Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 10.-st juulist. Stuudios on Kai Vare. Eesti kodanikud on eluga rahul, kuid usaldus Eesti valitsuse ja riigikogu vastu on viimase seal pidevalt langenud, näitavad eurobaromeetri värske uuringu tulemused. Valitsus loobus arvamuse esitamisest kõrgemate riigiametnike palkade külmutamise eelnõu kohta. Maanteerongiliikluse arengukava näeb järgmiseks viieks aastaks ette ligi 12 miljardit krooni investeeringuid. Muuhulgas plaanitakse rekonstrueerida ja ümber ehitada maanteelõike ning osta uusi ronge. Pärnu lennuõnnetuse uurimise välitööd on lõppenud. Põhjuste kohta selle alusel veel midagi öelda ei saa, kuid komisjon analüüsib juhtumit edasi. Loodus- ja majanduslangus on omavahel tihedalt seotud. Aastaga on töötute arv Eestis kasvanud 34 protsenti. Keskmine tööotsija on vanemaealine ning ümberõpet vajab ja riigikeelt mitte oskav inimene. Võru folkloorifestivali täna tema on tänavu leib. Gruusias visiidil viibiv USA välisminister Condoleezza rais kutsus Venemaad appi Gruusia separatistlike regioonides vallandunud pingeid lahendama selle asemel, et neid õhutada. Vene välisministeerium taunis Albaania ja Horvaatia Natoga liitumise protokollide allkirjastamist. Ilm on meeleolulise sajuta. Sooja on öösel üheksa kuni 16, päeval 18 kuni 24 kraadi. Eesti kodanikud usaldavad küll Euroopa Liitu ja toetavad selle, laiendame laienemist, kuid usaldus Eesti valitsuse ja riigikogu vastu on viimasel ajal pidevalt langenud, näitavad eurobaromeetri värske uuringu tulemused lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hinnanguid kogub eurobaromeeter kaks korda aastas. Tänavu kevadel läbi viidud küsitlus näitas, et Eesti kodanike rahulolu eluga Eestis on püsinud enam-vähem stabiilsena, tõdes EMORi analüütik Jaanika hämmal. Võime öelda, et kolm neljast Eesti kodanikust on oma eluga endiselt rahul, et see rahulolu on endiselt kõrge. Ja see rahulolu tase on tegelikult sama ja kui Euroopa liidus tervikuna, et tegelikult Euroopa liidus tervikuna võiks öelda, et võrreldes sügisega on pisut see rahulolu tase langenud ja seda just vanemates liikmesriikides. Samas on muutunud Eesti kodanike arvamus selles osas, milline on riigi ja oma pere majanduslik olukord aasta pärast. Alates 2006. aasta sügisest on optimism riigi arengu suhtes pidevalt ja oluliselt kahanenud. Oma pere tuleviku suhtes nii pessimistlikud ei olda. Sarnased on prognoosid ka tööhõive osas. Selles mõttes on see olukord huvitav, et tööpuudus reaalselt nii palju kasvanud ei ole, et inimesed seda enda elus nagu ei tunneta, et samal ajal väga palju räägitakse võimalikust tööpuuduse kasvust, mis ilmselt mõjutab neid negatiivse maid, hinnanguid nagu tööhõive arengu suhtes üldiselt. Kuigi 31 protsenti küsitletud Eesti kodanikest möönis, et neil on olnud vähemalt osalisi maksja raskusi ei ole see näitaja võrreldes 2006. aasta kevadega muutunud. Kõige olulisemaks kreemiks peetakse siiski hinnatõusu. Veel aasta tagasi oli selleks kuritegevus, kuid hinnatõus on probleemide hulgas esikohal ka Euroopa liidus tervikuna. Neid, kes riigikogu usaldavad, on napilt üle kolmandiku küsitletuist ehk aastataguse ajaga võrreldes veel 10 protsenti vähem. Üle poole küsitletuist usaldab siiski valitsust näiteks politseid, raadiot ja televisiooni usaldab aga ligi kolmveerand. Eesti kodanikest ja kaitseväe usaldusväärsus on veelgi kõrgem. Tasub kindlasti mainimist, et Euroopa liitu siis usaldatakse tegelikult rohkem kui oma riigi poliitilisi institutsioone. Aga jah, kõik on suhteline. Kui vaadata seda valitsuse riigikogu usaldusväärsust võrreldes Euroopaga tervikuna, siis siiski Eesti kodanikud usaldavad neid institutsioone enam. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar on eriti rõõmus selle üle, et toetus Euroopa liidule on Eestis endiselt suur. 90 protsenti peavad seda kas positiivseks või suhtuvad sellesse neutraalselt, see on väga hea. Samuti on tõusnud toetus Eurole üleminekule ja see on esmakordselt üle pika aja jälle ületanud 50 protsendi piiri. Ja kolmandaks on eestlased vägagi positiivsed edasise Euroopa Liidu laienemise suhtes ja see saab ainult rõõmu teha. Ja kui vaadata nüüd konkreetselt kolme kandidaatriiki, et keda siis nendest kõige enam toetatakse, siis kindlasti Horvaatiat kõige enam endist Jugoslaavia vabariigi Makedoonia ja siis kolmandana Türgitajate. Türgi puhul tuleb kindlasti mainida, et see toetus on võrreldes 2006. aasta sügisega kasvanud isegi kaheksa protsendini. Valitsus loobus arvamuse esitamisest eelnõu kohta, mis külmutab 2010. aasta kevadeni kõrgemate riigiametnike palgavalitsus, leidis, et riigikogu viie fraktsiooni algatatud eelnõus esineb mitmeid puudusi. Peaminister Andrus Ansip. Juhtisime tähelepanu sellele, et kohtunikele tahetakse eelnõu järgi ka külmutada neljanda kvartali palga alusel palk, aga nemad on palka saanud siiani möödunud aasta keskmise palga järgi ja see tähendaks nendele märgatavat palgatõusu. Mis ometi ei saanud olla riigikogu fraktsioonide eesmärk või nad selle eelnõu esitasid? Õiguslikult isegi on juristide arvamusi, selliseid ja teistsuguse õiguskantsler on oma seisukoha öelnud, ta on öelnud, et konflikti põhiseadusega ole, palgad võib külmutada küllaga teisi juriste, kes ütlevad, et põhiseaduse mõte on seisnenud selles, et riigikogu koosseis ei tohi oma palgaküsimusega tegeleda ja see põhimõte tähendab nii soove palka suurendada kui ka Valitsus kinnitas täna järgmise viie aasta transpordiinvesteeringud, kavas on mitu suurt teedeehitust. Esitati ka rongiliikluse arendamise kava. Margitta otsmaa jätkab aastatel 2009. Kuni 2013 ehitatakse vastavalt investeeringute kavale valmis olulised maanteelõigud Maardu, Pärnu, Jõhvi ja Viitna lähedal. Majandusminister Juhan Parts. Esimene 1,4 miljardit puudutab nii-öelda päeva maanteelõiku sisulised Peterburi maantee väljasõit, seal, kus Tallinna linna piir lõpeb täna seal Stalini-aegne betoonteed tuleb siis mitmetasandiline lahendus. Tegemist on teelõiguga kõige tihedama liiklusega tee kõikist. Tee alates Peterburi tee kuni Pärnu maanteeni suur ka peaks siis saama ja ealise lahenduse järgmine on vähe ümbersõit, siis on Via Balticast ainukene tegemata koht, siis on jõhvi liiklussõlm, mis tähendab Jerzy viadukti ja 500. pekt on Tallinn-Narva maantee nimetame nii-öelda Viitna Leicu, aga see tähendab Viitna ümbersõitu, teisiti tähendab teda neljarealise tee pikenemist. Tallinn Tartu osas mäletame terviklikku lahendust ja me praegu siis näeme Tallinn Tartu vajamis niimoodi, et aktsiisiga riigieelarve vahendite arvel. Kosest edasi Mäo on tee rajamisse kavas kaasata Soome eeskujul ka erakapital. Majandusminister Juhan Parts esitas täna valitsuskabinetile ka rongiliikluse arendamise kava, mis näeb muu hulgas ette uute rongide ostmise, sõidukiiruse tõstmise ja reisirongiliikluse säilitamise senises mahus. See puudutab raudteeinfrastruktuuri arengut suunal hakka igati väärt, kui me selle otsuse teeme, need investeeringud ette näeme, neid peab tegema eraettevõte, riik tasub neid ikkagi ennekõike tegelikult selle info kasutamise järgi kas siis reisirongiliikluse dotatsiooni või piletitulu kaudu. Niisiis kaubaveod sellisel juhul ökonoomselt, millised need rongid on. Valitsus on langetanud otsuse varem, et me kavatseme ja Tallinna lähiümbruse teenindamiseks osta uue veeremi koosseisud langenud nende valmistamisel tänase otsusega siis tahame lisada sinna hankesse selle veeremi koosseis. Oma ongi väärsuse kaugliinide Eestis, Narva, Tartu, Valga, Viljandi, Pärnu, Rapla pluss põhimõttelise otsuse. Kui tulevad uued v siis nii-öelda tongi teenust pakub ka üks ette. Ministeeriumi hinnangute järgi vajab Rapla, Viljandi ja Pärnu suuna raudteeinfrastruktuuri järgmise viie aasta jooksul investeeringuid kuni 650 miljonit krooni. See peab võimaldama neile raud reedel reisirongiliikluse jätkumist vähemalt tänases mahus ja uute rongidega. Samuti peab rongidel aastaks 2012 olema nendel liinidel võimalik sõita kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis. Pärnus lõppesid eilse lennuõnnetuse uurimise välitööd majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde moodustatud uurimiskomisjon koguneb järgmise nädala algul, et hakata kogutud materjali põhjal välja selgitama õnnetuse põhjusi. Hukkunud piloodi isiku tuvastamine kestab, teada on, et tegemist on meessoost välisriigi kodanikuga. Ülle Hallik annab teada. Eile pärastlõunal Pärnu lennuvälja lähedal metsa kukkunud süttinud Piper 28 tüüpi lennukiga juhtunud õnnetuse välitööd ei toonud välja ühtegi asitõendit, mis viitaks mingile konkreetsele põhjusele. Lennuki vrakk on tules kõvasti hävinud ning detailid tuha sees ning sulanud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi moodustatud uurimiskomisjoni esimene Jens haugi sõnul on samas hulgaliselt tähtsaid leide, mida lõppraportis loodetakse kasutada. Jens Haug andis ülevaate uurimise hetkeseisust. Me oleme lõpetanud välitööd praeguseks Lääne sõjaväepiirkonnas, täname abiga oleme saanud vrakki Rotary angaaris. Me jätkame mootori uurimist teatud aspektis pakub meile huvi selle juures ja meil on olemas lindistused, nii helilindistused kui ka turvakaamerate materjalid, mis on selle õnnetuse uurimisel kindlasti suureks abiks. Usume, faktiline materjal on praeguseks piisav, et selle kallal nüüd põhjalikult pead murda. Muu hulgas leidsid uurijad söestunud lennukis imekombel tervena säilinud dokumente. Osa oli lennukis, mis oli jäänud põlemata, kuna ta oli kuidagi vastu maad asetses osa lennuki dokumentatsiooni oli lennanud välja põrke hetkel lennukis, nii et oli ime läbi säilinud nii piloodi lennupäevik kui ka lennukipäevik. Jens Haug juhitav õnnetuse tehnilisi põhjusi uuriv komisjon tuleb kokku järgmise nädala algul, et hakata kogutud materjali läbi töötama. Ühe võimaliku põhjusena ajakirjandusse levinud spekulatsiooni, justkui võinuks õnnetuse põhjustada Pärnu lennuvälja vilets tehniline olukord välistas Jens Haug peaaegu sajaprotsendiliselt. Meil ei ole praeguseks hetkeks kõige vähimatki põhjust arvata, et lennuvälja infrastruktuuri tehniline seisund või ükskõik milline muu lennuväljaga seotud asjaolu oli seotud selle õnnetusega praegu, selleks puudub meil vähimgi alust arvata. Pärnus õnnetusse sattunud nelja kohalises lennukis viibis piloot üksi. Teadaolevalt on tegu kogenud toodiga, kelle kontole üle 1000 lennutunni. Uurimiskomisjonile on teada nimi, mis registreeriti väljalennul Liepajas ning lennukist leitud dokumendid. Eeldatavalt vastavad need lennukist leitud surnukehale, kuni tuvastamistoimingud pole lõppenud, võis Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör oli Tartu öelda hukkunu isiku kohta, vaid nii palju. Antud hetkel võib hukkunu isiku kohta öelda, et tegu on välisriigi kodanikuga ja meesterahvaga. Kuna isiku tuvastamise ka tegeldakse, siis lihtsalt ei ole võimalik sel põhjusel rohkemat isiku kohta andmeid avaldada. Ka siis, kui hukkunu on tuvastatud, saab tema isikuandmeid avaldada vaid lähedaste loal. Rahvusringhäälingu Pärnu stuudiost Ülle Hallik. Juuni lõpu seisuga oli tööturuametis registri häiritud ligi 17000 töötut. Aastaga on see number tõusnud 34 protsenti. Põhjuseks majanduslangus ning mitmetes suurettevõtetes toimunud koondamised. Keskmine tööotsi on vanema realine ning ümberõpet vajav ja riigikeelt mitte oskav inimene, jätkab Margitta otsmaa. Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson nentis, et kuna majanduskasv ja võimalus tööd teha on omavahel tihedalt seotud, siis praeguses majanduslanguses on töötute arv järsult tõusnud. Uued arvele võetud isikud on, no ütleme viimastel kuudel, et nende osakaal just koondatutest on päris kõrge, on nii, noori, on keskealisi, on, on vanemaealisi, mehi, naisi, et noh, välja võiks tuua siis täiesti Ida-Virumaal näiteks isikud, kes ei oska riigikeelt. Kõrgeim töötus oli Valgamaal ja sellele järgneb, kes siis Võru ja Ida-Virumaa. Kas selles piirkonnas on üldse tööd pakkuda inimestele? On ikka, et kui nüüd ettevõtlust vaadata, siis Valgas, Võrus ega sinna väga palju midagi juurde tulnud. Ei ole küll, et pigem on ettevõtjaid, kes on lõpetanud tegevusi, et aga samas on kõigil võimalus viiena tegema hakata või siis väljaspool maakonda tööd otsida. Teil on üle 6100 tööpakkumise hetkel, et kas need on siis sellised ametid, mida nagu eriti ei taheta või tööotsijad, need töötud inimesed on muutunud väga valimaks. Kindlasti on selliseid ameteid, mida võib-olla väga ei taheta, et meil ja selliseid väga häid pakkumisi, aga see inimene, kes võib-olla soovib seda töökohta vaatama minna, võib-olla see inimene ei sobi tööandjale või, või ei saada palgakokkuleppele, et siin on hästi palju nüansse. Kas teie juurest tööotsijad kasutavad ka muid kanaleid, et endale ise aktiivselt tööd otsida? Et kui inimesed tulevad meile ja loomulikult me nõustame ja meie konsultandid nõustavad ja näitavad tööotsijatele töötutele ka neid teisi registreid võimalusi. Tööotsinguportaali CV Online andmebaasis on aktiivsete tööotsijate arv poole aastaga kasvanud 16 protsenti, sealne kontingent on aga võrreldes tööturuametiga hoopis teine. CV-Online Eesti tegevjuht kenkaljas. Et ka meie juures tegelikult tulevad need soovijad, kellel on, on teatud kvalifikatsioon, teate, kogemus ühtepidi olema, et kas siis on lapsed seda tänast olukorda endal paremaks muutmas? Hästi teadlik kasutaja. Et ühesõnaga teie juures otsivad tegelikult tööd inimesed, kes, kes töötud ei ole, vaid kes ilmselt kusagil ka hetkel töötavad. Lõviosa peaks selliseid olema, pigem nad üritavadki kindlustada enda positsiooni ja vajadusel olla kursis toimuvaga turul. Suurima tööpuudusega Valgamaal pakub CV Online näiteks 15 töökohta ja kõik need eeldavad vastavat kvalifikatsiooni. Välisuudised võtab nüüd kokku Nile Meikar. USA välisminister Condoleezza Rice kutsus Venemaad appi lahendama gruusia separatistlike regioonides vallandanud pingeid, selle asemel et neid õhutada. Rass lisas, et vägi valt separatistlikel joonides peab lõppema ning konfliktile tuleb leida rahumeelne lahendus. Rait ütles, et püüab saavutada kokkulepet alustada Aasias ja Lõuna-Osseetias kõrgetasemelisi kõnelusi. See liider Sergei kaps suundus aga täna Moskvasse, et pidada kõnelusi vene juhtkonnaga ning kohtuda oma Lõuna-Osseetia kolleegi Eduard Koiko tööga. Välisministeerium taunis Albaania Horvaatia NATOga liitumise protokollide allkirjastamist, väites, et alliansi laienemine lõhub Euroopa ühtset julgeolekusüsteemi. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul ei tugevda alliansi laiendamine kollektiivset lähenemist, vaid kaasa Euroopa ühtse julgeolekuruumi killustumise. Lisaks sellele devalveerib uute riikide vastuvõtmine NATOsse, julgeoleku jagamatus, kontseptsiooni võtmepõhimõtet, mitte tugevdada omaenese julgeolekut teiste julgeoleku arvelt, väitis ta. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy lubas pakkuda Iiri referendumil maha hääletatud Euroopa Liidu Lissaboni leppele lahenduse selle aasta lõpuks. Sarkozy ütles täna Euroopa parlamendis, et kavatseb konsulteerida Iirimaa liidritega ka ning oktoobris või detsembris võimaliku lahendusega välja tulla. Ta lisas, et institutsioone reformimata ei saa Euroopa liit edasi laieneda. Ühtlasi ärgitas Sarkozy taas Poola presidendi Lech Kaczyński leppele allkirja andma. Poola parlament ratifitseeris Lissaboni leppe juba mitu nädalat tagasi, kuid Kaczyński pole seda ikka veel allkirjastanud. Prantsusmaast sai esimesel juulil Euroopa Liidu eesistuja. Läti valitsus otsustas külmutada kuni tuleva aasta esimese aprillini ministrite ja ministeeriumide parlamendisekretäride palgad. Valitsuse pressiteenistusest öeldi BNS-ile, et otsus langetati 2008. aasta riigieelarve kulude kärpimise raames. Samuti otsustas valitsus lükata edasi peaministri parlamendisekretäri ametisse määramise. Tagasi Eestisse Võrus algas folkloorifestival Taavi Libe, käis, kaebas. Just neil minutil algas kultuurimaja Kannel aias 14. Võru folkloorifestivali avakontsert. Seekordse festivali teema on leib ning esinejaid on üheksast riigist. Rukis. Selle teemakohase laulu saatel astuvad täna õhtul Võru folgil üles Põlva rahvatantsijad. Järjekorras 14. Võru folkloorifestivali teema on leib ning juhtmate leivast väkke ehk leivast saab jõudu, jätkab festivali peakorraldaja Peeter Laurson. Me alustame sellest, et peksame vilja nii kvootide kui ka masinaga, pärast seda valmib jahu käsikivil ja siis juba on erinevatel päevadel leiva õpitoad, kus siis saab leivategu teha alates kiviajast kuni tänapäevani välja. Festivalil astub kokku üles 800 lauljat, tantsijat ja pillimeest üheksast riigist. Esmakordselt on sel aastal esinejaid ka mehikuste Belgiast. Laureuseni sõnul on aastate jooksul Võru folkloorifestivali külastanud kokku 36 riigi esindus. Mul on väga hea meel selles, et need, kes on Võru festivalil käinud, on jätkuvalt meie festivali sõbrad, sellepärast et eelmine aasta oli meil külas Costa Rica. Ja kui me vaatame selle aasta meie kodulehekülje külastamist, sest Costa Rica lähedal väga agarad külastama ja vaatama, mis siis sellel aastal Võru festivali toimub? Tallinna Võru seltsi naisansambel Liison folgil kohal viiendat aastat, mis tallinlasi folgil kisub? No esiteks see, et me oleme kõik siit Võrumaalt pärit, meie juured on kõik siin, kuidas me sinna Tallinnasse siis sattusime, kes peale kooli, kes läks mehele, kes läks koos vanematega, nii et meie süda on Võrumaal ja seal sees on lihtsalt tore, siin lihtsalt on vahva ja tore. Festivali juurde kuulub üheksandat korda ka tänavatants, kus kõik huvilised saavad võru tänavatel rahvatantsu tantsida. Ka tantsud on teemakohased. Laupäeva õhtul tantsitakse ühiselt tänavatantse. Me lähme rukist lõikama, poortants ja kaerajaan veel kord. Peeter Laurson. Ma olen läbi aastate öelnud, see on selline nagu laulupeotunne, sest kõike korraga tantsib 2000 inimest ja Võru kesklinnaplats on rahvast täis. Kõik need, kes on osalenud, tulevad ikka järgmisel aastal jälle ja. Meil on niimoodi, et see, kes esimesel aastal tantsis, ema seljas, on nüüd juba jalad alla võtnud ja tantsib ise ka kaasa. Taavi Libe võru. Ja nüüd veel ilmast eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub lääne-edelatuul üks kuni kuus, rannikul kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on üheksa kuni 13, saartel kuni 16 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega samuti olulise sajuta ilm. Puhub edela ja lõunatuul kaks kuni kaheksa, saartel õhtu poole puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on homseks oodata 18 kuni 24 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.