Suursugune heldima panev, vihmadrotsiv ja kõikevõitev laulupidu. Meil on kõrvus ovatsioonid ja hingestatud laul. Meil on silme ees vaimustusest säravad silmad, näod ja aimatav ühte hingav laulu välja. Laulja jagu. Rahvast oli nii tihedalt vihmavarje ja laul nii soojendav, et taevast tuleval vihmal polnud. Nii võitis Eestimaa vastu oma nõukogude vabariigi 40 viiendat aastapäeva. Lugupeetud kuulajad on täna juba saanud otseülekandest osa. Olgem aga veel kord lauluväljakul mõtetega meie tööst 45 aasta jooksul. Vabariigi sünnipäeval tasub meenutada meie teadlaste ja teadus ja teed 45 aasta jooksul. Teaduste Akadeemia asepresident Arno Köörna. No selle 45 aasta jooksul muidugi progress on tohutu. Peame silmas seda, et näiteks 40. aastal oli meil Eestis ainult 950 teadustööta. Praegu on neid ligi 7000, kasv on 13 kordne. Praegu on meil üle kolmesajateaduste Tori ja ligi 3000 teaduste kandidaat. See on ikkagi võimas jõud. Peale selle peame arvesse võtma ka niisugust suurepärast fakti, et 1946. aastal loodi vabariigi Teaduste Akadeemia. Praegu on kujunenud meie vabariigi keskseks teadusorganisatsiooniks ja kus töötab üle 4000 inimese, sealhulgas ligi 1000 teaduslikku töötajat. Inteist, teaduslikku uurimisasutust, kus tehakse töid nii fundamentaaluuringute alal kui ka praktiliste probleemide lahendamisel. Ja. Tööd oma kvaliteedilt ulatuvad maailmateadusse paljudel aladel, meie teadlased on väga tuntud ülemaailmsel areenil. Ka meie vabariigi teadvus etendab olulist osa Üleliidulises teaduses. Praegu teatavasti on käimas teaduslik-tehnilise revolutsiooni uus etapp ja selle etapi põhisuundades, nagu seda on mikroprotsessortehnika, robotitehnika, lasertehnika, biotehnoloogia ja nii edasi ja nii edasi. Siin vabariigi teadlased löövad jõudumööda kaasa ja on selliseid häid, märkimisväärseid tulemusi, mis rikastavad mitte ainult maailma ja Nõukogude teadust, vaid. Meie praktikat annavad selliseid tulemusi, mis võimaldavad oluliselt meie majandust arendada. Võiks öelda, et kui me näiteks Nõukogude Eesti tööstus praegu on niisugusel tasemel, et viljakus 1940. aastaga võrreldes on tõusnud 16 korda siis selge, et selles on väga oluline teadlaste panus ja teaduse kombeks. Ma tean, et teadlased on väga mitmekülgsed inimesed, nende huvialad on laiad. Ja täna siin laulupeol võib vist julgelt öelda, et Teaduste Akadeemia pere on kohal. Ja Meie koorid on siin loomulikult laululaval ja peale selle meie teaduste akadeemia kollektiivi suurem enamus, kes ei laula, see, vähemalt siis elab kaasa sellele laulule ja see on meie ühine pidupäev. Ühine pidu, see tähendab seda, et te peate rõõmu tundma kõik sellest välisest osast laulus Ansust, spordist, failidest, paljudest muudest niisugustes asjadest, mis võib-olla hetkel on teada sellest väga kaugel. Loomulikult ei saa ju ainult sulguda teadusse ja istuda nii-öelda elevandiluutornis, tegeleda ainult oma kitsa ametialase tööga vaid Nõukogude teadlasele on juba üldse iseloomulik see, et ta on ka ühtlasi aktiivne ühiskonnategelane, ühiskondlikust elust, osavõtt ja kaasalööja. Kõik niisugused peod, mis hingeülendavad, on niisama vajalikud kui meile puhas loodus, igipõline kultuur, mis aitab meil lihtsalt elada. Jaan Eilart. Me kuuleme hästi tuntud mees. Missugust kilde teie napiksite praegu nendest pidupäevadest üldlaulu. Pidu ja tantsupidu on minu silmis eelkõige ja suur propaganda ühele uuele, nüüd juba rahvusvaheliseks saanud liikumisele liikumisele alguse nõndanimetatud Tallinna deklaratsioonist. Tallinna deklaratsioon võeti meil vastu 83. aastal ju ja nüüd on ta juba tõlgitud mitmekümnesse maailmakeelde ja tema deviisiks on looduse ja kunstide ühtsus rahu nimel maailmas. Nende kunstide hulgas on eraldi öeldut kohe, et sinna kuulub poeesia, laul, kino, kujutav kunst ja nii edasi. Ja seekord ongi põnev omamoodi öelda, et minu kohustus üldlaulupeoga seoses ongi olnud saata eelkõige hulga ajakirjanikke, kes tulid juba enne laulupidu siia, käisid Lahemaa rahvuspargis ja kellel oli eraldi pressikonverents just nimelt looduskaitse küsimustes. Nende peamine probleemistik oli ka seotud just sellega, kuidas Tallinna deklaratsiooni mõte meil tekkis ja milles ta väljendub. Ja oli siis hea ütelda, et kõige suurem väljendus on tegelikult see looduse ja laulu ühtsus, mis väljendub meie traditsioonilistest laulupidudest mille algus on nii ammustes, rahva sünni aegades ja nüüd on saanud uue väärindada vormi juba meie nõukogude tegelikkuses. Ja on praegu nii väärikalt tähistamas meie vabariigi aastapäeva. Vihmad on meie laulu ja tantsupidusid justkui traditsiooniliselt alati saatnud. Ega vist see vihm, mis tänagi nüüd teisel laulupeopäeval tulema hakkas. Pidualisega Jaan Eilart teavet loodusemees armastav joota vihmavihkajaid. Kodu juurde meil vihkaid looduse juurde, vihm on põhjamaa tunnus, hetkel võib natukene ebamugav olla, aga tagantjärele võib isegi järeldus olla paljudel, et see oli täiendav eesti maasse sisseelamise võimalus. Ma võin ütelda, et näiteks 77. aastal, kui me tähistasime Tammsaare 100. juubelit, akadeemiline meeskoor laulis Tammsaare suure tamme all kogu aeg vihmasajus ja siiamaale. Akadeemiline meeskoor väidab, et see on üks kõige elamuslikumaid esinemisi üldse olnud seal ristikupõlluservas täieliku vihma all ja seda võib võrrelda kõige esinduslikum mate välismaa esinemistega. Nii et võib-olla aitab vihm meid natukene tõsineda? Jah, ka pühapäevapidupäeva meeleolust. Viivi Voorand Lahemaa. Ansambli juht, teie olete laulnud, tantsinud ja see isetegemise tunne on väga veres. Ja mul on isegi natuke juubel, saab 25 aastat laulu ja tantsupidudel käidud isegi nii noor inimene ja, ja ma olingi siin kole Corveta suveniirrätikute õnnestunud õigele lankidega lõpp hea kõik ja ikka sain, sest ma olen kõikidel pidudel need suveniirrätikud ja mul on nii meeles, kui ma pisike plika Taali tants tantsimas, siis käisin üheksa aastane, esimest korda kaugel kodust elasin Lõuna-Eestis ja, ja mul on see rätik kõige armsam vist siiamaani selline. Paksust siidist ja ilusad tantsupaarid sees ja midagi sellist ennemuistset tunned, kohe tuleb sisse. Võib-olla see tänane rätik tuletab seda tänast laulu ja tantsupidu ka meelde juba aastate tagant. Mis te arvate, mis kõige eredam võiks eilses ja tänases päevas nüüd olla? Tantsupidu on ka ikka väga kenasti lavastatud ja ilusat kordaminekuid sest põhiliselt oleme kaastage tantsupeol, aga nüüd laulupeole vahel põigates, sest minu omad lapsed ka ju siin rivis, kuidas nad kuulamata jätta, et siis ma ütleksin väga hästi, ka lastekoorid olid haruldaselt ilusa kõlaga, ma kohe ei mäletagi, et nad nii nii ilusti oleks kohe kõlanud ja tänagi äsja laval laulsid erisega kooris ka ilus ilus kena küla ja karistuse repertuaar, nii et peab taset olema. Ta peabki minema. Minu arvates on väga õige suund repertuaari rikastamisel ja, ja nii oma võimete proovilepanemiseks. Et eri ja üldkooride variandid, nii et ma väga soovin, et kuu tuleb kahe aasta pärast järgmine laste laulupidu siis ka laste koolid oleks jagatud, vähemalt lastekoorid oleks jagatud niimoodi. Sellepärast et noh, tase on tänavusel peol väga kõrge, need inimesed, kes praegu siin on ja. Ma usun, et nemad selle nimel elavadki jälle sellel viie aasta tagant laulupeol kokku saada. Eile kohtasin ühte oma mulgi memme. Ta paistab väga nooruslik välja, ütles mulle, tead, ma olen koolis kõige vanem, 71 juba ja olin nii rõõmus ja gepsutades läksin edasi. Vot sellist rõõmu ja sellist sära ja endast andmist. Kõike seda on vaja oma laste põhjalgi. Kui palju see lapsik asjast aru saab, aga kui see pidu otsa saab, siis on järsku kõigil korraga nii kahju, et kas juba otsas.