Head raadiokuulajad, Se reportaaž praegu Teieni jõuab. Üks Eestimaa ühes kohas on Kadrina keskkooli direktor härra Haameri kabinetti. Harilikult siialist koodi poisid kõike vahu alles siis, kui nad elutarkust kogunenud nagu Ants Paju siin jää ära. Selle suve endale ka jälle tuliseks teinud, vaatamatasin suvisele ilmale või väljas küllalt palavam. Ja omapärane teie juures on Sillamäe lapsed ja kuidas on, kas loogid, keldrid, kõik kinni, rahvas, peale kümmet on kodus enne kümmet keegi vallapäev otsa kodus taljonit, Sillamäe lapsi teil siin suvel keelelaagris on? Noh, isiklikult mind puudutab see üsna vähe, ma vahetult sellega ei tegele aga ei, kõik luugid on lahti ja Kadrina elab oma tavalist elu ja kõik on kokku puutunud vot selle kursusega selles tähenduses kõik inimesed, nii noored koolist kui nende vanemad, hästi rahul uute tutvustega. Ja meie kooli inimesed, õpetajad, mina samuti väga toredad noored inimesed soovivad õppida eesti keelt, meie aitame neid selles osas ja usule, et nad on sama meelt. Vähemasti ei ole ühtegi negatiivset ilmingut isegi mitte neutraalsed, vaid ikkagi ainult positiivsed vastukajad. Kontaktid väga elavat kodudega õpilastega. Spetsiaalselt päevad, kodude päevad möödunud nädalal oli kaks homme-ülehomme kodude päevad. 11. klassi õpilased, meie omad sõidavad homme Saaremaa ekskursioonile, kahe või kolmepäevasele seitse või kaheksa Sillamäe õpilast sõidab kaasa nendega sinna. Need integreerunud on täiel määral nii Kadrinas kui, kui integreerumise algus Eesti maas ja Eesti ühiskonda käib täie hooga. Millal teil tehti ettepanek see kursus vastu võtta ja miks teda võtsite? Ütleme nii, et iga asi, mis praegu tehakse ettepanek tal ikkagi lisakoormusega inimesed, nii väga need lisakoormus ei taha, sest elu on niigi pingeline, eriti ma kujutan ette veel hariduselus, kus seda napib isegi kütteraha ja laelamp võib-olla kolme asemel tuleb ainult kaks laes põlema. Ei, ma pean kohe ütlema, et ega me kahjudega kauplega materiaalses plaanis mitte, tähendab kursused on tasulised ja nendest tasutakse. Kuid miks me võtsime ja miks meile pakuti, ma täpselt ei tea, ma võin oletada, sest need ei ole esimesed kursuse esimesed küll õpilastele. Kuid vene koolide õpetajatele põhiliselt Kirde-Eestist on neid kursuseid juba olnud mitmeid-mitmeid, siit on juba sajad õpetajad meil läbi käinud. Nähtavasti see maine, milline on tekkinud viis ka selleni tehti ettepanek meil mitte ainult õpetajatega Vetka õpilastega tegeleda ja me olime peri see kontingent, milline oli valitud ja meile saadetud, et noh, see on Pariin. See on kontingent, milline tahab jätkata Eesti kõrgkoolides õpinguid, nad teavad täpselt, mida nad soovivad. Need on kõige võimekamad, vaieldamatult need, kes on olümpiaadide võitjad ja edu õpilased kõige intellektuaalse musa. Mis aga igapäevaelu puudutab, siis nagu ikka noored inimesed, nad on kõik inimesed, erinevad on erinevaid hoiakuid erineva kiirusega, see protsess toimub ja nii edasi, kuid need on juba kõik detailid põhimõttelt. Me oleme seda meelt. Noh, võib ju küsida näha, aga miks mitte meie, või kes siis kui mitte meie, miks siis meie kui kool ei võiks sellega tegeleda, kui me oleme valmis kumi, infrastruktuur on valmis, kui meil on õpetajaskond. Keegi peab tegelema. Härra haamer ning teil on nüüd võimalus tajuda ka mingit tehingust, ilmselt ei ole siin tegemist omaaegse võsala võsaleri, nagu need suvepäevad olid, või sõpruspäevadega. Kas sellel sellel laagril on praegu nagu mingi eriline hingus või ma tean, et minnakse Soome viieks päevaks või Rootsi ja kooliõpilased on koos ja kuuendal päeval, kui sadamasse tullakse, nutetakse poolteist tundi nagu laev Shotootootepist, kuidas Debrognoosid? Tähendab pisaraid kindlasti on ka siin, ma olen juba tähele pannud seda. No ta veri on lõppenud juba ta ja, ja lahkumine tuleb kurb, see on juba selge, aga no Sillamäe ja Kadrina vahe on siin otseühendusega. Siin ei ole selles osas probleeme. Tähendab, ta erineb vaieldamatult, see on tõsise töölaager, siia tuldi tegemata siis tööd kolm nädalat, minu arvates on pikk aeg noorel inimesel eriti vahetult peale õppeaas pingelist lõppu. Sest siin on koos ju ikkagi, nagu ma ütlesin, paremik, kes on pingsalt aasta jooksul töötanud kaks nädalat, oleks ilmsesti optimaalne aegne, kui selliseid asju korrata, tuleb mõningaid korrektiive sisse viia, aga selleks ta esimene ongi, et kogemusi sellest saada. Põhiülesanne on väga pragmaatiline, väga läbimõeldud suhtumine sellesse. Et saada maksimaalselt kasu oma eesti keele oskuse vallas. Selle keelevaid meelesee on nüüd teine küsimus. Keel iseenesest tõepoolest neutraalne, seda võib sõber tunda seda või vaenlane tunda. Kuid mis puudutab meelsust, vaat see on see, mida me nimetame adaptatsiooni, eks ja seetõttu me ei tahtnudki piirduda ainult keeletundidega. Vaid terve kultuuriprogramm on Lõuna-Eesti ekskursioon, kahepäevane Lahemaa ekskursioon, ühepäevane nüüd kahepäevane väljasõit mere äärde, meie kooli puhkebaasid Vaino peale kodudes olemine mitu päeva, kontaktid, eesti kodu, ka Eesti nii-öelda tavaeluga eestlasega kellega on kontaktid puudu, sisuliselt oma otsustavas enamuses on see andnud väga häid tulemusi. Meie hinnang on selline. Ma kommenteeriks seda esimest või eelviimast küsimust, et miks siis siin analoogse projekti läbiviimiseks on minul olnud pakkumised ja see summa on kõikunud. Analoogne projekt 120-st 1000-st 63000-ni kolm 2000-ni 120-st 1000-st kuni 2000-ni. Nemad oskavad siin teha 62 tuhanded analoogse projekti, mis näiteks maika kohta nimetama pakuti, 120000. Me räägime, eelarves pole aga raha just nimelt, aga eelarve oli üks määravam selle asja loomise juures, sest ega koolil ei ole mõeldav, et temal oleks niisugune raha. Ja küll oleks hea, kui see eelarve kahetaks Sillamäeomavalitsuse poolt. Küll oleks hea, kui see vahetaks, kaetakse haridusministeeriumi poolt, kuid kahjuks neil kummalgi sellist raha veel ei ole. Ja sellepärast leidis ümarlaud tänu Ameerika ja Soome poolt välja kuunitud rendile võimaluse seda finantseerida. Ja kui me saame kooliga kokkuleppele, siis augustikuu sees on kavandatud siin veel teha paldiski õpetajatele teil juba sissetöötatud projekt, programmi kava, üks niisugune kohtumine. Teine, mis enne kõnelesime, vaata eesti peresse minek. See on omamoodi mitmeti avastamine, sest ega maa perekond ilmselt ka Kadrina kandis ei hiilga suure küllusega. See on üsna ratsionaalne elumudel. Võin öelda, et Virumaa olnud rikas, jääb rikkaks, tähendab, nii palju, kui mina kontsert ega mööda Eestit ringi läheb, võin öelda, et seda, et Virumaa hakkab esimesena jalgu maha saama, olgu see siis Kadri, nii et ma ei ole küll käinud, aga Kunda ja kõik me räägime seal, tolm tolmu, aga vaimsus on ja kohe kus vaimsus ees tuleb, raha järgi. Või tähendab, et siin on teine tegelikult see talupoeglik otstarbekus oma asja seadmisel, mis tegelikult ikkagi muulastele jääb paljus veel puudusesse, on kahe erineva kultuuri, kahe erineva elulaadi erinevate sinna mitte midagi parata. Ja sellepärast on see väga maandav. Ma nägin möödunud aasta, kuidas, mis toimus Narva lastega, kui nad olid Mulgimaal peredes? Ma enne siin naljatledes ütlesin, et kui üks peremees ütles, et ma panin sahvri ukse lukku aga õhtuks tegin lahtist, ma saan aru, et ehk ei, oledki tegemist Boscahi. No ära võiks pikalt rääkida ja Ants ütles, et te olete väga põnev inimene, teisteks terve keskprogrammi teha natuke linti kaasa ja ega me peame edasi sõitma, aga see lind läheb need Eesti raadios üle Eesti ettemängimiseks. Tänasest, 19.-st juunist, kui me istume siin teie käärkamber või kuidas öelda mida tahaksite öelda? Need on kooli lõpetamine ja uued põlvkonnad lähevad, läheb delt. Nüüd see väike kopp, Sillamäe inimesi läheb ka ellu ja teie kui väga elukogenud pedagoog, mida te ütleksite noortele ja mida ütleksite tervele Eesti rahvale? Peale ühe õppeaasta. Eks me ju õpime iga päev muidugi peale õppeaasta lõpp, milliste soovidega saadeta nad suvepäikese all? No see on nüüd tõsine küsimus, mida mõne lausega öelda Eesti rahvale vaevalt minust nüüd eesti rahvaõpetajat on oma noortele me andsime juba oma soovitused kaasa äsja toimunud aktusel. Need olid samuti realistlikud. Aeg ei ole kerge. Kell vastuv noor inimene peab teadma, et ta astub küllaltki nõudliku ühiskonda kus erinevalt varasematest aastatest tõesti aastakümnetest tuleb hakata ennast paika panema. Ma endale. Mis aga puutub meie tänasesse küsimusse ja põhiteemasse, miks te täna siin olete? Need kuud need kursused, need kohtumised on meile avanud ka uutmoodi seda probleemistikku mida me seni teadsime teoreetiliselt. Ja ma olen seda meelt nagu meie kool tervikuna. Et nähtavasti on vaja teha tõsine poliitiline valik, kuidas edasi? Kuidas kaks konda hakkavad kõrvuti elama? Tõsine poliitiline valik on alati üks hirmus asi, hullem kui majanduslik valik. Ma jagan täiesti seda, kui me hakkame vaatama neid valikuvõimalusi, neid ei olegi eriti palju. Tähendab, milline on kõige mõistlikum, milline neist oleks kõige õigem ja kõige kasulikum esmajoones eesti rahvale endale? Nähtavasti see oleks realistlik integratsioon esmajoones vene Diaspora kui suurima, aga ka teiste Eesti ühiskonda kõik teised. On nii või teisiti kahjulikud, kui me võtame assimilatsiooni või välja tõrjumise, mis ei ole realistlik, mida, millest võib rääkida, kuid milline ei ole teostatav. Ja võib-olla veel mõningad variandid nende hulgast. Meie kogemus praegu kinnitab just nimelt sedasama adapteerimist integreerumist Eesti ühiskonda, esmajoones nendele, kes seda ise soovib. Ja on aktiivne hiljem paratamatult kogu nii-öelda mitte eesti elanikkond. Mujal kompaktselt elunev osa eestimaalastest jõuab sinna Olen veendunud, et see on nii, kuna teist teed me ei näe. Praegu. Raamer nüüd väljas sätendabele väike vihm on üle, Kadri on läinud ja tahaks ikka sele sillerdav sõnaga Me ajame siin poliitikate juures ja isegi parlament lõpetas selle ära. Ega me ikka räägime ju ta ikka südamele, asi on selline, mis vajab lahendust, aga see viimane sillerdav kolm lauset. No selle võib ühe lausega öelda raske õppeaastal läbi, ilus suvi on ees, mul hinge hing ja meel on rõõmus selle üle.