Tere õhtust, kell sai kuus, teeme kokkuvõtte teisipäevast, 15.-st juulist. Mina olen Mall Mälberg. Eesti ametiühingute keskliidu ja valitsuse läbirääkimised riigiteenistujate tuleva aasta palkade üle olid täna lühikesed. Kumbki pool selgitas oma seisukohti konkreetsematest. Numbritest räägitakse augusti lõpus. Haridus ja teadusministeerium plaanib järgmisel aastal lubatud investeeringud küll ellu viia, seda ka püsikulude arvelt ehk näiteks õpetajate palkade või üldhariduskoolide tegevuskulude arvelt. Kaarli puiestee alguses tulid päevavalgele matmispaigad, siis tehakse seal arheoloogilisi kaevamisi. See omakorda tähendab, et Tallinna Kaarli puiestee jääb autoliiklusele suletuks septembri keskpaigani. Tarbijakaitse avastas rohkem kui 100. kaupluses eksitavaid hinnasilte enamasti ostja kahjuks. Rikkumisi avastati 156 kauba puhul eesti eurost saadik. Tunne Kelam tegi europarlamendi väliskomisjonis ettepaneku saata Gruusiasse Euroopa politsei emissioon. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ütles kohtumisel oma koduerakonna poliitikutega, et Iirimaa peab Lissaboni leppe korraldama uue rahvahääletuse. Belgia peaminister esitas tagasiastumispalve, kuna ei suutnud läbi viia poliitilisi reforme, mis oleksid andnud regioonidele veelgi suurema võimu. Laululahingu võiduga. Toorsuisa päisa sõitis täna Austriasse koorida olümpiale. Sellele on registreerunud 400 koori 93 streigist. Homme on oodata pilves ilma, mitmel pool sajab hoovihma. Sooja tuleb 18 kuni 24 kraadi. Täna toimus Eesti ametiühingute keskliidu ja valitsuse esimene läbirääkimiste voor. Ametiühingud selgitasid oma taotlusi ning valitsusdelegatsioon oma võimalusi. Ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul lähevad poolte arusaamised palgaküsimustes kõvasti lahku. Margitta otsmajad. Hakkab Eesti ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul vajab kogu Eesti riigiteenistujate palgasüsteemi korrastamist ja seetõttu räägivadki ametiühingud sellest, et astmepalgamäärad peaksid tõusma vähemalt 50 protsenti. Ma täpsustan, et me räägime reaalsest palgatõusust siiski 15 protsenti brutopalgana see 50 protsenti on palgamäära tõus, mis aitaks muuta oluliselt läbipaistvamaks kogu riigiteenistujate töö tasustamise süsteemi. Et see asi on täna täiesti tume ja läbipaistmatu ja segane on korduvalt tõdetud, seda on tõdenud ka rahandusministeerium ise, seda on märkinud riigikontroll ja ja paljud teised institutsioonid, aga aga millegipärast kõik meie ettepanekud selles osas on tänaseks vähemaks noh nii-öelda kõrvale jäetud ja midagi mingit sisulist läbimurret vähemalt selle määruse eelnõu põhjal ka veel ei paista. Tänane valitsuse määruse eelnõu näitab, et suuremat palganumbrid on ette nähtud riigiteenistujatele, kelle palgaastmed on seitse kuni 22 palgaastmest alates 23, neid valitsus muuta ei kavatse. Teine oluline sõnum, mis valitsusdelegatsioon täna andis, oli ta, oli ka sõnul see, et palgatõusuks saab olla ainult kaks võimalust. Kas inimeste koondamine, mine või sisemiste reservide kasutamine. Tänaseks on teadaolevalt langetatud otsus, et palgaraha juurde ja igasugune suurenemine peaks toimuma siis eelkõige selle arvelt, et leitakse mingid mingid muud vahendid selleks, sest see ikkagi tähendab seda, et mingit tööd jäävad tegemata ja, ja see ei ole sugugi mitte hea lahend. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve selgitas tänast valitsusdelegatsiooni väga lühikest seisukohta. Jah, eks ta kõik on summa summaarum, mida iganes teha soovitakse, eks peab laias laastus jääma selle põhimõtte sisse, et palgafondi sellel aastal ei tõsteta, ehk siis põlvkond külmutatakse, põhimõtteliselt kindlasti on võimalik palgaastmestiku mingil määral ümber mängida, aga me ju räägime ikkagi tegevuskulude vähendamisest kuni kaheksa protsenti, nii et ka olemasoleva töötajaskonnas Ametiühingud kohtuvad juuli viimasel nädalal eraldi rahandusministeeriumi esindajatega ning läbirääkimised konkreetsete numbritele jätkuvad augustis pärast seda, kui on ilmunud rahandusministeeriumi majandusprognoos. Haridus ja teadusministeerium püüab tuleva aasta eelarve tingimustes küll täita investeeringute lubadused, kokku tuleb aga hoida nii õpetajate palkadel, tegevuskuludelt kui ka koolitoidu arvelt. Kõige vähem kannatab arendus- ja teadustegevus, kuna selle valdkonna rahad tulevad peamiselt Euroopa tõukefondidest. Veel kord Margitta otsmaa. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas on seisukohal, et nende piirsummadega, mis rahandusministeerium välja saatis, on haridusministrile pandud võimatu ülesanne. Eelarve üldsumma jääb samaks, aga on otsustatud, et tõukefondide ja Euroopa rahadega seonduvad kulud tuleb kõik katta. Tõukefondidega seotud investeeringud tuleb teha praeguse aasta püsikulude arvelt. Ja see on 841 miljonit krooni, mis tuleb leida selleks, et teha Brüsseliga kokku lepitud investeeringuid kulutustest, see tähendab õpetajate palkadest, tegevuskuludest üldhariduskoolides, õpetajate palku, Lukkadest, tegevuskuludes, kutsekoolides ja koolitustellimuse arvelt, see tähendab jällegi õppejõudude palkade ja ülikoolide tegevuskuludest kõrgharidusest kuskilt mujalt seda raha võtta ei ole. Aastafinantseeringut nii suures mahus vähendada tähendaks tegelikult õpetajate õppejõudude palga vähendamist. Seda otsust haridusminister teha ei saanud. See tähendab mulle on pandud võimatu ülesanne. Millised on need investeeringud, mis, mis tuleb kindlasti ära tehases? Investeeringud on kõik väga head, need on hariduskõigisse meie ülikoolidesse osasse rakenduskõrgkoolidesse pluss kutsekoolide ehitamine läheb lahti pluss sotsiaalfondi rahad mis tähendavad siis vastavat koolitamist või mõttele kõigis maakondades karjäärinõustamise pakkumist. Ministri sõnul peaksid Euroopa tõukefondide rahad tulema lisaks meie eelarvele ei ole võimalik riigi kohustusi täita Euroopa maksumaksjate rahadega. Üks otsus, mis on ministri sõnul väga valus ja mida valitsuses ka pikalt kaaluti, see on koolitoiduraha vähendamine. Noh, tinglikult võib öelda, et krokodill sõi laste koolitoidu ära aga noh, loomulikult koolitoidu jändamine puudutab kõiki lapsi ja nende vanemaid, seda tuleks veel kaaluda. Teadus- ja arendustegevus kannataks eelarvekärpest kõige vähem. Kuskilt püsikuludest kärpida tuleb ja tõenäoliselt kannataksid siis ka teadusinstituudid ja ei saaks teha järgmiseks aastaks sihtfinantseerimise otsuseid, see tähendab täiendavat raha, millega teadlased arvestavad jagada enam ei saak. Edasi välisuudiste kokkuvõte Marta Grauberg Liidu eesistujamaa Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ütles täna kohtumisel oma koduerakonna poliitikutega ja Iirimaa peab Lissaboni leppe üle korraldama uue rahvahääletuse. Esimesel katsel lükkasid iirlased Euroopa Liidu otsustusprotsessi lihtsustava leppe tagasi. Leppe vastuvõtmiseks peavad aga kõik liikmesmaad selle ratifitseerima. Iirimaa on ainus liikmesmaa, mis riigi seadustest tulenevalt lepe rahvahääletusele pidi panema. Sarkozy sõidab peagi Iirimaale, et arutada iirlaste Ei põhjusi ning võimalusi praegusest ummikseisust välja tulla. Belgia peaminister esitas tagasiastumispalve, kuna ei õnnestunud läbi viia reforme annaksid regioonidele suurema võimu. Hewlett Herm asus valitsusjuhi ametisse alles märtsis pärast pikka erakondade vahelist ummikseisu, mis tekitas spekulatsioone Belgia lõhenemisest le. Term seadis tänase päeva tähtajaks, mil valloonid ja flaamid oleks pidanud kokkuleppele jõudma riigi reformimise ja tänaseks oli kavandatud tema esinemine parlamendis. Enne valimisi lubas le Termuma toetajatele, et suurendab regionaalvalitsuste volitusi, kuigi Belgia on juba niigi kõige detsentraliseeritud riik Euroopas. Prantsuskeelne Valloonia, mis on majanduslikult halvemas seisus, pelgab, et see muudaks regiooni olukorra veelgi halvemaks. Peaminister on traditsiooniliselt flaamid esindaja. Eile esitas peaminister kuningale tagasiastumispalve. Riigipea ei ole siiani otsust langetanud. Leedu seim võttis vastu seadused, mis suurendavad elukutseliste sõjaväelaste hulka ning kinnistavad järk-järgulise üleminekukutselisena armeele. 2014. aastal peaks Leedu armees olema ligi 8500 elukutselist sõja väelast. Sel aastal võetakse ajateenistusse 1600, tuleval aastal 600 inimest. 2013.-ks aastaks loobutakse ajateenistusest täielikult. Euroopa komisjon teatas, et mobiilioperaatorid peavad langetama telefonilt tekstisõnumite saatmise hinda. Euroopa liidus ligi kahe kolmandiku võrra loominguga saadetud SMS maksab Euroopa liidus praegu keskmiselt 29 eurosenti. Mõeldav hinnavahemik oleks 11 kuni 15 eurosenti. Euroopa Parlamendi väliskomisjon arutas täna Euroopa Liidu Venemaa tippkohtumise tulemusi kõlanud ettevalmistusi uue koostööleppe sõlmimiseks. Eesti eurosaadik Tunne Kelam tõstis istungil üles küsimuse Euroopa politsei emissiooni saatmise vajadusest Gruusiasse. Küsisime Tunne Kelami käest lähemat teavet, miks sellist politseiemissiooni vaja on? See praegune missioon on teinud väga head tööd ja juba sellest on näha, kui, kui olulist mõju avaldab. Aga kuna Vene rahujõud on tegelikult lagunenud, et selles olukorras me kindlasti vajame Niukest demonstratsiooni, oma juuresolekust. Ma olen konsulteerinud mitmet inimest, sest nad arvavad, et see oleks täiesti asjakohane ja teostatav. Mis seisukohal Euroopa Liidu väliskomisjon selles suhtes on? Väliskomisjon üldiselt on arvamusel, et Euroopa Liit peaks oma osa ja just juuresolekut suurendama Taga-Kaukaasias. See on praegune põhiline arusaam. Võib-olla seda terandas tunduvalt tänane diskussioon, kuna me saime uut informatsiooni sellest, et olukord on tõsisem kui võiks arvata ja suvevaheajal võib juhtuda otse relvastatud konflikt ja selleks me peame valmis olema. Nii et põhiline sõnum Venemaale on kindlasti see, et me piirduma sõnadega, vaid oleme valmis olema seal kohapeal järgides komisjoni kõrge esindaja ilusaid sõnu, et Venemaa peab Gruusia olukorda oma peaaegu et siseasjaks. Ja Euroopa Liit on ametlikul seisukohal ja see on väga hea, et Gruusia on meie naaber. Järelikult me oleme huvitatud temast ja nüüd on küsimus, kas me teeme seda sõnades ja diplomaatias või näitame reaalselt, et me saadame oma missiooni sinna, kes aitab kaasa korra loomisele sisejõudude organiseerimisele. Ja see on minu meelest üks kõige tähtsam panus, kui me tahame seal stabiilsust säilitada. Tallinnas jätkub Vabaduse väljaku rekonstrueerimine, kuid maa seest välja tulnud arheoloogilised leiud teevad senistes plaanides korrektuure neist lähemalt Indrek Kiisleri vahendusel. Vabaduse väljaku lahti kaevamine tõi kohe TÖÖD arheoloogidele juba juulikuu alguses avastati jalakäijate tunneli juures keskaegse Santa Barbara kalmistult pärinevaid inimluid, see tõi kaasa ka uued arheoloogilised kaevamised, ütles Tallinna kommunaalameti osakonna juhataja asetäitja Peep Koppel. Problemaatiline natukene on Kaarli puiestee avamine, mis oli planeeritud 13 taks, seal need vanad matusekohad, mis nüüd välja tulevad, seal nüüd teostatakse. Arheoloogilisi kaevamisi. Maetakse ümber Need avastatud luukered ja sõltuks seal tööde lõpetamine. Arheoloogiliste kaevamiste käigus. Kui võib juhtuda kuu aega mitte rohkem, ma annan optimist. Harju tänava alguses tulid aga välja kaks Harjuväravatorni, mis nõnda vastustega tehakse. Tallinna abilinnapea Taavi Aas. Keda tornide asukoht on selline, et üks on otse Mayeri trepi ees, eks ole, ja teine on otsapidi vana kohvik, Moskva maja nurka jookseb sisse, nii et taastuda, neid on muidugi praktiliselt võimatu küll, aga härral eksponeerida oleks kindlasti võimalik ja eks selle kohta tuleb teha eraldi projekti ja teha siis otsuseid, kuidas seda teha, kui palju parklakohti jääb seetõttu vähemaks. Parklakohti. Kuna müüride see, et eszkaak nööritasin all olemas on, oli teada, siis ja selle tõttu parklakohti oluliselt vähemaks ei jää. Loomulikult täpsustasid müüride asukohad täpsustust ka nende seisukord, nii et võib-olla mõned parklakohad tõesti toovad, et võimalikult rohkem müüre säilitada, aga liikluskorraldus küll natukene parkla sees muutub, aga mitte olulisel määral, nii et müürite olemasoluga juba arvestati projekti tehes. Tarbijakaitseamet avastas kontrolli käigus 22. protsendis poodides rikkumisi, kus hinnasildil oli müügisaalis üksinud, kui kassas teine ja seejuures tarbijale enamasti kallim hind. Kontrolliti kokku 526 kauplust üle Eesti, rikkumisi tuvastati 114. kaupluses 56 kauba puhul, teatas amet. Kõige enam rikkumisi ühe kaupluse kohta avastati Saaremaa raekaupluses, kus kontrollitud 20-st tootest küsiti kuue kauba puhul kassas kõrgemat hinda ning Maxima kaupluses Kiili vallas, kus 30-st kontrollitud tootest ei ühtinud hinnad saalis ja kassas kuue toote puhul. Hinnakontrolli kampaania tulemusena määrati rahaline karistus 83-l korral ja kogusummas 37790 krooni. Pärnus otsiti täna lahendusi, kuidas minna edasi uue Kalevi staadioni ehitusega. Otsustati taas tullakse kokku augustis, kui lõpeb staadioni ja selle lähiümbruse detailplaneeringu avalikustamise protsess. Toomas šalda selgitab. Pea igal aastal on räägitud, et Pärnu rannas rajoonis asuv Kalevi staadion läheb kohe-kohe ümberehitamisele ja linn saab endale kaasaja nõuetele vastavate võimaluste ja tribüünide ka spordiväljaku. Seda lubadust rakendatud valimisvankri ette välja on pakutud erinevaid lahendusi, aga asi seisab Pärnumaalt valitud riigikogu liikmete eestvõttel peetigi täna Kalevi staadioni teemal mõttetalguid. Suurim probleem on selles, et detailplaneeringuga alal on erinevad omanikud asja, selgitab spordiselts Kalevi juhatuse esimees Peeter Kreitzberg. Probleem on selles, et linna üldplaneeringus on Nevadale kuuluv maatükk nagu sotsiaalmaana ette nähtud, aga aga see nüüd volikogust välja tuli, see nägi ette ju korterite ehitamist ja äripindu ja see on tekitanud üsna aga vastuseisund nende inimeste poolt, kes seal läheduses elavad. See samal ajal sulgeb ka praegu Kalevi staadioni edasiarendamise, kuna me kuulume ühte samasse ringlusse. Ja meie huvi olekski, et kui nüüd teisiti kuidagi edasi saab, et linnavolikogu lahutaks need detailplaneeringu täna kaheks osaks, siis saaks Kalevi staadioni ehitamisega alustada ja nii nagu maavanem ja väga õigesti ütles, et majandusolukord Eestis on üsna ebaselge, nii nagu terves maailmas ja meil on praegu olemas ka potentsiaalne investor, kes tuleks aitaks Pärnusse rajada uue, väga nägusa, kaasaegse Kalevi staadioni koos pisikese hotelliga see tähendab seda, et me muretseme Pärnu avaliku teenuse pärast ja Pärnu linnapeaks staadionis praktilist, mitte midagi investeerima. 15 aastat on Pärnu staadion läinud välja üsna vilets, peaaegu selline, nagu ta praegu on. Jama. Ma arvan, et me Eesti linnadest sellist lähenemist ühele suurele staadionil enam ei leia. Kui Pärnust. Pärnu abilinnapea Peeter saunpere arvas, et õige oleks ära oodata vaidlusaluse ala. Peagi algav detailplaneeringu avalikustamine. Niinimetatud Kalevi staadioni detailplaneering on avalikustamisele suunamise järgus, 18.-st 31. juulini on avalikustamine Pärnu linnavalitsuses peale nüüd seda saame vastu võtta, järgnevaid on kas on siis kellelegil inimestel vaideid protesti selle planeeringulahenduse vastu või mitte, siis võtame alles vastu. Järgnevad otsused, et mida me teeme planeeringulahendusega. Mida arvab edasistest arengutest seoses Pärnu Kalevi staadioni ja selle lähiümbrusega Pärnu linnavolikogu esimees Ahti Kõo Antud juhul peaks Pärnu linnavolikogu näitama üles poliitilist tahet ütlema, et meile on vaja ennekõike Kalevi staadioni ja see saab tulema ainult siis, kui me planeeringu Kalevi staadioni osas kehtestame eraldi. Muidu käime kohut ja kempleme veel aastaid. Taas tullakse kokku augustis, mil detailplaneeringu avalikustamise tulemused selgunud. Laululahingu võitja koor suisa päisa sõitis täna hommikul Austriasse kratsi koorile olümpiale, kus esitatakse 12 laulu. Pisut on uuritud ka konkurentide repertuaari. Kooride olümpiale on registreerunud 400 koori 93 streigist. Margitta otsmaa küsis uisapäisa liikmelt helina Kuljuselt, kuidas sõiduks valmis ollakse. No reisist me oleme valmis väga suur ärevustundega hinges laululahingu võit on ikka kaasa toonud väga tiheda graafiku ja see graafik ei lõpe kindlasti mitte selle reisi. Ka, et mis te seal Austrias esitada kavatsete? Austrias me võtame osa kahest kategooriast, siis folgil, teooriast ja, ja nii-öelda klassikalisest kategooriast ja siis ka ansambel uisapäisa võtab osa ansamblite kategoorias ja me kavatseme esitada ikkagi enamuses eesti koorimuusikat näiteks Cyrillus Kreegi magama, kamatsikene Mart Saare lindude laul, Piret Rips kuimine all. Aarne Vahuri õhtu ilu. Kuna reglement nägi niimoodi ette, et kaks laulu peab olema ka välisheliloojad, siis kaks laule ainult meie kavas on välisheliloojalt. Kõik muu on Eesti. Kas te olete nende laulude nii-öelda valmis saamisega nagu ise vaeva näinud või olete kasutanud mingit spetsialiste ka, et tulge meile appi, vaadake, kuulake meid. Noh, esiteks me kutsusime endale, eks ole, dirigendi Me olime siiamaani ilma dirigendid, koor, Türi poisi kuld, Orfitsi, kes õpib Ants Üleoja käe all teisel kursusel hetkel muusikaakadeemias, tema on meil nagu põhiabi olnud ja siis me kutsusime korraks ühte proovi endale, Toomas Volli ja tema tegi natukene siis meie vokaalide tööd. Ja kas teil on konkurentidest ka mingit aimu, mis repertuaariga nemad tulevad või kuidas nad välja näevad? Me oleme natukene vaadanud sealt olümpia kodulehelt, et kes need on, kes, kes on meie kategooriates ja seal on ikka seinast seina, lauldakse muusikat ja laulavad oma maa muusikat, ehk siis ikkagi rohkem rahvalaulu, aga päris täpselt, et kes meil konkurendid saavad olema, me ei tea, kuna veid registreeriti otse finaali, kes veel eelmisesse karastatud juurde tulevad, nende kohta meil hetkel veel puudub info, et seal oli ka teisi koore, kes on otse registreeritud finaali. Mille järgi te tegelikult siin Austriasse lähete, kas uute elamuste, uute sõprade uue repertuaari? Kui järele me lähme uute elamuste järele ja me tahame endast anda parima, nüüd oleks küll väga-väga karm öelda, et me lähme võidu järele, seda kindlasti mitte. Me tahame anda endast parima ja tahame, et sellest tuleks tore saade, kuna kuna meil on võttegrupp kaasas ja tahaks, tahaks esineda hästi. Ja ilmateade. Eeloleval ööl tuleb meil vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub edelatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Sooja on öösel 10 kuni 16 kraadi. Kui me hommikul ja päeval on pilvi rohkem, mitmel pool sajab hoovihma ja võib olla äikest. Saju tõenäosus on suurem Põhja-Eestis. Puhub edelatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb ja sooja meil homme 18 kuni 24 kraadi. Te kuulsite, Päevakaja järjekorranumber on 17243. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.