Oh kui kõigile, kellele meri on armas mere saada, koll läheb Eesti merelaevanduse eestkostel. Meresaar. Ta on täna üle pika aja Estline'i kontoris, aga nüüd mitte enam vanasadamas ehk B-terminalis või Rootsi terminalis on nii nagu toime nimetati, vaid hoopis uues kohas. Estline'i tegevdirektor Johannes Johanson, nii et suvilahüvitisest otsas sisse. Jah, restoranis on praegu uudist niipalju, et alates esimesest juunist oleme üle kolinud uutesse ruumidesse. Seoses sellega, et laev muutis oma kaid 10.-lt kailt, tulime ära, hakkasime käima oma laevaga seitsmendale kaile mis on basseini teisele poole peal. Põhjuseks oli see, et kui tulevikus saame teise sama suure vaeva juurde puht navigatsiooni või ohutuse seisukohalt, on seitsmes kai on laevaliikluseks parem ja kuna päev muutis oma kaid, siis selge see, et kontorist ma ei saanud oma teenuseid laevale osutada enam sama koha pealt tähendab terminalist ja kolisime üle ja praegu oleme praktiliselt kontol on jagatud kahte operatiivosakonnad, kes laevaga tihedalt on seotud, need on sadamas, ma mõtlen kõigepealt Cargo või kaubaosakonda piletimüügiosakond Fucking ja teenindame oma reisijaid praegu läbi D-terminali ja teine asukoht on meil tuukri 58, siin on juhtkond, kes ei ole nüüd nii tihedalt laevaga iga päev seotud ja samuti raamatupidamine ja muidugi reisijatele kestvaid haavalt Stockholmi sõita. Neil on muidugi hea teada, et nüüd andmete veeterminal enam aga uus D-terminali, selle kaudu pääseb laeva ja laevast välja. D-terminal on kõige moodsam terminal praegu vist sadamas. Ta on jah kõige uuem terminal, aga juba praegu on kõigile selge, et ta oleks pidanud suurem olema. Ja nii palju, kui ma tean, olen kuulnud. Sadamal on plaanis suurendada D-terminali. See võimalus on täiesti olemas, et annab ehitada juurde, et reisijatel oleks mugavam lahedal kroonika 1200 reisija ja kaks laeva, siis on seal juba praegu kitsas. Meie uus asukoht on ka väga hea, sadam paistab, vaatasite samast otse kätte, suhtlemine käib ikka ju. Ja igasuguste aparaatide kaudu ma mõtlen siin küll fakse ja arvutid ja kõik muu. Kuna nüüd oleme kahes kohas, on põhikontor meil siis oli küllaltki suur ja vastutusrikas niisugune operatsioon ja projekt, mis viidi ellu, tähendab, me oleme Stockholmiga otseliini peal seotud, meil ei ole vaja valida, kaugekõnesid ega midagi, meil on otseliin töötab ja see oli D-terminalis juba niimoodi ja nüüd oli vaja ühendada tuukri 58 sadamas olev kontor ja Stockholmi kontor uute liinidega sidekaablitega. Ümberkolimise aeg oli maid antud, üks tähendab, kui laev läks õhtul välja. Me pidime hommiku juba töötama ja see oli küllalt vastutusrikas hetk, kui kell oli pool üks, umbes kui öeldi, et Stockholmis otseside olemas, et liinid töötavad küllalt kvaliteetselt, tehti ära kõik. Järgmine hommik olimegi juba uues kontoris. Töö läks edasi nagu midagi poleks juhtunud, suvidopa rohkem reisijaid ja tööd rohkem juurde. Kas see aasta on mingil moel teistsugune kui teised varasemad aastad on olnud? Suvi on, on muidugi tipu aeg meie jaoks, meie jaoks firma jaoks raha teenimise ajaks, kuna reisijaid on tunduvalt rohkem, ütleme kui talvisel perioodil või sügisel eriti ja praegu on, reisid on pidevalt üle 1000, inimese ei ole mingi haruldus, praegu enam on üle 1200 olnud peal, praegu loodame, et juuli, august toovad veel uued rekordid meile, selles mõttes. Aga peab ütlema, et reisijad on hakanud tagasi tulema, minevik hakkab vajuma juba ajalukku ja praegu on näha, et reisijad tulevad tagasi. Huvi Rootsi ja Skandinaavia vastu on täiesti olemas ja mitte ainult Eestis ja Baltikumis, vaid ka ida pool. Turismifirmad ja Ukrainas tunnevad tõsist huvi meie liini vastu ja reisi vastu Rootsi Skandinaavias. Meil oleks vaja nii-öelda kahekordset transiiti, ütleme et kui turist tuleb kuskilt ida poolt, sõidab skandjana Haaviasse, sõidab läbi Eesti ühe korra tal lisa kaob ära, tänavis ära kasutanud, aga, aga tagasi tulla. Nii et meile oleks väga tähtis, et oleks võimalus turistil saada kahekordne transiit läbi Eesti põhjamaadesse ja sealt tagasi ta peaks uuesti hakkama kuskilt viisat hankima. Aga noh, ma loodan, et see küsimus ka laenu, see on inimestel transiit. Kuid ega teil vist muu transiidiga tegemist ei ole? On, on, kahjuks praegu on seis on see, et kas kolm aastat tagasi meil oli väga palju transiitkaupa Venemaale ja autod vedasid päris aktiivselt. Praegu on meil jäänud ainult järgi üks firma, ma ei tea, seda peavad muidugi ametiisikud teavad täpsemini, mis on tehtud selleks, et kas hävitada see transiit või tuua ta tagasi praegu seda ma täpselt ei tea, kuid fakt on see, et nende viimaste aastate jooksul on Vene transiit meilt kadunud ja kõik veosed tehakse läbi Soome ja seda ma tean. Soome teenib väga ilusat raha selle pealt. Meil on jäänud praegu järgi ainult üks firma Moskvas. Kes veab, saab autosi meie kaudu Moskvasse saanud viimane ainuke firma, miks need kõik ära kadunud on, seal on olnud mitmesuguseid põhjuseid, samuti kaotati omal ajal ära võimalus autojuhtidel saada piiri peale viisad ja me oleme pidanud ka läbirääkimisi näiteks sofa autoga ja nemad ütlevad, et hästi, et samal ajal läheb Stockholmist, läheb Silja ja läheb Eslaiale. Hea meelega läheks Estline'i laevaga, kuid viimasel hetkel on vaja otsustada teadlaselt viisat ei saa läbi Soome saab, loomulikult minnakse silla peale, sõidetakse sealtkaudu Peterburi näiteks, aga oleks meil võimalus, ütleme, transiitautojuhtidel transiitvedajate riiuli peal viisat saada. Kindlasti meil oleks transiiti rohkem, nii et see on üks maha magatud lasi meie transpordikorraldajate juures, see on omal ajal on käitutud ja läbimõtlematult ja praegu minister Vare üritab teha kõik selleks, et saada nüüd tagasi, kuid tagasisaamine on juba tükk maad vaevalisem, kui omal ajal oleks olnud õigem mõelda korralikult kõik läbi ja säilitada seda, mis oli. Nimetasite, et püüate sellel aastal reisijateveo rekordi ületada. Ma loodan, et ühe reisirekordi absoluutset kuu rekordit muidugi ära ei ole, kuid ma mõtlen, et ühe reisi uue absoluutrekordiga? Jah, seda ma loodan, kuigi siin on ka takistavaid faktoreid olnud ja ega see mereveod ja reisijateveod ei ole lihtne küsimus. Siin tuleb täielikke ootamatusi vahest vahele nagu siin mõni päev tagasi, kui laev arestiti Stockholmis, laev tuli välja kaks tundi, 10 minutit hiljem. Milles siis küsimus? Juhtus niisugune asi, et hommikul, kui laev tuli sisse, kontrolliti laeva, lasti koormust, laeva külgede peal on märgid peal, milleni laev võib vees olla, niimoodi, kui kirjeldada seda situatsiooni, siis oli kõik korras ja kui laev hakkas välja minema enne välja minekut, tuli uuesti Rootsi veeteede ameti kontroll peale ja väitis, et laev on ülekoormatud. Me oleme märgid ära uputanud, märgid on vee all, seda muidugi ei tohi olla ja kaks tundi kontrolliti ja selgus, et kõik on korras. Ja muidugi minu jaoks oli üllatus oli see, et ametivõimud tulevad peale, hoiavad laeva kaks tundi kinni ja pärast ütlevad, no et okei, teil on kõik korras, võite minema hakata, mingisugust akti protokolli, mitte midagi, mingit kirjalikku ametlikku paberit ei jäetud, mille kohta ka muidugi meie veeteede amet esitas protesti peale vabandati. Järgmine üllatus oli minu jaoks, mul on see artikli koopia praegu laua peal, Svenska Dagbladet, Rootsi ajaleht, kirjutab, et jaa, seda peeti kinni, kuna ta oli ülekoormatud ja peale seda, kui pumbati ballasti välja ja tõmmati paar veoautot maha, et siis sai asi korda laevlaste väljas on täielik vale, absoluutselt, aga peab üldiselt rahulikult suhtuma nendesse asjadesse. Ma ei tea, milles asi, et tegelikult oli, laevas oli kõik korras, ühtegi tonni vett ega ühtegi autot maha tõmmatud. Kõik oli tegelikult korras, aga nad ise peavad ilmselt hägustama kuidagi ennast. Kas ei ole jälle see kurikuulus konkurentsi küsimus, vägesid ja aeg-ajalt ikkagi kusagil välja lööb? Vägisi kipuvad kolmandat mõtet pähe, et Miksus rõhku kontrolliti, oli korras, sellega ei rahunenud, siis tuldi veel õhtul peale ja ta oli korras. Lõpuks see ajaleheartiklis öeldakse, et pumbati välja ballasti ja tomatiautosid, majandus on absoluutne vale, ma olen lihtsalt halvas mõttes ulatunud seal. No vabandage väga vabandusena võiks suuline vabandusega lähtule laiali üle Rootsimaa ja heidab meile jällegi varju, kuigi seal taga ei olnud mitte midagi. Loodame, et niisuguseid halbu üllatusi enam ei tule, tahaks loota, aga elu ei ole üldse seletusega siin imestada ei ole mitte midagi. Jätkame juttu Estline'i müügidirektoriproua Marie Braun prügiga. Te tulite alles Kiievist ja tegu on transiidiga ehk teiste sõnadega inimestega, kes Eestist läbi hakkavad tulevikus sõitma. Missuguse tulemusega? Jah, tõesti, oleme praegusel hetkel huvitatud ka Ukraina turust, mis on meie jaoks täiesti uus turg, kuigi natukene on juba ukrainlasi läbi meiega Rootsi läinud, aga Turku selline ma leian, et on veel siiamaani siiski nii-öelda mingil määral veel avastamata ja loomulikult ka vallutama. Ja see oli nüüd meie sõidueesmärk, et luua kontakte erinevate turismibüroodega, mis siis Kiievis asetsevad ja samuti läbi rääkida Eesti konsulaadi ka kui ka Rootsi konsulaadiga kõikide tingimuste osas, kuidas need viisasid hakata vormistada, mis on nendepoolsed, nõudmised, mida saame meie neile pakkuda ja nii edasi. Ausalt öeldes tulemused on head, nii Eesti konsulaadi, ka meil väga normaalselt kokkulepped, mismoodi neid viisasid vormistada, ja samuti saime väga hea kokkulepiti Rootsi konsulaadi ka, mille üle meil oli eriti hea meel, sest praegu nii palju, kui me rääkisime turismifirmadega, tundus, et just kõige suurem mure oligi Rootsi viisa. Loodame, et varsti ta turiste, kes vaatavad nii meie Tallinnat ja lähevad siit juba edasi Stockholmi Rootsi ja veedavad seal mõned päevad. See vaade tegelikult tuleviku praegu ei tohiks kurta reisijate vähesuse üle. Laeva on päris täis. Jah, tõesti, see on niimoodi, et suveperioodil on meil väga täis ja inimesed, kes on need tulnud siin viimase hetke pileteid ostma, näevad, et tihtipeale ei saagi neid tõesti laevam pilgeni välja müüdud. Aga see oli vaade tulevikku tulevikku just selles mõttes, et 98. aastal loodame saada ka teise laeva juurde ja nii nagu me kõik teame, Eesti rahvastik on jäänud poolteist miljonit ja see turg paratamatult jääb meile natukene väikseks, peab kõrvalt juurde vaatama. Kas Ukraina on nüüd see ainuke koht või vaatate mujal ka ringi, sest Eesti on niisugusel kohal, kus tõepoolest siit võib läbisõitjaid tulla? Ja, ja meil on juba siiamaani küllaltki head sidemed nii Läti kui Leeduga, kes juba ammu sõidavad meie kaudu. Samuti on meil sidemed ka Venemaafirmadega, eriti just Peterburgi, Moskva aga ütleme Peterburgi, Moskva, mõlemad väga tugevalt allutatud Silja Line'i leia Viking Line'i, eriti Silja lainile, selles mõttes on seal konkureerida päris raske. Seda enam, et meie oleme nende jaoks uus nimi ja kahjuks ka ikka kestlani nime varjutab see katastroof, mis juhtus ja see on selge, et see on inimestel meeles ja Silja on seal tugevalt sees. Aga on tulnud ka sealt turiste ja loodame ka sealt juurde saada, aga Ukrainas on midagi uut ja ütleme veel, mis meid kindlasti huvitab, on ka Valgevene. Aga seal on praegu poliitiline olukord selline suure küsimärgi all, nii et vaatame ära, mis seal toimub ja siis lähme ka sinna. Kas ei mängi siin rolli ka see, et venelaste hulgas on veel sees endise liiduvabariigi mõte, et siin on kõik justkui tuntud ja teatud, aga sealt näiteks Peterburi ja Soome kaudu Soome laevadega sõit on ikkagi ehtne kapitalism. Ühte ja teist samas ma jällegi ütleme, et mis neid siiapoole köidab, üks asi on see, et siin räägitakse vene keelt veel ja teine asi on tegelikult nostalgia. Tähendab, seda oli eriti tunda Venemaal, nad on väga nõus ja Eestimaale veel tulema, sest et nad mäletavad Pärnut, mäletavad Tallinnat nad kõik ütlevad, et meil on suurepärane vanalinn, aga seal on samad probleemid, Venemaaga on ka need viisaprobleemid. Tähendab, ma tean, et praegu on tegemisel turistiviisa, millest ma ise väga palju loodan, et tänu sellele kasvab oluliselt turistide arv ja määr siin Eestis. Ja teatavasti noh, mida ma ise mõtlen, et kui Soomes juba suurtes kaubamajas õpetatakse müüjatele vene keelt selleks et nad teenindaksid vene klienti, kes on enamasti rikas klient, kui ta juba sinna läheb, siis on hirmus kahju, kui meie elasime selle kõik endast mööda. Ma leian, et me peaksime olema esimesed, kes seda kasutavad ja väga kahju on, kui see jääb nüüd taha just nimelt nii-öelda selle veel seni lõpuni viimistlemata turistiviisa taha. Sest et tahaks, et need inimesed, kes on turistid, kes tahavad näha, kes tahavad käia ja kes tahavad tutvuda selle Eestimaaga las nad tulevad, las nad vaatavad, sest ütlen ka seda, et Ukraina firmadele me tegime ühe näidisreisi. Andsime neile võimaluse olla ööpäeva nii Tallinnas ja siis tegime ühepäevase reisi Rootsi. Ja kui ma pärast nende firmadega rääkisin, olid nad loomulikult vaimustuses Stockholmist, kuid nad kõik ütlesid seda, et nad poleks eales uskunud. Tallinn on niivõrd muutunud, et on nii palju ilusamaks läinud, et ta nii turistisõbralik, et isegi noored inimesed, kes enam ei räägi väga hästi vene keelt, nad ikkagi üritavad ja püüavad, nad ei tulnud kuskilt, et neid ära tõrjutakse ja nad olid kõige selle üle tõesti üllatunud, positiivselt üllatunud. Ja ma leian, et ürgoleks täiesti potentsiaal on need, kes siia tuleks. Seda enam, et kui ma nüüd käisin Kiievis, nägi, millised hinnad seal on, seal on väga kallis, meie oleme selle kõrval väga odavad, nii et nad tuleks siia ostma, nad tuleks siia vaatama, tuleks siia natuke aega lihtsalt olema. Ja noh, ma ei näe selles küll midagi halba, mina leian, et me peaksime kõik sellest huvitatud olema. Kui Vene turist tuleb Pärnu ega Est läinud, sellesse midagi ei võida Sellest me tõesti mitte midagi ei võida, aga ma arvan, et see võit on kaudne. Ja, ja mina arvan, et kui võidab Eestimaa, siis võidame me kõik. Kas see suvi on mõnes mõttes erinev, kui varasemad suved? Meie endi jaoks need suved lähevad selles suhtes aina üheks erilisemaks, et me ise suudame pakkuda rohkem erinevaid asju, näiteks sellel suvel on meil see pikk piima on koold, Mordan, kus on siis suurepärane loomaaed, on Orsa, mida me pakume, ja vanadest asjadest, ehk Grena Lundi. Nii et me oleme püüdnud oma reisijatele üha uusi uusi pakette tuua, et nad saaksid leida Rootsimaal enda jaoks huvitavaid kohti ja, ja huvitavaid puhkamisvõimalusi. Ja muidugi teine asi, miks ta on eriline, et nüüd vabadus ikkagi eestlastele, nii et eestlased pääsevad ilma igasuguste tõrgeteta, Rootsis ole nägema tõesti seda väga ilusat maad, seda väga ilusat Stockholmi linna nautima kõike seda, seda puhast Skandinaaviat, mis on natukene võib-olla külm ja uhke, aga ikkagi vägagi huvitav ja, ja noh, ma usun, et igaüks seda ise vaatama. Praegu on võimalus kõnelegi lahti need paketid reisipakettide nimetasite mõningaid. Jah, hakkaksin pihta nendest lähematest, kindlasti on väga soodne pakett, mida me praegu pakume, nelja päevane reis ja kui selle reisi osta samal päeval, see tähendab võlaväljumise päeval on võimalik saada poole hinnaga, see on tähendab need reisid, mis meilt jäetakse eelnevad välja ostmata ja nii edasi, nii et inimesed, kes tahavad raha kokku hoida, siis neile on see kindlasti kõige parem variant. Siis teine perepakett, mis just nüüd läks lahti, on meilgi, kuna lund ja selle paketi sees on edasi-tagasi pilet, on hommikusöögid, jaan, sõnalondi pilet, see tähendab kraana lund on Stockholmis kõige suurem lõbustuspark. Seal on tõesti need Ameerika mäed, 12, korruseliste majade kõrgused ja igasugused hirmutoad, naljatoad ja karusselli, kõikvõimalikud kõik, kes on käinud, on väga rahule jäänud ja ka muidu tasuline juba sissepääs maksab, ma võin nüüd natuke kuskil 30 40 Rootsi krooni ja ütleme, seesama piletihind on siis juba meie paketi sees ja need paketid algavad alates 990-st eesti kroonist siis lähiajal, mis on nüüd kohe tulemas, on need väga kuulsad Stockholmi veepäevad. Nende jaoks on meil samuti eraldi pakett olemas koos hotelliga et on võimalik Stockholmis olla siis kaks ööd. Ja loomulikult saavad nautida kõiki neid üritusi, mis pakutakse nende veed festivali raamides. Päevased ilutulestikud, mis on kõik õhtuti seal, nii et sinna on võimalik minna, siis meil on tippima, mis on siis vimmerbers? See on minu meelest üks väga fantastiline maa, seal on kujutatud Astrid Lindgreni erinevate raamatute kangelased ja nende elukohad, need majad, ütleme seal Karlssoni majad või Bullerby maja, et need on kõik vähendatud mõõtudes, et ütleme, ma tahan ühe 10 12 aastase lapse kõrgused, need majad, seal on võimalik ringi käia, vaadata Pipid jooksevad seal ringi ja Karlsson neid, nii et, et tegemist on seal küll ja küll siis on meil gold, Morten, see on siis kuulus loomaaed, kus siis on võimalik teha selline safariretk, et vastu võib tulla nii lõvi kui jaanalind või ükskõik mis muu tore loom ja neid küllaltki lähedalt näha ja nad on tõesti nagu vabas looduses seal kõik, lisaks on seal väga vahva baarium, kus on siis õpetad delfiinid, kes annavad show'd. Nii et põnevat on palju ja veel on meil Orsa Arsa Melni, nii talviti kui suviti Orsa on minu teada Euroopa üks suurimaid karu parkisid. Et kui suvel seal vaateplatvormid, kus saab vaadata, kuidas need mõmmikud ringi kõnnivad, seal on ka ilves, ei tea ja muid vahvaid loomasid. Ja talvel on seal võimalus suusatada, see on just jällegi, ma ütleksin parast sellistele peredele, kellel on väiksed lapsed seal on erinevad nõlvad, need nõlvad on just nii, et sobilikud nii lastele kui ka täiskasvanutele, kes just ei taha liiga teravaid elamusi, nad on niuksed parajad, seal võib sõita veel mootorsaanidega, seal võib seal veel purjetada ja mis kõik, ühesõnaga, ja minu teada on seal ka karukoobastes need videokaamerad, et võib näha ka väikseid karupoega, Sid, kuidas nad siis magavad seal talveunes. Nii et need on need paketid, mida me siis praegu pakume? Nii et S-Line ei ole mitte põnev laevareis Tallinn-Stockholm ja Stockholm Tallinn, vaid siia kuulub veel palju muud. Jah, me tahame tutvustada, rootsite, näidata, millised võimalused seal on, mida põnevat võib seal vaadata. Meil on ka päris tore kataloog, kus on väga palju kirjutatud erinevatest võimalustest ja erinevatest ka muuseumites, mis on nii Stockholmis kui ka mujal. Mida põnevat seal võib teada saada, mida põnevat näha. Nii et kõik on teretulnud tutvuma kõikide meie võimalustega. Mõni sõna ka ajalehest meremees selle juulikuises numbris on taas jutumenetluses olevaist merendusseaduste eelnõudest. Riigikogu majanduskomisjonist läbi käinud. Meresõiduohutuse seaduse eelnõus on suurim muudatus vast see, et laevad on nüüd tunduvalt suuremad. Laev on liikur või teisaldatav ujuvvahend kogupikkusega 24 meetrit või enam. Eesti merelaevanduse endine peadirektor Toivo ninnas räägib, kuidas täpselt käis erastamislepingule allakirjutamise ja ostusumma tasumise protseduur. Juttu on ka sellest, kes nüüd, missugusel ametikohal töötab. Lehe vahendusel saavad lugejad osa esimese sõjajärgse mereväe ohvitseride kursuse lõpetamisest laeva Lembit Eestisse jõudmise 60. aastapäeva tähistamisest purjelaeva veega, Soome poole teele asumisest ja kaptenite klubi aruandlus valimiskoosolekust. Juttu on ka jaanipäevaeelsest Pärnu sadamast. Paljude fotodega ülevaade on juuni keskel Stockholmis üleval olnud saksa laevatehase ekspertrühma materjalide näitusest, mis esitles nende versiooni Estonia huku kohta. Lugeda on Kadoc Henning Witte avaldus Stockholmi politseile välisajakirjanduse materjale laevahuku uurimisega seoses ning üks kommentaargi. Seekord on merelehes ka päris palju läänemeremaade laevandusuudiseid. Suvejutt vestab Stockholm Turku liinile tulnud uuest kaubal laevast, kus reisi Ailgi on head tingimused loodud. Lisaväljaanne merepäästja kirjutab mõnest suve alguse õnnelikust õnnetusest Tallinnas külas käinud USA rannavalvelaevast ning veeteede ameti ja õppetreeningkeskuse pall spetsialistide õppereisist Soome. Lähemalt saab tutvuda hüdrograafia laeva Eva 314. Avarii juurdluskokkuvõttega. See oli väike ülevaade värskest ajalehest meremees. Noh, põhikõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast