Tere päevast, head raadiokuulajad, taas on kätte jõudnud nädalavahetus ning laupäeva keskpäev ei kuuluta mitte üksi mõnusat äraolemist, vaid ka võimalust mõelda kaasa, sest Raadio kahe eetrisse jõudnud saade pealkirjaga poolt ja vastu minu nimi on Urmas Vaino, saate toimetaja maris Sander on sellel korral aidanud välja mõelda teemat või sõnastada teemat, millest järgmise tunni aja jooksul tuleb juttu. Ja see puudutab ilmselt nädalal, kus iga eestlane käis ennast jahtimas Google'is üles otsimas oma kodumajapilti ja, ja vaatamas järele, mis siis sellel päeval tema kodukülas juhtus. Puudutabki nii-öelda suurt venda tema silma, ehk siis tänane küsimus kõlab, kas meie andmed on juba liiga paljudes kätes ja väga huvitavad vestluskaaslased kaks tükki, kes siin puid ja maid asuvad jagama ja ühte ja teistsugust vaadet esindavad. Kõigepealt andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep, tervist, tervist. Ja ma olen natukene, olen võib-olla niimoodi. Christian mures, kuidas ma sind peaksin täpselt tituleerima, aga mulle tundub, et tehnoloogia, kolumnist Stina ja, ja asjade üle pidevalt silma kõigepealt peal hoidjana ja asjade üle järelevaatajana. Oled sa selles teemas igal juhul väga sees? Väga vastu ei vaidle sellele nii, aga kuidas ma võiks ikkagi öelda sind, kuidas, kuidas see tiitel võiks kõlada sinu puhul tehnoloogia kontekstis? Hea küsimus, järsku on selline tundliku närviga kodanik? Tundlik, ja miks ma seda muideks küsin tundliku närviga kodanik, see põhjus on tegelikult väga lihtne. Mulle tundub, et viimastest saadetest, mis poolt ja vastu hooaja jooksul eetrisse on jõudnud, on see üks kõige keerulisemaid, sest siin on maitse, asi on ikkagi väga kõva termin, juba täpselt see nurk, millega me asjale peale vaatame. Niimoodi võivad ka asjad tegelikult olla vaataja jaoks. Jah, eks me oleme kvalitatiivseks paradigmas, kus sõna määrab tähendusega tähendused ja sõnad erinevate inimeste peades on erineva väärtuse ja dimensioonidega. Ehk mõnes mõttes on see skisofreeniline olukord. Kristjan, kas me oleme läinud andmete kogumisega andmete salvestamisega, andmete mahtuda kokkupanemisega liiale? Lihtne positsioon on, jah, oleme. Nii kui sa seda natukene keerulisemaks komplitseeritumaks muuta, mis on nagu see, mis, mis lubab seda liiale sõnaiust. Et rõhutada, et nagu küsima, et milleks andmeid kogutakse, siis selle eesmärk on otsuste tegemine ja info haldamine ja kui ma küsin, milleks infot hallatakse siis selleks, et korrad äratusega võidelda, oleme hästi-hästi laialt vaadata, et meid ümbritsevad molekulid, mis on korrapärasus keskkonnas ja inimese sees, nad kuidagi korrapärasemad, et et see informatsioon, mis meis olemas on, mida me üritame säilitada säilitabki meid inimesena ja ülejäänud keskkonna suhteliselt kaootilise, mõned taimed on ka loomulikult olemas. Et kui ma inimesi omavahel hakkame võrdlema, kui öelda, et et ka selles inimühiskonnas ütlemine kõik need igapäevased otsused baseeruvad mingisugustel info ühikutele ehk et me teeme otsuseid enda kasuks tüüpiliselt, aga nüüd, kui seda informatsiooni haldab keegi teine, siis me kaotame oma. Ja vot see on see koht, kus võib öelda, et mida rohkem informatsiooni liigub väliskeskkonda meist väljapoole, seda rohkem me kaotame oma vabadust ja võib öelda, et tänasel päeval kasekaubanduse mõistes meil tundub küll, et me oleme suures kaubanduskeskuses suure valiku ees, aga tegelikult ma olen küllaltki deterministlikud olukorras, et ega me väga palju ikka ei vali. Viljar Peep, ma kavatsen teid kiusata, mulle tundub, et te olete noh, Eestis on veel mõningad sellised ametipositsioonid, mille puhul võib öelda, et tegemist on nagu väga viisakalt leebelt öeldes tegemist nagu tuuleveski vastu võitleja positsiooniga aga tahes nagu räigelt öelda, et see on nagu amet või positsioon mis lihtsalt on tore, sellepärast et teil on hommikul tore kusagil nagu päeva alustada ja siis päeva lõpuks ka nagu raha kätte saada. Mis andmeid suudate tänapäevases maailmas kuidagi kaitsta ja mismoodi ja kuidas te näiteks nokite Facebooki serveritesse ja vaatate, kas minu kohta on asjad õigesti seal hoitud või mitte, mismoodi te saate hakkama Google'i või teiste sarnaste üle kõrgelt üle teie pea lendavat asutustega? Lugupeetud saatejuht, luba öelda, et sa oled sügavalt eksiarvamusele. Ma ei kaitse üldse andmeid. Andmekaitse inspektsioon ei tegele andmetega. No ma saan aru, ta korraldab, ta vaatab, et andmed oleksid korralikult kaitsta. No ütleme, et me tegeleme siis õiguste kaitsmisega, mis on seotud infoga, kusjuures me tegeleme mõlemat liiki õigustega nii sellega, mis on seotud inimeste privaatsusega eraelu puutumatuse kaitsmisega, ehk siis selle homme kaitse ka nii-öelda tavakeeles, kui ka avaliku teabega eksis, et teave oleks piisavalt avalik. Et sellised kaks vastandlikku teabeõigust No see teine pool kindlasti on lihtsam lahendada natukene, seal saab teistele ametnikele teha ju trahvi sa mingeid sunniraha määrata, noomida neid, aga esimesel puhul ikkagi see, kui palju minu koht, On mingit informatsiooni ja kas keegi kasutab seda õiguspäraselt või mitte, on ju, on ju enam-vähem sama, mis visata lennuki pealt sa haarasse kivi ja siis sellepärast, et ma toon teile selle kivi tagasi ja näitan, kus kohtlase täpselt maalis. No ütleme niimoodi, et kui Euroopas hakati andmekaitsega tegelema, kui õigusharuga selle ala vahetama, vabandust, kui öeldakse kevadel, ütleme, esimene reaktsioon oli sellele, et kardeti suurt venda riigi kujul. Et siis, kui perfokaardid tasemele tekkisid, riigiasutustesse korraga mingisugused hiigelsuured saale, täitvate arvutit, kus siis korjata inimeste kohta mis iganes rahvastiku tervise ja, ja muid andmeid, seal esimene reaktsioone, pagan, aga see peab olema trolli all, muidu läheb riik suure venelane liiga tugevaks. Järgmine etapp kaheksakümnendatel oli juba see, et oi, aga pagan, äris on nii palju andmeid. Arvutid, profileerimine, otsingumootorid siis veel ei olnud. Aga kui me nüüd võrdleme tänapäevaga, siis pagan võtaks, järjest rohkem infot meie enda kohta tuleb meie enda käest, ehk siis see, mida meie, meie sõbrad ja meie vaenlased ise internetti üles riputavad, et kuskil 30 last tagasi võimalus otsida tohutu hulga inimeste kohta tohutu palju infot, ükskõik mis ma olen, nurgast oli võimalik. KGB-le luure keskagentuurile, fassaadile tänapäeval igale koolipoistele, kes publik kasutab, et jah, pilt on, pilt on muutunud ja miks samme kaitsega tegeleda, et oskaksime öelda kolm põhjust, et üks on see, et me elame globaalses konkurentsis, elanikkond vananeb, väheneb töökäsi tuleb järjest vähem, järelikult kuskil tuleb nagu seda kasvupotentsiaali saada. Ainukene kasvupotentsiaal on ühiskonna arendamises, eks siis järjest rohkem digitaliseerida järjest rohkem online ja nii edasi. Aga onlain-teenused andmebaasid ei arene, kui inimesed usaldanud, kui nad arvavad, et asi on asi ongi ühesõnaga suures vennas asi on nii-öelda kuritarvitata või mida iganes. Noh, see on ka üks põhjus, teine põhjus on see, et kui me võtame nüüd asutusi, kes tegelevad meie turvalisusega sisejulgeolekuga politseiga, siis ma võin küll natuke naljatada, aga ütleme, et iga politseiniku loomupärane instinkt on korjata võimalikult palju informatsiooni. Kõige kõige kohta loidlusid igavesti. Et noh, see on ka asi, millega ilmselt tuleb võidelda, eriti olukorras, kus Euroopas need piiriülesed, andmevahetused, Schengeni ruum ja kõik muuseas keeles kasvavad. Ja kolmas, kolmas aspekt on küberruumi prügi koristamine. Ehk siis see, et kui on inimesi, kelle kohta on, ütleme, siis üha rohkem infot, mis paneb neid halba valgusesse, siis loob ükskõik, kas see on siis aeglane, karistas Impa, võlainfo valeinfo siis, või ütleme info nime kaimude kohta, mis võib ka mind haavata, mida iganes siis ka ütleme inimesi, kes on ühiskonnas tõrjutud positsioonis, kas sellega töölise normaalsed suhted luua ka tegelikult noh, suures suures pildis kasvab, et need on nagu sellised kolmilist. Aga kui on võimalus ikkagi kontrollida tänapäeval enam seda informatsiooni, mida me maha jätame, see tegelikult on sarnaste asutuste nii-öelda pilgu alt seda, mida teie Eestis juhitav tegelikult ju ära läinud, sellega te olete nõus või ei ole. No issand, abiga meelada totalitaarne riigis, kust, kust te teate? Küsimus on hajususes, ütleme jah, meie kohta on järjest rohkem inti nii asutustes, ettevõtetes, suhtlusportaalides, kus me ise võime, sõbrad riputavad, aga see on hajutatud, ei ole sõnagi ühte sellist peremees, kes haldab siis põhimõtteliselt kõiki ja kõike alates sellest, mida minu kohta on ütleme teinud ma ei tea, piirkonna konstaabel tähelepanekuid või, või mis on terviseandmed või mis iganes, ütleme jah, neid saab hõlpsamini hõlpsamini kokku panna ja küsimus on ka selles, et korrastatud eksis, teatud õigused, mis loovad teatud tasakaalu. Jah, ma võin andmeid koguda ka, ma olen ettevõtte või riigiasutus ükskõik, kas siis lepingu alusel või seaduse alusel kuri on seda, mis on avalikud üles riputatud, aga on ka teatud teatud kohustused, mida ma pean sealjuures arvestama. Ja veel üks asi, mis seondub meie osatuse teise poolega, ehk avaliku teada ka, et olukorras, kus avalik võim teab sinust minust Kristjanist järjest rohkem ja rohkem infi peab olema ka avaliku võimupoolne tegevus rohkem läbipaistvam, kui ta oli varem Tselokka teatud tasakaalu. Kui seda ei oleks, oleks asi ohtlik, läheks kasi sinna suure venna poole. No aga ikkagi olete te kindel, et te olete kõikide andmete hästi õigesti kasutamise üle endiselt võimu ja kontrolli omamas. Kas ma paistan välja kuidagi sellise Lailikuna? No ei, pean tunnistama, ei paista. Ma tänan, et ütleme, tähendab, mille poole lootusetu midagi teha ütleme on, on spämmi pakkujaid Nigeerias, mille puhul on lootusetu midagi teha. On asju, mis on serveris kuskil Argentiinas, Kamtšatka või kuskil kolmandas maailma maailmakohas, aga meie kohta ja kus ka pole, mitte midagi teha, on ja ei saagi muudkui ühesõnaga nutta. No mulle tundub, et siin on juba väike konflikt on selle pinna pealt olemas, et kui kui, kui jutuks tulevad nagu Nigeeria kirjad, siis mulle tundub, et see ei ole üldse mingi oht. Nigeeria kiri on võib-olla tehnoloogilises või või siis süsteemi mõttes kuidagi mahu probleem, aga, aga tegelikult jutt on, tegelikult ei ole see üldse küsimus, kas on mul õigus, Christian, et lõppude lõpuks lasen Nigeeria kiired olla? Küsimus on just selles ametlikus informatsioonis. Jah, seda võib ju vastu vaielda, et me elame teatud mõttes totalitaarses režiimis et kui andmete ristkasutus on varasemast tunduvalt vabanenud, Me võime igale andmehoidja silole öelda, et jah, et sina, jaam, andmed kuskil ukse taga ja teatud reeglite alusel ana neid ainult teatud isikutele välja. Ühel hetkel meil või noh, tänaseks päevaks on täiesti selge, et me saame need andmed päris hästi ristkasutada ja inimesed identifitseerida ja sealt teha veel terve hulga teisi järeldusi, et Ühendriikides oli üks hästi huvitav näide, kus üks kindlustusfirma, mis puudutas terviseandmeid võttis kõik isikuandmed ära, välja arvatud siis vanuse soo, jättis alles. Eks emati üliõpilane võttis needsamad andmed ja, ja identifitseeris praktiliselt 97 protsenti nendest isikutest nimepõhiselt ja sidus tähendab täiesti need on need delikaatsed isikuandmed, mis puudutasid tema ravi ja, ja kõike muud, et tegelikult me saame inimesed tuvastada ja seejärel hakata tema suhtes otsuseid või, või kaudselt või otseselt mõjutavaid otsuseid tegema. Et selles suhtes me ikkagi elame totalitaarses režiimis ja sinu esimesele küsimusele, et kas meil on liiga palju andmeid ja, ja, ja kui, kui nõmedaks olukorras oleme, siis tegelikult andmekaitse inspektsiooni olemasolu joonib seal alla, et, et meil on liiga palju andmeid ja ma olen väga nõme selles olukorras ja ja me peame kogu aeg pingutama selle nimel, et natukene seda andmete kaitsmist korrastada. Aga minu, ütleme sihuke kiuslik positsioon, ütleme, antud vestluse jaoks konstruktiivne vastuväide on siis see, et või küsimus õigemini, et kui kaua andmekaitse inspektsioon loodab seda illusiooni ülal hoida, et kõik on okei, kui ta tegelikult ei ole. Kas sa väidad, et siis olukord on katastroofaalsem mingisugune loodusõnnetus, mille, mille sees me elame? Vot see on ja, ja vastuküsimus, et kas ta on katastrofaalselt võivat indiviidi jaoks mõne indiviidi jaoks ta võibki olla katastroof, reaalne, et, et ma ei oska öelda, kas ta on süsteemselt ühiskonna jaoks katastroof, vaalne, kuna me ei taju neid muudatusi, aga me võime öelda, et vabadust, sest see on kadunud usaldus näiteks ühiskonnas on vähenenud oluliselt, et kui kui me räägime, et inimese isiklikust renomeest mis on seotud tema andmete haldamisega ja personaalsete andmete puhul ka valikuliselt nende avaldamisega, et ta saaks enda isikut kaitsta, siis ta tänasel päeval seda ei saa teha. Ükskõik kelle juurde ta ükskõik millise sellise usalduse alusel ta neid andmeid, loovutavaid projekt päris kindel olla, et need andmed lekivad varem või siis hiljem ja, ja selles suhtes me võiksime öelda, et me oleme teel. Ma ei tea, kas see sõna on katastrofaalse, aga me oleme teel siukese pöörase olukorra suunas kogu aeg. No tule taevas appi, ei ole see asi nüüd nii hull ka, ega suurema osa inimkonna ajaloost pole olnudki mitte mingisugust privaatsust, ütleme seal külaühiskonnas, päikeses, linnakogukonnas või mingi seisuslikus ühiskonnas, kõik teadsid kõike lihtsalt tänapäeva olukord on see, et sinus püütakse teadega teada ka Hiinamaal või, või kuskil Tšiili lõunatipus, et noh, see loob nagu asjale teise pildi, et globaalne globaalne küla, ühesõnaga info võistkonnaajastul, aga lõppude lõpuks on nagu teatud piilarid, mis mõistlikes riikides kehtivad. No üks on näiteks see, et kui me räägime asutustest siis ainult selleks, milleks seadus on volitanud selleks asutus kogub, jäi rohkem, mitte millekski. Noh, ütleme see kaua hoitakse, milleks hoitakse, see on nagu, ütleme siis riiklikult korrastatud andmete haldamine see, mis puudutab ärisektorit, siis ka siin ju nagu selged piirid, et sa annad andmed ettevõtele, kellega sul on mingisugune suhe, annad nad lepingu alusel, ta on seotud selle eesmärgiga, milleks need andmed korjati, eesmärk muutub, tuleb küsida nõusolekut, andmed tuleb korralikult hoida ja mitte kasutada muuks ja ütleme üldiselt on võimalik ka seda valdkonda korrastada, seda, et noh, sama liitlased, me võime öelda liikluses on kohutav olukord, et noh, ma võin öelda vastu, et ega nagu üldiselt paadunud liiklushuligaane on alati liiklejaskonnast, ütleme sõidukijuhtidest väga väike protsent. Ülikorralikegi enamik on sellised, et noh, kui, kui, kui, kui mõnikord läheb, lihtsalt ütleme see jalg tugevamini gaasipedaali peale, et sama on andmete kasutamisega. Mõnikord libastatakse aga väita, et nagu tegemist on katastroof käesoleva korraga ma kindlasti ei arva. Ja ma võtsingi selle katastrofaalse sõna on hästi niisugune raske laetud sõna, kuna me oleme kvalitatiivsed ruumis. Püüdsin ütleme siis iseloomustada niimoodi, nagu see mõte oli, just ongi kohutav olukord. Okei, aga et näiteks kaks korrektuuri või vastuvaidlemise kohta, et see argument, et meil on aegade jooksul kogu aeg info vaba olnud, tänasel päeval on sinna lisandunud üks kvaliteet juurde, et see seal väikses kogukonnas informatsioon kustus ära. Ja inimene sai nagu oma elu restarti, et meil on kõikidele absoluutselt lubatud vigu teha ja me peamegi tegema, vastasel juhul me targemaks ei saanud. Kellel oli võimalik külaühiskonnas restarti teha? Inimesed lihtsalt unustasid ära mingisugused sündmus, et nad ei pidanud seda enam oluliseks, aga tänasest päevas ütleme, ülikooliaastatel tehtud rumalused, jäävad sul Facebooki üles või kuhugile andmebaasi. Ja andmebaasis võivad andmed olla ka valed. Nii nagu sa viitasid kas või nimekaimu andmeid ja nende dressimine ja puhastamine on pööraselt raskem kui kunagi varem rääkida sellest pikaajalisest mälust, mis muudab selle olukorra teistsuguseks, et andmeid on niigi aegade jooksul vabalt saadaval olnud. Ja teiseks, need andmed on olnud alati sellises lokaalses kommuunis, et me räägime üha rohkem pigem globaalsest kommuunist, sellist hästi suurest ruumist, kus ka need mõjutegurid ja agendid on avaldavad indiviidil palju rohkem survet ja mõju ja röövivad temalt vabadust rohkem. Ja nüüd, kui rääkida, siis Ettevõtete reguleeritud ütleme kõikide andmete kogujate reguleeritud andmete kogumisest siis me võime öelda, et jah, et regulatsioon on üks ja me võime alati öelda, et see on formaalne, liiklusnäide on ka väga hea, et meil on seadused, mis ei luba sisuliselt liikluskiirust ületada, aga, aga see ei ole seda kunagi ära kustutanud, et need võime aktsepteerida, et päris ei ole veel liikluses. Ei, loomulikult ei ole. Ja tegelikult kaaslased on selles mõttes, et liikluses on kogu aeg tolereeritud see, et 10 protsenti sa võid kiiremini sõita, ehkki seadus ütleb, et ei tohi. Aga see on aktsepteeritud, kõik teavad seda, et 90 asemel 100 on okei. No kuhu ma tahan välja jõuda, on see, et, et kui me tolereerima midagi, siis ta on taas kord selline subjektiivne ja, ja see röövib seda ühiskonnas eksisteerivat usaldust, aga usaldus omakorda on tõesti otseselt seotud sissetuleku ja ühiskonna korrastatuse efektiivsusega, ehk et me näeme, et see, see igapäevane elu läheb just see usaldamatuse tõttu jube kalliks. Ja, ja, ja me ei saa sinna, kuidas me saame konstanteerida, et see nii juhtub, aga me ei saa sellel isegi kätt ette panna. Rääkimata siis veel üks, nagu eelmisest vestlusest. Reaktsioon on, et isegi ettevõte ja asutus omab regulatsioon andmete kaitsmiseks, siis loomulikult Eesti on nii väike ja, ja ma ei tea, kuidas me need andmetesse esile võiksid tulla, järsku mingi mingi avaliku päringuvorm vormis. Aga Ühendriikides kaotavad riigiasutused, kuidas sadu tuhandeid sülearvuteid, mis sisaldavad andmeid ja loomulikult öeldakse, et ära kaota, kuna see ei ole lubatud tegevus. Aga seda tehakse, üks Austraalia kodanik ostis iibeilt katkise AiPhowni. Koos sellele elu sisse avastas käimasolev afganistani sõja, Ühendriikide armee, personaliandmed ja muud väga väidetavalt salajased andmed. Et tegelikult nende andmete kuhjumine hoolimata sellisest regulatiivsest raamistikus selle ümber nad voolavad sealt välja vigade, inimlike eksimuste kõige muu tõttu. Ja see on taaskord nagu vihm, vihje, pigem sellised pööras olukorra sõna katastroof, punaste moos, teraga, et palju keerulisemaks ja kallimaks minema olukorra. Suunas Agris, seal aga kas siin ei ole, kas see süsteem ise ka ei kontrolli ja ei, ei ravi oma haavu sellepärast, et ma olen täiesti kindel, et teise maailmasõja ajal kaotas nahkse mapi, kus sees olid kaardid ära ka, ma ei tea Briti peaministri nõunik näiteks kusagil pubis, aga sellest ei saanud mitte keegi teada peale venelaste ja sakslaste, kellel mõlemad olid oma need koopiad olemas ja, ja käiski sõda selle tasandil. Praegusele räägid austraalia loosse, jõuab igal juhul meediasse, see jõuab igal juhul avalikkuse ette, sest et selle kaudu on kuidagi võimalik raha teha või endale tähelepanu tõmmata. Et seesama süsteem, mis on haavatav ka iseenesest nii-öelda kaitseb ja parandab ennast, on minu hüpata. Et öelda, et, et inimesed õpivad vigadest, et see oli see varasem tees ka, et kui, kui inimesed teevad vigu, et sinna tuleks nagu neile andestada ja muutume tugevamaks, aga tänasel päeval need vead jäävad ja ei puudutanud nagu ühte nähtust, et võtan selle teise Ühendriikide kaubandusministeerium praktiliselt seal on mingi vist paari-kolme aasta jooksul tehtud auditi käigus kaduma läinud kuskil 1200 sülearvutit, millest üle poole olid rahvastikuregistri osakonna arvutid, mis on, sisaldavad siis erinevaid andmeid inimeste kohta, mis, mis lähevad kuul kaugele, loomulikult võib öelda, järgmine kord ma enam seda ei tee, aga, aga ma tean ise seda. Seda meil kunagi vabaks, kas voolanud andmed baasi selle kadunud tegelase poolt kokku pandud, see on tänasel päeval kasutuses, need on teatud sünnihetkest alates, selle andmed ei ole aga aga praktiliselt enamus Eesti kodanike kohta leiab sealt piisavalt palju informatsiooni. Ja tänasel päeval selle informatsiooniga saab tunduvalt rohkem teha kui teise maailmasõja aegu. Ehk teisisõnu sa võid küll ühe koopia üles leida, aga sadat koopiat, mis on sellest ühest koopiast juba tehtud. Neid püüab väljal ainult tuul, jälle joome, Viljar, peate tagasi sinna juurde, et et võib ju olla, aga teha väga midagi ei saa. Kuulge, mehed, ärge olge nii lootusetud, et lõppude lõpuks, kui te räägite, süsteem õpib, siis ükskõik, kas me räägime, et on tegemist mingi ettevõtega tegemist politseiga, on tegemist haiglaga, on tegemist mingisuguse suurema andmebaasi haldaja e-tervis või rahvastikuregister, kus on väga palju kasutajaid, siis võimalused, et info ei satuks niimoodi vedelema mälupulkadele, mis ära kaovad, või võimalused, et on sisekontroll, mis monitoorib, leiab anomaaliaid, kes väärkasutavad, kes kuskil lekitavad. Ka need asjad ju lõppude lõpuks paranevad. Paranevad aga ei kao ära. No mis parata, maailm ei ole täiuslik, päikesel on plekid. Ehk argumentatsioon on lõppenud, et ongi olukord kehv. No kui nii võtta, siis me erinevate, kui me räägime nüüd avalikust sektorist, siis erinevate tundlike andmekogudega oleme me tegelenud saamaks kasutamist kontrolli alla. Et üks asi, mis ütleme veel mõned aastad tagasi kippus sõela meenutama, oli politsei andmekogu juba mitu aastat meil politsei juhtkonnaga koostöö selliselt, et kui politseis kontroll, kes tegelikult üsna süsteemselt, kuhu on, ütleme, koondatud kogu politseiga selle suurorganisatsiooniga, kus on kuni 7000 inimest, politsei, piirivalve varasem kaima, nendega seotud teabevarade haldamine on koondunud ühte tsentraalses üksusesse, kus toimub pidev monitoorimine, õieti põhimõtted vahele jäävad, saavad, saavad kahekordse karistusena jumala organisatsioonist kui ka kas meilt või, või kui on krim asi, siis kohtunud. Et noh, see on nagu selle väärkasutuse selles andmekogus väga-väga tugevasti kokku tõmmanud rahvastikuregistriga, mis on meie kõige suurem andmekogu isikuteabe osas, kus on tõepoolest võimelised kõik asutused nii riigi tasandil kasutavad seda veel paljud ja veel paljud muud ka siis jah, siin olid asjad halvad. Ka see sisekontroll, mida, mida, mida tehakse küll pisteliselt, aga, aga ütleme üpris regulaarselt ja süsteemselt ütleme, et see ei andnud tagajärgi, kui, kui, kui registripidaja informeerist erinevaid tööandjad, kuulge Teie sekretärid seal või teie konsultandid, kes iganes vaatavad seda, mida sinna parata vaja ei ole, teevad suguvõsauuringute guugeldavad oma guugeldavad oma naabrid. Et noh, ütleme siin aitas kaasa kaisa tõstatamine meedias ja nende suurem tähelepanu juhtimine. Et on väärkasutamine langenud. Sama me üritame praegu teha tervise infosüsteemidega, jest, e-tervise kui ka kui ka ütleme siis nendele kordset haiglat ja muude kentslasete põhistega, et tõhusam kontroll, tõhusam infovahetus, kasutajate suurem informeerimine, kasutajaõiguste parem haldamine, et asju on võimalik korrastada, seda täiuslikku maailma kunagi tulekahju küll ei tulegi. Elu on ebaõiglane, kristjan mõne sõnaga, mis on see suurem kahju lõppude lõpuks, mida ma üksikisikuna võin saada sellest, et, et minu andmeid annab kuidagi omavahel risti võrrelda ja, ja, ja selle kaudu minu käest minu kohta midagi nagu teada saada, eks ju, lõppude lõpuks me teame, et kõige koletu asi selles ilmas võiks ju olla meie enda maise teekonna lõppemine, aga see on olnud niimoodi aastatuhandeid kogu aeg, see, see nii-öelda kõige halvem, mis meiega juhtuda saab, on ikkagi lõpptulemus, on üks ja sama võib ju küsida niimoodi. Demagoogilised natukene, mis, mida halba, selline see protsess, mida sa, mida sa kirjeldad, mida sa võib tekitada. Nojah, ma ei tea isegi, kust kohast kinni võtta, täitsa tuleb. Et hoc meelde Sekspirot tselluloos on, on seal üks kurb tegelane, keda jaagu petab ja ta ütleb, et ma olen kaotanud ainukese asja, mis on surematu, see on minu renomee ja sedasama renomee juttu ma juba varem rääkisin ka, et see on see, mis ühiskonnas loob stabiilsust ja struktuure, usaldust, kond liimib kokku ja renomee kaotamine teelt ajatu ja, ja tänasel päeval see enam ei puuduta, ainult et sina nagu lähed hauda või, või kuhu iganes. Et see jääb mõjutama ka teisi kodanikke, kes on sinuga lingitud, et väidetavad kõikuda, ütleme kuskil kuue, seitsme inimese kaudu lingitavad maailmas, et see avaldab kellelegi teisele mõju, rääkimata sellest, et ta võib olla ekslik. Ja, ja loomulikult ei tasu unustada seda koledat sõnaga nagu identiteedivargus, et sinu asemel saab keegi teine kuskil teha mingeid tegusid kas sulle majanduslikult kahjulikke või sinu renomee, kahjustavaid tegusid. Need on hüpoteetiliselt asjad, kui palju on olnud lugusid, selliseid, kus nad ongi toimunud või, või kus see, kus on nagu tuvastatud ja nähtud, et jah, nii on. Kui pähe tuleb, mulle konkreetne nimi, ei tule meelde Ühendriikides on jaa ka selle varasema arengu, et, et üks on see, et kui me võtame andmed kude kontrolli alla ja üritame kõiki andmeid hallata seaduslikult, siis toimuvad ka seaduslikud arengud nende andmetega ja üks on näiteks pedofiilia andmebaas, kus kodanikud, kes ehitavad endale uue kodu, tahavad teada, kas seal lähedal elab mõni pedofiil kes on küll ammu nagu väidetavalt karistuse kandnud ja on normaalne, aga igal juhul neil on õigus seda, seda infot omada. Ja on tekkinud siseks andmebaase Ühendriikide näitel. Ja selles andmebaasis on olnud kaimu sarnase nimega inimesi, kellele ei anta ei kodulaenu ega, ega ei lubata ka elada. Ja on ka üks inimene süütult maha lastud pelgalt selle tõttu, et see informatsioon oli kättesaadav. Ja loomulikult neid identiteedivargus lugusid on konkreetseid hästi palju, kus inimesed jäävad rahast ilma ja Ühendriikide näitel siin kaks, kaks statistikat, hästi jämedad numbrid tulevad meelde, Suurbritannia näitel oli vist üks andmesuurettevõttest andmevarguse ühiku hind, umbes me rahas 80 eurot. Ja ühe andmevarguse juhtumi hind oli umbes poolteist miljonit naelsterlingit ja Ühendriikides oli see vastavalt 200 dollarit ja umbes viis ja pool miljonit dollarit või see, see varguse juhtum, et tegelikult ühest küljest Ta on mõjutanud nagu indiviidi sätid, sätib ta ohtlikku olukorda, teisest küljest ta muudab süsteemi kallimaks, kuna keegi peab need kulud ja kahjud ja kõik need kohtulevad pärast kinni maksma ehk indiviidi elu läheb kaudselt kallima. No need on need näited, mida sa tõid, tegelikult lõppude lõpuks on sellised, kuidas ma ütlen, õnnetud juhused. Neetud juhused tehakse sihipäraselt, kui, kui öelda, et kuivõrd kaua me oleme tegelenud andmete kogumisega ja kuivõrd kaua me oleme õppinud neid andmeid paremini haldama võib öelda, et see hoogu andmete kadu kasvab, mitte ei vähene. Ei no ma saan aru, ma mõtlen pigem seda nagu seda pedofiilia andmebaasi juurde jõuaks korraks tagasi, et et, et see on noh, tõesti väga kahju, et üks inimene lasti maha sinna juurde võib öelda, et elu on ebaõiglane, tal ei vedanud, eks ju. Ta ei olnud kuidagi kuidagi selle asjaga seotud vale nimi ja nii edasi, aga teisest küljest võib öelda vigaseid andmeid. Vigased andmed, teisest küljest võib öelda, et 100000 inimest tunnevad ennast paremini, et nad ei ole sattunud elama keskkonda, mille pärast neil hetke pärast, kui nad on selle maja soetanud, kuidagi on, on hingerahu läinud ja mure ohutu keskkonna pärast. Täpselt samamoodi, eks ju. Et, et selles mõttes väike kahju, mida süsteem tekitab jällegi elu, on ebaõiglane, kahju, kui see puudutab mind, aga lõppude lõpuks tagab justkui justkui parema ühiskonna. No kui sa võtad täitsa teise näite, vaktsineerimise tõhusus, emotsionaalne tõhusus, kui inimesed kuulevad, et üks inimene on tänu vaktsineerimisele surma saanud, siis väga suur hulk inimesi keeldub vaktsineerimas, kuigi saan täiesti absoluutselt rumal käitumine. Ja me näeme taas kord täiesti alguse juurde tagasi, et see suurendab usaldamatust ja usaldamatus on võrdne võrdusmärgi kaudu seotud rahaga. Kuludega ehk ühiskondlik elu läheb üha kallimaks. Me kulutame rahaasjade peale, mille peale ei peaks, muidugi me saaksime endale paremat keskkonda Viljar, võtta. Selle pedofiilia andmekogu pedofiilide registri peale, et kui see üldse vaadata andmete kättesaadavust avalikus sektoris, näiteks karistusandmed, näiteks kohtulahendid, näiteks pedofiilia süüdimõistmine siis meie kuulume sinna väga liberaalse koolkonna esindajate hulka, et võtame anglosaksi maad, see on, nagu sellised andmed valvatakse, valvatakse ülima tähelepanuga, selliseid andmebaase tehaksegi tera eraalgatuse korras ja, ja sageli on ka ka illegaalsed või ütleme, siis käivad nendega seotud kohtuasjad. Et võtan vabaduse meenutada, et alates selle aasta jaanuarist on Eestis karistusandmed põhimõtteliselt karistuse kehtivuse ajal vabalt kättesaadavad, nii hästi värda karistada alates teatud teatud tasemest kui ka kõik kriminaalkaristused kuni karistuse kustumiseni, karistuse, kust ta siis, kui sa paned toime uusi pättusi ja võtan vabaduse meenutada, et pedofiilia on selline asi, mis ei Gustage. Ehk siis võimalus pärida pedofiili kohta on Eestis olemas ja tagatud riigi poolt. Et siin on, mõned, tähendab mõned tausta asjad, mis teevad, teevadki need sellised lähenemised erinevaks, et kui me võtame seda midagi Lichtensteini vürstiriiki, teata seal Šveitsi ja Austria vahel. Mis pagana privaatsuse kaitset võimalik lihtsasti niiskus, kõik kodanikud tunnevad kõik vürst olemad tunnevad 11 aga samas ka midagi tilgub lihtsastenisse internetti, seda loeb kogu saksakeelne ruum. Võime mõelda, mis siis juhtub, kui midagi tilgub ingliskeelses interneti, aga mis teeb asja erinevat erinevaks, meil on isikukoodi võimalik juurde panna, kui me räägime sellised äratuntavad isikukoodi, mitte suvaline numbrijada, vaid see, mis nagu ka näitab, ühesõnaga ilmselt ikka tema, mitte temast 10 aastat vanem inimene, midagi tilgub ingliskeelses ruumis ja tegemist on John Smitiga, siis on ilmselt mitusada 1000 Johnsmite, kes saavad süütult ühesõnaga sedasama kompra enda kaela või keda siis peetakse ka Misiganes võlglaseks pedofiilist muidu ühesõnaga turiseks. Kui midagi tilgub Eestis, siis nimekaimu Tulkonnaga oluliselt piiratum. Meie keel on juba selline, kus, kus kasutajaid, ühesõnaga miljoni võib-olla saavad mõned samase kaaru, kes on kena, vähem kõik ja lisaks päributamisena koodi sappa, et ka need noh, need olukorrad ühesõnaga maailma eri nurkades on ka erinevad, mis võivad olla inimese õigustele, vabadustele ohtlikuks. Kas see tähendab seda, Viljar Peep, et, et täna tegelikult kust te möönate ka ise, et, et ei ole naiivne ja inimesel ütleme siin lõpuni sellist turvalist süsteemi ei ole enam võimalik tagada, see tähendab tegelikult inimene ise vastutab kogu selle selles süsteemis hammasrataste vahele sattumise eest. Alles te, lugupeetavad kurtsid probleemi üle, et suur vend jälgib meid ja nüüd te tahate, et on kuskil suur vend, kes alati meie eest hoolitseb selga ühesõnaga, et jah nii hästi seadusandja kui ka järelevalve asutused peavad tagama teatud korrastatuse teatud normidest kinnipidamise ja on ka alati selge, ühesõnaga et tegelikku kaitset võimalik ei ole, eriti kui inimene ise teeb rumalusi. See, mida me enda kohta üles riputame, avalikuks teeme, on ka suuresti on meie enda valik. Jah, sageli on see ka ütleme siis teiste teiste süü või teiste teistepoolne rikkumine, kus me võime reageerida, aga ei pruugi reageerida. Kui me räägime sõnaga intern kunagi midagi unusta, siis on selline käibefraas, mis nagu päris tõde ei ole, et noh ei unusta, et unustab küll, kui sealt kuhugile on peegeldus, mis peegeldab seda, mis erinevate veebisaitidele on üles riputatud. Asi, mis kaob lõpuks ära, algallikas, kaob lõpuks ära Google'ist ja tema vahemälust. Kui me räägime Facebook'ist, et keegi teine meie koht üles riputasin ma ise sõnaga rumalus, hetkel või süüdimatuse hetke riputasin läbupilte üles, siis ka see on, on koht, kus on võimalik asju tagurpidi pöörata ehk siis kustutada või, või pöörduda andmebaasi haldaja poole ja öelda, et siin on probleem. Enamasti nad ka reageerivad Facebooki puhul tuleb öelda, et päris kiiresti ehk siis meie pöördumistele üldiselt nagu päeva jooksul on senine praktika Sellele kõvasti vaieldakse, et see, mida Facebook ära korja, peab tegelikult alles ja, ja teisest küljest võtan Google'i endise peadirektori Erik Schmidti eelmise aastas arvamusavalduse, et õige pea, inimeste nimede muutmine muutub populaarseks just Google'i pärast kuna need andmed jäävad paratamatult alles. Ja nad ei peagi korrektsed olema, see on eriliselt traagiline, et need andmed on niivõrd palju. Jutega jant Johnsmittidest võib väga spetsiifilisest nimest, aga lihtsalt inimeste kohta on niivõrd palju andmeid olemas, et need hakkavad nende igapäevast elu häirima. Selleks me oleme ka näiteks üritanud oma tööõiguslikus juhendis, mida me koos ametiühingute Kaubandus-Tööstuskoja Tööinspektsiooniga välja töötasime, ka selgesti ütelda, et kui näiteks tööotsijad guugeldatakse, mida tehakse, kõik teevad, siis ka tuleb seda päringu objekti informeerida, mis tema kohta leiti. Mõned riigid keelavad sellise guugeldamise, mis Novindilisena kõige praktilisem keeld ei, kõige toimivam keeld just ei ole, aga see on võimalus anda inimesele teada sõnaga, mille alusel tema kohta võidakse otsustaja ja see on ka kasulik siis selle sellele guugeldajale, kes saab siis teada, et kuulge, aga see ja see info ühesõnaga kaheldav see on vale, see vananenud, see käib nimede kohta. Ega viljale ikkagi, mis on nagu see inimese enda võimalus ja murde edasi sealt kohustuseks ja kui ta soovib Enda kohta levivaid andmeid kuidagi kontrollida, mida te talle soovitate selles olukorras, kus Christian teises seinas ütleb, et kõik on, on juba teel põrgusse ja teie ütlete, et tegelikult Me püüame, võitleme, mida saab inimene iseenda jaoks ära teha. No mitte teha lollusi, on tore soovitus, aga, aga, aga see, see kehtib tõesti nagu Facebooki piltide kohta. Sealt edasi sügavamale minnes, nagu see väga ei pruugi paika pidada. Ütleme, see, mida me anname ametiasutusele, ükskõik kas valla linnavalitsusele või mõne riigiasutusele, sellega meie valida ei ole, mida nemad koguvad, seal lihtsalt on, on öelda sõnaga tagatiskohustuse sundvõi või siis võimalus, et me ei saa mingisugust abi või toetust või teenust, kui me selle kohta on. Me teame, et see, mida me anname ettevõtetele, ütleme neid ettevõtteid, mis on monopoolses seisundis, ütleme, mis on nii-öelda selgesti tugevama positsioonis pangad või, või kindlustused või energiafirmad, neid püüab ka siis avalik võim rohkem kontrollida, mida nende andmetega tehakse rohkem, seda reguleerida ka näiteks ütleme, eraldi põhjalikumalt reguleeritud, kuidas telekomiettevõtted ütleme, kuidas siis internetiteenuse pakkujad isikuandmed töötlevad. Aga muus osas on üsna üsna palju, siis kas kokkuleppe küsimus? Mida ma annan, eriti kui, kui küsitakse infot tullakse meile kaubanduskeskuses ja öeldakse, et siin on üks tore ankeet, täida rääki, võidad, võidad, võidad reisi Maltale, Küprosele või Kanaari saartele. Ja taga on niimoodi palju linnukesi kuuma, kõik niimoodi nõusoleku annan, see on meie enda teha see, mida ma enda kohta üles riputanud. Kas ma riputanud üles niimoodi, et ta on otsingumootoritele avaldada, ehk saab guugeldada siis ma seda infot, piir on suuresti minu enda valik ja igaüks saab ka oma lapsi õpetada, et kuulge noorem põlvkond, et vaadake, et ärge tehke rumalusi. Liigsele riputamisega jah, on ka selgesti, tähendab see osa, mis sõltub meist endast seda, et keegi varastab identiteedi, mis on Eestis juba mõnda aega juba kolm aastat kriminaalkuritegu. Kuritegusid tuleb ette, aga mulle tundub, et peale selle identiteedivarguse paragrahvi lisamist karistusseadustik ja peale peale peole siis kraanasid algatamist kuskil kuskil 20 kuni 40 katus pidi pidi siis tulema selle kohta aastas, et noh, ka see asi on vähenenud Eestis. Et kindlasti seadused reguleerivad ja võtavad isu ära, teevad teatud rikkumised kallimaks. Samas. Näed, 11 numbrit tulevad pähe, et Ühendriikides hiljutise eelmine üle-eelmine aasta sealne isikuandmeid jälgida, niisugune ühiskondlik organisatsioon luges kokku andmete ula peale minek, kui ta ütles, et umbes 300-st, millest enam 300 miljonit kodanikku. Selleks hetkeks oli 100 miljoni kodaniku andmed juba ula peal, et me ei püüa seda enam tagasi ka, et, et me võime hakata igast reeglid tekitama, aga need on nii või teisiti Poola peal. Teine näide, mis tuleb, ma arvan, et selle mehe nimi oli kris hõljan, aga ta on Scotland Yardis, töötas aastaid, läks pensionile ja tegeles just andmed vastaste kuritegudega ja, ja tänu sellele talle juurdepääs igasugustele kuriteosündmustele. Ta korjas kõik need a pangaandmete varguse alusandmeid ja igasugused muud taolised kuriteotegudega seotud alusel nad kokku ühte superandmebaasi minnes pensionile otsustas hakata pakkuma täiesti legaalselt. Rahalist teenust, et iga kodanik seal oli umbes et 40 miljonit maailmakodaniku ja kas suurusjärgus mingi neli või viis miljonit britti, alamad, kes saavad siis raha eest küsida, et ega minu kohta seal andmeid ei ole? Noh, ühest küljest on nagu legaalne teenus ja aitab inimeste personaalsele isikuandmete hügieenireeglitele kaasa, et sa käid aeg-ajalt vaatamas, et ega sinust kuhugile midagi ripakile pole jäänud ja teisest küljest, et kuidas suudab selline mees hallata seda andmebaasi, kaitsta seda kõikide teiste kuri kurjategijatest, kes on tegelikult väga huvitatud taolisest superandmebaasist, et, et me näeme, et need arengud on ka reguleerimata alasid, on niivõrd palju, mida me reageerime, seadusandlus on alati tüüpiliselt on, jookseb sabas, mitte jõua ette ja, ja kuna ühiskond muutub keeruliseks komplekssemaks, siis ongi raske ette näha selliseid tärkavaid olukord ei jäta neid reguleerima hakata, aga selle alustekkemehhanismiks on ikkagi andmete olemasolu ja nende juba kriitilises massis kuhjumine. Kas Viljari soovitustele selle hügieeni osas on nagu midagi lisada, mis sul nagu pähe tulevad? Jah, igal juhul tuleb endale endast võimalikult vähe andmeid välja jagada. Jube raske on öelda, et ära ole Facebookis, kui kõik teised on jube raske, privaatsus, settingud on meie enda teha. No ongi täiesti, aga see ongi selline kahepalgeline aset. Ühest ühest küljest jääb mulje, et kõik asjad on nagu äratikitavada, kuna enamus inimesi ei tee ja ütlen, et mina Facebookis ei ole, aga aga ma tean, et Facebookis ja samad teenus, kus ta pildi pealt korjab üles erinevate inimeste nägude alusel, et kes need on siis mõni minu sõber, kes on Facebookis, ma olen ka praktiliselt Facebookiga haaratud, seetõttu ja kogu see liigendatus ja infovahetus katab kõiki neid ka, kes selle teenuse regulatsiooni välja ei kuulu. Rääkimata sellest, et Facebook ei ole mitte riiklik organisatsioon, vaid ta puhtalt kasumile orienteeritud, indid, identiteeti vahendav ettevõte pressile jõudev muuhulgas muu seal kas börsile jõuda või needsamad inimesed, kes, kes kahju kannatavad, üritad osaliselt ka veel lisaks Facebooki aktsiaid omada. Et. See väga paradoksaalne, nagu väga tore, vähemalt, et ühest küljest ühte jalga saetakse otsast ära, aga teises on osta ilusa, terve kinga. Jah, selline see olukord on ja kui lisada, ega on need reeglina on hästi palju, et siin hiljuti tuli Symanud kannab väljaski, andmeturvafirma, annab iga aasta väljaski öeldakse turvamaailmaski etaloniks, raportit ülemaalsest turvatud on alati seal lõpus ütlen ka, et mida organisatsioon peaks tegema, mida indiviid peaks tegema täiesti soojalt soovitan seda lugeda. Zümontagi soovitused Shimon tekkija. Aasta raport. Info infoturbeolukorrast. Meil on veel, kui me mõtleme nii, just selle selle väite peale, mida Christian ütles, et siin on raske vastu vaielda, et enamasti seadus tõesti asub nii-öelda korrigeerima juba tekkinud elu, ta, ta ei loo elu enamasti ja, ja andmete kaitse seaduse ja andmete kaitsmise juures ma usun, on seda enam, eks ju olukord selline, et mis on nagu need paar sammu tagasi teie kindlasti olete ise mõelnud selle üle, osakad seda öelda, mis on need paar sammu tagasi, kus oleks mingid asjad pidanud ära tegema, et praegune olukord oleks pareminigi pisut paremini kontrollitav hallatav. Ja enne seda võiksin joriseda Kristjan üle, et ütleme, tema kirjeldused siis sellest, kui halb on olukord, enamasti päädivad alati mingisuguse sellise sensatsioonilised kurioossem esiletoomisega, et keegi kaotas afganistani sõja niimoodi andmed või, või keegi korjas 40 miljoni kohta kohta andmed, et noh, nüüd on üldiselt kuuluvad kurioosse, mitte valdkonda. Jah, sest et me, kui üks see Aifon leiti üles, tuli avalikuks ülejäänud 1100 saatust me tegelikult ei tea, sellepärast ta on kurioosum. Selge, aga kui me räägime, see oli provokatsioon, mida te tahate, et vastata. Ürituse provokatsioonist. Mööda minna, et kui võtta võtta isikuandmete töötlemise privaatsuse tagamise aluspõhimõtted, mida on ÜRO, OECD, Euroopa nõukogu ja eriti Euroopa Liit hästi põhjalikult siis seadusandlikult või rahvusvahelisi kohuseid üritanud reguleerides sellised üldised ajatud põhimõtted, mis peaksid olema suhteliselt tehnoloogia-neutraalsed põhimõtted, peaksid olema rakendatud ka koosneb tehnoloogia muutumisega, et üks näide on, on see, et noh, interneti otsingumootorid olid, olid, ütleme 95. aastal, kui andmekaitse direktiiv vastu võeti, veel täiesti tundmatud. Need on vahepeal tulnud, aga nad alluvad samadele põhimõtetele, kui me räägime sellisest asjast, mida andmekaitseasutused üritavad ka piiriüleses koostöös ka meie siin koos oma oma lähinaabritega rohkem kontrollida ja auditeerida suurettevõtete puhul, see on inimeste profileerimine. See on selline tundlik teema, noh okei tähendab seda teeb nii avalik sektor, erasektor, maksame samal põhimõttel, annab meile viie päevaga viie nädalaga tulumaksu tagasi tänu sellele, et me oleme seal andmebaasis profileeritud. Aga ta teab, et enam-vähem tõenäoliselt ei peta. Jah, aga sama teevad ka sama, teevad ka pangad, samad teevad kaubanduskeskused. Kui ma võin ka Kristjani moodi kurioossemad tuua, siis jooksis ajakirjandusest läbi üks juhtum, kui, kui üks Ameerika isa sai äärmiselt kurjaks kaubanduskeskuse peale, kes saatis tema tema hilisteismelise tütrele rasedusega seotud kaubapakkumisi. Jumal hoidku, minu minu noore süütu tütar ja teie pakkuda sellist asja. Aga tuli välja, et kaupluse praam oli tõstjana analiseerinud, mida noor neiu ostis, avastanud, et ilmselt küll. Ja tuligi välja, et isa pidi vabandama kaupluse menetluse reisijat ja teil oli õigused profineeriti eriti leiti niimoodi siis tarbeharjumustest seda välja, mida kaupluse kaupluse kaupluse pood oli vaja, et reguleerimist üritatakse, üritatakse kontrollida ka sellise automatiseeritud otsuste langetamise puhul ütleme ka selle kohta on, on tegelikult õiguses nagu normid olemas, mismoodi seda teha ja mismoodi mitte teha. Kui te maksuametis ja näidaks, aga huvitav, kui te natuke selgitaksite, mida seal rohvideeritakse täpselt, mida maksuamet oskab minu kohta oletada. Küsimus on selles, et kelle siis deklaratsiooni tuleb rohkem kontrollida, kelle puhul mitte ega ka mina ei ole tegelikult köögipoolega kursis, aga üldiselt teame, et see on seotud sellega, mis laenud mul on. Kas ma nõuan tagasi? Nõuan tagasi enammakstud tulumaksu, mille puhul on seotud erinevad mahaarvamisi, ütleme, siin on palju ka ütleme, minu varasem maksukäitumine. Need põhimõtteliselt maksuameti jaoks deklaratsiooni esitamine või kinnitab, no me ju teame ka juba see ongi vastused enamasti ju suurem osa vastuseid on olemas, tegelikult võiksid nad rahulikult selle tegemata jätta ja ühel päeval lihtsalt mulle raha üle kanda, pigem ma võin tekitada seal ju segadust omaenda nii-öelda lisatäitmisega kuidagi asja kinnitada. No vaata, igasuguse informatsiooni puhul, kui me oleme kurvad, et ta kuskilt lekib, on ka see asi, et vananeb kiiresti, et jah, kui sa, Christian viitasid Imre Perli andmebaaside 90.-test, mis käsitles selleaegseid, rahvastiku arvestuse, andmebaasi, autoregistrikeskuse ja muid andmeid, siis vabandust, aga need on, need on juba peaaegu vastad vanade sõnaga andmed, mis on tänaseks kaotanud ilmselt suure osa sõnaga oma oma tegelikust tegelikult sellisest noh, ohtlikkusest või väga kasulik kasutajatele täpselt sama, näiteks maksuametiga. Ühesõnaga et maksuameti andmestiku tugevus on ka see, et nad igal aastal ühesõnaga uuenevad need usaldusväärselt, neid hoitakse nii-öelda siis abt heidutada. Ühesõnaga, väga huvitav, te ütlete, Ma arvan, vastusevariant on enamasti nullist üheni järgmisele küsimusele, kui palju neid Imre Perli andmebaasi sarnaseid andmebaase praegu tegelikult mustal turul võiks liikuda isikute käes, kes need on? Noh, ütleme, ostnud kelleltki mitte Sis, Imre Perli oma Sid, vaid uusi Eestit puudutavaid andmebaase. Selliste asjade puhul on nagu küsimus, et kas on tegemist seaduslikku andmete pakkumisega, kas on tegemist musta halli alaga, et meenutan, et Eesti on praegu muutmas, on avaliku teabe seadust, kuna Euroopa komisjon alustas meie veel ori riigi vastu, rikkumismenetlused meil pole üle võtnud avaliku sektori informatsiooni taaskasutamise direktiivi mille muudatustega kaasneb ka see, et riik peaks tegema oma andmed kättesaadavaks mitte ainult üksikpäringute avalikest andmebaasist, vaid masinloetaval kujul, mis tegelikult võimaldab siis ütleme. Meil on hea ettekujutuse sellest, et erasektor arendab selle põhjal lisandväärtusega uusi kasulikke teenuseid. Avaliku sektori asi peakski olema sõnaga luua mingisuguseid kaardirakendusi, leidmaks kuidas ma saan erinevate transpordiliikidega liikunud Eesti ühest otsast teise. Millised on need võimalused, mis on vahepeal süües ja nii edasi, kui riik teeb kättesaadavaks, ütleme, erinevad erinevad, et näiteks transpordi ja kartograafia rakendused erasektorile, kes nende põhjal arendab nii mu täid, nutikaid teenuseid, aga tore on küsimus selles, et miksitakse ka kinnistusraamatust ja muudest andmetest, kus on inimeste andmeid ja mitte lihtsalt üksik päringuna, vaid kopeeritakse terve andmebaasi, miksitakse kõikide muude asjadega, ametlikud teadaanded, kohtulahendit, mis iganes, ütleme et jah, noh, siin tuleb nagu tuleb uusi riske, et sinnapoole me oleme teel, see on kohe kinnitamise. Jah, see peaks, kuna rikkumismenetlus käib, Euroopa 60, ootaks, kui me seda ei, ei siis realiseeriks, siis need sätted tulevad, mis teevad siis nii-öelda avatud andmete põhimõte, lumpen täita rohkem rohkem kättesaadavaks. Et noh, siit tuleb nagu uusi riske, aga tähendab see, mis nii-öelda siis tulla saab, mis on küll kontrolli alla piiratud, aga ühesõnaga, sealt tuleb nii-öelda siis seaduslikke nii-öelda valges alas olevaid arendusi, kus siis keegi saab. Ühesõnaga avaliku sektori andmeid emiksid teiste seaduslikult. Noh, teine võimalus on nüüd see hall ala või, või, või, või lausa mustale ütleme, et keegi praegu pakuks nagu mustal turul mingisuguseid selliseid suuri andmebaaside, ebaseaduslikke väljavõtteid ja nende omavahelisi miksimisi ei ole mulle teada. Aga on teada, et, et nende andmeühikut hind on tugevasti devalveerunud just seetõttu, et nende pakkumine on hästi suur ja loomulikult need ei, ei pakuta väga nähtaval turul, aga samas on olemas neid hästi. Intensiivseid diskussioon on ka käinud, kust näide, kuidas Need andmebaase saab? Näete, mõne aasta tagune toonasest peast arvutasin, et kas kas see oli andmeühik oli võrreldav kilo sealiha välisfilee hinnaga, et kas siis lähed poodi, ostad endale sealiha või lähed ostad andmeid, millega sa saad endale sealiha ostmiseks raha hankida. Ja vist viimased andmed olid, paarkümmend senti on ühe isikuandmed, mis sisaldavad pangakonto andmeid, krediitkaardi, PIN koodi ja kõike muid aadressi, millega sa nagu iibelt tema nimelt ostu teha. Et need andmeid tegelikult on. Jube palju. Ja neid andmebaase kombineeritakse kogu aeg, kuna see on üks viis, kuidas kuritegelik maailm ju enne tegevust rahastab, et see on nende selge motiiv. Just see sõnum, et nende andmete hind on pööraselt langenud räägib, kuivõrd palju need tegelikult on? No kui rääkida rääkida Hiinast ja, ja rahast, siis tegelikult kui sa räägid sellest, et ühiskonnale tuleb nii-öelda uusi lisakulusid juurde selleks, et informatsiooni paremini hallata, korrastada ja kaitsta, siis tuleb vahet teha, et mis lekib, et noh, ma väidan, et kui me räägime sellest hallist või, või pea mustast tsoonist, kus kõige rohkem väärkasutusi on siis me teame väga selgesti, mis majandusareng on tegemist, stamindus, ehk siis kõik need pakkumised, mida ei saa tööta, mitte tubli Eesti ettevõte oma klientidele koha peal ja täiesti ausalt, vaid vaid mis tulevad meile, ütleme, see, mis on üleilmsest e-kirjade liiklusest kuskil peaaegu 90 protsenti. Sanspamindus noh jah, on ebameeldiva sõnaga, kui meil ei ole mõistlik spämmifiltri peal ja meie poisikest risustub, aga ütleme, kas see on nagu väga palju suuremat kahju ei ole, kui sa ei vasta Nigeeria surunud diktaatorile raha pakkumisega. Ka andmetel on erinev väärtus, ühesõnaga et see, kuidas kaitsta geenivaramu andmeid, kahtlemata hoopis teine tähendabki see, kuidas lihtsalt tähendab kaitsta inimese nime, isikukoodi. Väga hea geenivaramu näide esile tõi, et Simon tekki raportis ongi, et kui me võtame tarkvara ettevõtte IT-firmad ja tervishoiufirmad, et siis need moodustavad 94 või viis protsenti kõikidest lekkinud andmetest, millest pooled moodustavad tervishoiu pärit olulised andmed, et et tegelikult neid ohtlikke andmeid lekib just seal, kus nad peaksid väga hästi reguleeritud olema. Et jube raske on öelda, et reegel seda ei luba, aga nad lekivad nii või teisiti. Meil on veel paar minutit, lõpetuseks 10 aastat võtame nagu ette 10 aastaga viimase 10 aastaga aastal noh, ma ei tea, 2002 paneme paar aastat sinna juurde, on meie elu pööraselt muutunud just nende samade andmete osas. Nii palju kui on tekkinud selle Christian astub kindlasti mõnda kurioosset näidet öelda selle kohta, et kui palju on neid andmeid selle aja jooksul tekkinud, eksju võrreldes varasema ajaga, aga, aga ma kahtlustan, et see 10 aastat võib panna nagu varasema ajastu juba kordades üle, mis järgmise 10 aasta jooksul juhtub, millest väga tõenäoliselt, mis on see tase, millest me aastal 2022 näiteks rääkida võiksime? Pilar? Mulle tundub, et see on siis see infosüsteemide nutikus, inimesi profileerida, need andmed miksida, seal põhjal teha järeldus. Teenisin sellega, et nad ise, et me peaksime üldse kuidagi asjaga seotud olema, teeb meie eest otsused ära, ütleb, milline on kõige parem äri. Ja kuna me oleme rasedad ja kuna meile pakkuda sõnaga sellega seda kaupa, mida mitte, et jah, see tundub olevat selline, ütleme üks üks, uuri suundi, teine asi, teine asi, aeg-ajalt mulle tundub, et võib-olla 10 aasta pärast sellist ühtset ülemiselt andmesidevõrku ei olegi, et on, on vaba maailmanet, on Hiinanet ja, ja veel mingisugused netit, mis on nii-öelda suletud, ehk siis kuidas siis nendes riikides, kus suur võim totalitaarse autoritaarse tiigi näol on olemas ja meid jälgib ühesõnaga, ja eristab siis sellest ülemisest vabast info liikumise voost, noh ka see tundub olevat üks arengutundes. Ehk siis infomaailmas tekivad sellised saared, mis omavahel kuidagi konkureerivad, omavahel võistlevad ja iseenda sees infot kinni hoiavad. Kui autoritarismi totarismi totalitarismi riigikorra mõttesse politsei mõttes maailmas ei vähene, siis jah, see näib olevat. Ehk see on umbes sama, et kui inimesed ei muutuks paremaks ehk tõenäoliselt nii see läheb, Christian. Kõigepealt kiiresti klaariks ära selle selle näidete kasutamisel vaieldamatult raadius peabki neid näiteid kasutada. Ja teisest küljest, et Viljari, kas seal on kerge nagu vastuargumentatsioon, et kui me võtame ei tohiks Stalinit tsiteerida, aga ta ütles, et vist ühe inimese surma on traagika, aga 1000 inimese surma statistika, et kui 40 miljoni inimese andmed lihtsalt ripakile, ta nagu statistikat, et aga neid näiteid peab tingimata kasutama. Aga et näiteks ka siin veel jätkata sellist dispuuti, et kas tekib ülemaailmne, selline sujuv kognitiivne taju, mis on tehniline või vastupidine liikumine Sist Jonatan, sittu, mis on Harvardi ja Oxfordi Ülikooli professor, kes tegeleb selle andmete kaitsefilosoofiaga, tema ennustab jälle vastupidist liikumist, kuna me hakkame üha rohkem kartma. Seda rohkem hakkame ütlema poliitiliste seaduste kaudu, et piirake meid üha rohkem ja tekitame üha rohkem, on raske niisugune valve struktuuri milleks on osaliselt ka andmekaitse inspektsiooni niisugune funktsioon. Et me võime tegelikult lõppeda hoopis sellises patiseisus, kus internet nagu mitte midagi eriti kasulik, kui enam edasi ei liiguta. Väga huvitav, suur aitäh, härrased, täna vestlemast. Seda saadet saab internetis järelkuulata ja esimest korda saate lõpus ei ole ma kindel, kas kutsuda teid üles saate teemal edasi arutlema Facebooki või mitte. Uus saade on poolt ja vastu on eetris taas madalamale.