Päikeseloojangut merel on ülistanud kõike rännumehed need aga, kelle töö otse merega seotud, oskavad päikeseloojangu ilust ka vajaliku homse päeva jaoks välja lugeda. Praegu siia Paksu Margareeta väikesesse ümara stse nurgatorniga papa viimane tänane päikesekiir piilus teadsid vanad põlised meremehed selles näha ka homse päeva ilma aga veel rohkemat. See tuletas neile meelde nende oma meresõitu alates purjelaevast kuni võimsate raud laevadeni. Meenutas vanu merelugusid, mis alati on värsked ja milles ikka on sees oma õpetlik iva. Kui öine kuulaja on meie varasemaid jutte meelde jätnud siis ta teab, et meremuuseumi juures käivad õhtuti koos vanad meremehed laevasõidust merest ja meestest juttu rääkimas. Eks seegi ole üks osa meie kultuuriloost. Seda enam, et neid ikka peetakse mererahvaks. Kuigi me sageli unustame mere muude toimetuste vahele ja mürk peab armastama, on meeste ühine arvamus. Ega meid siia väikesesse kambrisse palju mahugi, kuigi jutud kaugele kostavad. Kokku tuli täna viis meest. Kaptenid, jaga purjelaevamehed. Johannes Skonga, Karl Leemet, kirjanik Herman Sergo ja raudlaevade ajastu vanemmehaanikud Hamlet, Tiits ja Aleksander Toom. Siit edasi tulevad juba meremeeste jutud ja sõna sekka öelda on siin väga raske. Merti ab armastama, mina olen seda teinud terve aeg, vahetevahel muidugi tuleb maitsega armastate ajada, aga peamine ikka meri, nüüd ma olen juba vana, mees on juba ära jahtunud, aga mere vastu nagu kuum armastus siiamaani. Jaanika jälle merele, meri, pikemaaegset armastust, pikemaaegset armastust ja, ja see armastus peab olema nii kindel, tavaet teinekord teeb ka, võtab iiveldama ja ja, ja uhkuse ja, ja aga kui ta jälle ilusaks läheb ja ja päike paistab ja, ja ta süveldab ja siis on ta tasunud kõik sellelt vaevad jälle. Nii et merd peab armastama ja ta armastab ka siin. Missugune on mere kõige suurem õigus mereõigus? No see, kes peale jääb? Praegast meil, Karl, aga ma ei tea, umbes peale jääb. Palju õigusatsioonid oskab olevad asjad on õiguse asi on veel peale hakanudki. Sellepärast seal on üksteise nahaviluks tõmbamine tõrva. Ja kui sul ühe korranahku ilus tõmmatud, siis teinekord katsub teisel tõmmata ja niimoodi ta on läinud juba maailma loomisest peale ja, ja see kestab niimoodi edasi. Aga miks Meri niisugust üksteise üle trumpab neist või, või viluks tõmbamist soodustab? Meri on niisugune asi, et kõik asjad, mis seal juhtuvad, need juhtuvad sinu enese silmade all, sellepärast seal ei ole nii palju tunnistajaid. Ja kõik sa oma valge käega kirjutab päevaraamatusse ja tõstab kolm näppu taeva poole ja perearst vannud, et see on kõige õigem. Merje armastab naljamehi kindlasti. Ilma naljata, isa läbi. Teinekord päästab tõesti, isegi madrusest peast päästis mind mitu kord. Aga kapten, õpilaste arv, sellepärast et ülemused ei saa naljast aru. Nojah, eks naljale on alati mitu otsa ja kaks otsa. Pumbaga saab erastada. Ka kohe selle uue ka näitus, kui läheb kusagile mõni külaline ja kipub tõsiasjad on, aga kipub ikka nii minema Valoga minema ja teinekord ajad huumorituumale või siis ilmus ju seal niimoodi siis? Ei, ma mõtlesin seda, et kas nali on siis halb, aga teenutataks meremehe nali üldse? Küll. Aga kui sa oled nalja, eks ole, ole only vihavaenlane käes, mul ka. Jah, ma nalja ei saanud, mitu korda tookord asja elus tundu alju juttu suure jutu eest ja nalja ka igaveses naljast aru. Ja siis tuleb vahetevahel öelda ette, et ma teen nüüd naljakuu tagantjärgi ütled siis on, ei aita, et selle huumoriga peab olema ettevaatlik ka, mis, kuidas, kellele Sa võid oma sõbra kaeva kaotada, kui sa teed, võin küll, sõbrad, aga ma preegaksid kuue leevetiga, olime ühes kohas, käisime laevas mõlemad juhendajad ja, ja läksime paakide peale. Selle oli vaja proovida, teeveeti, seal kraana ja millega siis paati merre ja siis kuni taristul päästepaati tarvis, siis nad vaevu nii madalaid seal hüppasid seal maale. Millegipärast meil tärkas niisugune asi, et inimesed lähevad paati seal ahtripeol koha ja siis üksmeelse Plave sisse kraanaga tõstab selle paadi siis vette ja siis inimesed on juba sees nagu tavalisel laeval. Ja hakkasime siis proovima, ütles, et seda, kas ekraan on nüüd peab vastu seda paati, kui tal on inimeste tassisime rauda ja värki, umbes inimeste kaal käes ja siis hakkasime sellest Vincist siis tõstma seda paati siis ülesse ökolottigi Krakti. Ja pärast tulime Leemetega laevast mõlemad rääkisime vene keel, kael veel veel kolm meetrit laenult eemale. Emakeelt rääkivat mõlemad. Ja siis alles sai selgeks. Ja sa näed siis, mismoodi ja nüüd tema ütles, et mina tegin selle maadi viga, mina ütlesin jälle, et tema tahtis proovida kangelaselt mõelda veel juureid paaris. Kui naerukoht tulemas? Niisuguse huumoriga Kullu ettevaatlik ja. On teil omavahel muidugi seda muret siin ei ole siin meremuuseumi juures koos käite oma? Ei siin, ei vanade meremeesteõhtutel. Enam oma sõpra kaotada vist ei saa. Enesed naljas peab siiski olema, naljas peab jääma taktitunne. Kui selle taktitunde ületad, siis võib isegi teise meremehega riidu minna. Vaata grimaagas neid sind augutama, kuidas sa seda paati proovi? Talis varsti vihana. 42 peale ela leevetega selle selle proovimise. Ja marupeol vihastanud olen kogu aeg väga jälle räägid niimoodi. Ja iga uus tehakse keeruliseks liiga praegu räägiliselt, keeruliselt elambava tehnikast ja ka tol ajal väikese purjelaeva oskab igaüks sõita, kauri on üks keeruline masinavärk. Ja aga tegelikult see masinavärki lol õieti maskide värk võib olla keeruline tekki Alai juhtkonda mees. Aga juhtida Aurikud on purjettide kõrvalt muidugi lapsemäng. Ja tänapäevaaparaatidega veel pealekauba. On viinud purjekas külionaatum laeval üle. Soomes olla juba vähe neid meremehi, kes on ümber selle kapordi sõitus purjelaevaga aga mina olen siis ükstiisugusest vähestest afial oma purjekaga sõitsid ümber selle Palamast läbi viidud. Aga tänapäeval vanaema ajab asja ära ja pullid, keda enam ei ole, niiet. Vaid vähesed purjelaevas on kõige raskem kui tuleb torm peale purjede, ärakorjamine või purjede, vähendamaks öeldes rehvimine. See on tavaliselt üks raskemaid töid. Laevades siiski mehi oli võrdlemisi vähe, viimastel aegadel, kui mina sõitsin kolmekümnendatel aastatel, aga üle ookeani ma olen sõitnud purjelaeval ookeanis, muidugi ei ole. Purjelaeval kui Passati tuultes ja siis joone purjede vähendame, siis seal on peaaegu tavaliselt alati ühesugused tuuled ja Silburjete altsimine, üheteisaldsi peale minemine või kuidas nüüd maameestele selgeks teha, tänulikud, vasta tuult tuleb minna Kreitsida või Loovida siis tuleb terve Aegi purjed viia üle ühe poolt teisele poole. Pikk jutt. Ja see on tavaliselt niisugune töö, millega üks vaht toime ei tulnud ja siis tuli alati, kui siin kitsastes kohtades nagu Taani väinadest Zimmelgitsates väinadest, siis tuli niimoodi terve Ankaks vahetuste väljal olla, nii et niisugust magamist ei olnud, et võtsin püksid jalast ära ja kobisid koisse. Kui oli kitsaskoht, siis iga kord, kui nii-öelda vändamine tuli või teise ALSi peale minek, siis tuli kaks vahti, väljas kutsuti vabavad ka kohistvale kujulises tuult veel natuke palju. Niisuguseid asju kui roostekloppimist ei olnud, aga muidugi käed olid tõrvasid jälle sellepärast, et sai tõrvaga määritud veeblinguid. Kindlat kätt ei tohtinud tarvitata. Siis puukingadega masti tohtinud minna paljajalu ei paljajalu ka saapad puukingadega Distkümnalibublinadega võis libiseda ja ohutustehnika tol ajal küll ei olnud, nii õitsesid järel kui praegust, aga lubatud ka. Ja muidugi oli siis ja ka nüüd kästivad niisugused inimesed, kelle hästi pikad varbad siis on ka hea, selle peale ohitati nelja nelja jäseme ka kinni masti, nii et purjelaevad, no mis seal oli, niisugune rätsepatöö oli käepärast ja nõela ja niiti ja seda sai nüüd purje buldonist läbi küll koobaste aetud. Siis sai liigitud purjesid ja, aga niisugune kui purje liikimine muidugi oli nüüd meiesuguste madrustele, ta ei olnud sellega tegemist, Pootsmann ja, ja vanemtüürimees niisuguste tähtsate asjadega. Aga siis nihika nõela sai aetud ja, ja peale tavaliselt tormide kui purjed nüüd tormikke viis oma osa purjed ära, neid tuli muidugi täiendata, tagavara oli küll ka, aga ikka kindel või lappida ja täiendada. Suurem jagu laevatööst, mis merel sündis, oligi purje parandamine ja purjeõmblemine. Kui ilm lubas, musliku ilm ei lubanud, siis sai niisama roolist seistud ja sätitud purjed ja nii et ega niisugust aega ei olnud. Kus vahel öösel võib-olla mul tuleb meelde, sai luugi peal pikali olnud ja uuritud taevatähti ja, ja, ja tüdrukuid pin luuletul seda. Ja aga siiski purjelaev, mis peab ütlema, puhas muidugi seda jälle ei saa öelda aulikus, muidu saab sauna ja nihvlase purjelaevas niuksed, asjad ei tulnud kõne alla. Tol ajal, kui me läksime üle, siis meile anti päevas üks liiter joogivett ja pesutuli kõne alla ainult siis, kui issand jumal tegi taevaluugid lahti ja nii ütles kallas vett alla, siis meeskond siis kapten tööle ei sundinud, tähendab, terve laev siis pesi. On loetakse seda kõige hullemaks, Solveid hullemad ei ole kui tuulevaikus ookeanis, millega laeva juhiti, missugused lahendid kompassi oli. Kompass oli muidugi seal, kus ta oli, millega päikese järgi sai kroonumiter oli. Ja kaugele tulevas muidu see on väga vale arsti, isegi Columbus ajal juba oli väga hea kompass ja minaariliselt esimene purjekas. Juhtisin talle palju viletsam kompaski kulumbusel, sellepärast et Kolumbus määrast juba magnetpooluste kohalt vihkuvuse määras oma kompassiga. Aga mina seda küll ei teha ei saanud, kui mina oma kompassiga Minul üks olla ka, see oli siis oli üks kord 32. kolmandal aastal läks kolme lasti purjelaeval olime sellega põhjapottides, seal laadisime sügis, aeguly, laadisime metsa peal ja poisid seal ütlesid, et nemad ana merd ei sõida. Selle laevaga nüüd sügise alguses, mida, kas see oli oktoobri keskel, novembris hakkas külm ja sellega oli tarvestani ja poisid läksidki, otsi kokku ja panid me. Aga me jäime laeva kolme kesi. Kapten on rohkem raha ei ole. Et meie juurde tellida, et kolm lahmardina korjeki hakkasin põhja, Botnia kolme ei tule. Ja siis saime igav küll, noh, ma olin siis ikka täitsa noor. Ma olin 23 aastane, mann siis esimest korda siis selle olin tüürimees seal ja, ja tulima Bushi šeik parklasse juba seal. Ilm läks paksuks, vihma sajab, purjed lõhkus meil ära, ütleme kirju, aga nüüd kolmekesi olime, üks oli roolis ja üks kogu aeg pumpama, kes siis üks sai natukene silma kinni lasta. Aga mina vaatasin, et no siis oli kapten ise oli roolist parajasti minaliselt pumba peal ja ja, ja mina vaatan, et Aurikut lähevad kaugelt oli veel üks aurik olid nii kaugelt, et me oleme ikka nii palju kõrval, mitte millegagi midagi ei saa kohta ka kindlaks teha ja küll ta läheb. Nats läks veel natukene edasi, pime. Ma ma suurt kaljuvat sees ka. Üksainus purje Plaraks oli veel ja nõrga tuulega viis selle sinna kalju külge ka kinni ja siis keeras tagurpidi kaljude vahele ja sinna läks ilusti seal laine seal peale käingi jahipaar, pürakad, andise jäi seisma. Noh, mis teed, kolme käsi ka, alguses Nestori väsisid resi laste jälgimine ja hommikul siis üks Rootsi laev, päästelaev tuli Semm siis. Ta ütles, et selle tekk laadungi pealt ära ja siis ta oli vett täis täitsa essis v lastest siis visionülemmäärade järve ja pärast see laeva kapten oli ESS laeva omanik, oli ta muistsel osani detaaklise, müüs maha ja pärast oli otsite siin Tallinnast, kes selle praktiliselt ära rootslast, vana purjeks midagi teha sellega laadungiga ta ütles, et väljalauad välja, no ja siis kivide vahel öösel, kui me seal olime, siis ma vaatasin küll, et nii nüüd me jääme ka kolmekesi seal laevaks seltsis, Mervi oli kõvavile seal, aga seal sinna mullu peal tulles vajus viltu ja aga seal siis siis kapten ja puhas paneksid siis kolmekesi olime, nüüd läksid üles kalju peale, panime siis lauad sinna laevastena kalju peale ja ma vaatsin kurrat siin üleval kalju peal, külm ka. Külm ja tuul ja sadab lund, ajab lume lörtsi ja ma läksin siis kajutisse kajutisse, oli ennem oli soe, oli panis Bogisse natukene tuld ka sisse ja panin siis nõelaga seina külge. Miski väikse loodi, loodi kui hakkab veel vajuma, siis uks kohe siin on kohe välja, et saab muidu iga meenutava venna keerab ümber ja oled, oled jäänudki sulle kummuli, Allar, ma olin siis ikka tükk aega, olin juba mitu tundi, et ma olen seal kajutis hea soojalijal. Külmetas seal kivi peal, siis tulid pärast ka, olime, kasvatame ka, ei näinud kohe ümber midagi, aga mul oli, loodi igaks juhuks ikka või valmis seal. Esimene reis, läksime, viisime rannale, viisime punkrit kujulise esimene täielikult ekspeditsioon. No ja siis oli ka nagu terve rida inimesi, kes läksid suurt raha teenima. Heeringapüügiga issand issand, üks oli Viljandi poiss, no ta oli minust, ma olin siis olin 16 17 aastat hakkasin saama. Ta oli minust võib-olla natuke vanem, oli 18 või niimoodi. Aga see temale niisukese olemisega see Viljandi poiss, et tema ei kannatanud absoluutselt. Juba Tallinnast pinnases olev valgus mõttes harjub ära, harju vaja teada. Kaua sa neid ookeani kalas ikka tundatakseeringat püüdma ka tegelikult ise? Söötiseeringuid kogu aeg. Ja ta oli juba niisuguses olukorras, et vot sured maha. Ja siis kuna me tulime sealt esile selleeringa laadungiga, tulime Tallinna, pandi ta siis meile peale, eks ole, et viige ära, ei visanud pidada seda, mis seal on. No ja tulime muidugi, tulime üle Atlandi siis Balti meres jõudsime juba siia Naissaare vahelt juba saime siia Tallinna reidile, siin ta veel viimane viis dessekest Pariisis kaladele ja kui saime Tallinna sadamasse, siis ütles, et kurat ära, ma ei pese silmi ka maailmaimet näha. Niimoodi, et ega ei ole, et igaüks läheb merele, see nahal siiski teatud niisugust nagu füüsilist eeldust ka saada. Ja see merehaigus on ikka esimene Ragnar purjelaevale kasud Saabid masti ja turjas kinni panema. Ma mäletan, mul tuli kaaslased, käivad ülevalt alla, aga sa pidid tööd tegema. Siis sa ei saanud ju purjel, sa pead kinni panema. Aga sihik? Esimest Radek esimese seisuga kõik, ikka ma ju kõiki merehaigusest nii väga ja ei ole vaja minema. No jaagu purjelaevas veel tuulega on, ütleme siis ta kallutada ühte külge ja siis ta ainult tõstab ja seda tõlgib Oleriks Leingerdamist ei ole, aga vot Atlantis, kui jääb täiesti vaikseks, vana haavalaine ja ummik on au sees ja vot kus siis hakkab käima, aga siis kui läheb hästi, siis seal tekib veel nii, et ütleme siit mõned väiksed jõnks nagu sa Marsile, kus on ka. Kui tirtsu lahti, siis uu-uu nagu kuur, tühja pudelisuu hääled on peale selle veel kõik see Taklas, mis need plokid, vandid ja, ja kõikide okkad, need ju kõik lobisevad, käivad elajast edasi-tagasi mööda vaadanud, kusagilt pähe ei saanud. Ja teised peab varsti minema, sellepärast et lõng purjedega laev rooli ei kuula enam teha ja põikilainet nagu käima tasandiga valkude orbiidil, nagu tulime tagasi, siis peaaegu ole kiire mees seal natuke akas tuult, kapten jälle purjed peale. Sealt edasi minna, muidu lõhub ära, kõik, said purjed peale jälle vait. Jällegi su maha purjed, võllukama õla, seal seal oli kõik käsitsi seal purjetõstmiseks ja ei olnud mingisugust tehnilist vahendit laevas kõik köhis. Aga sa tead, kuidas hiidlane proov tähendab oma poega, kas pojast saab meremees või ta saatis poisi ülesse masti, ütles nüüd piki Stankimine teise masti. Poiss läheb, hoiad käte-jalgadega kinni pikkamööda, eks ole, teismeeast Islane, ütleb Alt, ütleb, et lase jalad lahti. Poiss laseb jalad lahti, läheb algajate peale. Hiinlane ütles, lase vasakesiga lahti, laseb vasaku käega lahti. Lase parem Kalahtilt, poiss, lase parem lahti, kukkus ülevalt alla surnuks. Hiidlane vaatab, ütleb, et igasugust peredest niikuinii poleks saanud. Kui sa niimoodi lahti lased oma ega siis muidu näituseks vere meeste liidust, kui läksid, isegi pistsid kahvliga tasku, sellepärast kui puri oli märg, siis küüntega sinna peale, kui tuuldab, uus veel niimoodi täis, sul tuli ta oma juure kokku tõmmata, tabeli siis kinni siduda ja olid kahvlid taskus. Kahvli Alutsai keeratud kõveraks ja siis selle kahvli tootsid tõmbusid purje mõjurallased. Jumala pärast, kui tüürimees või kapten nägi, selgus sealt tol kõrgel augud sisse. Ei olnud, teist võimalust pidid purje kinni saama küll jätkuju peale märjale. Küllaltki paks present tuli. Aga mida te nendele meestele siis soovitaksite, mis oleksid läbi aegade meremehe tarkus? Kõigepealt seda, et merele mingi ainult see, kes, kes tõesti tunnevad, et nad on valmis seda mereelu taluma. Ja Ta leiab selles elus nii-öelda oma püüdlustele rahulduse oma püüdlus oma kutsumuse, see mees nagu merele, kes saab selle mõttega merele, et sealt suurt raha teenida, seikleja parem jäägu koju. Vaen ja komaal ärgu ärgu ärgu parem nagu iseennast ega teisi. Nov. Nojah, see on täitsa õigus, sellepärast et inimestel, kui tahad minna merele just praegu ja nüüd on need võimalused on niivõrd suured mõne kooli ja koolist kohe pannakse siin õppelaev ja sa siinse õpikimine aga siis paljudki isegi, kes lõpetavad ka merekooli, jätavad pooleks, kui nüüd nagu ütlemisi, rääkisime siin, et see merre haigus ajab südame pahaks, kogu aeg siis enam ei saa ja see noormees, kes läheb merekooli, lõpetab seal merekooli pärast tuleb välja, et ta ei ole võimelinegi merd sõitma muidugi ka noorel mehel, kui ta tahab veeremil eto oleks isegi kalapaatide, kui nad on juba sõitnud ja seal inimene saab oma tervislikust seisukohast veidikene teada, et sa võid merd kannatada ja sa võid merd sõita. Aga minna lihtsalt pikkasi rublase teenima. Reikoolid võtavad vastu, sellepärast ei maksa vastu oma kursante, ilma, et nad oleks kontrollinud, kas kõlbavad üldse või telg on nii Pärnu kuulmaduste puhul kui ka Tallinna merekool ja ja, ja siis hiljem, kui ta on juba kõik, see on ülikooli lõpetanud ja enne siis neli hakkab alles valima nüüd välja, keda ta siis nendest jätab ja keda jätta ja tavaliselt siin 30 protsenti nii poli jäävad, ülejäänud kaovad ära kõik varem või muidugi tol ajal v algasime, siis oli, oli teistmoodi siis piid, mere neljane ja siis kohe nägin võiduga tulemas võidule asja, kui ta ikka oli nii niivõrd halb siis vaadata elu, teist korda läksid koolkonda, puist läksid muidugi teist kord veel, aga kui ikka iseasi paranenud ja õigustasid, piinasid ja, ja niisugune siidine mõtet, siis tulid sealt ära. Ja see on praegu on küll nii, ta ei tapa, aga ta niipea kui sured, sured, vaatasin vaheliselt, noored pooldab merehaigus, on nüüd iseasi. Aga teisalt on ta praegu seal, noorus kasvab nagu töötab, kriib pooleks. Ja kui ta siis läheb perele sipelgakülma, sealt raske pingelise tööga harjunud, aga merel tuleb vahel niimoodi, et see kaks tundi magada, tead, eks ole ikka seal möllanud merele oledki loba, vahi ära, eks ole. Vabavahis magab, kiigub, tagab õige oleks ja vahel kolbi sadamasse kuskil rahulikuks, väga paljud ei pea sellele vastu. Ega siis ei aita muud, kui tuleb, tuleb lasteaeda allid panna. Keerutab köhaga ei tohi. Alustada praeguse aja laevad on ju võrreldamatu, mis oli vanas. Väidan hetkel laeva, sa lähed, sõidad siin, mina olin siis 15 aastat seitse seersant stardiga vahet, ma ei saanud arugi, et merel kogu aeg. Kogu aeg oled merel nagu, aga oled nagu maal ka, eks ole. Aga minul oli üks vana koolivend veel kes sõitis aastaid merel. Ja kui ikka Kruo torm olin väljes, ei tema söögilaua juurde läinud alati sülitas niimoodi ja tal ei olnud isu kauton, ärasime rida, aga tavaline, aga olgugi ta sõitis tüürimeheks. Näiteks vibratsioon on praegu, sest mul oli siin, kui praamide peale sõitsid, vibratsioon oli nii, et peamasinat kui tööd ei olnud, aga dünamo mängijad, see, kui hakkas tööle, siis laua peal. Napsuklaasi. Kõik minema ja tuli sinna, istusin ise ka väriseb. Haiglas tulin ja läksin kevade sinna laeva ja peole. Siis saab vanainimene välisisegi ühte ja teistpidi vana. Ma olin seitsmendat aastat vana, juba juba värisesid. Sõitsime Googeldasin, sina toitsin luksuslaevast tallinad, mis ja kapteni kajuti all oli just siis põrand ja kõik see niimodi värises esimese valuga, siis ma kartsin tooli peal istuda ei saanud või diivani peale. Nii kaua, kui ma osa seda Tügavad töölid valesti öeldud, selle teise külvama. Aga kui ma lähen maha laevas, siis pani selle tööle muidu ühega ka kaua. Julgen ütelda, abikaasa tuli kaasa. Kuidas sul siis viga oli? Mõtlesin, nagu sellele räägin, siis olen siin kohe ära. Jätame täna vanade meremeestega hüvasti. Kohe iseenesest kiskus jutt naljaks, nii et elurõõmu jagub neil meestel teistelegi. Täna olid meremeestest merest laevadest rääkimas Johannes Skonga, Karl Leemet, Herman Sergo, Hamlet Tiits ja Aleksander. Tooma. Tornitoajuttudega jätkuvad. Lisaks mereveteranidele on põnevat kõnelda meremuuseumi juures töötaval allveearheoloogia klubi Viikar liikmetel. Siis selgub mõndagi, mis meie Läänemere põhjas ja mida varjab meri. Uurimata on ka allveearheoloogide väikelaev Mare, mis meestele vee peal toeks, kui merepõhja uuritakse.