Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, üheksandast juulist, stuudios on Vallo kelmsaar. Pärnus kukkus täna pärastlõunal alla väikelennuk, õhusõiduk süttis põlema ja hävis täielikult. Juhtunu asjaolud on täpsustamisel. Suuri erimeelsusi vabadussõja võidusamba ehituslubade küsimuses ei ole, näitasid täna kohtunud Tallinna abilinnapea Taavi, Aasia sihtasutuse Vabaduse monument juhataja Aivar Reivik. Reedeks ootavad nad projekteerijalt samba uut muudatustega projekti. Küsimuse piraatide tegevuse piiramisest Aafrika ranniku lähistel on Eesti tõstatanud nii Euroopa Liidu kui ka NATO tasandil. Ilmselt tuleb seda teha ka ÜRO-s, leiab välisminister Urmas Paet. Tema sõnul võib eile paatide käest pantvangist pääsenud Eesti meremees Maale jõuda järgmisel nädalal. Euroopa komisjon tegi ettepaneku alustada kõigi liikmesriikide koolides tasuta puu- ja köögiviljajagamist õpilastele, ühenduse vahenditest eraldatakse selleks igal aastal 90 miljonit eurot Venemaalt. Gruusia süüdistavad teineteist sõjaliste pingete õhutamises. Gruusia separatistlikest piirkondadest toimus täna mitu relvaintsidenti. Õhtul saabub Eestisse USA välisminister Condoleezza Rice, et aidata pingeid maandada. Kaheksa riikide tippkohtumine on lõppenud, lepiti kokku, et aastaks 2050 on vaja vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist poole võrra. Kuid uued majandushiiglased, Hiina ja India ei kavatse selle kokkuleppega ühineda. Tartu kunstimajas saab tänasest parata linnas tegutsevate ja linnaga seotud kunstnike graafikanäitust. Osalemas on umbes kaks kolmandikku Tartu kunstnikest, kes graafikaga tegelevad. Ja ilmast. Ilm on vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma ja võib olla äikest. Sooja tuleb homme 17 kuni 22 kraadi. Pärnus kukkus täna pärastlõunal alla väikelennuk, Ülle Hallik räägib lähemalt. Täna pärastlõunal kell 15 21 teatati päästeameti häirekeskusele Eesti keskusele, et Pärnu lennuvälja lähistel juhtunud õnnetus väikelennukiga. Esialgsetel andmetel viibis lennukis üks inimene, kes õnnetuses hukkus, tema sugu ja vanus on selgitamisel. Sündmuskohal viibinud Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremetsa sõnul purunes lennuk õnnetuses täielikult. Tervena leiti õnnetuspaiga lähistelt vaid selle sabaosa. Kell 15 21 sai häirekeskus teate alla kukkunud lennukist Pärnu lennujaama lähedal metsatuka sees. Esialgsel hinnangul, mis me oleme lennuametisse saanud, on tegemist Rootsis registreeritud väikelennukiga Piper 28, mis oli teelt Riiast Pärnusse. Lennuk on seal lehtpuude vahel ja lennuk on hävinud, ala on piiratud ja hakatakse selgitama, mis asjaoludel see kõik juhtus. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on algatanud uurimiskomisjoni moodustamise, et selgitada välja täna Pärnu lennuvälja läheduses toimunud õnnetuse asjaolud. Komisjoni hakkab juhtima majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna peaspetsialist Jens Haug. Komisjoni aseesimeheks nimetatakse transpordi asekantsler Eero Pärgmäe. Komisjoni täielik koosseis kinnitatakse pärast siseministeeriumi ja lennuameti esindajate kaasamist. Lennuameti lennutegevuse osakonna vaneminspektori Raivo Kase kommentaar. Mitte midagi ei ole ju teada, ta lihtsalt, kas ta kukkus alla. Nii et teie ei oska öelda, kas ta oli õppelennul või oli ta üle lvl või maandumisel. Tähendab ei, seda loomulikult mitte ja mis puudutab, kas õppelennuk või õppelennul õppelennul võib-olla ka instruktori üksipäini või teeb see õpilane teeb soololendu ka see võib võimalus on olemas. Tahetakse ju edastada infot hästi kiiresti edasi. Aga tegelikult kõigepealt tuleb ju üles otsida põhjuseid ja seda vist peaks hakkama uurima meie kriisireguleerimist, see osakond seal ministeeriumis praegu on võimatu midagist ütelda, nii nagu öeldakse, lambist võetuna seda ei saa ja edastada valet informatsiooni ei ole natukene noh, tähendab aimata ei ole tarvis mõtet mitte midagi. Asjatundjad uurivad asja, siis küll saab teada. Helikopteri uurimine kestis ju päris mitu aastat, ennem kui asi siis nii-öelda enam-vähem selgeks sai, aga ütleme, ameeriklaste halvates jäi midagi selgusetuks. Täna Tallinna linnavalitsuses kohtunud abilinnapea Taavi Aas ja sihtasutuse Vabaduse monument juhataja Aivar Reivik nentisid, et suuri erimeelsusi vabadussõja võidusamba ehituslubade küsimuses ei ole nii teatas raepress. Abilinnapea sõnul kutsutakse linnakujunduskomisjon kokku ülehomme pealelõunaks eeldusel et hiljemalt sama päeva täna hommikul on linnale esitatud nõutud materjalid ning et koos projekteerijaga on need ka läbi vaadatud ja põhimõtteliselt märkused kõrvaldatud. Sihtasutusele Vabaduse monument juhataja Aivar reviku sõnul oli tänane arutelu konstruktiivne ning annab aluse eeldada, et vabadussõja võidusammas jõutakse tähtajaks valmis ehitada. Reedeks peavad projekteerijad esitama nõutud muudatustega projektlahendused ja praegu Meie esindaja tšehhi klaasivabrikus klaasplokkide valmistamise ettevalmistustöid jälgimas. Lähiajal on kavas ka vabadussõja võidusambale nurgakivi panek, ütles Reivik. Uuringud näitavad, tervislikud toitumisharjumused kujunevad lapse eas inimesed, kes söövad palju puu- ja köögivilju. Lapsepõlves toituvad ka hiljem tervislikult. Just seetõttu tegi Euroopa komisjon ettepaneku kehtestada üleeuroopaline kava, et hakata koolides tasuta puu- ja köögivilju jagama. Margitta otsmaa jätkab. Tasuta puu- ja köögiviljade jagamine eeldab, et selles programmis osalevad riigid töötaksid välja vastavad strateegiad kuidas rakenduks Euroopa Komisjoni ettepanek Eestis. Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik. Küsimus selle skeemi rakendamisest on olnud mõni aega arutusel on pakutud välja erinevaid skeeme ja oli avatud avalik arutelu meile täna teadaolevalt on plaanis seda skeemi rakendada õppeaastast, mis algab esimesel septembril 2009. Esimene tõsine arutelu toimub 15 10. juulil põllumajanduse ja kalanduse nõukogus Ministrite tasemel. Kui kalliks näiteks Eesti riigile selle programmi elluviimine läheks? Seda on praegu väga raske hinnata, kuna me ei tea sihtrühm, kui suur on, kas on haaratud kõik kooli klassid, näiteks esimesest keskkoolini või kui suur tuleb kehtestatud kogus näiteks koolipiima puhul määrati ette, et 250 milliliitrit on see päevane kogus lapse kohta. Aga näiteks Eesti oludes on talvel pakutav puuvili ju puhtalt võõramaine, kas see on siis nii ohutu, et lastele selle pakkumine kohustuslikuks teha? Niisugustel puhkudel me tavaliselt konsulteerima ja kindlasti ka sotsiaalministeeriumiga, nagu me oleme koolipiima programmi osas teinud, et kui need tooted ja kogused saavad teatavaks, siis ilmselt me kutsume kokku niisuguse väikse töise arutelu. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar kinnitas, et algatus on hea, sellega liitumise otsustab aga iga liikmesriik ise. Näiteks Eesti puhul Euroopa komisjon annab 75 protsenti rahadest, mis Eestis kuluvad ja eesti riik kataks 25 protsenti kuludest. Miks seda teha? Põhjus on väga lihtne, et eurooplased söövad liiga vähe köögi- ja puuvilju ja eelkõige käib see laste kohta ei minda otsima seda õuna või pirni. Kui õun või pirn on nina eest, siis süüakse seda hea meelega ja eesmärk ongi panna see õun või pirn nina ette. Kas selle programmi raames kõik juur- ja puuvili on kodumaist päritolu? See oleks iga riigi enda kujundada see skeem, aga eesmärk lõppkokkuvõttes on see, et lapsed saaksid vajaliku annuse, mis on 400 grammi päevas kätte ja tegelikult on seal ka teatud seos perekonna jõukusega, et kui perekonnal on natuke kitsam käes, siis ka toitumisharjumused ei kipu olema alati nii tervislikud, nagu võiksid olla pakkuda neid köögi-ja puuvilju tasuta koolides, siis võrdsustatakse võimalusi lastele, et saada võrdselt tervislikku toitu. Statistika näitab, et ligikaudu 22 miljonit laste Euroopa liidus on ülekaalulised. Neist rohkem kui viis miljonit on rasvunud ja see arv suureneb 400000 lapse võrra. Igal aastal. Aafrikas piraatide käes pantvangis olnud eestlasest meremees Ardo Kalle võib Eestisse jõuda järgmise nädala esimesel poolel. Kaubalaev Lehmann, Timber Miller, laadid eile lunaraha vastu vabastasid asub praegu rahvusvahelistes vetes ning on teel Omaani ranniku poole. Sinna jõudmiseks võib laeval kuluda kakskolm päeva, ütles välisminister Urmas Paet, kes oli täna hommikul ühenduses nii laevafirma esindajate kui ka meeskonda kuuluva eestlasest meremehega. Paeti sõnul laeva meeskonnaliikmed emotsionaalselt ja füüsiliselt kurnatud. Välisminister avaldas arvamust, et kui eestlasest meremees ei vaja täiendavat ravi, võib ta kodumaale jõuda juba järgmise nädala esimesel poolel. Samas märkis välisminister sedagi, et olukord selles piirkonnas, kus pea iga nädal tuleb teade mõne laeva kaaperdamises tuleb kontrolli alla saada. Eesti on küsimused vähemalt tõstatanud nii Euroopa Liidu kui ka NATO tasandil ning ilmselt tuleb seda teha ka ÜRO-s, ütles välisminister Paet. Edasi välissõnumeid Kiisler. Maailma suuremate tööstusriikide G8 tippkohtumine on lõppenud. Tähtsam saavutus on kokkulepe, et riigid peavad vähendama kasvuhoonegaaside õhku paiskamist. Konkreetseid eesmärke siiski kokku ei lepitud. Eile otsustati pärast pikki vaidlusi, et 2050.-ks aastaks tuleb vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist poole võrra. USA oli vastu aga konkreetsete kohustuste võtmisele, kui sellega ei ühine arenevad riigid. Arenevate riikide sõnul saastuvad tööstusriigid aga rohkem ja peavad saaste vähendamises eeskuju näitama. Tõusma majandusega Hiina ja India teatasid aga, et jäävad esialguleppest kõrvale. Peasekretäri Jaap de hoop. Scheffer tegi Venemaale täna etteheiteid seoses Gruusia süüdistamisega Kaukaasia piirkonna rahu ohtu seadmises. See on kasutu retoorika, mis ei too pooli teineteisele lähemale, ütles Scheffer täna Brüsselis ajakirjanikele. Välisministeerium süüdistas Gruusiat Lõuna-Kaukaasia piirkonna relvakonflikti lävele tõukamises. Sellele vastas omakorda Gruusia välisministeerium, mis süüdistas Venemaad pinget õhutamises. Täna on saabunud mitmeid teateid relvaintsidentide kohta. Gruusia väitel toimus näiteks Abhaasia piiril tulevahetus, kus tapeti neli separatisti. Samas olevat tundmatud lennukid sisenenud Lõuna-Osseetia juures gruusia õhuruumi. Vene rahuvalvajate väitel lendasid aga hoopis gruusia hävitajad Abhaasia kohal. Täna õhtul saabub ISIS olukorda arutama USA välisminister Condoleezza Rice. NATO peakorteris Brüsselis toimus täna tseremoonia, mille käigus NATO liikmesriikide suursaadikud allkirjastasid Taani Horvaatia liitumisprotokollid. Nende alusel ühinevad kaks riigi järgmise aasta alguses alliansiga. Otsus kaks riiki NATO ridadesse kutsuda tehti kevadel NATO tippkohtumisel Bukarestis. Tseremoonial ei osalenud aga Makedoonia esindajad, sest Kreeka oli vastu Makedooniale NATO kutse esitamisele, kuna kahe riigi vahel kestab endiselt nimevaidlus. Soome keskJuurdlusbüroo on valeraha levikut jälgides jõudnud kaasas kahe noore leedulase jälile. Leedust pärit noormeestelt leiti 60 võltsitud 200 eurost rahatähte. Soomes on raha ringlusesse sattunud erakordselt suur hulk vale eurosid. Ainuüksi sellel aastal on politsei konfiskeeritud valeraha enam kui 100-l korral. Politseitöötajate sõnul on võltsitud kupüürid väga hea kvaliteediga ning palja silmaga ei ole võimalik valeraha õigest eristada. Ja tagasi Eestisse Virumaal kunagise riigivanema Otto Strandmanni sünnikohas avati täna mälestuskivi. Ago Gaškov oli kohale. Riigisekretär Heiki Loot autost Rahmon on üks nendest vanematest, kes tänavu 90. Eesti vabariigi aastapäeval saavad mälestuskivi. Kui palju uurigantsele üldse Eesti riigijuhtide sünnikohti elukohti sellel aastal on? Meil on kavas juubeliaasta raamides tähistada pea kõikide Eesti riigipeade sünnikohad enamik neid, kui me vaatasime, kui palju riigipeade sünnikoht on tähistatud, siis suur osa neist on tähistatud kuid selgus siiski, et mõned on jäänud tähistama. Meie oleme oma järjega jõudmas nii kaugele, et me esimesel oktoobril tähistame ka Heinrich marga sünnikoha sellega juubeliaasta raamides. Sünnikohtade tähistamised lõppevat selle poolest täies trandmanni tegevuse esile tõstaksite peale selle, et tema ajal võidetele Andrus sfääri sõda ja tema islamimaareformi ja on üks suur tegu ka kindlasti, mida ei ole enam võimalik järgida. See on ajalooline maanõukogu otsus, mis tunnistas maa nõgu kõrgema võimu kandjaks. See oli 28. novembril 1917 ja selle mälestusväärse istungi juhataja olijotost Fan Man, kes oli teatavasti maa nagu esimees. Teiseks on kindlasti majanduspoliitika. Teda peetakse Eesti uue majanduspoliitika loojaks ja ka täideviijaks. Ta oli mees, kes saneeris stabiliseerus Eesti majanduse ja seadis sellele uued orientiiri idas orienteeruti ümber läände võiks öelda piltlikult. Eesti entsüklopeediakirjastuse juhataja Hardo Aasmäe, me võime teda teiste riigivanemate kõrval millegi poolest eriti esile tõsta. Kas on maareform, maa seadus, see radikaalne maareform võttis sakslastelt muidugi majandusvõimu teatud osas ära, teiselt poolt see käik oli erakordselt kaval seoses sotsiaaldemokraatia rolliga Eestis ja võitluses bolševismi vastu sest see vähendas proletariaadi hulka ning potentsiaalselt töötuid saarlasi, kes oleks olnud täitepinnas uue riigipöörde läbiviimiseks, need läksid ju maale ja need olid toidetud ja rahvas ja riik oli toidetud. Tartu kunstimajas saab tänasest vaadata ülevaatenäitust graafilised visioonid Taavi Libe. Tartu Kunstimaja galeristi Markus Toompere sõnul on näitusel esindatud umbes kaks kolmandikku Tartu kunstnikest, kes tegelevad graafikaga. Kunstimaja all on aafrika stuudia, seal on grupp inimesi, kes käivad tegemas, nad tulid minu juurde jutuga, tahaksid näitus teha ja maksnilt hullema, et palju graafikat kui sellist tahtis, üldse on nad esialgu ikka vastuse võlgu. Kogu sellest natukene teadmatuses tekkis idee, et hakkaks uurima, võib-olla teeks suurema näituse sellest, sest et eks natuke suurem näitas, et tegelikult lõpptulemus oli selline, et tuli tagasi. Et nagu ülevaatenäitusele kohane, on tööde tase küllaltki kõikuv. Sellegipoolest on toompere lõpptulemusega rahul. Parafraseerides klassikuid, et kuuldused, et Aafrika on sulgenud, on tugevalt liialdatud tartus, tehtav graafika on väga heal tasemel ja ma loodan, et ka pärased, teadmatus, et siin graafikat või selliste vähe. Tuntumatest nimedest on näitusel esindatud Eda Lõhmus, Peeter Krossman, Eva lobodgini, Enn Tegova, kes oli ise ka näituse kujundaja tegu. Vale on väga hea meel, et Tartu graafikat lõpuks suurel ülevaatenäitusel näha. Tartu graafika kõrgpäevad olid Adolf Babe ja Pallase ajal kuid 1952. aastal viidi graafikaateljeed Tallinnasse ega ise üritas Tartu graafikat elavdada. Juba 80.-te alguses. Tõime Linda Kits-Mäe autoga, mis oli tolleaegne Žiguli null kaks ja Tõime mingisuguse üle tonni vist. Igatahes Žiguli roomas maad mööda toimetada Tallinnast ära see litopress. Kas press oli seesama kollases olime praegu, ma ei ole kindel, et ta sinna ERKIs sattus, aga igal juhul praegu me teame selle pressi asukohta väga hästi, seal on Pärnus ja seal on graafika tegemine hästi hoos. Hetkel tegelevad graafikaga peamiselt maalikunstnikud ja seda hobi korras professionaalsete graafikute esilekerkimisega on tega hinnangul vaja head meistrit. Endises pärmivabrikus nüüd hakkab kunstielu liikuma, et võib-olla oleks sinna tore, kui leitakse graafikameistrikoht, et kõik teavad Tallinnast meest Johannes kanni ja tema pärandit, mis paljud on ära aidanud tehase eesti graafika jaoks tavaliselt ikkagi meistri tagasi asi ja need tehnikaid ja pessa linnas on nii, et nad on võib-olla natuke jõuda. Näituse raames toimuvad ka tasuta graafika õpitoad, kus oma ala professionaalid tutvustavad kõigile huvilistele erinevaid tehnikaid. Õpitubades valminud töödest tehakse ka näitus Taavi Libe Tartu stuudio. Eeloleval ööl on Eestis vahelduv pilvisus, kohati sajab hoovihma ja mõnel pool tekib udu. Puhub läänekaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Sooja on seitse kuni 12, saartel 10 kuni 14 kraadi. Päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, võib olla äikest. Läänekaare tuul tugevneb kolme kuni kaheksa meetrini sekundis ja sooja on päeval 17 kuni 22 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17237 kuulmiseni.