Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, üheksandast juunist. Mina olen Mall Mälberg. Eurotsooni rahandusministrid alustasid tunni aja eest, telekonverentsikõne all on Hispaania pangandussektori toetamine. Eurogrupi president Jean-Claude Juncker ütles, et lahendus peab olema kiire. Üldine konsensus on, et Hispaania vajab abi. Rahvusvahelise valuutafondi teatel vajavad Hispaania pangad vähemalt 40 miljardit eurot lisakapitali. Tallinna Ülikoolis toimub Juri Lotmani päevade raames rahvusvaheline teaduskonverents. Kas tekstid valetavad? Ühe ettekandja, Tartu Ülikooli doktorandi Remo gramiinia sõnul on tekstide usaldusväärsuse küsimus tänapäeval aktuaalne sest ka näiteks internetis ei tea me sageli, kas miski on tõene või vale. Raplamaal peeti lennupikniku, kus sai näha mitmesuguseid lennumasinaid. Era- ja harrastuspilootide liidu juht Raul Reap ütles, et lendamine on Eestis üha populaarsem. Harrastuslastekoor. Ellerhein tähistab oma kuuekümnendat sünnipäeva. Ilm on homme vihmane. Sooja on 14 kuni 19, ida- ja Lõuna-Eestis kuni 22 kraadi. Reitinguagentuur Fitch, kes mõne päeva eest alandas kolme pügala võrra Hispaania reitingut, usub, et Hispaania võib vajada 60 kuni 100 miljardit eurot. Euroopa Liidu ja rahvusvahelise valuutafondi laenu abi. Valuutafond arvab, et summad võivad jääda 40 miljardi euro piiresse. Kuigi Hispaania ei ole ametlikud veel abi küsinud, soovitakse päästepakett kokku leppida nädala jooksul enne Kreeka kordusvalimisi. Kadri Kukk jätkab. Kui majandusanalüütikud uskusid juba kuid tagasi, et Hispaania vajab rahvusvahelist laenu abi pigem varem kui hiljem on Hispaania valitsus abivajadust eitanud. Kuni reedeni, mil esmakordselt tunnistati, et abi küsimine võib juhtuda juba nädalavahetusel eurotsooni rahandusministrite telekonverentsil. Veel reedel tunnistas Euroopa komisjon, et kõik instrumendid on paigas Hispaania toetamiseks aga mida pole, on Hispaania valitsuse palve. Hispaaniale pannakse kokku piiratud laenupaketti, mis on mõeldud pankade rekapitaliseerimiseks. Riigi kaks suuremat rahvusvahelise haardega pankas Antandeeria PVA on tugevad ning suudavad ka rasketes finantsoludes kasumit toota. Halvem on olukord pankadega, kelle bilansis on hapud kinnisvara laenud ning arvukalt Hispaania valitsuse võlakirju, möönab rahvusvaheline valuutafond. Hispaania peaministri Mariano Rajoy valitsus koostab pankade rahavajaduse auditit. Selle tähtaeg on 21. juuni ning enne seda ei soovi Hispaania valitsus abivajaduse numbritega spekuleerida, märkis Hispaania asepeaminister Soraiade Santa Maria. Samas püütakse numbrid siiski varem välja selgitada, sest on kõigi huvides, et Hispaania laenuotsused sünnivad enne Kreeka kordusvalimisi tuleval pühapäeval, mille tulemused võivad rahaturgudel taas tormi tekitada. Eurotsooni rahandusministrite telekonverents algas tunni aja eest. Eurogrupi president Jean-Claude Juncker ütles, et lahendus peab olema kiire. Rootsi rahandusminister Anders spory tunnistas kohalikule raadiole, et on kujunenud üldine konsensus, et Hispaania vajab abi. Porri sõnul võivad summad küündida 80 miljardi euroni. Reitinguagentuur Fitch usub, et Hispaania pangad vajavad 60 kuni 100 miljardit eurot. IMF prognoosib, et abi summad võivad jääda 40 miljardi piiridesse. Hispaaniat peab endale au pihta käivaks abiga kaasa tulevaid tingimusi, mis ei pruugi piirduda vaid Hispaania pangandussektori reformiga vaid võivad puudutada ka riigi tervishoiusüsteemi, riigiaparaati ja muud. Abipaketi tingimused piiravad riigi keskvalitsuse suveräänsust ise nende asjade üle otsustada. Laen Hispaaniale antakse ilmselt EFSF-ist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk, Brüssel. Ja veel paar värskelt välisuudist Prantsusmaa hakkab vägesid Afganistanist välja tooma järgmisel kuul ja viib selle lõpule detsembris, ütles täna president Francois Hollande'i. President rääkis pärast nelja prantsuse sõduri surma Talibani rünnakus. Hollandi sõnul osutatakse hukkunutele riiklikku austust ja Põhja-Korea teatas täna, et ei kavanda praegu tuumakatsetust ning süüdistas Lõuna-Koreas vastasseisu õhutamises. Välisministeeriumi ametniku sõnul püüab soul lakkamata tutte provokatsioonidega Pyongyangi vastuolukorda halvendada. Nende provokatsioonidega üritab soul mängida Põhja-Korea närvidele tõugata teda tuumakatsetust korraldama, kuigi sellist asja praegu plaanis ei ole. Nii vahendas ametlik uudisteagentuur ministeeriumi esindaja sõnu. Ja edasi Eestist. Tallinna Ülikoolis toimub Juri Lotmani päevade raames rahvusvaheline teaduskonverents. Kas tekstid valetavad? Ettekannetega esinevad paljude riikide teadlased. Itaaliast pärit Tartu Ülikooli doktorant Remo gramiinie. Tekstide usaldusväärsuse küsimus on tänapäeval aktuaalne, sest ka näiteks internetis ei teame sageli, kas miski on tõene või vale. Karin Koppel räägib lähemalt. Tallinna Ülikoolis neljandate Juri Lotmani päevade osana toimuval konverentsil on keskmes uurimisallikate usaldusväärsuse küsimus. 60 esineja hulgas on ka Itaaliast pärit Tartu Ülikooli doktorant Reemo gramiinia, kes rääkis oma ettekandes valetamises Emmiootikast. Gramiinia sõnul on juba semiootik katki raske defineerida. Ammugi siis valetamise semiootika, mille puhul on olulised paljud küsimused. Ning kui mõelda näiteks tänapäeva uuele tehnoloogiale internetile ja seal sisalduvale nii-öelda rämpsule, siis kuidas me saame kindlaks teha, kas mingi tekst on usaldusväärne või mitte. Kas see on võltsitud, on see mingi mäng, nali või täielik vale. Need on küsimused, mida oleme endalt küsinud, rääkis. Gramiinio Tartu valista oma magistri ja doktoriõpingute kohaks just seepärast, et ülikooli semiootika osakonnale pani aluse Juri Lotman ning tema hinnangul on Eesti ja Tartu ülikool päris edukalt suutnud ülikooli mainet semiootika valdkonnas kõrgel hoida. Sihtasutuse Eesti semiootikavaramu juhatuse liige ja võrdleva kirjandusteaduse õppejõud Piret Peiker ütles, et allikate usaldusväärsus on humanitaarteaduses on alati väga tähtis küsimus. Me ei saa uurida maailma otse, alati on mingisugune tekst, Valgassis verbaalne tekst või ka võib-olla visuaalne tekst ja muide, ma arvan, et tegelikult on see ka reaalteadustes eripära, ainult et nad ei ole sellest veel aru saanud, eks kartograaf tegi ettekande, rääkis sellest, kuidas kaardid nii-öelda vale, mille peale harilikult ei mõelda, et kaardilt on teaduslikud, eks ole, aga päris nii ei ole. Piret päikeri sõnul loodetakse, et neljandat aastat toimuv konverents traditsiooniks ja läheb üha paremaks, kuid suuremaks seda kasvatada ei soovita. Kuna eesmärk on siiski teha just erialaspetsiifiline, mitte mammutkonverents. Eestist saab Beckeri hinnangul Lotmani mõtete tutvustamiseks ja edasiarendamiseks veel nii mõndagi teha. Minu arvates seda ei ole üldse piisavalt tehtud, tema viimased tööd, mis on nagu väga suure potentsiaaliga, et need on inglise keeles avaldatud alles kõige viimastel aastatel, nii et need ei ole saanud üldse veel veel levitaseme võtta ja siis ma arvan, et nendel konverentsidel võiks ka olla oma roll selles Lotmani konverents lõpeb Tallinna Ülikooli Mare õppehoones homme. Rapla lähistel Kuusiku lennuväljal peeti täna lennupikniku, kus sai näha kõiki neid lennumasinaid, millega meie eralendurid lendavad. Piknikku korraldanud era- ja harrastuspilootide liidu juht Raul Reap ütleb, et meie eralennundus areneb nii, kuis areneb meie majandus. Olev Kenk käis muljeid kogumas. Lennupiknikul oli näha kümmekond erinevat lennumasinat, mis esindavad üldjoontes kõike seda, millega Eesti eralendurid praegu lendavad. Edwin peenart oli üks neid väheseid mehi, kes lendas kohale oma isikliku väikelennukiga. Tegemist on kahekohalise lennukiga ja ametliku klassiga siis ultralaid, vööri kerglennuk, õhku tõusev mass maksimaalselt 450 kilo ja kahekohaline. Kui palju Eestis on teie teada selliseid väike linnuke omanike või vähemalt huvilisi, kes tahaksid lennata? No see on kaks erinumbrit, et omanike või ütleme siis lennukeid on Eestis kümmekond, aga lennuhuvilisi on ikka mitmeid kümneid. Noh, eks igaüks vastavalt oma huvile, rahakotile siis saab, saab lubada teatud arvu lennutunde. Väikelennuki piloot Enn Noorkõiv ütleb, et lendamine on tema jaoks hobi ja kirg üheaegselt, mis nõuab ka üksjagu tähelepanu. Selle lennukiga saab teha ainult visuaallendu visuaallend, see tähendab seda, et kogu aeg on silmside maaga, aga see ei tähenda muidugi, et madalal peab lendama, kui on pilvedes suured augud, nagu näiteks praegu siin esimesed langevarjurid on siis taevast alla tulnud ja mulle tundub küll, et te tulite lausa kivina, aga tegelikult täiesti ohutult. Jah, et tänapäevased süsteemid on juba nii ohutud, et suhteliselt vigastustevaba nagu spordiala tuul on üsna tugev kaskohüppaja jaoks. Kogenud langevarjurid kiiremate paremini juhitavate varjude kasvavad väga vabalt sellise tuulega hüpata. Tuul ei ole nagu väga suur probleem hetkel kuni, nagu mingisugune 10 meetrit sekundis isegi hüpates. Mis te arvate, kas langevarjusport on Eestis selline tõusev? Spordiala ma arvan küll jah, et selline rahaliselt kallis hobi suhteliselt on, aga, aga viimastel aastatel ei, hüppajate arv on ikka palju suuremaks läinud, kui ta varem oli. Saame tuttavaks, ka mina, viida. Tanel era- ja harrastuspilootide liidu juht Raul Reap ütleb, et huvi lennunduse ja lendamise vastu kasvab. Sellise majandusega enam-vähem sama rada, et vahepeal olid vaiksemad aastad, aga nüüd on jälle näha sellist nii-öelda uut elavnemist, et mitmed inimesed, kes pole seni sellise hobiga tegelenud, on, on lendamise enda jaoks avastanud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Täna tähistab tütarlastekoor Ellerhein kontserdiga Estonia kontserdisaalis oma kuuekümnendat sünnipäevakoorile pani aluse Heino Kaljuste. 1970. aastal alustas Heino Kaljuste kõrval dirigeerimist jäästelloitme, kes alates 1989.-st aastast ongi koori dirigent. Nüüd paneb ta selle ameti maha, aga kuur on toonud maailma festivalidel ja konkurssidel kuhjaga tunnustust. Nüüd astub koori aitäh Ingrid Kõrvits. Mida Tiia-Ester Loitme temast ja talle kaasa ütleb? Ta on väga lahkemeelne, väga sõbralik ja olukordade vastu ja ta lahendab neid kuidagi väga targalt ära. Muide, ma siiski pean ütlema, et ta ei tea, kurask ei ütle talle seda, sest see on väga-väga keeruline ja iga aastaga läheb hullemaks ka ikka sellepärast, et see noodiõpetus koolides on täiesti nulltasemel ja sellel noodiõpetuse pärast võib-olla ma olengi seal olnud, koor on iga aasta täiesti isesugune, järelikult on olnud juba 60 koori ja muidugi see ta iga aastal niimoodi vaheldub. Ja sa ootad selle hiigeltulemust, mis on, on siin aastaid olnud, siis oled sa ikka täielik puupea selle lootuse tõttu. Aga teiseks sellest võib ära tüdineda, et sa hakkad iga aasta täiesti otsast peale ja enam-vähem sedasama asja, ma olen niisugune, et ma tahan midagi, juhtuksin minagi oleks teistmoodi nende edasi. Nii, kui midagi ei ole teistmoodi, siis ma tüdinen kuskil kahe sekundiga. Ja nüüd räägime ilmast, Ülle Jõemaa, palun. Ööl vastu homset on Eestis kuiv, puhub edela ja lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on viis kuni 11 kraadi. Homme päeval tekib taevaveerele uuesti rohkelt rünkpilvi, milledest pärastlõunal tuleb siin-seal hoog vihma. Puhub valdavalt edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb 14 kuni 19 kraadini, Ida-Eestis tuleb sooja kohati kuni 22 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18668 minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.