Vahel on sedasi, et elu annab inimesele pikka, iga ilusa ja väärika juubeli. Ning samas nagu mustaks kontrastiks lõpliku lahkumise vähe jäi päevi pärast 80. sünnipäevalilli kingitusi ja häid soove. Meie metsaprofessorile ja doktorile olev Hennole. Alles olime ja austuse ja tähelepanu keskpunktis. Ja kuidas nüüd äkki ütled, et enam ei ole? Säärasel puhul on lähedastel eriti raske üle minna möödaniku kõnepruugis. Nii ka tänases juba meenutuse saates on mõnelgi kõnelejal ole Henno veel elavalt silmade ees nagu see oligi juubel ajal, kui Jaan Eilart oma mõtetega kaugemalt tulema hakkas. Et sina oled olnud meie paljude silmis üks suur traditsioonide hoidja ja kandja läbi oma eluaastakümnete aga ka oma isa Juhani aastakümnete välja vanaisa Hain Enno aastakümneteni. Sinu vanaisa Hain Henno oli isa Jannseni, Koidula, Jaagup Hurda, Carl Robert Jakobsoni kõikide sõber. Tema oli üks nendest mõnest eestlasest, kes Eestimaal alustas, et teha eestlastele oma kool. Aleksandri kool sinu kodutalus on neid plaane peetud. Või on läinud, on Ain Enno Viljandisse. Kuid arvastusse neid plaane pidama tulnud Tartusse Juhan Kunderi ka Eesti kirjameeste seltsi rääkima, neid asju. Ja seal nendel samadel sinu kodustel maadel sündis ka Eesti kirjameeste selts. Aga eks ärganud ju eesti rahvas tegelikult kolme suure ürituse kaudu. Need olidki Eesti kirjameeste selts, Aleksandri kool ja Eesti laulupeod. Eesti laulupeo traditsioone olles aga kandnud nii pikka aega, et sa oled ilmselt üks kõige pikemaajaliselt lauljaid üldse olnud. Nii et sina oled kandnud seda Eesti tõelise ärkamisaja mõtet läbi nii tohutute aegade. Selle eest on eesti rahvas sealhulgas ka see selts, kuhu sa kuulud ränga suure kivi su kodutaluõue viinud ja püstitanud vastavate sõnadega. Ole südamest tänatud, et sa oled osanud hoida nii väärt traditsioone läbi nii pikkade aegade kõikide meie jaoks. Ole Fenno õpilasest põllumajandusülikooli metsandusinstituudi direktoriks tõusnud Hardi Tullus tuletab meelde natuke tudengiaega. Meenutada on hea seda, et kui me neljandal kursusel üliõpilastega tegime küsitluse, kes on kõige populaarsem õppejõud siis selle küsitluse tulemused tookord näitasid professor Renno, keda me kõige populaarsemaks pidasime siis hiljem, kui ma asusin teadust tegema, siis ma otsisin raamatukogust oma eelkäijate kandidaadi ja doktoritöid. Ja professor Renno doktoritöö on mul veel praegu silme ees oma korrektsusega ja eriti need joonised on mul täitsa praegu meeles, mis stiilis nad tehtud olid ja mõtlesin, et kas tõesti mina ka midagi taolist kunagi suudan. Kauaaegne kolleeg professor Artur Nilsson Ma ütleksin niimoodi, et niisamuti nagu Olev Henno oli vist esimene, kes ütles välja mõtte, et eestikaasikud on tõenäoliselt maailma produktiivseimad ja kvaliteetsemad aru gaasikud. Niisamuti on tema ise, Meie metsameeste hulgas kindlasti üks produktiivsemaid silmapaistvamaid. Ma tahaksin öelda seda, et ta on olnud ka universaalne oma universaalsuse poolest võrreldav meie teaduskonna rajaja professor matiivseniga kes oli samuti nii metsanduse ökonomist kui dendroloog. Ja üks tema elutöö. Tähtsamaid etappe oli kindlasti puude ja põõsaste määraja professor Hennol mis on professor Henno poolt kenasti kirja pandud, aga mille publitseerimisega kahjuks meie kirjastajad ja metsanduslik üldsus siiani hakkama pole saanud. Tema on oma töö selle nii vajaliku raamatu kallal teinud, aga ma arvan, et lähemas tulevikus see seltskond sellest sõltub. Selle raamatu edasine käekäik oma tööga teeb. Kui Olev Henno juubeli ajal andis metsaamet teada, et on kavas luua nimeline fond ammu valmis käsiraamatu väljaandmiseks siis hiljutisel Eesti metsaseltsi aruande valimiskonverentsil arutati vastava pöördumise tekst juba ametlikult läbi. Esimesel aprillil lakkas truck summast Eesti metsade väljapaistva uurija, teadlase ja õppejõu professor Olev Henno süda. Veel professor Henno eluajal otsiti võimalusi tema puude ja põõsaste välimääraja kirjastamiseks. Leiti, et on otstarbekas moodustada spetsiaalne fond metsanduslik õppematerjali väljaandmiseks. Kahjuks jäädi fondi moodustamisega hiljaks. Professor ise oma raamatu ilmumist ei näe. Täitmaks kohustust Eesti metsanduse ees ja loomaks võimalusi metsanduslik õppematerjali kirjastamiseks teeb Eesti metsaseltsi konverentsi ettepaneku moodustada Olev Henno nimeline fond mille suuruseks peaks olema vähemalt 250 kuni 300000 Eesti krooni. Hundiesimeseks ülesandeks on olemas Heino raamatu puude ja põõsaste välimääraja väljaandmine. Tulevikus on fondi vahendite arvelt võimalik kirjastada ka teisi metsanduslik trükiseid. Metsaseltsi konverents teeb ettepaneku moodustada Olev Henno fondi loomiseks initsiatiivgrupp järgmises koosseisus. Ma olen siin noh, kaunist suurt isetegevust teinud, aga ma arvan, et seal võiksid olla ÄrayreTwerg härra Laasale Carole, Sara Tullus härra things härra eelpoiss Toomas Ehrpais härra Timberg, Mario Aurov, härra Nõmmsalu, Mati Polli ja kui siis ka Andres Talijärv. Konverents teeb ettepaneku hakata esialgu raha koguma Eesti metsaseltsi eriarvele nimetuse ole Fenno vunud all. Jaa, konverents teeb Eesti metsaseltsi uuele juhatusele ülesandeks kanda Olev lennufondi arvele metsaseltsi arvelt 5000 krooni. Ja siis on selline pöörlemine lõpused, pöördume teie poole ettepanekuga toetada fondi loomist ja kanda vastavalt võimalustele raha arvele, noh see on nüüd selline kirjapilt, eks ole, mis seal on, need numbrid tulevad ja seda seemet sinna, neid nagu rohkem sisse saaks siis metsaamet siin kaalub ka sellise noh, nende ülekandmist esialgu me arvame, et see võiks olla kuskil 50000 piires, aga kui suureks ta läheb, seda ma ei oska muidugi praegu öelda, meie võimalused on kaunis kaunis piiratud ja kui me arvestame, et meil on neid metsanduslik organisatsioone, ainuüksi metskondi on, on 185 ja ja neid maakonna metsaamet teid on 15 või 16. Lisaks sellele on veel muid allasutusi. Kui me nüüd kõik sellele ühiselt alla paneme, siis selle kokkusaamine ei ole. Ei ole keeruline. Kõik sõnavõtjad toetasid üksmeelselt Andres Talijärve poolt ette loetud pöördumise mõtet ja eesmärki. Tuleme nüüd nimi fondi moodustamise juures tagasi meenutuste mälestuste juurde. Sõna on Hargla metsaülemal Tõnis Kasel, kelle töökoht on olnud õpetajast ja Tartust 17 aastat eemal Valgamaal vastu Lätimaa piiri. Eks igast õppejõust jääb ju midagi meelde. Ja see on asi, mis jääb väga sügavalt meelde, sest et see on ikkagi kujunemise ja arenemise aeg, kui me oleme ülikoolis. Ja Olev Henno on minu jaoks kursuse juhendaja Ja loomulikult inimesed eemalduvad teineteisest ajagade möödudes ja vahemaade suurenedes. Kuid olen ennast on jäänud mälestus kui väga tasakaalukast rahulikkust ja väga erudeeritud mehest kes ei surunud küll peale oma arvamust, kuid kes oli sealjuures siiski autoriteetne ja mis minu jaoks kõige rohkem meelde on jäänud, on see tema äärmine tasakaalukus ja rahulikkus. Mida Aleksander Leemet, kes on Marta õppimispaigast nüüd tööl Tallinnas? Metsaameti peadirektori esimene asetäitja. Täna on teada, kellele me mõtleme. Mis tuleb kohe meelde näiteks. No mis praeguses töös eriti kitsas meil on ja mida ma praegu igapäeva praktilises töös kõik tunneme kuivõrd väheksaid meil teadmised metsamajandusele ruumikas ja kui tema andis neid loengud meile siis oli mees, kes ütles selgelt meile ikkagi välja, et ega see sotsialistlik ökonoomika kaua vastu ei pea. Praegu me oleme selle tõe juures, et tõesti ta vastu ei pidanud ja kahju on ainult sellest, et ta ei saanud meile anda neid ökonoomilise teadmisi, nagu ta tahtis anda, vaid ta pidi andma neid, mida tal kästi anda. Ants Varblane on nüüd metsaameti peaspetsialist, aga enne seda olnud Vormsil metsaülem looduse keskel tean, et te olete väga keskkonnasõbralik ja oskate mõnes puus mida võib-olla teine inimene ei pane tähelegi näha elu suhet inimesega. Ja puud kasvavad pikalt ja kaua inimesed lahkuvad. Mida nüüd lahkunud mehe puhul? Tahaks. Üks loeng on hästi meeles, kui ta õpetas meile seal deebeetike credit'it siis läks jutt kõrasele metskonna elu peale ja, ja ta ütles ilusa lause. Poisid, kui te lähete ühel päeval metskonda. Ja kui olete oma asjaga sinnamaale jõudnud, et viinapudel on sul laua kõrval töö tegemise ajal siis on üks võimalus, kas panna asjad kokku ja proovida uuesti või jätta selle asjaga hüvasti. Nii et oli endiselt väga kindlate põhimõtetega mees. Ja ma arvan, et need põhimõtteid just, mida, mida ta sel ajal sai meile anda, need on praegu minu meelest üks aktuaalsem probleem võib-olla meie metsameeste hulgas, sest oleme me ju omaette nüüd maale jäänud ja meie tulevik on igaühe jaoks üsna murelik ja, ja kui varemalt selles pudelis nähti nagu niisugust kokkusaamise rõõmumomenti, siis praegu võib mõnel mehel tulla see lihtsalt niisugusest Tumedast tulevikust ja, ja selle peale me peaksime väga mõtlema, sest praegu tuleb noori mehi peale, aga need, need, kes täna veel on, need peavad ju saamale tee leidma. Kui oli Olev Henno ilus juubel, numbriga juubel, ta ise palus, et seda tehtaks kammerlikult. See oli teadusnõukogu saalis selles metsandusteaduskonna või nii, nagu praegu öeldakse metsanduse instituudi hoones, seal, kus kivikestest on kogu Eesti mets panuraamiks laotud, sti, värvikas, main, kuigi kivine, aga siiski hell ja värvikas ja valgusküllane. Seal ta pärast neid kõnesid, mis tema suunas öeldi ja peeti pisut hiljem kohvi joomise juures, võttis ootamatult sõna. Mitte ootamatult, aga võttis siis ka lõpuks sõna ja ütles, et Tal on niisugune tunne nagu vanasti töö ees, rindlastest räägiti, et igast aspektist tubli ja teistest parem, et tema on terve elu kuskil alati hiljaks jäänud. Et kui koolis käies teistel olid juba nahas, vaat siis tema pidi kooli minema pasteldaga. Ja ka oma teadus, vaata kui ta hiljem tegi. Mitte sellepärast, et ta ei olnud varem raamatuid lugenud või ei olnud mõelnud metsa peale ja metsateaduse peale vaid, et noh, öeldi, et on ikka kombeks, kui sul kraad on, siis oled nagu tublim mees ja ja ta ütles, et siis manad, tegin aga doktoritöö ja kaitses seda veel kaks korda, kuna just just siis nõuti selle dissertatsiooni kaitsmist ka vene keeles väljaspool Eestit. Ja ütles küll, et ega tal eel kaitsmisest just eriti head muljet tänud, sest üks ametnik küsis vakkis selles Atestatsiooni komisjonis, et mis teil on lisada siis kaskede uurimise kohta, kui Venemaal on nii palju töid kaskedest tehtud. Ja kui ta oli siis tagasihoidlikult vastanud, et minu töö on arukasest ühest kindlast liigist, mis on Eestimaale väga omane ja siin väga hästi kasvab siis oli sama mees vastanud, et ah soo, noh siis kindlasti tehke töö ära ja, ja siis on see töö väga väärtuslik. Ja tema aususe kohta oli tal ka üks väike lugu. Kui võõras võim tuli, tulid kaks meest tema majja ja küsisid, et kas siin elab Olev Henno siis ta oli mõelnud sekundi jooksul, et ma olen ausalt kasvatatud, et ma ei saa öelda, et siin majas ei ela. Ma ütlesin, et elab küll, aga ta ei ole praegu kodus ja paari minutiga õnnestus tal siis majast lahkuda. Ja seda surutist ta sai tunda, sest tema üks ja ainuke viga oli see, et ta oli oma isa ja vanaisa poolt eesti mees ja. Ta tahtis ise ka olla, aga vahepealsetel vastatel säärased mehed pedagoogideks ei sobinud, kuid ta tuli jälle tagasi ja ja oma pikaeluga on tõestanud, et kui jääd rahulikuks ja kindlaks vaated, oledki see kõige õigem mees teiste kõrval, kes lasevad liialt ennast tuultest kaasa puhuda. Ja üks, kes natuke nüüd meie palvel meenutab, on keskkonnaministeeriumi kantsler Rein Ratas. Ma ütleksin seda, et 1958. aastal tollase Eesti põllumajandusakadeemia metsamajandus ja maaparanduse teaduskonna metsamajanduse eriala teine kursus omas suurepärast nii-öelda hooldusõppejõudu ja just nimelt olev Enno näol ja tuli siis teise kursuse tudengina aga mõnes mõttes ka juba esimese kursuse tudengina. 57. 58. aastal. Olev Ennoga päris sageli kokku puutuda. Ja kui päris mitut puhku toimust tollal aga võimalik, et toimub ka praegu diskussioon teemal, kas üliõpilase ja õppejõu vahel peab olema inimlik distants. Ja oli neid õppejõude, kes leidsid, et distants peab olema. Siis ole Venno kui õppejõud. Kui meie kursuse hooldaja oli seda meelt, et nii nagu õppejõud, nii on ka üliõpilane inimene. Ja nende vahel distantsi ei pea mitte olema vaid nad on ikkagi omamoodi kolleegid. Mõtetega kaaslased, ühe eriala inimesed, mis siis sellest, et ühel on meistripaberit taskus, teine on aga alles õpipoiss. Ja hiljem Mõningate oluliste elulooliste andmete varjamise pärast nagu kõlafectory käsukiri siis päris mitut puhku. Ka vahetult kohtusime nüüd juba tõesti kolleegidena ka mena diplomeeritud metsurina. Olewennoga. Hiljem töötades Tallinna botaanikaaias viis jällegi elutee mitut puhku. Nüüd juba tuleb öelda kadunud professor Olev Ennuga kokku. Kuigi ole Venno lemmik puuliigid olid kased ja kase teemale oli pühendatud ka tema doktoriväitekiri siis ometi. Ta oli Eesti üks juhtivaid tõendrolooge mees, kelle sulest on ilmunud mitmed põhjapanevad Tendroloogilised kirjutised ja looduskaitse seltsi. Teeneka liikmena ja tõepoolest väga tegeva liikmena. On ka olev Ennol see suur teeme, et ta on üldsusel aidanud rohkem tundma õppida meil kasvavaid puid ja põõsaid. Nii meie aborigeene kui ka meie introduntsente. Meie poIe ja põõsaste maailmas olid ju väga nii levinud. Väga populaarsed ole Venno juhitud niisugused tendroloogilise õppi käigud, midagi niisugust nagu teine kadunud professor Eerik Kumari tegi seda lindude maailmas. Õpetades huvilistele linde tundma? Lindude hingelaadi mõistma, nii tegi seda siis puie ja põõsaste maailmas olev Enno. Ja ma tahaksin ikkagi ka seda alla kriipsutada. Et olles ääretult, et tagasihoidlik, aga samal ajal Oma eriala ja sellega kaasnevat Bell erialadel väga kompetentne loodusteadlane. Oli ole Venno suur inimene ja samal ajal ka suur õppejõud, kes õpetas tulevasi metsateadlasi. Ja ma arvan, et ma ei eksi kui ma väidan seda, et nii nagu kunagi väitis tema õpetaja professor Mattiisen et me Tartu Ülikoolis ei kasvata mitte metsaülemaid, vaid metsateadlasi. See leitmotiiv oli ka olebennol ja seda ta tões ja vaimus püüdis realiseerida ligi poole sajandi jooksul, mil ta koolitas meie metsamehi võib öelda nüüd juba vast vähemalt kahe põlvkonna metsamehi. Ja ega naljalt ei ole leida praegu Eestimaa tegev Metsurite hulgas neid kes ei oleks olnud ole Venno õpilased nii või teisiti. Kas tema loengute kaudu tema kirjutiste kaudu tema juhendamiste kaudu on praktiliselt kogu meie Eesti tegevmetsameeste pere saanud osa ole Venno õpetamisest. Ja seda isegi rohkema väljapol. Metsurite ringi on lihtsalt loodusarmastajate hulgas, on nad siis füüsikud või keemikud või ehitajad? Väga palju neid, kes on seda tänuväärset loodustunnetuslikku suunamist. Saanud oleva temma käest.