Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 18.-st juunist. Stuudios on Kai Vare. Kreeka valimistel võitis säästupaketti pooldav Uus Demokraatia, kes loodab kreeklastele esitatud tingimusi leevendada. Euroopa hingas valimistulemuste peale kergendatult. Eesti rahandusministri Jürgen Ligi arvates ei ole siiski kuigi palju ruumi Kreekale järeleandmisi teha. Hoolimata 11 protsendisest töötusest kurdavad Eesti ettevõtted tööjõupuuduse üle. Eriti tuntakse puudust teenindus- ja müügitöötajatest. Palgauuring näitab, et tööandjad võiksid töötingimused ja palgad üle vaadata, sest kuigi inimesel on leplikumaks muutunud, ei taha orjatööd keegi teha. Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituse töötajad paljastasid grupeeringu, mis on aastaid Eestisse Valgevenest salasigarette ja alkoholi toonud. 10 inimest on kinni võetud. Eesti muuseumide sõbra tiitli sai tänavu Eesti filmiarhiivi juhataja Ivi Tomingas, kelle sõnul on arhiivirahvas suur muuseumisõber ja muuseumid kasutavad üha enam oma ekspositsiooni ja näituste elavdamiseks liikuvat pilti. Suure-Jaanis peetakse muusika festivali, kus on kohal teiste seas ka ERSO Tamm. Publikumagnetiks on päikesetõusu kontsert Hüpassaare rabaselt. Ilm läheb öösel alates saartest vihmale, homme levib sadu üle Eesti. Sooja on öösel seitse kuni 13, päeval 14 kuni 21 kraadi. Kreeka valimised võitis Uus Demokraatia ja president tegi erakonna juhile Adonis Samarasel ülesandeks valitsus moodustada. Euroopa hingas kergendatult, sest nii Uus Demokraatia kui ka võimalik koalitsioonipartner Pasok on lubanud põhimõtteliselt kärpepaketti täita. Eesti suursaadik Kreekas Andres Talvik usub, et ka kärpepaketi vastase Syriza opositsiooni jäämine pole mingi kergendus. Siiski oma kaotuses pettunud Cipras jätkab tõenäoliselt väga radikaalset vastuseisu kõikide võimalustega kõikidele valitsuse initsiatiividele sest lõppkokkuvõttes niisuguses olukorras ju ei ole enam oluline kuivad mõjub see riigile ja rahvale, vaid on tähtis, missugune partei imago ja see tähendab seda, et kui Sirib sa jääb massiivselt opositsiooni ja ta on opositsioonis, on väga suur jõud. Praegu on ju Sirid seal 71 kohta parlamendis peaaegu veerand, see tähendab seda, et et igasugused protestiaktsioonid ja Syriza on ka suhteliselt aldis korraldama streike, need võivad muuta kõikide heade otsuste rakendamise tegelikus elus suhteliselt keeruliseks. Eesti välispoliitika instituudi analüütik Ahto Lobjakas ütles, et mistahes valitsuse ees on kaks rasket ülesannet. Probleem on see, mis toimub tänavatel ja kuidas rahvas hakkab reageerima sellele, kui nüüd Samaras ja pasak üritaksid koos täita praeguseid kärpe ja kasinusnõudeid. Kreeka on viiendat aastat masus, tööpuudus ligi 25 protsenti, noorte hulgas üle poole vist juba, eks need, see olukord on äärmiselt kehv, igasuguse valitsuse jaoks on üks on siis müüa nii-öelda tänavale sõna, mis on väga raske, teine ja mitte vähem kerge ülesanne on üritada Berliinilt Brüsselilt rääkida välja oluliselt teised tingimused, selle kasinus ja säästupaketi osas. Otsustega on kiire, sest juuni lõpus toimub Euroopa Liidu tippkohtumine ja see, mida otsustatakse Kreeka suhtes, peegeldub kohe Hispaanias ja Itaalias, kelle võlakirjade intressid sel nädalal jätkusuutliku piirile ütlesid. Eesti rahandusminister Jürgen Ligi ütles intervjuus Riina Eentalu neid suuri järeleandmisi Kreekal teistelt riikidelt siiski oodata pole. Võime ju öelda, et läks üle noatera, õudselt lõppu ei juhtunud, aga see ei tähenda, et kreeklasi ootakse asjad, mis nende jaoks on nõudlus, et see tähendab, nemad ei harjunud jõukohaselt elama ja ma ei kujuta ette, et teised riigid lähevad seda toetama. Keeruline poliitiline protsess, kus lõpuks mingisugune otsus tehakse, aga suuri muudatusi ei ole võimalik, eesmärk on tegelikult väga madal, vähendada siis aastaks 2020 Kreeka võlakoormat 120 protsendini SKP-st või natuke alla selle. Tegelikult päris lõtv eesmärk veel on võimalik järgi anda minu arust mitte midagi olulist. Ta võib olla poliitiliselt siis näo säilitamiseks nendele erakondadele, kes siis usutavasti moodustavad valitsuse tähtaja pikendamise võimalused on üsna loogilised. Need need läbirääkimiste teemad on ja teine asi on, et kui on uus valitsus, siis temal on teistmoodi poliitika, et see, mida sotsid olid nõus tegema, ei pea olema. Täpselt sama konservatiivide puhul. Kõigepealt tahaks teada, et mis tegelik agenda saab olema. SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul on ka küsimus selles, kas Saksamaa loobub oma jäigast seisukohast. Koppeli sõnul ootavad turud, et Saksamaa võiks rohkem vastutust võtta ja lubada pisut suuremat inflatsiooni suunata. Võlakriis inimeste jaoks talutava masse suunda. Peeter Koppelil on kindlasti turupoolelt terasid, tähelepanekud aga on, aga ta ikkagi ei taju seda poliitilist otsustamismehhanismi. Sama on kindlalt inflatsiooni vastu, need on aluslepingute küsimused, need on ka saksa põhiseaduse küsimused, et lihtsalt lõdva randmega öelda, et Saksamaa lepiksin ühe teise asjaga ta ei saa leppida taisse, tal on omad piirid ees, ma tean, mismoodi hoidsid rahandusministrid ennast tagasi enne valimisi aga ja ega nendele on kõigil parlamendid kukil. Kõigil on selge, et iseenda raha eest üle jõu elamist toetada ei taha ükski riik ega ükski parlament. See ei ole niisama lihtne. Paljud Eesti ettevõtted kurdavad tööjõupuuduse üle, samas on näiteks paljud noored töötaja, palju on ka neid, kes üldse loobunud tööturul osalemast. Asja uuris Aro Velmet. Statistikaameti andmeil on Eestis töötuid praegu 11 protsenti, noorte hulgas on töötu iga viies. Sellest hoolimata on paljudele Eesti ettevõtetel raskusi töötajate leidmisega. Näiteks Selveri toidupoodide keti personalijuht Kristiina Palm kurdab, et kandidaate küll on, aga paljud neist ei sobi. Kõik inimesed ei sobi paraku teenindustööle, et võidakse arvata küll, et tegemist on lihtsa tööga, et mis seal siis ikka kassa taga istutav ka, tegelikult on seal kindlasti ka omad eeldused, et seda tööd hästi teha, näiteks soov ja tahe, inimest aidata, sõbralikult viisakalt kõik olukorrad, probleemid, küsimused lahendada ja muud sellised asjad. Täna avaldatud Tööandjate keskliidu palgauuringu sõnul ongi kõige suurem puudus teenindus- ja müügitöötajatest. Lisaks isikuomaduste ja töövalmiduse küsimustele jääb sageli puudu ka keeleoskusest palgauuringute juht Kadri Seeder. Tavaliselt seal soovitakse, et oleks eesti keele oskus nõutud tasemel ja suhtlustasandil ka vene keel ja hea meel, kui mõni muu keel. Aga noh, sageli need inimesed, kes ilma tööta on, neil ei ole väga suur õpivõime ja, ja nad ei valda keeli, et noh, hea, kui emakeelt niimoodi enam-vähem vigadeta osatakse kirjutada ja see on ilmselt üks takistus ja see oskus ei olevat selline, mida nagu väga kiiresti omandada. Keeleoskuse probleemi rõhutab ka töötukassa teenuste osakonna juhataja asetäitja Kerstin Holland. Omalt poolt me toetame seda just sellega, et igasuguseid erialakoolitusi. Me püüame viia siis kombineerituna läbiga keelekoolitustega, et kust see vajalikum on. Holland rõhutab samuti, et ka tööandjad peavad mõtlema oma töökeskkonna meeldivamaks tegemise peale sest noorte tööotsijate ootused on masu ajal üsna realistlikeks muutunud. Orjatööd aga ei taha keegi teha. Ühest küljest kindlasti vaatama seda, millised on need oskused ja ootus tööjõu poolt, teisest küljest on siis tööandjate valmisolek ja see, mida tööandjatel täna pakkuda on ehk hea palga ja hea töötingimustega töökohta, et kas see on täna olemas. Kuid lisaks töötutele on Eestis veel terve hulk inimesi, kes on üldse töötamisest loobunud. Kadri Seeder rõhutab, et vajalik oleks just nende kaasamise peale mõelda. On nad siis hoolduskohustusega inimese, kui annad kaugemal piirkonnas elavad inimesed, kes millegipärast on otsustanud, et nad ei osa tööturul. Et kuidas me neid inimesi saaksime rohkem kaasa tõmmata, mõelda, et millised on need võib-olla töötamise ajad, ei ole sobilikud, et kui me vaatame ka nendes, kaua meil poed lahti on ja samal ajal Me oleme, mismoodi on lasteaiateenus korraldatud, siis noh, nagu omavahel, kuigi hästi ei klapi, kas meil peaksid olema näiteks lastehoiuteenus ka selline paindlikum, mis arvestab erinevate äride loogikat või teine võimalus, et äridokkavad arvestama teenuste loogikat? 11, Valga ja üks Läti Valka elanik on saanud kahtlustuse ülisuure koguse salasigarettide Eestisse. Smugeldamise kahest sõidukist püüti Eestisse üle piiri tuua 850000 salasigaretti. Süüdimõistmisel võib kahtlustatavaid ees oodata kuni 12 aastane vangistus. Mirko ojakivi uuris lähemalt. Eelmise nädala kolmapäeval tabasid jõustruktuurid pikaajalise jälitustöö ja politseioperatsiooni tulemusel piirilinnas Valgas kinni kaheksa inimest. Praeguseks on tabatud veel neli grupeeringuga seotud isikud. Seega kokku on praeguseks esitatud 12-le isikule kahtlustus illegaalsete tubakatoodete ja alkoholi Eestisse toimetamises ja turustamises. Grupeeringu tuumik peeti kinni vahetult pärast seda, kui nad olid toimetanud Lätist Eestisse 850000 sigaretti, mis olid Valgevene maksumärkidega ja müügipakendites. See kogus toodi Eestisse ühe kaubiku ja ühe mahtuniversaaltüüpi sõidukiga. Selle koguse sigarettide suitsetamiseks tempos pakk sigarette päevas kuluks ühel inimesel 116 aastat. Prokurör Aro siinmaa sõnul ületab see kaheksakordselt suure koguse määratluse seaduse mõistes uurijatel on aga andmeid, et sama grupeering on Eestisse smugeldada salakaupa vähemalt pooleteist aasta jooksul ja tabatud kogus on jäämäe veepealne osa. Arozinma. Kahtlustuse järgi on siis grupeeringusse kuulunud 12 isikut, hetkeseisuga jällegi ka see number ei ole kindlasti lõplik. Kinni on peetud kahtlustatavana 10 isikut. Neli isikut on kohtumäärusega käesolevaks ajaks vahistatud. Eeluurimise ajaks isikutel on kahtlustus esitatud kuritegelikku ühendusse kuuluma. Sellises kuritegeliku ühenduse karistus määr algab kolmest aastast. Lõpeb siis 12 aastaga, nii et sellised need raamid on. Ühele isikule on esitatud kahtlustus ka kuritegeliku ühenduse organiseerimises ehk selle loomises ja juhtimises. Seal on karistusmäärad veel karmimad viiest kuni 15 aastani suisa. Siinmaa sõnul toodi sigarette ja alkoholi Valgevenest ja Eesti oli äriskeemis lõppriigiks, mitte transiitriigiks. Petuskeem ise oli aga põhjalike läbi mõeldud. Grupeering kasutas mitmeid vaheladusid joomas turustamisahelat. Mitmed tabatud grupeeringu liikmetest on sarnaste kuritegude eest varem kriminaalkorras karistatud. Rosina. Hetkel võib öelda nüüd siis nende nelja isiku kohta, kes on vahistatud kohtumäärust, aga et, et kõik nad on varem karistatud olnud kas siis salasigarettide, salaalkoholi või mõlema ebaseadusliku käitlemise eest. Mirko Ojakivi, Tartu. Eesti muuseumiühing andis täna kuuendat korda välja Eesti muuseumide sõbra tiitli jätkab Riina Eentalu. Muuseumi sõbra tiitli annab muuseumiühing inimesele, kes on silma paistnud Eesti muuseumide toetamisel kes on olnud aldis koostööks muuseumidega. Kõike seda, Eesti filmiarhiivi juhataja Ivi Tomingas on ja selgelt paistis silma äsja toimunud muuseumiööl, mis oli pühendatud Eesti filmi juubeliaastale. Kui ligi 200 Eesti mäluasutust soovis näidata vanu eesti filme. Muuseumiühingu juhatuse liige Epp Alatalu. Kui tänavune muuseumiöö arutelu käis ja kus muuseumid küsisid üle Eesti, et aga kes saaks meile soovitada, kust kaugus ilme leida ja kuidas oled lahendata filmide õigused Rootsis Ivi Tomingas ja ütles, et kõik, kes te tahate abi, palun helistage mulle ja, ja tagasiside ongi olnud selline. Ta teab meie filmipärandit, ta on üdini selline elav filmi ajalugu meie vanemast ajastust ja, ja loomulikult ei teinud Ivi Tomingas ja tema juhitav filmiarhiiv koostööd Eesti muuseumitega esimest korda. Need igati väärt valik. Eesti filmiarhiivi juhataja Ivi Tomingas, palju õnne. Te olete muuseumi sõber, suur aitäh. Jah, ma arvan tõesti, et muuseumisõbrad oleme me siin filmiarhiivis kõik, tavaliselt kui me teeme oma välja sõita, kas siis me alati planeerime marsruudi nii et me ikka läheks mõnda muuseumi ja olgu nad väiksed või olgu nad suuremad. Aga ma ei tea, meil on just alati meeldinud see, et nad ikka ikkagi erinevad, et selles mõttes mina nagu muuseumi või kultuuritsentraliseerimise poolt ei ole. Eks muuseumitega on meil ikka suhted päris pikaajalised sest juba ammu on ka muuseumid aru saanud, et oma näituste lamaks tegemisel loeb ikka väga palju selline liikuv pilt. Ja selles suhtes on Eesti filmiarhiiv ammendamatu varaait ja väga paljutki, sellest saab kahe andmebaasi kaudu kodus oma arvutistki vaadata. Meil on olemas sellised toredad andmebaasid nagu FIS ja footis, FISi saab nii materjaliga otsida ja suures osas juba ka näha Eesti kultuurfilmi ringvaated näiteks, see on kõigile avalik. Näiteks kui teil huvitav mõni koht, mõni sündmus või mõni aeg, siis on selleks vastav, selline väli olemas. Fotodega on siis samamoodi, aga kõige olulisem on muidugi ka autoriõigus, et ega arhiiv ei tohigi niimoodi online'i paisata, kõike seda materjali. Suure-Jaanis peetakse muusika festivali kavas on ka populaarne päikesetõusu kontsert Hüpassaare soos. Piret päevrist jätkab. Festivali kunstiline juht Andres Uibo ütleb, et sellelt festivalilt ei saa välja tuua eraldi esinejaid ütlemaks, et see või teine on kuulsam või et see või teine on parem. Andres Uibo ütleb naljatamisi. Jaga, et ERSO eelistab Eestimaal suure Jaanit. ERSO iga loo ajal ega isegi mitte meie suurtes saalides nagu Pärnus või Tartus või või Jõhvis, aga suureealistel juba seitsmendat aastat järjest. ERSO koos rammiga esinevat Suure-Jaani Gümnaasiumi suures saalis kolmapäeval kell 20 ja kavas on loomulikult heliloojate kappide teosed, aga ka vene muusikat. Meil on teinegi kontsert Suure-Jaani muusikafestivalil ja nad lähevad sõna otseses mõttes sohu, sest 23. juunil kell kolm toimub Hüpassaare soosaarel päikesetõusu kontsert, päikesetõusu kontserdid on selle festivali publikumagnetiks olnud juba 10 aastat. Suure-Jaani valla avalike suhete juht Leili Kuusik on inimesi. Kes räägivad, et kontsert on veel nauditavam, kui seda kuulata natukene eemalt, natukene enne rabasaarele jõudmist on niinimetatud mardi laugas, sealt olevat veel ilusam kuulata. Korraldajad soovitavad soo kontserdipaika sõita ühistranspordiga 23. kell null null 30 väljuvad Suure-Jaani keskväljakult tasuta bussid. Omapärane tuleb kindlasti ka kontsert, millega tähistatakse suve algust ja seda siis 20. juunil uues kontserdipaigas Viljandimaal energia talu teemajas. Kõige lõpuks teeb Suure-Jaani muusika festival ka ühe omapärase uperpalli ja seda 23. juuni õhtupoolikul, kui Suure-Jaani laululaval mängib ansambel untsakad aga Suure-Jaani muusika. Festivali täpse kava leiab netiaadressilt muusika festival punkt Suure-Jaani. Ja nüüd räägib Merike Merilain Meli ilmast. Tänane õhtupoolik on päris meeldiva ilmaga ning rünkpilveveergudest, mis Eesti kohal siiski vihma ei tule. Kiired muutused toob neid juba saksa põhjaossa jõudnud tsüklon. Tugevat vihma ja äikest ootavad nii Saksamaa kui Taani. Meile algab sadu saartelt kella nelja-viie paiku hommikul. Meil tsükloni kese on Gotlandi lähedal. Päeval liigub tsükloni kese üle Hiiumaa ja Põhja-Eesti õhtuks Soome lahele. Suuremad sajud satuvad päeval tõenäoliselt Kesk-Eestisse, kohati on ka äikest. Ka tuult tuleb tähele panna. Tsükloni eelduge, hommikul saartel kagutuul. Karta tuleb, aga külma frondi möödumisel tugevnevad edelatuult. Ka viimastel andmetel tuul tormiks ei paisu, maksimaalsed puhangud on 15 kuni 18 meetrit sekundis. Sooja on vähevõitu, 14 kuni 18 kraadi, Kagu-Eestis võib tõusta 21 kraadini. Kolmapäev ja neljapäev on tugevnemas, kõrgrõhualasajud mööduvad ja tuul raugeb. Hoian ikka vähevõitu ja eriti jahe on tuulevaiksel ööl vastu neljapäeva, siis võib-olla viis kuni 12 kraadi. Aitäh Merike Merilain, niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.