Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on seitsmenda juuni Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul kaitses ta oma kriitikaga Nobeli majanduspreemia laureaat Radio Krugmani suhtes. Eesti viimaste aastate pingutusi. President Ilvese kriitika oli õigustatud, leiab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Ametisse astus Eesti panga uus president Ardo Hansson. Tema hinnangul võib negatiivne otsus Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-iga liitumise kohta mõjuda Eesti mainele halvasti. Kohtute menetlus, Nad lähenevad, kuid see ei tohi toimuda kvaliteedi arr, ütles riigikohtu esimees Märt Rask Riigikogus. Valitsus kiitis täna heaks nõndanimetatud Euroopa fiskaalleppe eelnõu, mille järgi Eesti kohustub hoidma eelarve tasakaalus ja riigivõlga mõistlikes piirides. Maestro Neeme Järvi on täna 75. sünnipäev. Ta on juhatanud kõiki tuntumaid sümfooniaorkestreid Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis, Austraalias. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul vajab Euroopa Liit tugevat poliitilist liitu, isegi kui see tähendab kahe kiiruselist Euroopat. ÜRO peasekretäri teatel ei lase Süüria armee ÜRO vaatlejaid külla, kus väidetavalt on tapetud kümneid tsiviilelanikke. USA välisminister Hillary Clinton kutsus Süüria presidenti tagasi astuma ja ilmast. Homme võib Eestis paiguti hoovihma sadada. Puhub muutliku suunaga tuul, õhtul saartel kagutuul ja sooja on homme 14 kuni 19 kraadi. Täna on rahvusvahelises meedias äratanud tähelepanu president Toomas Hendrik Ilvese kriitiline reaktsioon Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmani kahtluste suhtes. Kas Eesti kokkuhoiupoliitika on ikka kõige parem näide õigest majanduspoliitikast? Neeme raud vahendas hommikul. New York Timesis majandus kolumni kirjutav pool Grossman avaldas eile oma blogis 67 sõnalise kirjutise pealkirjaga Eesti rapsoodia, milles ta küsib, kas Eestit tasub ikka vaadata kokkuhoiupoliitika edukuse näidisriigina. Kirjutise juures on graafik, mis näitab, et Eesti majandusolud on küll oluliselt paranenud kuid mitte täielikult. Parem muidugi kui mitte mingisugune taastumine, seda küll. Kuid kas seda võib nimetada majanduslikuks trümfiks, küsib ka Princetoni ülikoolis majandust õpetav Paul Krugmani. Eesti president vastas kirjutisele rea twitteri või säutsu sõnumitega, kus nimetas kruugmanit ennast täis, ülbeks ja üleolevaks. Ilves arvustas lühisõnumites Krugmani tooni ja märkis, et ta ei tea, millest räägib. President Ilves, kes on Läti vabariigis riigivisiidil, kommenteeris asja nii. Ma olen korduvalt rääkinud viimastel kuudel, et kasinuspoliitika kasv on selle tulemus. Ja mis puutub Twitterisse, siis oli minu vahetu otsekohene kaitse Eesti Eesti poliitika suhtes. President Toomas Hendrik Ilvese terav kriitika Nobeli majanduspreemia laureaat Raadi Paul Krugmani Eesti kriitilise blogipostituse suhtes on õigustatud, leiab SEB privaat panganduse strateeg Peeter Koppel. Antud juhul oli veidi reljeefse väljendusvormi seke õigustatud, ütles Koppel Delfile. Aeg-ajalt peab keegi ka Krugmani maa peale tagasi tooma, ütles Koppel ja lisas, et on üpris täbar lugu, et Grossman lubas endale Eestit käsitledes sellist absurdset pealiskaudsust. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Esiteks, ma arvan, et see on hea näide sellest, kui võimas on suhtlusvõrgustik tänapäeval, aga minu arvates see, mida president selle mõtte, mida ta seal välja ütles, mina kirjutaks sellele alla sellepärast et väga selgelt see, mida Eesti on viimastel aastatel teinud oma majandus- ja rahanduspoliitika korrashoidmisel, see on olnud ju eduks Eestile, et me oleme eurotsoonis üks edukamaid riike oma majanduse rahandusega ja selles suhtes ma arvan, et need seisukohad olid väga õige. Ja mida arvab rahandusminister Jürgen Ligi Paul Krugmani kommentaaridest? Et Eesti puhul võtab ta meie kõige jätkusuutmatu olukorra, kus laenati raha kokku, osteti välismaalt kaupa, raha voolas ühelt poolt välja, teiselt poolt pöörles, siis ta siseturul, seal oli täiesti jätkusuutmatu olukorda võrrelda 2007. aasta SKP praegusega on selles mõttes ikkagi väga vägivaldne, et jumala pärast, et sellised ajad tagasi tuleks, see oli ikkagi kriisi ette valmistas ta, nagu leiab, et see on väga kena olnud, kus kohaliku kriisi küpsetati ühiselt. Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on Eesti areng toimunud õiges suunas kuid nimetada Eestit edukaks on väike liialdus, sest meil on arvestades sissetulekuid, majanduse struktuuri ning maitset, reaalseid näitajaid, veel kasvuruumi. Astus ametisse Eesti Panga uus president Ardo Hansson, seni juhtis ta Maailmapanga Hiina esinduses majanduspoliitika osakonda. Tõnu Karjatse intervjuu. Ardo Hansson iga. Hardo Hanssoni sõnul võtab ta Andres Lipstok-ilt Eesti panga üle kui hästi toimiva struktuuri, millel on ka oma kindel koht eurotsooni rahanduspoliitika kujundamisel. Rääkides eurotsooni riike haaranud võlakriisist, ütles Hansson, et peamine on tasakaalu säilitamine otsustes ja vastutuste jaotamine institutsioonide vahel. Meie riigikohtus arutlusel olevale liitumisele. Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-iga on raske alternatiivi leida, tunnistas Hansson. No mingisugust sellist institutsiooni on, arvan vaja ja ütleme, maailmas on selline institutsioon nagu rahvusvaheline valuutafond, ESM on mingil määral Euroopa paralleel ja niukesed, kriisihaldusmehhanismi on aja, nii et kas päris öelda, et üht, ühtegi alternatiivi ei ole, aga aga midagi sellist kindlasti vaja ja ma arvan, et ESM on ka ehitatud palju tugevamatele alustele ja palju kindlamatel alustele kui, kui senine EFSF, nii et minu meelest see ikka samm edasi. Kui nüüd riigikohus otsustab, et ESM-iga mitte ühineda või saadab sellise noodi riigikogule, ma arvan, kui me oleme nii palju võidelnud, et olla nagu võrdväärsed partnerid koopas, kui me oleme Euroopas nii palju ka ka ressursse saanud, et siis kui me nüüd sel hetkel kuidagi hüppame alt ära ja osale selles, siis võib-olla meid ei vaadata enam nii tõsiselt kui, kui varem ja praegu on võimalus ennast nagu nagu just tõsiseltvõetavana näidata Eesti rahanduspoliitika senise majanduskriisiga toimetulemisel on meie mainet maailma riikide seas koos teiste balti riikidega tõstnud ja praegu võib balti riike lugeda isegi eeskujuks teistele, kinnitas Hanson. See on ka üks aspekte, mida keskpank saaks avalikkusele senisest paremini selgitada. Saan aru, et kui nüüd tuli euro ja mõtled, et nüüd on olemas ka mingi Euroopa keskpank, mis peaks nagu kõik asjad üle võtme, tegelikult Eesti pangal ei ole suurt midagi enam teha, see on vale arusaam, et kogu eurosüsteemi ülesehituses, aga täitsa tsentraliseerida Need olid väga paljudes valdkondades, on ikka need need liikmesriikide keskpangad, kes viivad seda poliitikat ellu ja ka säilitavad teatud manööverdamisruumi. Nii et me peame lihtsalt osaliselt oma tööd paremini selgitama ja selle kogu eurosüsteemi iseloomu selgitama. Ja siis vaatame, võib-olla mõnes valdkonnas on sellel nende kriitikutel ka õiguse ja siis nendes valdkondades peab tegutsema. Ja ma tervitan igatepidi nihukest konstruktiivset kriitikat ja järelvalvet, mis loodetavasti viib parema Eesti pangana. Rääkides Eesti Panga personalipoliitikast, nentis Hanson, et praegu on Eesti pank isikkoosseisult Euroopas väiksemate hulgas. Samas on keskpank õpipoisistaatusest välja kasvanud ja kohustusi tuleb pigem juurde, kui neid vähemaks jääb. Seega oleks vaja ehk inimesi isegi juurde võtta. Riigikohtu esimees Märt Rask tegi riigikogus ülevaate kohtukorraldusest õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest. Parandab hukkuda. Riigikohtu esimees Märt Rask keskendus oma tänases ettekandes halduskohtumenetlusele. Esmalt tuletas ta meelde seda, et kui eelmise aasta ettekandes tõsteti üles riigilõivude probleem, siis muudeti seda seadust just eile. Aga probleem ise on kestnud mitu aastat ja riigikohtu esimees lisas kriitiliselt. Riigikohus ei saa asuda seadusandja asemele ja tegeleda iga riigilõivu seadusesätte põhiseaduspärasuse kontrolliga konkreetse kohtuasja raames. Tahtmatult tekkib üldisem põhimõttelist laadi küsimus. Kes vastutab põhiseaduskohtuotsuste täitmise eest, kes vastutab põhiseaduse täitmise eest, kui parlament konstitutsioonikohtuotsuseid aastaid ignoreerinud. Massiline põhiseadusvastaste normide esinemine ühes seaduses viitab ühelt poolt seaduse halvale kvaliteedile kuid mitte ainult. See kõigutab kogu õigussüsteemi usaldusväärsust ja vähendab isikute seaduskuulekust. Märt Rask rääkis ka kohtumenetluste kestvuse temaatikast. Valitsuskoalitsioon on seadnud eesmärgiks, et üheski kohtuastmes ei kestaks menetluse üle 100 päeva. Tegelikult kestab tunduvalt kauem, eriti kriminaalasjade lahendamisel keskmiselt 346 päeva. Märt Rask nentis. Kohtumenetluse kiirendamine, kui see kahjusta kohtumenetluse kvaliteeti oniga ja põhjendatud. Samas kõlab üha sagedamini riigikohtu erinevatest kolleegiumite sõnumeid, et kohtuotsuste kvaliteet on langema hakanud. Sagedamini esineb vigu, mis toovad endaga kaasa üha suurem lahendite tühistamise ja nii-öelda uuele ringile ehk esimese või teise astme kohtusse. Uueks arutamiseks saatmisel. Riigikohtu esimees rääkis ka raha kasutamisest kohtusüsteemis, personali kasutamisest, vanglate ja vangidega seotud problemaatikast. Kriitikat justiitsministri ja ministeeriumi, aga ka riigikogu kohta võis kuulda korduvalt. Samas tegi riigikohtu esimees ka rea konkreetseid ettepanekuid olukorrale parandamiseks. Sõnavõtjatest ütles Rait Maruste, et meil on senini tegemata kohtu haldusreform, aga Maruste hoiatas ka üle normeerimise eest. Ja meil on illusioon, et me reguleerime elu aina detailsemate sügavamad ja nii edasi, et seal kaudu me saame elu suunata ja juhtida. Tegelikult on see viga, sest normi looming muutub aeglasemaks ja elu kiiremaks ja kui maleva oma normi loominguga, mis ulatud detailides valmis saanud, mis on elu eest ära läinud ja see tekitab mitmesuguseid vaidlusi inimeste vahel, firmade vahel ja mittemõistmist ning kokkuvõttes töökoormust kohtutele. Valitsus kiitis täna heaks niinimetatud Euroopa fiskaalleppe eelnõu, mille järgi Eesti kohustub hoidma eelarve tasakaalus ja riigivõla mõistlikes piirides. Rahandusminister Jürgen Ligi. Eesmärk on mõistagi siis eelarvedistsipliini ja tagada ja taastada usaldust euro kui valuutasüsteemi vastu. See on ka jällegi tugev oluline osa majanduspoliitika lises koordineerimisest. Riigid peavad kinni hoidma pooleprotsendise struktuurse levitsiidi piirist, nad peavad jõudma ka nähtavas tulevikus 60 protsendi võlakoormuse. Nii see leping jõustub esimesel jaanuaril, eeldusel et 12 lepinguosalist selle radifitseerivad Eestile on see hästi vajalik, sest et kuigi meid ei pitsitada, on meie huvides, et pitsitatakse siis neid, kes on oma eelarve olnud liiga lõdvad. Ja edasi sõnumeid välismaalt. Kai Vare. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul vajab Euroopa Liit tugevat poliitilist liitu, isegi kui see tähendaks kahe kiiruselist Euroopat. Saksa televisioonis kõneldes ütles Merka, et samm-sammult tuleb Euroopale üle anda liikmesriikide pädevust ja ka suurendada kontrolliõigusi. Eriti rõhutas Devist eelarve poliitikat. Täna kohtus Merkel Berliinis Briti peaministri David Cameroni. Iga Suurbritannia ei kuulu euroalasse, aga Cameron kutsus euroriiki üles kiiresti välja töötama plaani kriisi lahendamiseks. Angela Merkeli sõnul arutatakse eelseisval Euroopa Liidu tippkohtumisel poliitilise liidu loomist, aga ta lisas, et ühe tippkohtumisega läbimurret pole loota. Süüria armee lase ÜRO vaatlejaid kobeeri külla, kus on väidet tapetud kümneid rahulikke elanikke. ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni sõnul tulistati Süürias ÜRO, kui nad üritasid minna järjekordset massimõrva uurima. Süüria inimõiguslaste teatel on valitsusväed ja nende pooldajad tapnud kübeeris vähemalt 78 inimest. Damaskuse massimõrvu eitanud ja Süürias on riiklik televisioon teatanud, et ÜRO vaatlejad on külla sisenenud. USA välisminister Hillary Clinton kutsus Süüria presidenti Bashar al-Assadil taas üles ametist lahkuma ning mõistis hukka Küberis toimunud vägivallatsemise. ÜRO peaassamblee arutab praegu olukorda Süüriast. Araabia liiga esindaja kutsus Süüria opositsiooni ühinema. ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni sõnul vägivallatsemise üha kasvab ja president Assad on legitiimsuse kaotanud. ÜRO ja Araabia liiga eriesindaja Süürias Kofi Annan ütles Pealt assambleel kõneldes, et tema rahuplaani ei ole ellu viidud, kuigi Süüria konflikti osapooled on plaani heaks kiitnud. Ta hoiatas, et Süürias kasvab polariseerumine ja radikaliseerumine ning on ka märke kolmanda osapoole sekkumisest. Annani sõnul on poliitilise lahenduse leidmine raskem. Ta kutsus rahvusvahelist üldsust jõudma ühisele seisukohale ja koos tegutsema. Süüria rahuplaan ellu viidaks. Venemaa ja Hiina on seni olnud vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis kutsuks president Assadi ametist lahkuma. Kreeka paremäärmuslaste juhtiljaskasid Yaris andis televisiooni otsesaates ühele vasakpoolsele naispoliitikule kõrvakiilu ja lõigates teisele näkku klaasitäie vett. Kasid Yarise juhitav kuldne koidik pääses maikuistel valimistel esmakordselt parlamenti ja tõenäoliselt ületab vajaliku künnisega eelseisvatel uutele parlamendivalimistel. Edu neile toonud peamiselt sisserändajate vastased väljaütlemised. Kasid ääris pani pandi telejaamas ühte tuppa luku taha, aga ta murdis ukse maha ja põgenes. Prokurör andnud välja tema vahistamisorderi ja süüdimõistmisel võib parlamendisaadikut oodata kuni kümneaastane vangistus või rahatrahv. Täna on 75. sünnipäev maestro Neeme järvil. Neeme Järvi on juhatanud kõiki tuntumaid sümfooniaorkestreid Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis ja Austrias Itaalias ning on olnud oodatud ooperidirigent mainekate teatrimajades nii Euroopas kui Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Oma orkestrit teinud rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatuks nii kontserdireiside kui ka plaadistustega. Ta on teinud üle 400 plaadistuse ja andnud kontserte rohkem kui 1000. linnas üle maailma. Neeme Järvi on üks armastatumaid dirigente tänases muusikamaailmas. Maestro Järvi oli ERSO peadirigent aastail 1963 kuni 79 ja nüüd taas ERSO peadirigent ja kunstiline juht. Eesti publikul on võimalus värviga kohtuda viiendal juulil, kui maestro esineb koos erzoga oma juubelile pühendatud kontserdil. Suur suvine kohtumine, sõbrad. Aga täna saime juba teate, et surnud on meie kauaaegne kolleeg Eesti raadios Päevakajas Hubert vältermann. Roberta Altermann suri 82 vastasena raske haiguse tagajärjel. Altermanni jõudis raadiosaateid teha üle poole sajandi. Ta alustas raadiotööd Eesti raadios 1958. aastal. Ameeto sünni juures oli kauaaegne Päevakaja tegija. Tema kutsumus oli olla reporter. 2007. aastal pälvis ta Ringhäälingute liidu kuldmikrofoni. Viimastel aastatel tegi ta Kuku raadios meretundi. Meenutus kild nüüd 1986. aasta vanalinna päevade ülekandest olukorrast, kus me Hubertit sageli kuulsime, olgu see laulu või tantsupidu või muu pidulik sündmus. Kõik teed viisid täna vanalinna siia, Raekoja platsile suunduvad tänavad on tihedalt tihedalt inimesi täis. Särav päike ja vikerkaarevärvidesse ehitud Tallinna vanalinn pole varem näinud korraga mitmekümne 1000. ulatuvat inimmerre. Halduskomitee ja avapidustustest osavõtjad tulevad praegu puhkpilliorkester Tallinn Teed puhumas läbi rahvamassi. Ilus kirevase pidulikus rongkäigus raekoja platsile. Kohe-kohe lööb raekoja tornikell 12. Ja nüüd räägib sünoptik taimi paljak lähemate päevade ilmast. Tere õhtust, nii nagu täna kaardub ka homme Eestini kõrgrõhuhari ja teeb pilvede vahele ruumi selgemale taevale. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta ilm. Kohati tekib udu. Tuul on sisemaal nõrk ja muutliku suunaga. Lääne ja põhjarannikul ulatub edel tuul kaheksa meetrini sekundis. Temperatuur langeb õhus kolme kuni üheksa, maapinnal aga kohati null kraadini. Homne päev on vähese ja vahelduva pilvisusega, kohati võib hoovihma sadada. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhtul pöördub saartel kagusse. Sooja on 14 kuni 19 kraadi. Laupäeval liigub üle Eesti madalrõhulohk ühes vihmahoogudega, pärast keskööd jõuavad sajupilved saarteni, päeval mandril. Vihmasem, õhtul taandub suurem sadu idapiiri taha. Tuul puhub öösel kagust, päeval pöördub järk-järgult edelasse ja veidi tugevneb. Õhutemperatuur on öösel neljast kuni 10 kraadini, päeval on sooja 13 kuni 18. Aitäh taimi paljak. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.