Tere päevast, head kuulajad, suur heldeid taas raadiote ees tunnistada, alanud on saade pealkirjaga poolt ja vastu on saade, kus arutatakse ühe teema üle ja loomulikult nii nagu saate, pealkiri ütleb, siis poolt ja vastu minuni veel Urmas Vaino. Ja seda saadet on aidanud mul kokku panna toimetaja maris Sander, tänase saate teema käsitleb haridust ja me räägime põhiSis teemast tegelikult tänases päevas väga paljude väga paljude jaoks, kui, kui mitte terve tegelikult ühiskonna jaoks. See on siis gümnaasiumireform ja muudatused gümnaasiumite korralduses ja saates, nii nagu ikka kaks osapoolt Aivar Haller, kes on Tallinna Waldorfkooli ja lasteaeda ühendava MTÜ meelespea juhatuse esimees ja olete haridusega, kui kaua siis Aivar juba sina peal, teie? Haridus-kultuuriseltsi nimi on tuulema nii, vahepeal on aeg edasi läinud, aga aastat kaheksa on, olen ma aktiivselt olnud siis ise nii-öelda hariduskeskkonna loomise juures. Ja te olete, ma saan aru ikkagi üsna skeptiline, kui te vaatate selle peale, mis on praeguse haridus- ja teadusministeeriumi plaan gümnaasiumite osas. Ei, ma ei saa niimoodi päris öelda, et ma, ma olen skeptiline teatud asjaolude osas. Iseenesest muutuste ja reformide osas olen ma väga positiivselt meeles. No ja loomulikult sellepärast, et kõik organism on kogu aeg muutumises ja arenemises ja, ja, ja seisu organism on, on surnud organism, see on päevselge. Teiselt poolt siis nii-öelda plaani ellu viia haridus teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. Tere päevast kale. Tere, tere. No kõigepealt me peame raadiokuulajale selgituseks ütlema, esimest korda poolt ja vastu saate ajaloos toimub vestlus, niiet kaks osapoolt on Tallinnas ja kuna Haridus-Teadusministeerium asub Tartus, siis ka Kalle Küttis on meist praegu siit 180 ja natukene peale kilomeetri kaugusel ja nii me püüame siis teineteisele siin kas varju boksina või varjuteatrina vastu hakata, aga aga jooksvat ja lendavat mõtet see kindlasti ei sega. Kalle Küttis, kaugel täna tegelikult gümnaasiumireform on. Kas põhimõtteliselt? On see kindel ja selge see, et see tuleb või ootate te midagi endiselt ikka veel? No kõigepealt ütlema hakata, et see gümnaasium müüdi selle võrgu muutum isenesest refory mõõtu ka päris välja ei anna, aga kuna see on niisugune sobilik sõna reformi jäänuta suupärasena, käsitleme seda, ma arvan, et reform on tuttad laiem. Aga mis puutub nüüd gümnaasiumi selles võrgu muutumisse, siis, siis meie oleme sellega alustanud juba juba mitu aastat tagasi. Teatavasti juba ümberkorraldused on käinud ju. Ja Viljandimaal Jõgevamaal, Läänemaal Viljandimaal avatakse sel aastal esimene puhas gümnaasium kolme endise gümnaasiumi asemele Jõgevamaal järgmine aasta lähedamale järgmine aasta, nii et tegelikult see on juba ammu alanud. Küsimus on selles, et et taktikad, et kas see lugu peaks toimuma üle Eesti nüüd üheaegselt või peaks toimuma niimoodi eraldi seal, kus on kaasatulijaid, tuleb riik kaaslane edasi? Ma arvan, et mõlemil poolel on siin niisugusi, plusspooli manaator. Tolleaegsel Tõnis Lukase ministri oleku aegu püüdsime nagu korraldada süsteemi ühe hetkega seadusega, et üle Eesti riigis igal pool siis ei leidunud poliitilist toetust, ei poliitikutega tavainimeste hulgas. Ja siis praegu just siis selge on see, et edasi minna niimoodi enam ei saa. Siis me oleme otsinud variante, kuidas nimetatud positiivse diskrimineerimise positiivse hõlvamise kaudu siis edasi viia. Ehk teisisõnu strateegia ongi see ootame-vaatame, mis saab küll? Päris nii ei ole, niimoodi, tähendab meie tegutseme, me praegust hommikupoolikul koostasime meedet. Me Kollom pääl kohtume rahandus-siseministeeriumis inimestega. Me kuulutame välja suvel meetme maakonnakeskuste omavalitsuste jaoks, kes tahavad omal hakata looma puhas gümnaasiumi ja korrastav kriminaalse võrku pakkuma võimalust saada Euroopa raha. See raha tekkis siis ülejääk 200 miljon tekkis ERMi, mitte ehitamisega. Nii et meie tegutseme vaatamata igasugustele, ütleme juttudele kas poolt või vastu, sest et ega siis lapsed peavad koolis käima ja keskkond peab paremaks minema. No selle peale skeptikud ütlevad kohe vastu, et kui lapsed peavad koolis käima, ärge pange siis nende koole kinni. Laske neil siis käia. Koolis. Ainuke häda on see, et need lapsed praegu suures osas ei käi seal koolis, kus peaks käima. Ma toon selle näite, mul on väga head sõbrad, on seal Aleks, Värskas Setumaal käivad külas ja arutame koos, kuidas säilita Värska Gümnaasiumi. No aga kui samal ajal näiteks Värska gümnaasiumis sel aastal esikümnendast lased, tuli ainult kuus õpilast, siis ma ei ütle, et riik ei tule vastu. Lihtsalt laps ei lähe enam sinna kooli. Nii et keegi ei panegi kooli kinnikool, kas siis läheb ise kinni või ma ei tea, mis saab, kas teate seda ei. Kas sa tead Värska näidet, tuues praegu ka öelda, kas seal oligi kooliminejaid ainult kuus või ülejäänud 16 läksid kusagile mujale? Värska maa Värskas on ta Setumaal on neli valda, neljas vallas omad põhikoolid. Ja nüüd need üks Värska keskkool oma põhikool pluss ülejäänud põhikool andsid kuus last, ülejäänud sõitsid Puialades ja näitan küll ja küll meil, no ja näiteks Toomasin näide kasvõi Viljandimaal, kus on Suure-Jaanis oma ilus suur keskkool Suure-Jaani vallast 40 protsenti stabiilselt käivad kogu aeg viidades koolis. Nii et siin ei ole küsimus selles, see, et pannakse koole kinni, vaid ma tuletan meelde, et võib-olla oleks mõistlik siin rääkida sellest, et vaadake, kui mõlase Venaarlas räägiti, kuidas mujal maailmas uutes elamurajoonides rajati kõnnitöid, et mitte ei tehtud teed lihtsalt, vaid lasti rahval kõndida ja siis vaadati, kus suunas Kõllitakse sinna tee ehitate. Praegu aga meie aga tahame kangesti teha kedagi sunnismaiseks. Tingimata laps peaksid jääma sinna väiksesse kooli, sest nii on kellelegi vajalik liiani Ilus rääkida, et lapsel on kodulähedus, aga mitte mingil juhul ei tohi selle koduläheduse varjus lapse liiga teha, et ta ei pääse teistsuguse õppe keska juurde, mis talle ära kulunud. No Aivar Haller, mis kui kuulata Kalle Küttis, siis on arusaadav jutt täiesti, see ei ole mingi gümnaasium, kuhu läheb korraga ainult kuus õpilast, et selge, et selle, selle poe uks tuleb piltlikult öeldes kinni panna. Kui nii brutaalselt kooli kohta väljendada. Noh, minul on lapsevanemana lihtsalt küsimus, et, et miks on kuus last sest see ei ole ju lihtsalt ei kukkunud täna taevast alla. Ja, ja ma olen täiesti veendunud selles, olles ise ka kaheksa aasta jooksul läbi käinud, külastanud küll rohkem kui kahte 100 kuutekümmend Eestimaa kooli, suhelnud õpilaste ja, ja lapsevanematega ning teinud Õpetajate täiendkoolitust. Regionaalpoliitika regionaalpoliitika on lonkab kahte jalga. Ja, ja neid inimesi, kes sisuliselt mõtleksid selle peale, et mis siin selles regioonis saab toimuma viie, 10 või koguni 20 aasta pärast, neid inimesi on ülivähe. Ja, ja see, mida me täna näeme, need kuus õpilast, see ei ole tulemus, on tagajärg. Tuleb need kaks asja eristada. Kalle Küttis, ma nüüd kavatsen teile kohe teha liiga, kui ma võtan analoogia ja, ja võtan näiteks siseministeeriumi haldusala, siis põhimõtteliselt see näide, mille te tõite enne, kas see on ju tegelikult sama kui päästeamet, päästesüsteem laseks rahulikult kõigepealt kaks, kolm küla maha põleda ja siis ütleks mehed vaadake, siin ei olegi ju enam midagi kustutada, sellepärast me panemegi siin nüüd oma punkti kinni koondame selle ja viime linna keskusele lähemale, kus on tegelikult võimalik kustutada seda linna, mis ei ole veel põlenud. Ehk teisisõnu, see, et sinna on jäänud ainult kuus õpilast ja ülejäänud lähevad kusagile mujale, on haridusjuhtimise kehv kvaliteet. Kulla sõbrad, aga siis haridus ei ole võluvits, mis tegelikult maad toidaks, minu arvates on see täiesti sots saavuta realistlik lähenemine, kui arvatakse, et kui kool kinni pannakse smaal elu, kaob ta risti vastupidi. Ettevõtlus on see, mis tegelikult toidab Maal olemist ja elamist. Ja kool tekib sinna, kus on ettevõtlust. Toon näite näiteks Järvamaal, kus oli, on Imavere vald, kus tegelikult oli küsimus see, et põhikool kaob ära, rajati sinna suur tehas juurde vaata, hakkad vast ehitama, gümnaasiume heitma, nii et see määratlus on täiesti niukene. Palun turistlik lähenemine ütelda, et kooli kadumine muudab asja, aga ikka praegu ja meil on praegust Eesti riigis on 226 omavalitsust ja ainult 104. on gümnaasium, ülejäänud 100, mis tal üle 110 valla pole kunagi olnud gümnaasiumi. Kogu aeg on lapsed käinud naabervallas gümnaasiumis. Nii, aga niimoodi Arusaadav, aga püüame ikkagi, kui te juba tõite selle värske näitajad, mis sellel Värska gümnaasiumil siis häda on, et inimesed tahavad minna kuhugi kaugemale, ehkki Värska gümnaasium on neile lähemal ja ainult kuus noort läheb sinna, olete te selle näitajaga kursis? Sügavamalt ka või mitte? No ma olen rääkinud vallavanemate väga tihti minu kabinetis käib külas vallade liidu esimees ja ja ise lähen nüüd 25 maius sinna arutama, asja me riigina igal juhul mitte mingit põhjust poleks meil teha liiga selle värske gümnaasiumile, kui ainult vähegi lapsi oleks. Tähendab, eks ikkagi ole ikkagi kui vanemate teed on suundunud suuremate linnade suunas, eks tartu on trumbanud draamole tühjaks ja Lõuna-Eesti Värska oli, mul tuli esile mõte pähe, no võtame siin juurde, kas see põlva juurde kanepi, noh seal käivad ka suur protsent lapsi, tegelikult läheb otsa. Sest et liikumine on hea praegusel ajal ja millegipärast arvatakse, et, et ikkagi kusagil mujal on parem kui siin, kus mina olen. Nii et mina arvan, värskraan, tubli koom arvab, et ma tean seda, seal antakse korralikku haridust, ainuke häda ongi see, et õpetajad kipuvad üksi jääma. Ja teine asi, mis tegelikult mind vahest lausa naerma ajab ja võib-olla ka vihastab, on see, kui küsid näiteks valla juhte endi käest, kus teie lapsed käivad koolis siis kuidagi punastas natukene paremal juhul või kohmetud ollakse noh, Tallinnas ja Tartus laps tahtis minna. Nii et vot siin ongi see lugu, see kohaliku poliitikul nagu räägitakse, väga kõlavaid sõnu, et see kuul on vajalik selle jaoks, et elu maal säilitada ja samal ajal oma lapsed käivad mujal koolis. Selles on seal paradoks, teevadki. Jah, eks me peame siin küsima, et, et kus koolis poliitikud käisid ja need lapsevanemad, kes siis täna oma lapsi suunavad sinna olles nüüd nende noortega palju suhelnud, julgen ma küll arvata, et täna valdavalt põhikooli lõpetaja ei otsusta ise, kuhu ta läheb. Ta on nagu üsna selgelt selle perekonna või siis selle osa perekonnast, kes on alles jäänud mõjusfääris. Kes siis üsna paljuski määrab ära selle oma väärtushinnangutega, selle, et kuhu suunas noor läheb. Ja need, see on juba samamoodi jälle meie senise haridussüsteemi või süsteemid see tulema või vabandust, tagajärg, eks. Et see on taas asja, tuleks vaadelda ikkagi kompleksselt, regionaalpoliitikat, hariduspoliitikat, kõike koos ja minuga, lapsevanema kõige suurem mure on täna see, et seda ei tehta meie riigis pole aastakümneid tehtud. Jätkuvalt ei tehta, ehk tegelikult küll viljakalt rebitakse ja, ja, ja, ja uuendatakse ja tehakse nagu Ülo Vooglaid armastab öelda, et parandatakse ja parandatakse ühte rongi värvitakse üle ja tehakse kiiremaks, aga see rong sõidab vales suunas. Ja see vale suund ei tähenda täna seda, et me oleksime kardinaalselt upis oma asjadega, vaid see tähendab seda, et et terviku käsitlus on puudu. Ja kurioosne on see, et mõistetes isegi lepita kokku ja isegi tänane minister on seda meelt, et ei saagi leppida kokku kõikidest mõistetest. Ma usun seda, et et ta võib-olla peab silmas seda, et inimesed võivad jääda erimeelseteks ja ma olen nõus. Aga oluline on ilmselt teada, mida sina või mina arvame hariduse algul me räägime haridusest, eks et kui Kalle näiteks ütles nüüd praegu seal Tartus, et et hariduse andmine käib Värskas, siis siis mina olen oma õpetajate käest õppinud, et haridus on midagi, mida ei saa anda. Ta ei ole valmis asi midagi, mis kujuneb ja minu jaoks haridus ei ole üks papitükk, mis antakse sulle üheksanda klassi lõpus või, või 12 10. lõpus kätte vaid ta on valmisolek seisundina, ta on minu valmisolek täna elus hakkama saada nende muutustega, mis kogu aeg toimuvad ümber. Absoluutselt õige, Aivar ja see on tõesti minu viga, et ma ütlesin, hariduse andmine sind, lekt vedasid mind alt ja ollakse Girlikud rääkima ja ma ei kontrollinud oma kõnepruuki temale. Õige, ma olen täiesti kindel, selles haridust ei saa anda, aga võta haridus, kas omandatakse jumalata? Okei, no näed, siin oleme sinuga täpselt sama meelt ja samamoodi eksime, peaksime leppima ka kõikides muudes olulistes mõistetest kokku, et seesama kasvõi see reform tegelikult ei ole. Ta võib-olla tavakeeles inimesed arvavad, et see on midagi erakordset, aga reform sõrmõisi järgi on minu meelest uuendus ehk poliitiline ümberkorraldus, mis, mida, mis ongi see, millega sina ministeeriumis igapäevaselt tegeled ja mina ka olemata nii-öelda partei poliitik olen, mis su hariduspoliitikas kaheksa aastat olnud kõrvuni sees ja ja tegeleme kogu aeg selle ümberkorraldamise ehk reformimisega. Nüüd on lihtsalt küsimus täna minu jaoks ja minu kolleegide jaoks, keda meid on 1600 ja natuke rohkem lastevanemate liidus, eks. Mei Meid huvitab see, et et need reformid, nende muutuste suunamine oleks väga selgelt läbi mõeldud ja ette planeeritud. Ja kooskõlastatud kõigi teiste mõjuteguritega, sealhulgas eriti seesama haldusreform, mis on, on tegemata ja, ja, ja, ja kõik muud sellised valdkonnad. Noh, kui me nüüd täna, eks ju eile oli mul paraku vaja sõna võtta ka kõrghariduse teemal siis, siis mina jaga täna, eks ju. Seda rõõmu, et eile võeti vastu ja ma loodan, et seal tekib ikkagi jätkuvalt diskussioon. Ja, ja ma usun, et, et me ei saa vaadelda neid kahte reformi kõrgharidust ja, ja gümnaasiumireformi eraldi Nad on ühe suure terviku kaks väga olulist osa. Nad peavad olema selgelt peab olema siduv arusaamine, sest et kui me täna vaatame seda, mis on välja öeldud, eks ju gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtekohtades, et kõigil kõigil gümnaasiumilõpetajatele luuakse võrdne lävepakk tasuta kõrghariduse omandamiseks, siis noh, siis ma ütleks, et täna seda ei ole seda, ja seda nende, selle reformi eelnõu alusel, mis eile nagu vastu võetaks. Ma ei näe seda, ma ei näe lapsevanema, kuidas see tasuta kõrgharidus kujuneb. Ja, ja see tähendab, et juba kujuneb absurdiolukordadeks. Et sellele lisandub, eks ju, kui ma oleme nüüd rääkinud, eks juba kuude kaupa sellest, et palunud haridusministeeriumilt, et et minister oma meeskonnaga annaks meile aimu sellest, et millistele materjalidele tuginedes tehakse otsuseid. Et need 12 punkti, mis tulid välja, noh, nad nad on. Noh, ma ei saa öelda, et see on nagu mingi jama ei ole, seal on väga mõistlikke ja väga olulisi punkte sees ja aga nende seostatus ja alused, mille põhjal eks ju selliseid otsuseid teha noh, selle kohta on meile öeldud, et materjali ja uuringuid on tonnide viisi. Kahjuks pean ütlema, mitte ühtegi ei ole senimaani Me näinud No üks konkreetne Aivar 15 aastat 15 aastat tajutav täiesti ajapiir ja meil on õpilasi kolmandiku võrra vähem. No on päevselge, et ei saa olla see koolivõrk ju sama suur kui on kolmandik, 33 protsenti. Väga hea pilt praegu. Me peaksime olema kolmekesi siin stuudios oleme kahekesi, üks kolmandik on ära Tartus. Seda on ikka väga palju. Mida siis teha, mismoodi siis seda ümber korraldada, kui mitte kinni panna. No nende asjade peale mõeldakse maailmas ikkagi haritud keskkonnas, mõeldakse just nimelt aastakümneid ette ja parteipoliitikaüleselt mitte nii, et tuleb uus, uus luud pühib vastassuunas, eks ju, vaid on, on vaja ikkagi selgelt teegiat kava, mis oleks selle parteipoliitikaülene ja mida kõike ministrid tulevad ja on kohustatud järgima. Ja see oleks see, mis tegelikult looks meile võimaluse ilmselt või vähemalt eelduse selleks et saaks olla, oleks ka pukis inimesed, kes tõesti vaatavad, et näed, et meil on nagu laste sünd praegu vähenemas, tõenäoliselt migratsiooni kasv võib-olla selline ja võib-olla siin veel mingisugused aspektid, mis mõjutavad, ja meil on vaja hakata ütlema, eks ju, et mis me teeme nende lasteaiahoonet. Kalle Küttis, kas meil on täna plaan selle kohta olemas, mis juhtub nende noortega, kes läheb 10 aasta pärast kooli? Me teame, ütleme niimoodi, väikene vea protsent siia-sinna, aga, aga kes lähevad gümnas minu teada, need, see arv on nüüd ütelda. Et tegelikult on lugu niimoodi, et kui mõtleme tänasesse seisu, ütleme 100 protsenti, siis gümnaasiumiealisi on, ütleme Eesti riigis on ka aastal 2025 umbes kaheksa protsenti rohkem kui praegu. Nii millised koolitus lahti tulevad, uuesti? Kell sai kaheksa leib kusjuures Harjumaa ja ülejäänud osa piiri ja näed Harjumaa Tallinna tatart. Samal ajal Hiiumaal on võrreldes praegusega viiske protsenti. Jõgeval on 60 Põlvas kuuskümmelt Läänes 60, saares 65, Valgas 70 ehk tähendab seda, et see, see kasv on ainult Tallinna kuldse ringi ümber kõikidest teistes, kui äge praegu on nii vähe õpilasi, siis 2025 on praegusega võrreldes veel pool kuni kolmandik vähem. Aivar mõtlevad. Ongi ju, minu meelest oli Urmas sinu küsimus see, et, et kas selle peale on ministeeriumis mõeldud? No miks ei ole praegu mõtlen ta praegu, tahame korrastada, sest me sellepärast me räägimegi, et Lõuna-Eesti piirkonnas olukorras, kus niivõrd vähem gümnasiste ongi loomulik, et õpetatakse gümnaasiumi tasemel ühes või kahes õppekeskuses Põlvamaal, Võrumaal, Viljandimaal, Valgamaalt ja nii edasi. Ehk tegelikult aastal ei ole aastal 2025 tõenäoliselt näha seal ringi sõites päeva jooksul 15 aastast noort, tõenäolisem on näha seal karu. No ma ei tea, kas karu mitte ja, ja teine asi tuleb, ma näen praegu kangesti keskendunud sellesse õpilaste arvu ja rahasse, aga mina olen ise karju kooliõpetaja ja ka praegu siin loen üliõpilaste loengud töövälisel ajal. Minu mure on see tänu sellele, et nüüd majanduslikult asisem seltskond kolib praegu kogu aeg Liivimaalt Eestimaa suunas. Ehkki raske on seda Põhja-Eesti kanti nii väga tüüpilise eesti Mac, nimetu veel Lõuna-Eesti inimesel, kus räägitakse, ühtegi muud keelt räägitakse. Ja ühesõnaga jaa, jaa, jaa. Meeleolukord, selline praegust, et. Diferentsiaal tulemuste vahel suureneb, kui me kogu oleme kogu aeg rääkinud ja siiamaani, et gümnaasiumides on diferend suur, me räägime, et on olemas mingid loetletud nimekiri gümnaasiume, milles saadakse palju sisse tasuta kohtadele ülikoolis Tartu Ülikoolis sa rääkinud, karis, rääkinud siis nüüd viimane PISA uuring 2009 näitas seda, et meil on diferentseerumine juba põhikoolis kui 2006. aasta PISA tulemuste järgi. Me võisime raporteerida, et enamasti oli tulemus sama prantsuse lütseumis ja Mõisaküla keskkoolis kes praegu on suur vahe sees, sest juba mitte enam gümnaase minda, ära suudle linna paid juba esimese klassi eksamid ja tekibki olukord, kus meil on väga tugevad gümnaasiumikeskused. Tallinn, Tartu kui veel mõnel pool ja siis tekib täiesti nõrgemad kohad, kus mitte vähem lapsega ei tegelda. Õpetad veel paremini, pole õpetavad, aga see kontingent on suhteliselt nõrgem oma võimete poolest. Kooli tuge võtab kodu tuge taga edasi just sellise olukorra pidurdamiseks. Et nad ei läheks kohe ära. Tartusse on meie idee, et lähima viie aasta jooksul tuleb tekita igasse maakonda üks selline gümnaasium b keskkond. Kooli suurus vastaks ühele kaasaegsele gümnaasiumiharidust vajavale õppekeskkonnale ja see jääks sinna Jõgeva, Viljandi, Valga ja nii edasi me praegu täna hommikust rääkisin Põlva linnapeaga ja arutasime plaani, kuidas minna edasi selle bulla puhta gümnaasiumiga. Kohalikud mehed muretsevad ka, sest nad kardavad seda kunagi loo seda sarnast õppekeskkonda, kes kõik panevad jooksu Tartu poole. Põhimõtteliselt on seesama mudel, mis tegelikult viidi läbi, ju siis kutseharidussüsteemis ja kutsekoolid. Absoluutselt ma just tulin praegu täna hommikul oli Tartu kutsehariduskeskuses, esinesin seal, avasin konverentsi, siis just rääkisid mehed, et aastat 15 tagasi hirmus sõda. Üks etega lugeskile, 10 aastat lehti, kus Räägrit, milline lollus on, kui panna Tartus, et neli gümnaasiumi ja et see on rumal või neli kutsekooli. Praegu on nad koos ja Tartu on väärikas korralik, suure õpilaste arvuga korraliku infra ka kutsehariduskeskus Lõuna-Eestis. Nii et see näitab seda, et tegelikult see kutseharidusreform, kus tegelikult võeti kokku, see annab juurde sünergiat. Tihti mõeldakse, et nüüd lähevad koolid suuremaks, ei lähe. Ma toon sellise näite, et Viljandimaal, kus avatakse sel aastal Viljandis puhas gümnaasium, oli enne kolm suurt gümnaasiumi üks kuni 12 iga kuni 1000 last oli ja oli veel üks põhikool 400 lapsega siis nüüd tuleb gümnaasium 600 lapsega seal väiksed praegused koolid ja, ja väiksem tulevad ka need põhikoolid. Nii et see jällegi niukene. Rumal jutt, kus räägitakse, sellest tulevad mammutkooli, koolid lähevad väiksemaks. Sest lihtsalt õpilasi ei ole, lapsi ei ole lihtsalt sellepärast No mitte lapsele pähe, vaid tehaksegi väiksemad koolid, et oleks võimalik korraldada selline kuue viie-kuuesaja lapsega. Kool on tegelikult ilus, korralik, võimekas kool. Viis paralleeli. Aivar Haller, mis selle plaani nagu peamine probleem teie jaoks on? Peamine probleem on, on ikkagi see, et, et see on alustatud, on. Maja ehitamist soo peale. See tähendab, et ei ole läbi viidud uuringuid sellest, mis pinnas tegelikult on. Et kalle, see, mis Kalle rääkis, on ju õige. Ta kirjeldas pilti. Aga minu küsimus on, miks, miks see nii on? See lihtsalt ei ole lapsi, et see ei ole sündimata. Vaata vaata, siin on nagu küsimus selles, et, et miks lapsed jäävad sündimata. Miks vanemad kolivad ära? See on ju see on ju kõik selle asja nimi ongi poliitika, kuidas kujundada nii, et inimesed tahaksid seal teises, kolmandas, neljandas kohas? Üldse elada. Et see on poliitika, kui, kui ühel hetkel Avinurmes näiteks ei ole matemaatikaõpetajat läheb dekreeti ja uus saab tulla alles kuu aja pärast, küsimus, mida teha. Ja otsitakse kuskilt metsast välja üks vanamees, kes teab veel väga hästi, kuidas tünne teha, eks, ja siis kuu aega lapsed matemaatika asemel kogukonna otsusega õpivad tünni tegemist on ju. See juhuslik näide. Ei, see on nagu, see on natukene seotud tõega üsna palju seotud tõega, eks ja, ja nüüd nagu ongi küsimus, eks ju, et kui Kalle ennem ütles, et et sinna, kus, kus on ettevõtlussinna sünnib, tuleb nii-öelda hariduskeskus või keskkond, siis vot see on jälle, minu jaoks on täielik demagoogia. Kõigepealt peavad inimesed sinna elama asuma, eks ju, meil peavad olemas, võiks elama asumiseks nagu keskkond ühe kogukonna süda on kool, haridus on valmisolek. Ma tuletan meelde, eks see haridus on, on siis tervikkäsitlus, mis toimub kodu ja kooli koostoimes, eks ju, ja kogu kõik kogukond keerleb ümber selle kooli. Ja, ja kui kool on olemas, siis me saame rääkida, et sealt sünnib üks põlvkond põlvkonna järgi inimesi, kes selles, kes peavad seda keskkonda, seda kogukonda kalliks ja pühendavad sellele. Täna me võime ju öelda numbriliselt 60, Saaremaa 60 Hiiumaa, aga mul on küsimus. Ma olen hiidlane, mis Hiiumaast edasi saab, kas, kas keegi eestimaal mõtleb selle peale Tallinnas ka või on sandi hiidlaste mure, et miks Hiiumaa noored tulevad sealt ära, miks neid ei ole nii palju seal, miks sinna inimesed ei lähe, mis on riigi poolt selle jaoks tehtud regionaalselt et see Hiiumaa oleks nagu elamisvääriline koht ja vot siin on nagu need küsimused, mis lapsevanemana teevad mind tõeliselt murelikuks, eriti kui ma siis eksju olen kolleegidega nõu palunud ja nõudnud, eks ju, kuus kuud juba seda, et oleks mingisugune alusmaterjal, mille põhjal ministri meeskond otsuseid teeb ja, ja öeldakse, et internetis on kõik olemas, aga internetis on olemas esimene dokument, eks ju, gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealused. Ja siin on kirjas kaks eesmärki ja siis kuus põhimõtet. Ja need asjad võtab kõik kokku see, et et jaanipäevaks on asjad nagu selged ja, ja jõuludeks tehtud. See on lähtealused, lähe on koht, kus me stardime, eks ja finish on see, kuhu me liigume sinu kirjeldatud finišit. Siin on kirjeldatud unistust sellest, milline võiks olla lõpptulemus. Aga minu küsimus on, mis on lähtealused? Eesti keeles lähtealused ei saa olla eesmärk. Ja siin on, kui see on ministeeriumi nagu alusdokument, millest lähtutakse, siis ma olen tõsiselt mures. Ma ei taha, et minu lapsed on katse objekt. Meil on loomkatsed keelatud Eestis aga, aga meil tehakse inimkatseid ja minu lastega. See ei tule kõne allagi. Sellepärast ma olen mures. Aivar, mina olen ka kolme lapse isa ja ma olen eluaeg õpet toonud, Ma arvan, ma olen tunduvalt pikemat aega olnud lastes, kui sina oled olnud. Ja ma, kui ma olin, töötasin Viljandimaal mustriasko direktorina, siis ma ka viisid oma lapse gümnaasiumisse 25 kevadel kaugemale. See oli minu kui lapsevanema valik oli. Nii et ma tahan seda ütelda, et tegelikult see ei ole niimoodi kedagi, nüüd sunnitakse kedagi saa sunnismaised hoida. Aga mis puutub sellesse, et nad ei ole, et on kuule kiiruga, siis ütle mulle, Aivar, kui on Põlvamaal on 300 last, on gümnaasiumiealisi. No ütle, mis pagana uuringut seal teha on veel selles mõttes, et see ongi ühe kooli taga ainult ju rohkem polegi midagi uurida juurde. Aga see selleks ja ühesõnaga kui hakata nüüd vaatama neid, ütleme, teisi maakondi, minu arvates on praegu olukord selline, sest näiteks Tallinnas, kus me praegu räägime maapiirkonnast, räägime siis Tallinnas on ase veel hullemad, sest seal on veel väiksemad tegelikult gümnaasiumiklassid. Meil on praegust hulgaliselt vene gümnaasiumi, just arutasime hommikul võtsin kokku, meile piisaks Tallinnast, viies Vene gümnaasiumist maksimaalselt. Aga nüüd on kahe kohale number. Nii et ja mina arvan, et ilma igasuguse uurimata esialgu tähendab terve mõistusega on võimalik seda maailma korrastada. Mina olen selle asja sees juba olnut. Ühest 10 aasta alguses, Eesti algusest peale manuaalse kole raames oli meil ka algusest peale plaan, et me peame jõudma nüüd ma niisuguse gümnaasiumi eraldamise põhikoolist ja rääkima kohustuslikust ja, ja siis priiharidusest. 1996. aastal ma kirjutasin esimese artikli sellest, et on tarvis niimoodi ümber korraldada Viljandimaal. Neid asju on arutatud juba 15 aastat. Kui kaua võib aruta? Mina ei ole poliitik, ma olen haridus, inimene ja minul süda jookseb verd, kui ma näen, et ühed kohad ketastuvad, teised kohad lähevad õitsele. Ma ei saa oodata, et keegi teeks valmis selle mingi regionaalütleme plaani või kui ei ole poliitilist tahet, siis õpetajana ma pean säästma ja päästma need lapsed, keda saab veel päästa. Aga kas ei teki äkki olukord see Kalle Küttis, mis mulle tundub praegu Aivar Halleri kõige sellisem suurem etteheide olevat, et kui me paneme täna teatud piirkondades koolid kinni, siis need, kes sinna kooli on jäänud? Mitte võib-olla kõik võib olla väikene osa neist tõepoolest saab endale lubada siis samuti kusagile mujale minna. Lõpptulemusena saame lihtsalt vähem haritud, vähem haridust kätte saama. Eesti sellepärast on ju mingid põhjused, miks need inimesed, seesama Värska kool, miks need ülejäänud kuus sinna lähevad ja nad lähevad sinna tõenäoliselt sellepärast seda ei ole võimalik kuhugi mujale minna. Jah, see kool iseenesest ei paku kõike seda, aga sa saad siin, kallis laps, vähemalt keskhariduse kätte saab minna edasi ülikooli, sul on mingid võimalused? Me oleme jätnud selle kooli selliseks ja, ja, ja paneme nüüd need võib-olla siis kuuest mitte kuus, vaid kuuest viis olukorra ette, kus nad ei saa minna tegelikult keskharidust kätte saama või keskharidust saama ei saa nii-öelda keskkonda ei pääse sinna ligi saab siis lihtsalt ei ole tehnilises mõttes võimalik ja haldusreformiga ei midagi. See on teine lugu, siis peab tulema juures, tähendab see koolitransport, kas tuleb ja kus absoluutselt ilma. Me oleme kogu aeg deklareerinud, et ilma transpordi ja ilma õpilaskoduasjad ei saa tööl üldse hakkama. Kalle Küttis, mille arvelt see tuleb? Teiste koolide arvelt, kas see tähendab seda, et me põhimõtteliselt koolide asemel hakkame üleval pidama busse ja maksma kütus raha? Tähendab, kallid sõbrad, ettekujutus sellest, et mööda Eestimaad hakkavad ringi sõitma suured hordid, nüüd õpilasbuss, sõda ei ole. Me oleme teinud uuringud ühe maakonna piires, samas Viljandimaa piires on meil jäänud uuringuid. See see sõitjate arv tegelikult praegusega võrreldes võib tõusta. Hüpoteetilise Tartu Ülikool meil uuris asja kusagil kaheksa, üheksa protsenti, mitte rohkem. Sellepärast kooli mitte minna või, või, või lihtsalt õpilasi? Nende jaoks leitaksegi raha, ühesõnaga minister on kogu aeg. Tähendab, praegu on, milles asi on kogu aeg, kus taskuraha võetakse, seda ei saa enne öelda, kui on kokku lepitud, kas me teeme selle muutuse või ei tee seda muutust. Aga mille põhjal otsustame seda? Ei no tähendab, ma otsustan selle järele, ühesõnaga, kust lapsed koolis käivad? Millal me teada saame, kuidas? Eino tähendab Vaata, mina nüüd sellest küsimusest aru ei saa, mulle tundub niimoodi, et me nagu kujutame ette, et nagu maailma lõpp, pan lähenemegi, apokalüptilise ideed tulevad sõbrad, ühesõnaga need distantsid ei ole ju nii suured maa Viljandimaavanema tean meil lapsed, sõitsid kogu aeg Abja mõisakülast Viljandisse ilma igasuguse kooli trans Koorti ühisliiniga ja kui praegu veel lubame juurde panna, aga tegelikult korralik kohe transporti. No mis siis segab lastel käimast. Ma tahan rõhutada, et seal on ikkagi iga lapsevanema, ka enda tegelikult valik, kus tema elab. Ma teen rõhutsemala, elasin ka maal ja lasin maaliama saatsav lapsed linna koolidest, leidsin laste elukohana oli maakoht parem, aga õppikohana oli linnas parem. Ja see oli meie perekonna valik, nii et igaüks peab ka ise nagu soosse panustama. Nii et ma ütlen, need massid ei ole niivõrd suured, ühesõnaga, aga ma saan aru, et me siin praegu noh, Tallinna Tartu vahel niimoodi vaieldes me, ma ei saa jätta ka skeeme, mis on olemas, sest praegu on niimoodi praegu tegelikult on gümnaasiumiõpilase kooli teekond Viljandimaal kuus korda pikem, kui oleks tema teekond lähimasse gümnaasiumisse dolfactic kuus korda pikem, praegu juba Natakalle, sest ta käib vales kohas koolis. Vale vale sõna, trepp, ta käib koolis seal, kus tahab minna. Et mina, olles kuulnud üsna mitmeid sinu selliseid konverentsi esinemisi ja sinuga ka omavahel suheldes saan aru, et sinul on Viljandimaa osas väga selge pilt. Ja ausalt öeldes minu hing oleks üsna rahulik, olles ise ka Viljandimaalt paljude inimestega tuttav, et et kui meil oleks üks koht, kus me tõesti võtame vaikselt sammhaaval, proovime selle selle reformi mudeli luua. Proovime Aivar, aga praegu ongi niimoodi me rääkima tegelikult sellest me tekitame kõigepealt maakonnakeskused, loome lastele võimaluse. Kui sa mäletad see seal minister öelnud viimaste lugu, et me räägime kusagil 2020 võiks selle protsessi lõpp olla, sest osa maakonnakeskuste gümnaasiumid saame välja ehitada nüüd selle ERMi rahade eest järgmised, mis jäävad välja ehitamata. Selle uue Euroopa vahenete 2000 peale hakkavad, nii et reaalselt on meil olemas siis igas maakonnas, kus see 2020.-ks aastaks on olemas see infra, mis tagab sellise kaasaegse koolikeskkonnas. Kas ma, ma ei, ma ei näe, et me kiirustame. Aga kas me saame näiteks kokku leppida seda, et, et võetaksegi näiteks Viljandimaa ja tehakse see Viljandi allsammhaaval rahulikult ära ja siis, kui on näha seal juba nagu selgelt tulemused näha, mitte tagajärjed, ainult vaid tulemused ka. Et siis minnakse rahulikult järgnevates maakond maakonna järgi võetakse ja tehakse see asi ära. Ma ei saa praegu sulle seda lubada või mitte lubada, sest tegelikult, et meie ülesanne ametnikel on valmistanud ettematerjal ja minister läheb sellega valitsuskabineti 25. mail, ma ei, ma ei oska ütelda, strateegi valitakse. Aga ma tahan seda ütelda, et me mitte mingil juhul ei tohi nagu leppida sellega ja jääda ootama, et oma niisugusi uusi arenguid, millal tehakse regionaalpolitsei otsuseid, meie võtame enesele ülesandeks, muuseas, mis praegu tuleb, võtab ülesandeks tekitada hariduse teemaplaneering. Kui üle kogu Eesti riigi ennem ühegi kooli kaloleimina minda me tõenäoliselt, et tõenäoliselt kurtvale varsti selle hanke ja teemaplaneering, mis tõepoolest siis tegelikult annab aluse sellele, millised siis koolide niuksed olla siis jätkusuutlik edasi. Ehk see ei tähenda seda, et need koorid, kes ütleme, seal ei mahu sellesse nimetatud võib-olla roheliste nimekirja. Nii et võtke jätkata, aga riik võtab omale prioriteedi. Millistes piirkondades, millistes koolides ta võtab vastutuse selle kooli infra parandamiseks? See teemaplaneering on üks kindel ettepanek, tegelikult 20 viiendad, mis läheb valitsusse? Ehk teisisõnu jõuga teatud koolid muudetakse nii-öelda kohaliku omavalitsuse probleemiks, vaadata ise, mis te temaga teete, kas panete kinnitate lahti? Riik annab raha nende ja nende ülalpidamiseks. No jälle, no tähendab, ma saan aru, sõber Urmas Vainot, tülinurite, aga. Nüüd ma küsin konkreetselt küsimusi, kas see tähendab seda? Ei tähendab, see ei ole niimoodi, tähendab, me oleme, tähendab niuke näide. Me oleme avamas uut meedet nende omavalitsuste jaoks, kes tahavad tulla kaasa gümnaasiumivõrgu korrastamise või need, kes tulevad kaasa. Leid ka aidatakse on ka tegelikult poliitilistele võimete, mingitelt, muudelt, teistel põhjustel täielikult. Siis kes kaasa tulla ei taha, kedagi ei saa vägisi aidata ju ree peale. Ja kui päris aus olla, kui tihti mõeldakse seda mingi poliitiline aktsioon on, siis ei ole. Ma tuletan meelde, et meie lähimad niuksed, ütleme, mõttekaaslased, kellega me räägime siin praegus maakonna gümnaasiumist on Valga linnapea, on sotsdemokraat, Põlva linnapea on keskerakondlane Võru ma ei tea, kas praegu on ka on, mis ka mis on reform, ma ei tea. Nii et me näeme, et see absoluutselt ei lähe mitte pikki parteide liine pidi ei lähe, vaid see lähebki selle järele, millisena üks või teine kogukond näeb enda gümnaase võrkuma piir. No need on need kooli või need piirkonnad, kes saavad kooli, nemad loomulikult kirjutavad alla sellele otsusele ja sellele püüdlusele. Aga loomulikult, sest Me ei saa ju, ma toon sellise näite, ma olin, kui oli neljaks pidada peale, oli veel Mõisaküla keskkool, peaaegu seitse-kaheksa aastat tegelesime sellega, et ta läheks põhikoolis ära. No ja kui ta lõpuks läks põhikooliks, siis olid juba laps vahed juba ammu juba lootuse kaotanud, praegu on küsimus see kas üleüldse alles jääb seal. Nii et ma arvan, et seal aivar jumala õige see, et tegelikult asju ette planeerida, aga lihtsalt jäigalt vastu too pundidaat me ei tee, seda pole vaja. See on sihuke. Ja vaat siin ongi see valiku. Nii et ma arvan, et riigil ei ole ka, tähendab, meie ei taha praegu kinni panna ühtegi gümnaasiumi jõuga, vaid me tahame positiivse hõllamisega maakonnakeskused tekitada need õppekeskused. Ja siis osa neist näiteks Jõgeva näite, näiteks muste linnavalitsus on pöördunud meie poole ja palub, et näiteks must kaks gümnaasiumi, eesti-vene gümnaasium võiksid olla tulevase Jõgeva riigigümnaasiumi filiaalid ekranud, näevad nad ise hakkama ei saa, on mõistlik. Me praegu arutame, mis voole teha, sest mina arvan, et riigigümnaasiumi töökohad võivad olla mujal kusagil. Me oleme rääkinud siin näiteks mustajuhtidega kaks päeva nädalas, nad õpiksid jumala mustes oma koha peal neid õppeaineid, mille puhul tahvel ja kriit ja kolm päeva näiteks olevates Jõgevas, kus kaasak laboratooriumid ja teine keskkool edasi. Need siin on ühesõnaga pehmeid variante ja asja, mille peale tegelikult tasub mõelda. Ja sa liikusidki praegu jutuga tegelikult ka sellisesse järgmisesse valdkonda, eks noh, kui ma võtan sealt regionaalselt, sa liikusid ka sealt Värskast üles. Jõgeva, Mustvee, võtame sealt veel siis selle Avinurme ja Tudulinna, Iisaku ja, ja kui me nüüd ühe korra ministriga arutelus, eks ju, sain mina sellise pildi vähemasti, et seal ei olegi nagu keskkooli või siis vabandust gümnaasiumi jaoks nii-öelda ruumi. Et siis üks küsimus on see, eks ju, et kuhu siis need Avinurme ja Iisaku ja Tudulinna noored, et ilmselt on siis valikas jõhvi või või jõgeva või tartu too, et, et see on nagu üks asi, mis ma ise internaadis elanuna tean nende võlusid ja, ja valusid. Ja ütlen ausalt, et ei ole õpilaskodude suur pooldaja. Teist on saanud Hiina ei ole teist on saanud, inimene vaatamata oli seda ei tea, häda ja ja olukord sunnib sinna, ei ole teha midagi. Mul on Aivar veel korra vahele see see jutt, mis me rääkisime koos ministriga Avinurmest ja jõe Iisakust. See oli selles mõttes, et teda Avinurme ise üksikuna hakkama ei saa, tal on kuskil 40 last gümnaasiumis kolme klassi peale jõhvis praegu või seal Iisaku olen kas 28 peale vaid me oleme rääkinud reaalselt ka jõhvi, selle praeguse vallavanem, aga meil on plaanis aidata jõhvi vallal välja ehitada või rekonstrueerida ka jõhvistuse maakonnakeskus. Ja me oleme täiesti reaalselt arutanud direktoriga, milline võiks olla sla Avinurme suhe selle sama jõhviga. Võib-olla on kanda ka õppekoha filiaali esialgu ja kui juba saab olla kodusemaks ja saame targemaks edasi minna, et see ei tähenda seda, et Saabil ära kaob vaid abielule võib tõesti olla kooslusest Iisaku ka üks Jõhvi selle ütleme, maakonna gümnaasiumi õppekohti olla. Kui ma nüüd lihtsalt remargi korras, kas see nüüd ei olegi nagu see koht, kus, millele Aivar ennem viitas, et kui ma vaatan kaardi peale, siis Avinurme on Jõgevale ju lähemal kui jõhvile, aga ta peab jõhvi alla käima sellepärast et maakond on seesama. Ehk see ongi see koht, kus me oleme oma haldusreformiga tegelikult asjadele. No mis ma Murvalt mul on väga raske vastu vaielda ei ole õige, on see ehk tegelikult lahendama just eile ma just eile oli. Pärnus olime koos Eesti vabariigi valdade linnade haridusnõunik, aga sama asjaolust arutasime, et võib-olla tuleks niuke teoreetiline käsitlus oli, et võib-olla tuleks mõelda näiteks ütleme ameeriklaste või brittide eeskuju näiteks mingile kooliringkondadele, võib-olla mis oleksid üle maakonnadest. Sest no siin on täiesti olukord selline, et Jõgeva jaoks ole iga, igal juhul see Avinurme oleks Jaaksast Jõgeva lähemal, aga iialgi ei lähe sinna. Ta ei lähe iialgi mustes, ei lähe, ta läheb, kas ühesõnaga, ma olen seal seal koolis käinud õpetajatega rääkinud, direktoreid rääkinud nende jaoks on kas iseseisvalt või siis lähevad veel kaugemale. Okei, aga nüüd mul oli küsimusel tegelikult teine pool ja, ja see teine pool teeb mulle natuke isegi kõvasti rohkem valu ja muret. See on, see on õpetajad ja minu küsimus on edasi see, et, et mis saab nendest must Iisaku ja Avinurme õpetajatest, kes nii-öelda üle jäävad. Ja, ja mis saab Avinurmest Iisakust, Mustveest, kus, kus need inimesed, kas kaotavad TÖÖ minetavad perspektiivi, kust nad ilmselt kas siis vahetavad ametid lahkuvad? Et vot, siin on see koht, kus tegelikult puuduvad igasugused sotsiaalsed uuringud ja vastutust ei võta endale mitte üks poliitiline jõud. Uuringute puudumine vajalik, tähendab, mina mõtlen niimoodi, palun sammus kõigest aru, mu oma tütar on õpetaja muhe, samas musta gümnaasiumis oma tütar õpetada. Ja ma ise olen õpetaja. Kuid ma olen sügavalt veendunud selles. Vaatamata õpetajaametil väga lugupeetud staatusele ei ole võimalik hoida kooli lahti mitte ainult selle jaoks, et õpetaja ametikoht säilitada. Kui üks, nagu ütles Urmas, et kolmandik õpilasi on vähemaks jäänud kui üks, millest teises eluvaldkonnas on kolmandik õpilasvähemaks jäänud siis ei saa olla ju töötajad sama palju. Ma ei ütle, et nüüd peab sama palju õpetajaid võib-olla vähemaks jääma, aga sellega see on. Ma toon näite, et näiteks samas ütrasin, kui eelmisest aastast avastas selle uksel Türi gümnaasium, kus kaks, kaks gümnaasimoli mõlemis oli üsna vähe lapsi. Pilt sai klaasi kokku nüüd kokku pannes, mitte kinud neljas klassi neli klassi, vaid kolm tekkis loomulikult selliste kokkuminekutega on selge, et õpetajad ülejäänud, no kui palju üle jääb, tähendab, oleme rehkendanud igate voodejaid asju, siin on räägitud erinumbreid. Kuid Ma tuletan meelde, et selle esimese septembri seisuga 2011 oli meil Eesti vabariigikoolides juba üle 800 õpetaja, kes on juba pensioneerunud, et meil tegelikult see niisugune üleminek ei ole nii raske jäik, aga selge on see, kui muutused tulevad, õpetajad jääb üle oma kodulinnas Viljandis, kus juba toimus, siis tähendab see õpeta, konkus jäi ka õpetajaid üle, kuigi jätkas ühesõnaga neli kooli jätkas kolme gümnaasium ja ühe põhijätkas kolm põhikooli, üks gümnaasium, korrastati klasse pandi kokku ja täiesti üle jäi. Nii kurb kui see ka pole, aga ma ütlen, et see on igas eluvaldkonnas niimoodi ja ma arvan ka, et me jõuame, kuna ega sinnamaani, kus igal juhul peame rääkima ka õpetajate ümberõppest mingi teise eriala jaoks. Vot nüüd me oleme jõudnud siis sinna järgmisesse olulisse punkti ja ja eks noh, peab tunnistama, et laste vanemate liidul kahjuks ei ole olnud võimalust olla kaasas õpetajate ametikoha ümberkujundamise töörühmas ja ja, aga nüüd me oleme saanud ja oleme saanud vähemasti mingid sihukesed materjalid, kust nüüd küll ei selgu täpselt, et kui palju siis ikkagi soovitakse siis esimesest kuuenda klassini nende õpilase-õpetaja arvu hoida. Seal on räägitud sellest, et see on, on senine keskmine noh, ma ei tea, ausalt öeldes, kui palju see on, aga ütleme, et kui see on nagu see lähtekoht, et 24 26 õpilast klassis, siis oma õpetaja kogemustest võin öelda, et, et selleks, et lapsele avastada tähendab selle konkreetse lapse anded ja need on kõigil lastel olemas, eks selleks et neid avastada, selleks, et luua igale lapsele seal esimesest klassist alates koos lapsevanematega temale sobilik arengukeskus, kond, selleks 20 last, neid õpetajaid, kes seda koormust taluvad, need on nagu ääretult vähe. Ja, ja see noh, me ei saa ka teisest küljest vaadates, eks ju, ei saa teha laste arvu klassides väga palju väiksemaks. See nõuaks koolide ümberehitamist. Arulage järelikult üks võimalus on veel ja see on see, et meil peaks tekkima abiõpetaja funktsioon. Ja, ja nüüd ma olen nagu selle juurde, et, et me küll toome nagu enda eeskujuks, eks ju. Nii saksa, soome kui kui Luksemburgi õpetajate või ütleme siis koolisüsteeme tervikuna, eks haridussüsteeme siis noh, ma ei hakka nagu katsetama, aga ma igaks juhuks küsisin, kas sa tead, palju seal on keskmine õpetaja ja õpilase suhe. Tähendab kui sa räägid abiõpetajate koos, sest ma ei tea Ei, ma mõtlen õpetajate koosseis tervikuna, õpetaja-õpilase suhe Saksamaal 16 koma. Praegu praegu on ta meil on ta üks 10-le gümnaasüks, 12-le praegused hell. Eurostati andmetel on Eestis 16,1 Saksamaal 16,6, Soomes 12, Luxemburgis 10. Ja, ja tegelikkus on see, et ilmselt me peame väga tõsiselt oma haridusreformis mõtlema õpetaja õppe peale ja, ja, ja see õpetaja õppe siis peaks olema võib-olla meie vaatenurgast, lastevanemate vaatenurgast täna see, mis päästab meid edasi, sest nii-öelda langusest ja, ja esiteks ei jäta neid õpetajaid laokile, kes on oma kutsumuse siiski midagi tegemas. Ja teiseks aitavad meie õpilastel leida parema arengukeskkonna. Kalev võitis, viimane küsimus, minut on meil aega ainult. Kas see reform, see muudatus, see uuendus, mis praegu tehakse, on see asi, mis on plaanitud jääma järgmiseks 10-ks 15-ks aastaks või teeme ära ja vaatame viie aasta pärast, mis enne järgmisi valimisi peale järgmisi valimisi uuesti vajab kohendamist. No mida ma ütlema Et mina sellesse asjasse usur, muidu ma poleks tulnud Viljandimaavanemast ja haridusministeeriumis selleks, et mind rahvas toimuks. Usun sellesse, usun see õige, on. Kalle Küttis, need on kõvad sõnad ja me jääme, jääme teid uskuma ja ilmselt ju olete juba oma ametisse saanud selgeks ka selle, et jätkub ka neid alati, kes arvavad teistmoodi, kõigil neil on ka selleks õigus, seal oli tänane poolt ja vastu suur aitäh kõigile kuulajatele, usutavasti kuulasite ja mõtlesite kaasa, kes tahab ühte või teist mõtet veel täpsustada, loomulikult on seda võimalik ERR-i raadio kahe kodulehekülje peal teha. Uus poolt ja vastu on eetris täpselt nädala aja pärast. Poolt ja vastu.