Tänases vanamuusika tunnistame juttu heliloojast, kellele meie traditsiooniliselt saksa, vene kultuurile orienteeritud muusikaharidus teenimatult vähe tähelepanu pööranud. Ometigi peetakse seda meistrit inglise 16. sajandi kirikumuusika tähtsamaks esindajaks, kelle loomingut tab kokku katoliiklik muusikasaavutused ja näitab kätte uued suunad inglisekeelse Jaani kirikumuusika kirjutamiseks. Tema nimi on Toomas tallis. Kui tallis andunud õpilane William TÖÖD kirjutas oma õpetaja surmale pühendatud lamentatsioonis Stahlis süsteed Music taas tallis on surnud ja muusikagi sureb ei väljendanud ta sellega mitte ainult isiklikku kiindumust, vaid üleüldist lugupidamist geeniuse vastu, kes oli kõrgelt hinnatud nii kolleegide, heliloojate kui ka ülikute hulgas kuningakoja välja. Loodan, et tänase muusikalise tunni jooksul saate teiegi osa talvise muusika imest, mis oli sellise ebatavalise soosingu põhjustajaks. Kultuuri- ja kirikupoliitiline situatsioon, kuhu saatus tallis asetas, oli 16.-st tasandil erakordselt keeruline mandril kõik pahupidi pööranud, reformatsiooni katoliikliku leeri vastureformatsiooni saanud paratamatult Inglismaast mööda minna ja nõnda viidigi seal läbi luteri õpetust järgiv anglikaani kirikureform. Otsesemal kujul algas see 1500 neljakümnendatel. Aastate alguses saadeti laiali mitmed kloostrid ja kirikud. 1548. aastal andis Edward kuues käsu üle minna lihtsa inglisekeelse muusika kirjutamisele, kehtestas ainsa legaalse liturgia raamatus vinglisspukav kommentraie kirjeldatud teenistuse. Kuid sellega polnud keerulised ajad lõppenud. Kogu talvise loomingulist arengut varjutas pidev võimu vaheldumine. Ta alustas katoliikliku Henry kaheksandal, kirjutas inglisekeelset muusikat Edwardile, kuni katoliiklus taastas mõneks ajaks Mary esimese valitsusena. Talvise elu lõpupoolel oli troonil kindlakäeline Elizabeth esimene, kes küll nõudis inglisekeelset kirikumuusikat, kui ta oli valmis oma soosikule erandeid tegema. Toomas tallis on tuntuse ära teeninud eelkõige tänu oma katoliikliku kirikumuusikale motettidele, missadele, Antifonidele, responsooriumitele, kus tema stiil ja kontrapunkti kasutamine on teiste kaasaegsete omast küll vaoshoitum, kuid siiski täiuslik tohutu religioosse laenguga. Kui kuni 16. pandi keskpaigani kestis veel katoliku muusika kõrgaeg, milles on tallise kõrval suured teened kataverneril Robert Vaizzil Christoph detail siis said ladinakeelset kirikumuusikat pärast Edwardi reformi Eliisabeti võimule astumist luua vaid väga vähesed ja nemadki tugeva tsensuuri all. Erandite hulka kuulusid siiski tallis, eriti tema õpilane William tööd, kes oli Elizabethi õukonnas erilises soosingus. Enne Elizabethi valitsusaega on tallis oma tähtsamatest teostest loonud kolm Antifoni, mis on nagu inglise tolleaegses muusikas normiks pühendatud Neitsi Maarjale, Nendele, lisaks veel magnifikaadilt seitsmehäälse missa, puuernatusest Noobis ja üheksa responsooriumi. Responsooriumile on iseloomulik kuue ja justkui räänina ilmuva korduva teksti vaheldumine kusjuures tüüpiline on korduva teksti lühenemine igal uuel ilmumisel. Kuulame talvise kuuehäälset responsooriumi oma, kui ta. Toomas tallise hilisema perioodi muusikas on eriti tähtsal kohal motetid, milledest üks väljapaistvamaid Salvaator mundi juhatas sisse tänase muusikalise tunni. Sellesse perioodi kuuluvad aga samuti kaks teost, mis on üsna eraldiseisvad nii iseenda kui ka kaasaegsete inglise või koguni Euroopa heliloojate poolt loodust. Üks neist on 40 häälne motet Speminaalium, millele pole selle unikaalses võrdset. Ennessbeeemminaaliumi on küll ka varem loodud paljuhäälset teoseid ning ühte neist Alessandro Streach, samuti 40 häälset moteti. Eks peatam. Luutsem peetakse tallise otseseks eeskujuks, kuid kõigele vaatamata teised vajunud unustusse, samas kui tallise suure joonega. Selline teos on üheks muusikaajaloorekorditest nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi poolest. Teine teos, millele eraldi peatuda tasub, on lammentatsioonid prohvet Jeremija raamatust intsiipitlementaatsi ja tee lamentatsioone, mis on mõeldud laulmiseks suure neljapäeva hommikumissal. Kuna tekst on väljendusrikas, on ka selle muusikali lahendus tailise kohta väga dramaatiline ning kasutatud on kõiki uuemaid kompositsiooni tehnilisi võtteid. Kõlama hakkab lamentatsioonidest teine tee lamentatsioone. Olen juba kirjeldanud suurt kiriku poliitilist muutust, mis tõi kaasa ladinakeelse muusika keelustamise, kohustas kiriku või õukonna teenistuses olevaid heliloojaid kirjutama muusikat. Inglisekeelse liturgia tarvis. On õieti üsna kummaline, et kogu oma konservatiivse ja vaoshoitud väljenduse juures sai siingi ajaks toomas tallis. Juba aastatel 1547 kuni 48 kirjutas Taneli Hanssonit poistelt Preie if you lammi remember not ja loodil diis Holmaczast. Neil on tüüpiline neljahäälsus ja ABB vormi kasutamine. Suuremamahuline liturgiline teosel toorinud Service mille kohta on küll andmeid alles aastast 1620, kuid mis kuulub akordilise faktuuri imitatsiooni mõõduka kasutamise järgi otsustades siiski inglisekeelse kirikumuusika, algperioodi, Hanssen ja Service kujunesidki anglikaani muusika põhivormideks. Esimene neist vastab katoliku motetile ja teine missale, kuigi Service'i muusikaline maht on mis saamast märksa väiksem. Ehkki tallis on siin tõepoolest uue teeotsa kättenäitaja, ei kuulu kõige küpsemad teosed selles vallas siiski mitte temale, vaid William pöördile. Orlando kiibanssile, Soomas Tshankinsile, inglise baroki suurkujule Henryt Pösselile pärast keda algas inglise muusikas pikk vaikiv ajastu. Uuesti taastus selle maa muusika prestiiž alles 20. sajandi alguses. Muusikateadlased pole tallise inglisekeelsele loomingule omistanud kuigi suurt tähtsust, sest vaatamata tema Äntsemite vormilisele perfektsusele on valdkond, mis detailise surematuks eelkõige ladina keeles kirikumuusika ja siin ei leidu talle võrdset. Tal oli see õnnetus on selles, et tema kõige küpsemal loominguperioodil 16. sajandi keskpaigas ja sealt edasi kirjutatud muusikast pakub tänapäeva uurijale ja muusikasõbrale suuremat huvi hoopis selle perioodi ilmalik muusika. Arvan, et kuulaja nõustub minuga selle aja. Inglise muusikas tuntakse kõige paremini siis õitsenud konsordi muusikat, eriti Madrikkali, mille tähtsamad esindajad nagu mooli, Builkse ulbi. Talvisest märksa rohkem esitamist ja äramärkimist leiavad näoliselt kirjutanud hulgaliselt orelikompositsioone, sest ta tegutses ligi 50 aastat organistina erinevates kirikutes kuid paraku on enamus tema oreli loomingust hävinenud. Siiski on tema töid nik 16. sajandi tähtsaimas inglise orelimuusikakogus, malline pukk kui ka üleeuroopalise tähtsusega kogus Fits Williamit. Pukk seda, et tallis, kes nii perfektselt valdas erinevaid vokaalstiil on loonud vaid kolm ilmalikku vokaalteost tuleb seletada ilmselt faktiga, et tal polnud ilmaliku muusika loomiseks vajadust kuna tegutses kogu elu kiriku teenistuses. Tallise stiili on erinevate teadlaste poolt üksmeelselt peetud konservatiivseks, kuigi ta mõnelgi korral üllatas ka kaasaegsete tehnikate hea tundmisega. Ja tõepoolest, kui võrrelda saate jooksul juba tuttavaks saanud tallis helikeelt kohe kõlama hakkavad Soomas võlgsi Madrigali omaga on see väide põhjendatud. Võlgsi Madrigal Euce võlts dispätsmi demonstreerib väärsete Ekspressiivsete dramaatilist stiili mis jõudis Inglismaale Itaaliast. Kui inglise Madrigalon tavaliselt naljahammast kergekaalulisem, siis väärib kõnealune teos oma väljendusrikkuses küll võrdlust Lukamarentzio seisu Aldo töödega. Saate alguses väljendasin ma lootust, et suudan lahti mõtestada ja vahendada seda imet, mille ma tallisem muusikas enese jaoks avastanud olen. Viimasena kõlab teos, mis seda eriti hästi väljendab. Responsaarium videete miraculum ehk tõlkes vaadake imet. Keskaega ulatuva traditsiooni jätkana ei pea talliselt iseseisva tahtega suureks kunstnikuks ning ei rõhuta oma mina, nagu on tüüpiline uusaegsetele loovisiksustena. Milles tema räägib, on see, kuidas Neitsi Maarja käima peale saab. Ta teab end olevat õnnelik ema, kuid ei tea end olevat kellelegi. Naine. Kuulake, kuidas hääled sõnal miraculum sisse astuvad. See ongi ime. Nõnda kõrgele suudab muusika tõusta vaid haruharva. Edasi tulevad juba inglid.