Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 20.-st juunist. Mina lähen. Mall Mälberg. USA inimkaubanduse raportis nimetatakse Eestit riigiks, kus on probleeme nii naiste saatmisega välismaale prostituutideks kui naiste ja meeste saatmisega tööle, mille tingimusel sarnanevad sunnitööga. Eesti justiitsminister Kristen Michal on seisukohal, et inimkaubanduse võib seadusega keelata ja nimetada seda kriminaalkuriteoks, kuid ennekõike peab inimene ise hoolas olema ja jälgima, kuhu ta tööle läheb. Kreeka valimised võitnud konservatiivide liider Antonis Samaras andis peaministri ametivande. Ta kinnitas presidendile, et moodustab koos sotsialistliku Pasoki ja demokraatliku vasakparteiga stabiilse ja püsiva valitsuse. Vaatlejate hinnangul on ees keerulised ajad, sest valitsuses on koos kauaaegsed rivaalid. Opositsioon on aga jõudu kogunud ja võitleb üha otsustavamalt päästepaketi vastu. Eesti selle aasta parimaks mobiilseks rakenduseks valiti rahvusringhäälingu nutitelefonide rakendus, mis võimaldab rahvusringhäälingus toodetud materjale vaadata ja kuulata nii otse kui ka arhiivist. Rahvusringhäälinguportaalide juhataja Aivar Pau ütles, et see valdkond areneb peadpööritava kiirusega. Tänavused paremad koolilõpetajad arvavad, et välismaal on küll hea, ent täiendamas käia ning sealt uusi kontakte ja kogemusi saada, kuid soovivad oma tulevikku suuremalt jaolt siiski Eestiga siduda. Ka lõpetajaid võõrustanud riigipea Toomas Hendrik Ilves väljendas oma kõnes lootust, et noored oma teadmised, et koduma tuluks rakendavad. Kadrioru park avab täna õhtul suvehooaja. Just neil minuteil algab suur suvehooaja avakontsert. Esineb Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli orkester ja ansambel jää, väärsuve jooksul toimub veel kontserte. Kindlasti tasub minna parki tutvustavatele jalutuskäikudele. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil selge või kergelt pilves, kui viin. Öösel on sooja neli kuni 12, päeval 15 kuni 21 kraadi. USA välisministeerium avaldas aasta raporti inimkaubanduse kohta maailmas. Eestit nimetatakse seal riigiks, kus on probleemeni naiste saatmisega välismaale prostituutideks kui meeste ja naiste saatmisega tööle, mille tingimused sarnanevad sunnitööga Neeme Raualt. Lähemalt. USA välisministeeriumi vastavaldatud raportis on Eesti riikide niinimetatud teises grupis ehk maade seas, kel on inimkaubandusega probleeme, kuid ei ole veel täielikult USA sarnast inimkaubandust tõkestavad seadusandlust, ent kelle valitsused selle nimel nähtavaid jõupingutusi teevad. Eesti kohta öeldakse, et siit pärit naisi saadetakse prostituutideks Soome, Hollandisse, ühendkuningriikidesse, Saksamaale, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Küprosele, Portugali, Iirimaale ja Itaaliasse. Eesti mehi vahendati rasketele töödele Soome ja Ühendkuningriikides. Ohusituatsioonis on ka noored eesti naised, keda viibutatakse võimalikke abielulubadustega välismaal. Naisi ja mehi Eestist saadeti sunnitöölaadsete tingimustega töödele Hispaaniasse, Rootsi, Norrasse ja Soome. Kõige enam langeb selliste pakkumiste ohvriteks Eestis elavaid vene kodanike ja halli passi omanike. Kuid ka Eestis endas on võõrsilt tulnuid rasketele töödele sunnitud konkreetselt näiteks Ukraina kodanikke, märgitakse raportis. USA välisministeeriumi hinnangul ei ole Eesti seadusandlus veel sel tasemel, et inimkaubandusele täie jõuga vastu astuda. Tänavu märtsis jõustus seadus, millega muudetakse inimkaubandus kriminaalkuriteoks. Kokku on maailmas rahvusvahelise tööorganisatsiooni andmeil 20,9 miljonit inimkaubanduse ohvrit kõige enam Aasia Vaikse ookeani regioonist. USA välisministeeriumi raport toob niisiis välja, et Eestil puudub inimkaubandust, tõkestab seadusandlus. Margitta otsmaa palus vastust justiitsminister Kristen Michalile. Sa oled tegelikult ju alles hiljuti, Me ju võtsimegi vastu inimkaubanduse koosseisu karistusseadustikus ja selle tõttu ka Eesti positsioon selles raportis, mis just peegeldabki kogu seda inimkaubandusvastast võitlust kogu maailmas on paranenud, et me oleme liikunud nii-öelda nende riikide hulka, kes ikkagi astuvad selgeid samme, et inimkaubanduse vastu võidelda. Et inimkaubandus on siiski üsna selline julm kuriteoriik ja Eestit peetakse riigiks, kust liigutakse ka läbi päris palju, nii et tegelikult kaardistusega teadmine on ikkagi vastavalt vastavates instantsides selgelt olemas. Aga noh, ütleme Eesti riigi sees tulebki just vaadata neid inimesi, kes on eeskätt just haavatamas positsioonis teha koostööd kõikide organisatsioonidega, kaasa arvatud mittetulundusühingutega ja, ja võib-olla ka just läbi sotsiaalsüsteemi ja sotsiaalministeeriumi panustada sellele ennetusele, et siin on olnud erinevaid kampaaniaid, aga kui vajadus tuleb seda veel teha. Eestis on hästi palju selliseid tööjõurendifirmasid ka, mis viivad nii-öelda välismaale inimesi tööle ja toovad ka sealt Eestisse ukrainlasi näiteks. Just et selle aasta nii-öelda raporti teema ongi tööjõukaubandus, et tulebki jälgida, et kuidas seda läbi viiakse. Ma ütlen, et ega siis kõige tõhusam ikkagi kõikide selliste kuriteoõnnetuste või, või selliste väärolukordade õnnetuste puhul avaliku sektori poolt oleks see panus, et inimene mõtleks enne, kui ta mõne lepingu teeb või, või ta kuskile käe alla paneb või otsustab kuhugi minna, et kuhu ta läheb ja mida ta tegema hakkab, kas see on piisavalt usaldusväärne? Kreeka konservatiivse uue Demokraatia liider Antonis Samaras saavutas vasak vasaktsentristidega kokkulepe uue valitsuse moodustamiseks ja andis täna ametivande. Ülevaate teeb Kai Vare. Valimised võitnud Uus Demokraatia moodustab valitsusliidu sotsialistliku Pasokiga, kellega nädalate 74.-st aastast kordamööda Kreekat juhtinud on. Koostöökogemust on kahel rivaalil vähe, eelmisel aastal sundis süvenev majanduskriis neid koos rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustama. Ka selle aeg jäi lühikeseks. Kolmas valitsuspartei Demokraatlik Vasakliit, kes teatas täna, et on valmis valitsust toetama parteiallikate teatel Vasakliidu juhid siiski ministriteks ei hakka, mis tähendab, et tõenäoliselt nad väga pühendunud liitlased ei ole. Kohaliku ajakirjanduse teatel on ka Pasoki juhtpoliitikud omavahel ägedalt vaielnud, kas võtta vastu ministriportfellid või määrata valitsusse pigem tehnokraadid. Ühe kohaliku analüütiku sõnul on uus koalitsioon igatahes nõrk. Uus valitsus seisab silmitsi ka tublisti jõudu kogunud opositsiooniga, mis avaldab üha häälekamalt vastuseisu teiste riikidega kokku lepitud kokkuhoiumeetmetele. Uue Demokraatia liider Antonis Samaras kinnitas täna presidendile, et on valmis moodustama stabiilse ja pikaajalise valitsuse. Pärast seda andis ta presidendipalees kirikuisade juuresolekul ametivande. Euroopa liidrid hingavad kergendatult, et Kreekal on nüüd uus valitsus, kellega läbirääkimisi pidada. Samas on nad mures, mida kreeklased küsima hakkavad. Uue valitsusliidu teatel leppisid nad kokku, et kiiremas korras moodustatakse läbirääkimismeeskond, et muuta rahvusvahelist päästepaketti. Brüsselis on viimasel ajal hakatud rääkima sellest, et Kreekale seatud tingimuste täitmine ei ole reaalne ja kokku lõpes võiks olla manööverdusruumi viis aastat kestnud majanduslangus ja rohkem kui kahekümneprotsendine tööpuudus lihtsalt ei võimalda loodetud kiirusega eelarve defitsiit ja võlakoormust vähendada. Samas on Kreeka Euroopa partnerid öelnud, et on valmis kaaluma kokkuleppe kohandamist, näiteks tähtaegade pikendamist aga pole nõus lepingut ümber tegema. Eesti SKP elaniku kohta moodustas eelmisel aastal 67 protsenti euroliidu keskmisest, mis annab meile 27 liikmesriigi võrdluses 21. koha. 2010. aastaga võrreldes paranes positsioon ühe võrra, kuna Eesti möödus Ungarist, teatas Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat. Euroopa Liidu rikkaim riik on Luksemburg, mille SKP elaniku kohta oli koguni 274 protsenti. Keskmisest. Esiviisikusse mahuvad veel Holland, Austria, Iirimaa ja Rootsi. Täna on rahvusvaheline pagulaste päev. Inimõiguste Instituudi juhi Mart Nuti hinnangul võiks Eestis jätkata senist konservatiivset pagulaspoliitikat, sest riik ei ole valmis pagulaste integratsiooniga tegelema. Liberaalsem poliitika tooks nuti sõnul kaasa probleeme. NUT ütles, et Eesti on üks kõige väiksema varjupaigataotlejate arvuga riike Euroopa liidus. Et siiski peaks riik rohkem tähelepanu pöörama pagulaste integratsioonile. Samas tunnistas ta. Pagulaste hulga suurenedes ei oleks riik nende integreerimiseks üldse valmis. Praegu elab Eestis ligikaudu 60 pagulast, kes on saanud Eesti riigilt rahvusvahelise kaitse. Eestis toimus esmakordselt konkurss, kus selgitati välja parimad mobiilirakendused. Millises suunas aplikatsiooni arenevad, seda uuris Indrek Kiisler. Sel aastal lisandub Eesti mobiiltelefonivõrkudesse rohkem kui 200000 uut nutitelefoni. Tarkade telefonide kasutusvõimalused sõltuvad eelkõige nende jaoks loodud rakendustest. Selleks, et ergutada rakenduste loomist ning tunnustada tehtud, otsustas riigi infosüsteemide amet korraldada võistluse, kus otsiti, kuna parimaid rakendusi. Tunnustust leidsid implikatsioonid, millega saab telefoni näiteks kasutada maastikul orienteerumisel, panna ennast ootejärjekorda või kasutada telefoni kui seeneraamatut. Parimaks valiti aga rahvusringhäälingu nutitelefonide rakendus, mis võimaldab meil toodetud materjale vaadata ja kuulata nii otse kui kättesaadavaks. On tehtud ka arhiivisaated. Võistluse žürii esimees Katri riistal kinnitas, et ERR-i aplikatsioon on maailmas ainulaadne. Rahvusringhäälinguportaalide juhataja Aivar Pau ütles, et see valdkond areneb peadpööritava kiirusega. Ütleme traditsioonilistel meelekandjatel nagu televiisorid, raadiod, me oleme jõudnud liikuvatesse seadmetesse kõikvõimalikesse arvutitesse, mobiilidesse tahvelarvutitesse, et see ring praeguseks on läbitud ja seal saab olla ainult kvaliteedi mõttes paremaks. Aga uus trend, mis on nüüd eriti hoogsalt sellel aastal käima läinud, on see, et ring hakkab täis saama ja, ja tegelikult on juba näiteks televiisoritootjate väga suur huvi selle järele. Mobiilsetest seadmetest kättesaadavaks tehtud materjalid jõuaksid omakorda järel tarvitavateks nendest samadest klassikalistest televiisoritesest. Nii et selge suund on praegu sellele, et teha mobiilsete seadmete jaoks mõeldud rakendused ja seal pakutav meedia uuesti kättesaadavaks televiisorit. Milline on aga seisablikatsioonidega, mis pakuksid riigi teenuseid? Küsisin seda majandusministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna nõunikult. Andrus Aas laiult. Kui vaatame seda riigi arenguvektorit, siis mobiilselt ilmselt me ikkagi näeme sellist reaalajalist kaasamist, eks ole, teeme ära, ei ole kriisiga kampaaniaga nagu hea näide, eks ole sellisest suurte masside mobiilsest positiivsest kaasamisest, eks ole. Ma arvan, et riigivalitsemises tegelikult seda juhtub suht sama nagu teeme ära kampaania rakendus, aga et me ühel hetkel suudame mobiiliga siduda ära kodaniku riidiga niimoodi, et ta on nagu nõus ja heal meelel panustanud mingisugusesse riigi üldisesse arengusse läbi oma käesoleva mobiilseadmega. Täna keskpäeval tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Kadrioru roosiaias nelja sadat paremad kutsekooli, gümnaasiumi ja kõrgkooli lõpetajad. Uudiste poolt käis noortega rääkimas Kristi Sobak. Kui üldjuhul mõtlevad kooli järel kaitseväkke astumisele noormehed siis medalist Siret Niinepuu Aravete gümnaasiumist on otsustanud sama kasuks. 11-ks kuuks tapale suurtükiväepataljoni, millest selline otsus ja see on tegelikult juba väga ammusest ajast. Ma ei oskagi täpselt öelda, kus huvi on tekkinud, lihtsalt hakkasin uurima. Sattusin kord tappa, vaja sest mööda sõitma ja siis mõtlesin kohe vanematele, et mina olen ka kunagi sõjaväkke ja läkski nii. Olen juba kaks aastat naiskodukaitse liige ja tehtud ka kaitseliidus, sõduri baaskursus. Ses mõttes tegevust on juba olnud, sellega assi meediat. Aga juuksed, maa või jätad alles, jätan alles. Siret Niinepuu kuulub koos teiste tänavuste abiturientide ka esimesse lendu, kes küpsuskirjandi asemel sooritasid eesti keele eksami. Mulle isiklikult meeldis rohkem, kuna ma ei ole eriti selline kirjandi kirjutaja, kui teema oleks sobinud, oleks saanud võib-olla normaalsed punktid ka. Aga ma isiklikult arvan, et see on parem valik kui ainult kirjand, see annab kõigile nagu suuremad võimalused punkte koguda. Oma kõnes rõhutas president Ilves elukestva õppe tähtsust ja pani lõpetajatele südamele, et nad küll välismaal end täiendamas käiksid, kuid siiski Eestisse tagasi tuleksid. Eesti riigi esindajana pean ma lootma ja soovima, et vähemasti valdav osa täis leiaks võimaluse siduda oma tulevane töö ja elu ikka Eestiga. Laias ilmas parimate teadmiste ja kogemuste omandamine on kindlasti oluline. Ometi on ühiskonnal vähemasti õigus veidigi loota, et te peate õigeks teisse tehtud haridusinvesteeringud lõpuks ikka koduma tuluks realiseerida. Põhjusel, et see annab suurima vastastikuse kasu. Tallinna tehnikaülikooli magistrant Rain männikus leiab samuti, et välismaa kogemus tuleb vaid kasuks. Tere õpet võiks kindlasti teha välismaal isenesest kontaktide saamise jaoks ja ka niimoodi, et ega meil Eestis ei õpetata kõiki revast vaielda sellel alal piisavalt kompetentsed. Tallinna Pae Gümnaasiumi värske vilistlane Aleksei karjatška arvab aga, et seob oma tuleviku kodumaaga. Mul ei ole suurt tahtmist Eestist lahkuda, ma ei tea, mulle meeldib siin siin õppida ja töötada. Kadrioru pargis algas just suur suvehooaja avakontsert. Margitta otsmaa rääkis enne seda suvehooaja projektijuhi Caspar Lootsmanniga. Mida Kadrioru park sellel suvel pakub? Pakume järjekordselt nagu igal aastal traditsiooniliselt kolme põhisündmust, mis on siis tänane avamine, nagu igal aastal on meil pargi sünnipäev üks päev enne seda, nüüd siis uueks sündmuseks. Kalamaja kalmistu pargi taasavamise sünnipäev ja aastal lõpetab, nagu ikka meil val kuskil Kadriorus. Juba mõne tunni eest päeval avati fotonäitus kolm vaadet, seal on üleval Argo Ardeli, Andres Raukase ja Caspar Lootsmanni tehtud fotod. Nüüd õhtul mängib Tallinna muusikakooli puhkpilliorkester mõnusat pargi muusikat. Nii palju, kui me Aarne Saluveeri oleme rääkinud tema Remmarduses orkestrit, siis nagu iga aasta on plaanis erinevatest ajastutest muusikat pakkuda nii üht ja teist ja jätta asi nagu pargilikuks ja mõnusaks ja meelehulkaks. Uurisin ka, kas pargi muusikat saab näiteks päevasel ajal nautida. Seda on tegelikult viimasel kolmel aastal päris palju jutuks tulla. Praeguste finantsseisundi puhul ei ole see kahjuks võimalik ega ka väga arukas, aga noh, lootus on, et see võib-olla kunagi uuesti sünnib, kuna kunagi olemas siin oli, eks seda näitab aeg, ma arvan, Kadrioru pargis toimuvad ka sellised jalutuskäigud, jalutuskäigud on meil siis eesti ja vene keeles ja viivad läbi meie oma töötajad, kes on nagu selle pargi ajal aga väga, väga kursis. Ja nüüd kestavad kuskil poolteist tundi, kellaajad saab vaadata meie Kadriorg lehelt www. Punkt. Kadrioru park on tee ja nad siis põhimõtteliselt teevad terve ringi peale terve Kadrioru pargile, räägivad lossi ajaloost, muuseumites Peeter Esimese ja Katariina tegudest ja sündmustest ja ka uutest osadest, nagu jaapanevad näiteks. Just see nimetatud jaapani aed on pargi värskeim väärtusaed valmib täielikult 2015.-ks aastaks. Kadrioru pargi direktor Ain Järve ootab siia rohkem külastajaid. Pargitud ankureerivad tänasel päeval inimeste vaba aja üle tähendab seda, et me oleme ju konkurendid kaubanduskeskustega, kinodega, teatritega, kõige muuga. Täna Euroopa pargid tõsiselt mures, et nendes parkides turistid või siis need inimesed, kes lähevad hommikul tööle ja kasutavad seda partiliste transiidiks. 22. juulil peetakse aga Kadrioru pargi sünnipäeva. Tänavu tähistab park oma 290 neljandat sünnipäeva. Ja nüüd räägime homsest ilmast. Ele Pedassaar, palun. Paar järgnevat päeva saab Eesti ilma kujundajaks Läänemere ümbruses tugevnev kõrgrõhkkond ning sadu pole karta. Kaugeneva madalrõhkkonna mõju on tunda täna õhtul veel põhja ristis, kus edela ja läänetuul ulatub üle 10 meetri sekundis. Aga öö tuleb meil selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Kohati võib udu tekkida. Läänekaare tuul nõrgeneb peale südaööd ühe kuni kuue meetrini sekundis. Sooja on neli kuni üheksa, rannikul kuni 12 kraadi. Päev tuleb päikesepaisteline, kuiv tuul puhub läänekaarest kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on 15 kuni 21 kraadi. Reede ilmamuutust kaasa ei too ning sadu karta pole. Kuna kõrgrõhuala nihkub veidi põhja poole, siis pöördub tuul kirdesse, sest see ei aita, kuid ei tugevneb. Öösel on sooja viis kuni 11, päeval 16 kuni 22 kraadi. Kõrgrõhkkond hoiab ilma kuiva veel laupäeva öösel. Hommikul läheneb merelt aga niiske madalrõhulohk, mis aeglaselt edelast kirdesse liigub. Tänaste ilma kaartide järgi jõuab kõige rohkem sajupilvi Lääne ja Lõuna-Eestisse. Tuul puhub laupäeval idakaarest kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel kuus kuni 13, päeval 16 kuni 22 kraadi. Aitäh, Ele Pedassaar. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18679, mina olen Mall Mälberg, kena õhtut.