. Kas on eelnevate aastatega võrreldes ka mingisuguseid muutuseid, selles koosta kavas. Lihtsalt hõlmab neid samu valdkondi, mis varem, aga me oleme nüüd sinna sisse kirjutanud ka sellise momendi, et Iisraeli pool informeerib S-i poolt aitab kaasa õpetajate koolitust holokausti alal, aga Eesti tutvustab siin siis ka Eestis tehtud tööd, mis on suunatud natsismi ja nõukogude okupatsiooni ajal toime pandud inimsusevastaste kuritegude suhtes ja selleks on meil hea alus Lennart Mere moodustatud Inimõiguste rikkumise rahvusvaheline uurimiskomisjoni raport, et millest esimene osa on ilmunud, teine osa peaks nüüd ka, kes selle aasta jooksul kaante vahele saama. Kõige usaldusväärsemate, eks institutsioonide, eks peavad Eesti elanikud võib vist öelda, et endiselt piirivalvet ja Eesti Panka kõige väiksem on usaldus jätkuvalt erakondade vastu. Nii selgub Turu-uuringute aktsiaseltsi korraldatud küsitlusest kus küsitleti siis tuhandet. 15 kuni 74 aastaste Eesti elaniku ja piirivalvet pidas kõige usaldusväärsemaks 89 protsenti küsitletutest. Piirivalvele järgnesid Eesti pank 82 protsenti, maksu- ja tolliamet 80 79 protsenti tee inimesi usaldab kaitseväge ja politseid, 78 rahvusringhäälingut ning 72 protsenti presidenti ja Euroopa Liit. Jätkuvalt on inimesed kriitilised erakondade suhtes, neid pidas usaldusväärseks vaid 28 protsenti vastanutest. Riigikogu usaldas 44, valitsust 51 ja peaministrit 53 protsenti küsitletutest. Eesti Päevaleht kirjutas täna kohalike omavalitsuste murest seoses kodakondsus- ja migratsiooniametiplaaniga sulgeda järgmisest aastast 11 bürood. Nüüd teatab Eesti Post, et on valmis kodakondsus- ja migratsiooniametikohustusi osaliselt üle võtma. Ettevõtte avaldas täna vastavate valmisolekut regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Seaduse järgi saab inimene täna ID-kaardi või passi kätte isiklikult. KMA büroodes antud teenuse pakkumise laienemist võiks kaaluda laiaulatusliku postkontorite võrgu baasil, mis ulatub iga inimeseni, ütles juhataja. See liige Tiina liitme. Lähiajal on eesti postil kavas lähemalt tutvustada regionaalministribüroole koostöövõimalusi kodakondsus- ja migratsiooniametiga. Täna osutab Eesti Post koostöös sotsiaalkindlustusametiga pensionide ja toetuste väljamaksmise teenust ning Eesti postil on hetkel 495 postkontorit, et üle riigi Tallinnasse tagasi. Arheoloogid leidsid Vabaduse väljakul väljakaevamiste käigus keskaegse linnamüüri väravatorni, Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris tubavik. Väga üllatunud sellest ei ole. Tegelikult meie plaanide järgi teadsime, et Harjuvärava olid kaks eelväravad ja see on just see välimine eel värava idapoolse torni jäänused, mis on välja kaevati fragmentaarsed ja seal oli projekteeritud kanalisatsioonitrass ja trassikaev, mis on täna juba projekteeriga ehitajaga kokku lepitud, et nihutatakse nii, et ei puuduta üldse seda torni. Aga noh, kõige keerulisem on see Tamfragmentaarsed säilinud ja ei oska praegu öelda. Meil õnnestub kuidagi teda eksponeerida või noh, loomulikult me fikseerime ja lammutada keegi ei hakka. Küsimus on veel kord rõhutan, et kas õnnestub midagi näidata. Parkla ehitas edasi. Ka ei, see on noh, täiesti tehnoloogilised on kõik kõik võimalik ja mingid sellised suuri ümberprojekteerimise ei ole vahet ja muidu me ootame ja, ja täna just linnavalitsuses koosolekul arutasime, et me tahame kõigitad kaevata ka läänepoolse torni veel väravatorni täpselt määrata seda trassi. Teine torn pidi astuma Mayeri trepi juures ja homme juba hakatakse kaevama ja otsima seda teist torniga. Ilm on meil öösel muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma, mõnel pool on udusaju, võimalus on suurem, Ida-Eestis puhub läänekaarte tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel kaheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub lääne ja loodetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 17 kuni 22 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.