Meie vabariigi pealinna traditsioonilises pidude paigas on kümneid kordi läinud üle võidu väljaku kirevad biokolonnid oktoobri ja mai Marsil. Suure võidu aastapäevade ja laulupidude puhul. Täna on algamas rongkäik, et juhatada sisse 10. rahvatantsupidu komsomoli-nimelisel staadionil mille võimsaks eelürituseks oli suur rahvaste sõpruse kontsert. Mõned päevad tagasi lauluväljakul. Siin võidu väljakul on rongkäigu algust ootamas ligi 7000 tantsupeoliste kes on tulnud maa eri paigust Eestimaa linnadest ja rajoonidest tulnud vennasvabariikidest. See kirev tantsupere on tihedas rivis võidu väljakul üksteise kõrval nende keskel. Peade kohal on punasel kangal ruumiline konstruktsioon. Lenini bareljeefiga. Kohvik Moskva fassaadil on loosung. Elagu NLKP on kujutatud kolme ordenit, mille meie vabariik tervikuna ja Tallinn on teeninud panuse eest Nõukogude maaelu edasiviimisel. Need on Lenini oktoobrirevolutsiooni orden ja rahvaste sõpruse ordeni kujutised. Tänane pidu ei oleks täielik, kui siit puuduksid külaliskollektiivid vennasvabariikidest. Täna annad piduliste kolonnis aukohal väljakul tantsijate rivis kõige ees. Siinsamas võidu väljaku servas on rohetaval murul punastel alustel kõigi liiduvabariikide lippude kujutised sümboliseerimaks meie suure kodumaa sõprust ja ühtekuuluvust. Siin võidu väljakul oleme mai ja oktoobridemonstratsioonide ajal rääkinud töötajate tublist tööst meie elu igapäevasel jõudsele edasi inimesel. Hästi on meeles partei 26. kongressil seltsimees Brežnevi poolt öeldud sõnad, et 11. viisaastaku peamiseks ülesandeks on rahu säilitamine maailmas ja nõukogude inimese heaolu igakülgne tõstmine. Ja täna ongi need tublid tööinimesed, kes ise teevad ja kelle heaks tehakse siin rahvarõivais koos laste ja noortega nendega, kes peavad võtma ja võtavad üleni töötraditsioonid kui ka rahvakultuuritraditsioonid millest annab eelkõige tunnistust tänane järjekord. Tribüünile on tõusnud meie vabariigi partei ja valitsuse juhid eesotsas seltsimeeste Karl Vaino, Johannes Käbini, Valter Klausongi, Konstantin Lebedevi, teiste EKP Keskkomitee büroo liikmete ja vabariigi juhtivate töötajatega. Siin on ka meie vabariigi tuntud kultuuritegelasi. Kell 12 algab siin pidulik rongkäik. Nüüd on viimased hetked enne lugupeetud seltsi reoAlba riiklikus. Rahvatantsupeost osavõtjad. Meil on kujunenud toredaks tavaks, et oma suurtel rõõmu ja pidupäevadel me koguneme siia IC Tallinna südamesse sellele ajaloolisele väljakule, kus eesti töörahvas 41 aasta eest kuulutas kadu kodanluse üle kohtusele võimule väljendas oma kindlat tahet ehitada tulevikku nõukogude korra lipu all. See väljak mälestab vabastajate võidumarssi. Mai ja oktoobri long käikude raporteid loovas tööst kodumaa ja inimeste õnne nimel. Läitnud kangelaste auks Loitvast igavesest tulest. Peo tungla voogab ikka ja jälle sellest tribüünist mööda laulupeoliste lõppematuna näiv rõõmus rivi. Seepärast on igati loomulik ja ühte aega tähendusrikas, et just siin tervitame täna ka teid tuhandeid tantsijaid ja pillimehi vabariiklikust, rahvatantsupeost, osavõtjaid. Te olete tulnud siia kõikjalt üle Eestimaa keskkoolipingist või kõrgkooli auditooriumist kes vabrikute või kaevanduste töömürast heinakaarel või ehitustellinguid kõigil kaasas rõõm uue viisaastaku esimeste kuude tulemusrikkast tööst, kõiki neid inimesi kõige erinevatel tegevusaladel seob ühine mõttehool ja eesmärk tarmuka teoga viia ellu Nõukogude Liidu kommunistliku partei 26. kongressi otsused. On hästi teada, et pärast pingsat ja kordaläinud tööd on sisukas puhkus eriti teretulnud. Et rõõmsapeo ülevad elamused omakorda annavad hoogu ja jõudu uuteks tegudeks kujule, kus siis meie nüüdne pidu selle tõe veelkordseks kinnituseks. Teid on siia toonud armastus ja tööarmastus esivanematelt päritud ning meie päevil üha rikastuma loomingulise eneseteostuse vastu visa ja püsiv töö aina suurema sügavuse ja sära saavutamisel teie kaunis kunstis krooni kui siis algav pidu vääriliselt seda teie helget armastust, seda tehtud suurt tööd. Kui püüda võimalikult lühidalt sõnastada meie tänase peo kandvat mõte telge, siis võiks selle kokku võtta kolmes kõigile nõukogude inimestele kallis, sõnas. Hingestatud töö sotsialistliku Isamaa õitsinguks moodustab meie elu peamise sisu. Selles peitub meie patriotismi, meie uhkuse, meie õnne allikas. Kommunismi ehitavate vennasrahvaste sõprus annab kõigile meie tegudele ammendamatu jõu ja energia. Nõukogude rahvaste sõprus on meile pühamaist püha. Püsiv rahu praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks on aga meie elu kõrgeim väärtus, mille tagamise nimel igaüks meist on valmis andma oma parima. Kogu meie rahva tahte väljendusena, kõlavad sõnad Nõukogude Liidu ülemnõukogu läkituses maailma parlamentidele ja rahvastele. Rahu on inimkonna ühine vara ja meie ajal ka tema eksisteerimise esmane tingimus. Ainult ühiste jõupingutustega võib ja peab teda kaitsma ning kindlalt garanteerima loovale tööle Nõukogude rahvaste vendluse väsimatule kindlustamisele, võitlusele rahu eest, kutsub ja innustab meid Nõukogude Liidu kommunistlik partei temale meie rahvavõitlustes karastatud leninliku avangardile. Me pühendamegi oma tänase üldrahvaliku peo. Kallid seltsimehed. Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi ja vabariigi valitsuse ülesandel üldlaulupeo peakomisjoni nimel tervitan teid südamlikult algava rahvatantsupeo puhul Saadku seda suurt üritust täielik edu vääriline teie igapäevasele väsimatult hoolele rahvakunsti edendamise ja rikkalt rikastamise ees. Toogu ta rohket rõõmutegijaile tuhandetele vaatajatele ja kuulajatele kogu meie rahvale. Kuulutan Eesti NSV 1981. aasta vabariikliku tantsupeo avatuks. EKP keskkomitee sekretär Rein Rislan tõi ilmekalt meie mõtetesse tänase biomarsi ja rahvatantsupeo sügava sisu mõtistamaks rahvapeo eelseisvaid üritusi. 10. rahvatantsupeorongkäik hakkab liikuma peakolonni ees on NSV liidu lipp, Eesti NSV lipud. Seejärel kantakse tantsupeo embleemi, mille keskel tantsuhoos tantsupaar, sirel suured lilled. Tänasele rongkäigule annavad kõikjal ilmet suurte punaste nelkide kujutise. Neid on hulgaliselt terves pea kolonnis ja mitte ainult siin, vaid terves rongkäigus. Seejärel on rahvatantsu kunsti arendamise eest seisjad üldjuhid. Marsi sammuks annavad rütmi pea kolonnis kaks tuntud kollektiivi puhkpilliorkester, Tallinn ja veel teinegi tuntud orkester, Helicon. Mu kolleeg liilia Sofonintskaja tegi intervjuu vabariigi haridusministri Elsa kritskinaga. Aitäh, anname jutujärje üle meie liikuvale ülekandejaamale, mis saadab peakoolini liikumist. Palun. Esmakordselt eetrisse siis, kui me oleme Estonia puiestee alguses. Kolonn on jõudnud juba Üsna kaugele varsti alla jõudma. Riik riigipangahoone juurde ja püüame kolonni peas kätte saada meie tantsuga üldjuhi Elmar massi. Tantsupiduliste samm on käimas, käigu samm kätte saadud. Üldjuht Ilmar Moss, kes te peate seda ametit, üldjuhi ametit neljandat korda? Eesti NSV teeneline kultuuritegelane. Mida te tänase peoosavõtjatele sooviksite, sest kõik proovid? Suur, raske töö on juba tehtud. Ja ma soovin, et tehtud töökorda läheks. Läheks tänane esimene kontsert peakontserti edukalt? Ma soovin, et ka kõik teised läheks. Ja ma soovin, et see mälestus, mille see pidu jätab see säde, milles videos ütelda, et see puhuks edasisele lõkkeletantsuharrastuse huvi selle vastu armastuse rahvakunsti vastu soovin, tead sammumis head pidutuju ja igati kõikide soovide ja tantsupeo õnnestumist, aitäh teile. Head edu. Plaanis kõnelevad sammuvad kõikide eludega Esindajad, meist möödub praegu puhkpilliorkester, Tallinn. Üldse võtab 11 gruppi puhkpilliorkestrit tänasest rongkäigust osa Helicon on kohe teises grupis. Ja pärast peakolonni hakkavad tulema juba külaliste esindajad. Neid on 400 külaliskollektiivi esindajad, kellega on oma tervituse meie peole saatnud vennasvabariigid. Tõeliselt suvine Velikije Luki tantsuansambel Leeto, kes külaliste kolonni alustab. Ja neil on kõik meie pidu sisse juhatada ja oma külalised juhatada tantsuväljakule, sest nemad on meil juba ju kolmandat korda Jon tantsinud. Ent meie peol oma inimeseks Velikije Luki tantsuansamblit juhatab peoväljaku poole ansambli juht Valentin Arhipova. Me oleme jõudnud juba teise keskkooli, et ja meie liikuv ülekandejaam hakkab tasapisi jälle tagasi liikuma. Tuhanded-tuhanded, inimesed on rongkäigu trassil siinsamas, teise keskkooli ees. On mitmes mitmes reas alistanud inimesed. Suure suraplaisega võetakse praegu vasta katu. Tulid mööduvaid, ukraina tantsijaid. Ukrainlased on suure kollektiiviga Meie peole tulnud. Siin on tegu praegu Ukraina linna kultuurimaja tantsuansambliga kes paljude festivali külaliste laureaat ja kohe tulevad leedu külalised. Leedu NSV teeneline haridustöötajad, noorte roosilatšeene on meie tantsupidude külaline juba õige mitmendat korda käsitluses aastaga keeratakse klient või preester Asusa ulat. Poisile vastajate hulgas leedu tantsijate võiks öelda lausa esinemine siin asfaldil. Tüdrukud keerutavad, poisid, hoiavad kätest kinni teevad liigutusi niivõrd ühtlaselt, see annab täieliku elamuse ja kinnitab veel kord, et tantsija distsipliin. Huvitav ja mitmepalgeline Slovise vaese konjakiga Praatiku. Sina kriimuma praegu soovime külalisel tantsujalga ja jätame hüvasti kuni peo alguseni just Estonia ees. Need on erinevad temperamendi erinevad kanged lisalfal peol seniseks tervikuks tulevad. Aga see annab tantsule sära nagu eritundevarjundid muudavad näo elavaks. Meie peale on tulnud kaks kollektiivi, Vene NFSV, kaks ansamblit, Ukrainas. Neli Leedust ja kolm Lätis. Ja te kuulete, kui elavalt reageerib publik see, kes need, kes on hommikust peale tulnud peorongkäigutee äärde, et osa saada sellest minekust. Neelavate reageerib kõigele, millega tellitavad tantsijad neid vaatama tulnud rahvas. Nõrkerki puldist vaatajal vaatajal selja sirgu. Ja need inimesed, kes seal tulnud tulnud vaatama, pidu ei ole tulnud mitte ainult vaatama ja osa saama sellest minekust vaid ilma nendeta ei oleks pidu. Tantsijad pillimängijad on tulnud nende endi seas, nad on tulnud oma peret peole saatma, vaatame, kuidas pidu nendele õnnestub. Vürtsuva sammuga uhkes mustas riietuses ja valgetes pea katsudes meie kuulus vabatahtliku tuletõrje puhkpilliorkester. Ja kõik need tuhanded tuhanded inimesed, kes praegu nakatava sammuga tantsijaid ja pillimehi siin hõisata ka saadavad on ju tegelikult kõik meie suurest peost osasaajad. Ja ongi vist päris loomulik, et see osasaamise rõõm võib olla mitmesugune. Ja pole sugugi ka tantsijatele ükskõik kas tema marsist läbi linnarahvariietes peetakse lugu võimeid. Juba selle mineku ajal me saame osa pisut iga rahvatantsukunstist tema hinges ja südames kuuledki, kuidas rahvas plaksutab. Praegu mööduvad Läti tantsuansamblit oma rahvatantsuga oma sammuga oma uhke rühiga oma rahvarõivastega tumedat seelikut ega algpunased ääred. Valged särgid üle. Uhke ühtse hoiak sunnib sind ennast lausa tantsule, jalg ei saa jääda paigale. Nisuke minek lillega läheks ise sedamaid kaasa. Ja tuleb veel lisada seda, et selleks, et olla siin selle voogava lillemere keskpunktis. On ju aastaid harjutatud, aga nüüd hakkavad tulema väikesed lapsed, meie tulevased tantsijad, mõnusalt koer, selle tasakaal ja kaaslasega. Väljaku paele kaheks tüvi putikat, peoeelse nädala harjutusväljakut võitjaid südamesse, just lasterühmade proovid. Tundub küll, et laste meeleolu nii lihtsa asjaga kui halb ilm rikkuda ei saa. Tantsu löödi nii nagu Niina Raadik nõudi jai tükitud v loigu pärast tantsujoonist rikkuma. Ja ongi minu meelest ilus mõte, et meie oma tantsulist leedukas tulevad lapsed kollased muu seelikud, tumedad pruunid vetikad. Ja kelleltki veel hakkavad uued tantsumemmed ja taadid, kui mitte nendest kiftid, ometi koob edasi tantsukangast. Ainult nende tantsulusti on vaja ergutada arvast tere, tantsuline Leonide Viiresti temaga proove ajal juttu ajasin ja tema ütles, et Rakveres küll kasvatatakse tantsijaid pisikesest peale. Igal aastal on seal mudilaste oma tantsupäev lastekaitsepäeval ja peole möödunud lasterühmade arvult jääb ju Rakvere rajoon rajoonide hulgas oma nelja rühmaga alla ainult Harjurajoonile. Aga kahju on vaadata mööduvaid laste rütmi, et nende hulgas ei ole ei Tartu linna ega Tartu rajooni lapsi. Kuhu siis on jäänud Tartu noored? Oi kui rõõmus pill. Nagu väikesed tibupojad oma oma kasvatajate järel lähevad reipa sammuga erkpunastes seelikutes lilledega kirjatud seelikutes väikesed tantsuneiud Järvisikad, noored, väikesed noored mehed. See on meie tantsijate tulevik ja ka nemad juba maast madalast ei karda seda toredat, aga siiski rasket tööd, harjutamise tööd, mis neid kõikides meestes just paremini tantsima. Panija neid tänasele tantsupeole lubas. Võib arvata, et just ka kõikide nende tuhandete ja kümnete tuhandete inimeste kaasaelamine siin rongkäigu trassil on juba pisikenegi tänu selle valatud higi eest. Ja üks mõttekäik, imelik küll, aga iili ilul on higine nägu. See muidugi ei paista välja. Selle taga on tugev töö ja midagi tuleb öelda. Veid tervistavad aga nüüd juba uued kollektiivid teatseerima. Tore on kuulda tantsijat, tervitust, vaatajatele ja mütsi tahaks maha võtta nende eest, kes rahvatantse õpetama seal oma südameasjaks võtnud. Niisugused nagu Urve Kilk Kohtla-Järvelt, kes juhendab seitset rühma ja nii hästi, et kõik pääsesid peole. Ometi arvata ikka veel, et koolinoorte seas oleks vaja tantsulusti õhutada ja kutsuks selleks leid kõiki appi. Pronkeid pöörab üha uusi ja uusi ridu Estonia ees tantsuväljaku poole paremale. Äsja möödusid neiud, kes olid moodustanud kujundi, hoidis pükstest seelikutest seeliku värv paremini mõjule pääseb. Sellele kõigele, mida me siin praegu näeme, millele me kaasa elame. Sügavad juured ja elujaatav sisu nime igapäevasele tööle kui tuleviku tarvis. Me räägime palju meie rahvariiete, ilus tantsu, ilus, aga täna me võime ometi tõdeda ja näeme, et rahvatantse õpetab ka toredasti ilusasti kõndima. Kas seegi pole üks meie kultuuri osa? Nähtavasti ilus kõnd, eriti neidudel. Tänasest kolonni kujunduses on. Antud võimalus meie rahva rõivale kujundusliku elemendina eriti hästi mõjule pääseda, sellepärast et kolonnis on pandud mitte enam kollektiivide kaupa vaid tantsuliselt mänguliselt ülevat tantsuliikide kaupa. Ja kui siis tuleb suur pind näiteks muhu seelikuid suures laias värvipinnas. Imeline vaatepilt. Taas võidu väljak, pooled peolised on siit juba läinud teele. Nagu te kuulsite, meie liikuva ülekandejaama kaudu on peomeeleolu kõikjal hea. See meeleolu resoneerub pealtvaatajate kaasaelamisega, nii et pidu on algamas. Pidu on alanud ja rongkäik siit võidu väljakul liigub komsomoli nimelise staadioni poole. Vaata need rongkäigul isi, kes praegu mööduvad siit tribüünist ja mõtled tagasi nendele rongkäiguliste-le, kes on siit juba mööda läinud. Olid ju kõigi ees meie külalised ja nende järel 44 lasterühma ligi 800 tantsijaga. See oli paljudele tantsijatele esimene kord astuda veolisena tribüüni eest mööda. See hetk volinik teile kui ka teistele tantsijatele ülev ja erutaming sööbib kindlasti mällu. Ja tahes-tahtmatult läheb mõte nii paljuütleva ihaldatud sõna juurde, mida täna kantakse endaga kaasas. Peorongkäigus on rahu Mir. Meenub hiljutisel NSV Liidu ülemnõukogu istungjärgu seltsimees Brežnev esitatud läkitus maailma parlamentidele ja rahvastele et viia ellu see tees, mis on siin võidu väljakul NLKP Keskkomitee peasekretäri Leonid Brežnevi portree kõrvale kindlustada rahu, süvendada pinge lõdvendust, ohjeldada võidurelvastumist. Mõeldes lastele mõtleme rahule, sest lapsed on meie tulevik ja lastele vaadatakse alati helluse ja südames soojusega lootusega huvi rahvakunsti biovastu oli nii tihe laste hulgas. Ja mis parata, konkurents peole pääsemiseks tihe. Tantsupeost osavõtuks registreerinud 134-st rühmast on täna rongkäigus praegu astumas komsomoli nimelise staadioni poole 44 rühma. Rongkäik jätkub graatsiliselt sammul astuvad rahvarõivas neiud Valgast, Võrust, Viljandist, Kohtla-Järvelt, paidest. Paljud neist tänastest pidulistest võtsid vastu keskkooli lõputunnistused. Nii et seekordne kaunist pidu on viimaseks vahetuseks enne kõrgemasse kooli astumist või tööle asumist. Ja kindel on, need tantsurõõm jääb meile saatjaks ka edaspidiseks. Ikka ja jälle tahaks kõnelda eesti rahvarõiva rahvarõivavärvi Kullu küllusest, kõnelda selle kirevast emotsionaalsest. Sest kui näed piduliste erinevaid rõivaid, mõtled sellele rikkale rahvakunstitraditsioonile, mis on säilinud põlvest põlve ja mida on eriti ilmekalt näha just rahva rõivais. Teab mitu 100 mitu 1000 värvikombinatsiooni on tänases pearongkäigus rongkäigus marssijaid on kokku 7000, nende hulgas ka 800 võimlejad, kes rahvatantsijate vahel on oma sinistes kostüümides suunanud kõikide mõtted merelainetele. Ja siit tribüünist möödus äsja ka noorte viiuldajat ansambel kollektiiv kes sai eluõiguse Nõukogude Eesti üldlaulupidude tantsupidude arenguga seoses. 219 mängijat 26-st vabariigi erinevast kollektiivist ja kõige hinnalisemaks tunnustuseks sellele noorte ansamblile. Komsomolipreemia laureaaditiitel. Üha uued ja uued kollektiivid alustavad oma rongkäigumarssi siit võidu väljakult. Veel on jäänud siia võidu väljakule vähem kui 1000 rongkäigust osalejat. Üha uued ja uued kollektiivid alustavad oma rongkäigumarssi siit võidu väljakult lippude kompositsiooni vennalikusse peres juurest, mille ees on 10. rahvatantsupeo embleem. Suured teod on ajendanud luuletajaid alati sulge haarama. Vladimir Beekman on kirjutanud ühe rahvakunstipidupäevaks. Need värsil. Eesti meie südamekodu visade isa test nii põliselt oma ei ole ja olla ei saa. Läbi heitluste punaste läksid oma punaste kütipolkude tee. Sellel tee leidsid päikese, sinu tuulised, väikesed linnad, rannad ja veed. Tulles Vladimir Beekmanni riivitud mõtete juures tänasesse päeva siia tänasesse peomeeleolusse tänasesse rahvakunstiõhtu rongkäiku. See sai teoks tänu tööle ja töötegijale, et meil on leib laual, riie turjal ja katus pea kohal, et soe toas. Aga tänasele peole pääsemine nõudis pingsat tööd harjutamist. Mulle meenub üks maikuu nädalalõpu palav päikesepaisteline päev pühajärve ääres, kus kasutades vaba hetke harjutasid sealsed tantsijad päevitusriietes nii, et higi voolas. Et pääseda ikka tänasele üritusele, et olla üks suurest tantsuperest. Ja veel viimased read rongkäigust osavõtjaid lähevad siit võidu väljakult teele. Jäänud on veel meie tuntud rahvakunstiansamblid. Igal pidupäeval on oma rütm rütmis. Täna algas äratusmängust marsid aktist enne võidu väljakule jõudmist ja sinna juurde kuuluvast erilisest meeleolus, mis erutab ja viib kaasa. Nakatab marssijaid, sütitab pealtvaatajaid, see rütm ja meeleolu saavad täis resonantsi siin tribüüni ees ja see kestab rongkäigus kindlasti pealtvaatajates paleeri vahel läbi marssimisel kuni komsomoli-nimelisel staadionil kus rohelisel murul õige tantsulist lõkkele lööb. Siin võidu väljak. Enam kui pool tundi tagasi olid siin koos 7000 peost osavõtjad. Võidu väljak hakkab tühjaks jääma. Sest 15 rahvatantsukollektiivi on need, kes lõpetavad tänavu rongkäigu. Peakolonn liigub komsomoli nimelise staadioni poole. Nende ees on meie nimekad tuntud rahvakunsti arendamise eest seisjad. Seal ees sammuvad Ilmar Moss, Heino Aassalu, Ilme Adamson, suren. Arvutan Jan Laima, Leho muldre, Tiia Palmse, Niina Raadik, Henn Tiivel, Nelli Uustalu, Uno Veenre. Ja nüüd siis jälle suured ruumilised nelgid, mis on tantsijate käes. Need lilled rõhutavad tänasest Teo kolonnis erilist pidulikkust. Ja nüüd siis Tartu riikliku ülikooli tunnustatud rahvakunstiansambel kes läheb tribüünist mööda Teab, mitu 100 mitu 1000 värvikombinatsiooni on tänases peorongkäigus, neid kannavad 44 lasterühma 64, see segarühma 64 p segarühma, 91 naisrühma, 11 külalisrühma, 15 rahvatantsuansamblid ja 47 rahvamuusikaorkestrit. Rongkäigus marssis, on kokku 7000 tantsijat, teevad liikudes kujundeid, viirge, sõõred, tähe kujundeid tõstavad rahvariietega käsi löövad tantsu. See on kõigile kutseks. Läki tantsule. Me saadame viimaseid rongkäigulise siit pilguga aga raadio kaudu otsesaate saate tunda seda meeleolu, mis on rongkäiguliste keskel, sest seal on meie liikuv ülekandejaam. Võidu väljakult lõpetame sõnaülekandejaamale. Meie saame praegu rongkäiku jälgida Kingissepa riikliku, pisut juba edasi peotantsuplatsi poole. Liivalaia tänaval viiakse Sid tantsu liiate tantsumurule. Tantsukangad kordumatud mustrid laotab vaatajate ette staadionimurul. Äsja veeretas meist mööda siniseid laineid meri. Need olid 600 naisvõimlejad kes sellel peol kaasa teevad. Liia Palmse ja Veljo Rammo koreograafiaga. Meri. Ja nüüd tulevad jällegi tantsijad kaunites rahvarõivastes. Ja ma palusin endale siia appi kunstnik Anu Raua, kes on rahvakunstiga nii ligidalt seotud, kelle, kes oma kaunitest vaipadest kasutab meie rahvakunsti. Siis ma palun tal vaadata rongkäiku kunstnikusilmaga ja rääkida ehk mida arvab tema meie rahvakunsti tähendusest tänasele ja homsele kunstniku silmale. On muidugi siin kõike küllaga. Need värvikirevad, elusa elava ornamendi mustrid, mis siin moodustuvad nii rongkäigus kui ka tantsumurul on täitsa meeliülendavad. Rõõm on vaadata nii palju rahvarõivaid ja tuleb siis ikka, mõtlesin see, kui palju hoolt siin taga on, kui palju valgeid sukki, miksitud kingi uute tegemist, vanade kohendamist, rahvarõivaid, see, see tõesti midagi, midagi erilist, midagi liigutavat ühe kunstniku jaoks. Jätame hetkeks Pauli, mulle tundub, et kuskil toimub midagi põnevat. Jätkame hetke pärast. Ja siin siis hotelli olümpiakatus kust avaneb meeliköitev vaade tervele Tallinnale ja loomulikult tänasele rongkäigu trassile alates võidu väljakust kuni komsomoli-nimelisele staadionile. Siin nagu kuule, võib arvata. Ei ole vürtsevat trummi pasunamuusikat siin lõõtsstruktuur. Kuid siinne ülevaade pakub ikkagi niivõrd palju ja huvitavat sisu. Et siit me võime ühe pilguga haarata tänase tantsupeo kogu trassi. Nii nagu öeldud ja nii nagu siit paistab võidu väljak hakkab tasapisi tühjaks jääma. Praegu marsivad võidu väljakul nii nagu siit olümpia katuselt näeme, viimased tantsuansamblid, meie kullafond, viimase orkestrina, Tallinna Polütehnilise Instituudi pasunamehed. Aga esimene ots rongkäigust on juba ammu-ammu jõudnud komsomoli-nimelisele staadionile kus lipud, transparendid on viidud liputorni, nii nagu rahva ja tantsijate keeles öeldakse kellatorni poole sisse marssaga toimub maratoniväravast. Kõik puhkpilliorkestrit, mis iga 100 meetri tagant on üks, kogunevad staadioni keskele murule ja saadavad tantsijaid. Siit ülevalt on see, kuidas öelda, värvikirev on niisugune meeliülendav, olgugi et vürtsevat trummi siin kuulda ei ole. See on aga koht, kust võiks meenutada umbes poolteist tundi tagasi toimunud rahuliku, ent sisult rikkast meenutuste hetke. Meid andsid esindajad, üldlaulupeo peakomisjoni, presiidiumi liikmed ja kõik külaliskollektiivid tulid Lenini mälestussamba juurde et hetke vaikuse Sand au, kommunistliku partei ja nõukogude riigi rajajale. Televisiooni ja raadio segakoor. Eesti NSV rahvakunstniku Ants Üleoja juhatusel esitas Eugen Kapi laulu Lenini partei puhkpilliorkester Tallinn mängis Holmovi viisi au sulle. Nõukogude liit ja selle viimase viisi pidulike helide saatel asetati lilli ausamba jalamile. Esimesena panid lillekorvi üldlaulupeo peakomisjoni nimel seltsimehe trend riislan Arnold Green, Johannes Lott Gustav Ernesaks ja Ullo Toomi Albert noorek. Eriti tahaks peatuda ja meenutada seda hetke, kui hallipäised maestro Gustav Ernesaks. Ullo Toomi võtsid lillekorvi punaste lilledega ja viisid ta pikkamööda Lenini ausamba jalamile. Oli vaikusehetk muusika saatel, vaatamine sissepoole, hinge sierra panid lilli, ausõna, ei ole meile Vene-Ukraina Leedu, Läti ja Eesti rahvatantsijate esindused. Kui meenutada, siis pärast seda tulid puhkpilliorkestri mängu saatele võidu väljakule kõik tseremooniast osa võtnud. Et siis nüüd pidulistega ja kõikide tantsupeo. Osalejatega sammuda pea peopaika komsomoli nimelise staadioni poole. Siit avaneb jah, nagu öeldud, juba meeldiv vaade. Mõnus pilvealune, päike. Hotelli olümpiakatus on 90 meetri kõrgusel. Terve Tallinn on peo peal ja alles siit võib-olla mõistad, kui palju on viimastel aastatel Tallinna ehitanud. Siit avaneb olümpia purjespordikeskus. Siit on näha Ülemiste järv ja uus veepuhastusjaam. Aga siinsamas, otse meie all. Kingisse panime seal tänaval ehitatakse uusi hooneid, kerkivad leed. Mere poole sadama poole vaadatuna tuntud ja kuulus. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee rahvakeeles linnahall. Ja kui nüüd otse alla vaadata, siis praegu marsivad siit mööda tõenäoliselt see või b rühmades. Öelge palun. Teie kui. Tänase tantsupeo üks juhte rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimehe asetäitja, oma rajooni laulupeokomisjoni esimees ja, ja tänase peo rahvatantsujuhtide üldrühmade assistent Mati Kukk. Te olete nüüd hästi kursis, naised on juba siit alt mööda läinud ja vaadake seda toredat kolonn, siin nad lähevad, kes kuidagi. Aga mul on kohe nii sihuke erutav tunne, et et Ma ei tea, ei oska seda sõnadega praegu väljendada. Tore on. Siit ülevalt, tõenäoliselt paistab ära inimeste töö ja siit võiks ka mõõtu võtta terves vabariigis, sest esindajaid rongkäigus on ju üle Eestimaa. Traktorist koos õpetajaga tudeng, põllutöölisega pensionär, kes siinsamas kõrval võib-olla tema lapselaps. Ja kes suudaks vist kõiki üles elukutseid üles lugeda. Kuid ometi me teame, et töö vahele on meil alati armastatud tantsida. Ja nii ta on olnud ja nii ta on ka praegu ja see käesolev pidugi kajastab seda suurepäraselt. Ansamblitele rahvatants, külvajad, segarühmadel, heinal ja Pädev, tants ja paljud teised niisugused teemalised tantsud. Eks ta ole meie esivanemad olnudki ju ka niimoodi kogu aeg, et voki juures kedrates käis rahvalaul, jalg kõpsutas tantsusammu ja töö vaheajal käriti õhtut, Dio kiiged all käis päris pidu ja nüüd on meie noored meie suureks rõõmuks omaks võtnud kõik selle nagu tänavusel peol kitsee rühmasid, see tähendab koolinoorte vanemate astmete tantsijaid on meil 60 rühma, see on nagu kõigi aegade rekord. Ja meile teeb erilist headmeelt tantsijaid. Noori tantsijaid on nii palju, samuti ka naisrühmadel tuli meili Ta naisrühmade brigaadiga koju umbes poolte pooled tantsijatest nende hulgas sedapuhku kahjuks küll palju noori neidusid, aga nemad kohtuvad siinse rahvaga järgmisel peol kindlasti jällegi. Ka töö vahele. Tantsu ja tants on saanud nagu meie lemmik harrastuseks paljudele. Kui nüüd anda jutu järgi uuesti siit 90 meetri kõrguselt olla meie otseülekandejaama juurde, kus tulevad ka kõik loomulikud peohelid sisse, sest kuule või mõista, et siin lõõtsutab tuul ja, ja mõnigi plekk on praegu siin katusel üleval lahti, nii et head pidutuju alla ja räägib edasi ülekandejaama. Palun. Rongkäigu, eriti liivalaia tänaval staadioni poole ja me kuuleme kõrvalt, kuidas pealtvaatajad reageerivad tantsulist minekule. Ja on tunne tõesti, et pealtvaatajad saadavad oma pere inimesi peole, sest et kust kandist küll ei ole Eestimaal siia kokku sõitnud tantsijad ometi tuntakse nad siin ära, öeldakse aseri tantsijad, hiiutantsijad, mitte üksnes ainult rahvarõivad. Ja ometi tundub mulle, et et kui see kangakudumine on olnud meil naiste hooleks, siis ka see rahvatants on meil enamasti rohkem naiste tants, kõige rohkem naisrühmi pretendeeris peolisel imeline pilt, mis siit mööda läks, kahjud, need pidu, teeme hiljaks. Anu raud, aidake, mis meist mööda veeres kõik Eesti rahvarõivad. Väga palju rahvarõivaid möödus meist ja nad olid tõepoolest stiilsed, ilusad komplektsed ja rõõm vaadata, et neid nii hoolega oli hoitud, neid oli korrastatud. Rongkäik oli tõeliselt pidulik, möödusid meist saarerahvarõivad küll kihelkonna kihelkonna Anseküla karja siis möödusid meist Hiiu, Hiiumaa rahvarõivaid, väga mitu varianti, nendest läksid omad sugulased, mulgid mööda nägin ehtsaid Tarvastu naisi väga ilusate rahvariietega. Siis. Muhumehi ja mind liigutavad alati ka väga väikesed tantsijad, need lapsed, kes lähevad, nad on nii tõsi tähtsad, nii toredad ja nende riided on nii armsad. Näiteks kui tulevad need väiksed tüdrukud, Tõstamaalt tulevad väikesed poisid, paistus tulevad, tüürivestidega käivad nii hoolega kui palju miksitud mingi kui palju valgeid sokke, kui palju, kui palju kõike niisugust ja siis tantsu siis tantsimise lust ei oska kohe ära öelda, kui palju see niisugust tuju tõstab ja inspiratsiooni annab ühele kunstnikule, aga ma arvan, igale meie rahvaesindajale, kui näed, et ühe väik ühte väikest rahvast korraga nii palju koos on saartelt ja mandrilt, see annab tõesti rõõmu ja indu edasi elada ja töötada. Äsja juhatas orkester sisse vist meie rongkäigu lõpuosa finaali. Ja ma usun, et et ülevalt või võidu väljakult või ülevalt katuselt on paremini näha, kuidas rongkäigu lõpp hakkab jõudma staadionisirgele. Ja siin jälle hotelli olümpiakatus enne kui paluksime ühe tehnilise täiustusi teha. Meie otseülekandes tuleb öelda, et vastates Riina küsimusele. Rongkäigu lõpp on juba Estonia eest läbi. Praegu viimased tantsuansamblid põlevad Lenini ausamba juures keeravad Lembitu tänavasse. Ja nüüd paluksime, nii et et olla peo keskel, siis ülekandejaam annab meile algheliorkestrimuusikat ja tausta. Meiega jätkaksime siit linnulennulisest ülevaadet meie tantsupidudest ja tööst. Rapla rajooni täitevkomitee esimehe asetäitja Mati kutega Võib teie arvates julgelt kinnitada, et kes oskab aktiivselt puhata, oskab ka hästi tööd teha. Nii see ju kindlasti on. Me võime julgesti üsna julgesti välja öelda, et Eesti rahvas pole kunagi liigselt pidutseda saanud ega, ega tahtnudki. Ja pidu veetud siis põhiliselt, kui suured tööd on tehtud olnud ja kui järgmine tööperiood on alles ees, oodata annab praegu meie põllumeestel. Ki on üks suur periood, selja taga, kevadtööd ja algust on tehtud heinatöödega. Nii tööstustöölised, nii palju, kui meile on teatanud, oleks saanud, on ju üle vabariigi toime tulnud oma tööülesannete täitmisega, nii ka meie Rapla rajoonis ja me võime küll praegu puhta südametunnistusega täitsa ausalt pidu pidada. Kui siit ülevalt alla vaadata, siis seal, kus seisab meie ülekandejaam möödub praegu üks tantsuansambel. Kahjuks siit ei saa täpselt aru. Kelle tantsijad need on? Kas teie mõistate, vaadake, missuguseid liikumisi nad teevad seal allpoolkaares ja siis kolmnurk, eriti ülevalt muidugi on meeldiv vaadata, siit on muster ja väga hästi näha, see on tõenäoliselt rahvatantsuansambel kuljus kogu oma lipuga ja väga toreda ornamendiga. Järgnevad meie külalised minu meelest Narvast tähendab vene kollektiivid ja justkui Pihkva kollektiiv on seal ka liitunud nendega. Nii edasi, juba jälle ansamblitega ülevalt tõepoolest ei saa aru, kes nad on, igal juhul mustrid on tehtud meie vöökirjast võetud mustrite järgi. Kindlalt võib aga öelda, et kogu see värvirikas rongkäik mis praegu siit meie alt möödub on tänase peo väga meeldiv ja tore algus. Kindlalt tuleb aga öelda, et siiani on ilm meid väga kenasti saatnud. Paremat ilma rongkäigu jaoks vist ei oskagi tahta. Kus vahe kerge tuul, paarkümmend kraadi sooja ja pilvealune päike. Ja kastmes teenistus on oma ülesande täitnud, nagu meie üldjuht Ilmar mass. Naerusui nimetas 10 minutilisi vihma. Sabinaid on meile ka tuntud. Ma tahaks veel niipalju öelda, et see pidu on, on hästi rikas pidu, see näitab, kui suurt rõhku meil ikkagi kultuurile ja tema üritustele pööratakse. Naisrühmade järgi ainuüksi võib seda otsustada. Meie naised on Eesti kõige kaunimates saare kostüümides põhiliselt aga ühe kostüümi hind on 300 ja enam rubla. Peol tantsib aga 1200 naist. Nii et tore pidu, töö ja rõõmupidu ja sealjuures ka rikas, ilus pidu. Ja nii kerib vöökirjana liuglev tantsukangas ennast staadionile kokku millest me juba rääkisime, kogudes endasse samm-samm haaval nooruslikku lusti ja tänavaäärtel pealtvaatajatelt kogutud optimismi. Tuhanded-tuhanded inimesed saadavad seda värviküllast pilti ja tahes-tahtmata tekitasid ülevalt vaadates suure vedrutunne mis ennast pikkamööda ja just nimelt samm-sammult üles keerab et siis vallanduda iluks, mis hinge värisema paneb. Aga praegu see lillevanik lõheneb ja lõheneb. Ja nii nagu öeldud, ankurdajad on meie kuulsad rahvamuusikaansamblid mis praegu otse meie all siin jõuavad üksteise haaval Liivalaia tänava algusesse. Ja kogu seda tantsijate rongkäiku ankurdas. TPI puhkpilliorkester, aga eksrongkäik kole ju. Meie suure peo algus, sissejuhatus. Ent ka nii on ta meie inimeste elurõõmu rahvariiete vikerkaarevärviline tänapäev. Ja me teame, mis on niisama au sees kui inimene ise ja tema igapäevane töö ja töörõõm siin tänases rongkäigus vallandubki. Praegu teeme meie Tris tunniajalise pausi. Lõpetame ülekande 1981. aasta tantsupeo rongkäigu trassilt, et siis täispidu lahti rääkida, lahti kuulata juba mingi aja pärast kell kaks komsomoli nimeliselt staadionilt.